ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    ühepäevaperemees
süntaktiline struktuur:
    nimisõnafraas
näited:
    Ühepäävaperemees.

    Ütepääväperemiis.

    Kes toitudega pillavalt ümber käis, selle kohta öeldi: ta nagu ühepäevaperenaene.

    See on ühepäiaperenaine.

    Ta om ütepäiväperenaine.

    Ütepäeväpernaene.

    Sii üte päevä pernan.

    Sa olõt üte päävä pernaanõ, tõsõ päävä olõt jäll nälgäne.

    Öhöpäevaperenaine, kõigest kraamist teeb öhö päevaga toidu.

    Sa oled ikke öhepäine perenaine.

    Neh ühepäiväne inimine egat metle huomise iest.

    Ei tii kuida ne toise pere rahvas ninda ühepäiväsed on iga asjaga, alade neil on kaik otsas.

    Juo sul siäliha lobuss, oled igä ninda ühepäiväne.

    Kahepäävämiis ei mõtle tulevikku ette, ei muretsa.
levikuala:
    Amb, Tapa
    Har, Mõniste
    Hel, Hummuli
    Hls, Kaarli
    Hää, Alevi
    Iis, Kuremäe
    Iis, Tudulinna
    Iis, Uhe
    KJn
    KJn, Paenasti
    Kad
    Kad, Hõbeda
    Kir
    Kir, Kloostri
    Kod, Assikvere
    Kod, Sassukvere
    Kos, Assikvere
    Krj
    Krj, Pärsama, Pamma
    Krk, Ainja
    Kuu
    Kuu, Pärispea
    Kuu, Tapurla
    Mar, Haeska
    Muh, Lõetsa
    Mär, Orgitu
    Nõo
    Pai < Tür, Kirna
    Phl, Kassari
    Pil
    Plt, Raasna
    Pst
    Pst, Kaarli
    Pöi, Ollamäe
    Rap v. Mär
    Ris, Vilivalla
    Räp
    Räp, Veriora, Kirmse
    San
    San, Tagula
    Trv
    VJg, Vinni
    VMr, Porkuni
    Vas
    Vas v. Se
vanasõnaseosed:
    EV 14861: Ära ole ühe päeva perenaine.
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0