ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimene kui tervik
Füüsiline olemus, keha
pikk
annab otsa vaadata
nigu loogutus
kui valdas
nagu ongas
justkui kõrend
justkui mõrravai
kui lühter
kui pilvelõhkuja
kui pinu
kui pudrupööris
kui rehavars
kui sukapael
kui taevatugi
kui vari
kui varras
nagu kõõlus
nagu koovits
nagu linask
nagu majakas
nagu rangiroom
nagu redel
nagu roigas
nagu tuulelipp
kui mända
kut suur kölisti
kui Läti küla
nagu hobuse ohjad
nagu papi mantel
käed kui haardamed
nagu sandi kelgu ohelik
pitk kut Pärdi-Peeter
pikk nigu veeruja
pikk kui kussak
pikk kui nõdri
pikk kui simafor
sirge kui oblik
peenike kui piibuork
peenike kui piitsakeel
peenike kui piitsavars
pikk justkui uss
pikk kui kaelkirjak
pikk kui korsten
pikk kui kuusk
pikk kui mastipuu
pikk kui riba
pikk kui roovik
pikk kui söömavahe
pikk kui udi
pikk nagu nälja-aasta
pikk nagu pussnuga
pikk nagu pühadevahe
pikk nagu ritv
pikk nagu soolikas
sirge kui küünal
sirge kui osi
sirge kui pilliroog
pikk nagu Aanaki poeg
pikk nagu Breþnevi kõne
pikk nagu Sitri siga
pikk kui hobuse orst
pikk nagu uneta öö
pikk kui hobuse öömaja
pikk kui kurjavaimu hammas
pikk kui põrguvärava väät
pikk nagu kure nokk
pikk nagu mustlase eluaeg
pikk nagu sandi kepp
pikk nagu Tõitoja kõrts
pikk ja peen kui sitaseen
pikk ja peenike kui rehepars
pikk kui vene papi juus
pikk nagu Tusti meeste lüke
pikk ja peenike kui Kolovere krahvi nussi vibu
nii pikk, et nõstat tarõ lae pääga üless
pikalt koos nagu lativeovanker
kas mõõda süllaga
tõmba sõlm sisse
löö pooleks, saab kaks karjapoissi
fraseologism:
kui Läti küla
süntaktiline struktuur:
nimisõnafraas
näited:
Kui Läti külä (pika ehitise kohta).
levikuala:
Plv
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0