ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    ajab peale nagu mustlane
süntaktiline struktuur:
    tegusõnafraas
näited:
    Ta on nii kange peale ajama justkut mustlane.

    Aab piale nagu mustlane.

    Üstku mustlane aab piale.

    Tüdrik aab pial nagu mustlane, et ema ta pidudel lubaks.

    Justkut mustlane ajab päele, anna ja anna.

    Sa ajat utsu-umba pääle nigu mustlane.

    Ajab piäle ningu mustlane, küll musteldab.

    Käib piäle aamas nagu mustlane.

    Juba keis jälle mustlast peale aama.

    Sa oled jusku va mustlane, aad aga peale.

    Sa justkui mustlane aead peale.

    Poiss aiõ esäle pääle ningu mustlanõ.

    Sa aat pääle niguts mustlene.

    Aab piale ja teeb mustlast.

    Mustlase moodi pääle ajama.

    Aead mustlase moodi peale ja tüitad mend.

    Mõni vana inimene aab kua mustlase moodi pial.

    Mustlase moodi pialaamene tüitab ää.

    Ta aa pääle nigu tsigand õnne.

    Käip pääle kut mustlane.

    Keip peele kut mustlane.

    Painab nagu mustlane ühte ja teist.

    Painib pääle kut mustlane.

    Painas nigu mustline.

    Nurub kui mustlane.

    Ta nuias kui mustlane kunagi.

    Nuias nigu mustlanõ.

    Nuias ku mustline.

    Ära mustelda nagu mustlane.

    Küll veli musteld nigu mustlane.

    Mustandas ku mustlane.

    Ära mangu nagu mustlane.

    Justkui mustlane mangob.

    Nigu mustlane ta oskab hästi mangida.

    Käib ku mustlane mangamas.

    Maanab kui igavene mustlane.

    Mannab nigu mustlane.

    Maarud kui mustlane.

    Käib maaramas nagu mustlane.

    Sa moarud kui mustlane.

    Vaanab nagu mustlane.

    Temä kirnap kikke asje jüsku mustline.

    Norib kui mustlanõ.

    Junnas pääle nigu mustlane.

    Jurnas (nuias) nigu mustlane.

    Sa kiunat nenda kui mustline.

    Tuu tükkis umba-utsu pääle nigu mustlane.

    Justku mustlane, kui luupaine sellän.

    Tam nigu mustlane, ega ta ei jättä, ta ajas tsia muudu pääle, painas pääle, nikkagu õks annat jälle.

    See on nagu loodud mustlane.

    Ajab pääle ku luumustlane, ta päris väevõimu norib su käest midagi välla.

    Ah, ära tii sii luumustlast!

    Nigu unimustlane.

    On küll justkui mustlane oma nõudmistega.

    Ta om peris mustline, seni ta lanip, kui ärä saap.

    Ku tõnõ tõsõ käest midägi taht ja inämb rahulõ ei jäta, sõs üldäs: mustlanõ.

    Mustlasõtuuts.

    Nao suur hiidlane aab kõikki peale.
levikuala:
    Amb v. JMd
    As
    Han
    Han, Ridase
    Har, Koikküla
    Har, Mõniste
    Hel
    Hel, Ala
    Hel, Jõgeveste
    Hls
    Hää
    Hää, Kägiste
    Hää, Orajõe
    Iis, Tudulinna
    JMd, Albu, Lehtmetsa
    JMd, Kaalepi
    Juu, Kuimetsa
    Juu, Toomja
    Jäm, Hänga
    Jõh, Kohtla
    Jõh, Päite
    Jür, Mõisa
    Jür, Rae, Limu
    KJn
    KJn, Lalsi
    KJn, Leie
    Kam
    Kan, Krootuse
    Khk, Atla
    Kir
    Kod, Assikvere
    Koe, Kalitsa, Puhmu, Ramma
    Krj, Pärsama, Pamma
    Krk, Ainja
    Krk, Karuküla
    Krk, Mäeküla
    Kse, Hõbesalu
    Kul, Koluvere-Kalju
    Kuu, Leesi
    Kuu, Tammistu
    Lüg
    Lüg, Reo
    Mar, Haeska
    Nõo, Tõravere
    Ote
    Pal, Kudina, Aruküla
    Phl, Soonlepa
    Plt
    Plt, Adavere
    Plt, Luige, Raasna
    Plt, Raasna
    Plv, Ala
    Plv, Himmaste
    Puh, Ulila
    Pöi, Asva
    Pöi, Laimjala
    Pöi, Mäe
    Pöi, Ollamäe
    Ris, Vilivalla
    Rõu
    Rõu, Tindi
    Saa
    Se, Mäe, Usenitsa
    Se, Vasilde
    Sim, Pudivere
    Trm
    Trm, Avinurme
    Trm, Näduvere
    VNg
    Vai, Auvere
    Vas
    Vig
    Vil
    Vil, Uue-Võidu
    Vil, Uusna
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0