ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
tagaselja rääkima sõnu andma sõnu laduma sõnu loopima habet jagama sappi sülitama välku lööma päidle sisse sõimama tuliseid süsi sülitama maa põhja vanduma haugub kui koer kärgib kui kõu sai ühe maotäie sõimab varbavahegi ära sõimas suud-silmad täis sõimas naha täis häid ja paremaid lugema tuld ja tõrva sülitama mustaks ja mullaks vanduma küla kiruda, valla vanduda sõimab kõik undrukualused läbi sõimas sitta ja mutta vannus uma sugu kah vällä vandeva, nii et handruuts verine musta ja valget kokku vanduma pillub justkui saunalõunu vastu nägu vannus uma liha kah luie päält vällä taurmann tuhand laiad lõuad kui karjavärav nagu juudas nagu kubjas nagu vanapagan nii et auk maa sees nagu peni pureb nii et suu vahutab mis sa kurja hüüad Tattnina! - Tattnina saab poole hinnaga. ma ei kuule enam oma õiget nime läksin kuradile kartuleid vedama, tee oli jumala sitta täis mis mina, kurat, tema kuradil tegin, et tema, kurat, mind lõi metu vakka sa kebade kuratisi maha külisid, et sa nii paelu hüiad tetta |
fraseologism:
Nagu vana koer haugub peast. Nagu saksa koer haugub peast. Koera moodi kilkab mo kallal. Poisid kilkasivad justko koerad. Hauk nigu Kaska Jaani krants. Sa nagu va rants hougud peale. Haugub jusku kueraga, kui jongib kõiksugu kuera sõnu. Hauk kui peni. Mis sa haugut ku pini – paremb purõ. Haugud mul man ku va ajopeni. Sii oo peni küll oma haukmesege. Teda hauguta nagu va koera. Ole nagu koer hasses. Kui sa haugud, lase esimesed käpad ka maha, oled koer valmis. Mina ise kellegi kallale haukuma ei lähe - mul on koerad, kes hauguvad. Ega sa külainimese koer ole, et sa ta peale haugud. Mis sa haugud, ega sa külainimese koer ole. Mis sa, peni, haugutat siin. Ist ilge oma haukumisegä alade, no oled kueraohtu.
Jäm, Hänga Jäm, Mäebe Krk, Vakiste Kse, Peantse Ksi Kul Kuu, Pärispea Lüg Lüg, Reo Mar, Haeska Ote Pal, Kaarepere Rap v. Mär Rõu Tor Trv Trv, Pikru Tõs Vai, Utria Vas, Päivakese Vig Vän |
||
|