Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

INIMENE

Inimene kui tervik

Kõneaktid

lobisema, tühjast-tähjast rääkima mokalaata pidama

lei lorgalit
laratit lööma
mokka panema
lõugu lõksutama
lõugu lõksutama
mokalaata pidama
mokalaata pidama
suud pidama
vedelat viskama
klobistab suud
tühja juttu ajama
lõugapidi kokku jäänud
suust välja ajama
keele otsas seisma
keele peal kipitama
keele peal olema
torkab nagu nõelaga
laulab kui lind
lobiseb nagu mustlane
podiseb kui pudrupada
kriuksub nagu määrimata vanker
ei lahe oma suud hinata
ei pea sitahaisugi oma teada
mis sõna kuuleb, selle sõlme paneb
käib nagu palav kusi läbi reite
pikk-keel
puulõug
lepätse keelega
laiad lõuad
laisa suuga
suure suuga
igavene suuhagu
libe keel
sõnaline kõhulahtisus
kui mesilaspere
kui sari
nagu turunaine
ühe otsaga
lõuad kui lõõtsalauad
lõuad kui kolgispuukaas
suur suu, laiad lõuad
suu nagu kolmevakasel kotil
lõuad kui rehepapi kühvlid
omast elust ja elaja põhust
see on ükstapuha, kas temale midagi rääkida või sõela kusta - mõlemad lasevad läbi
keel loksub
suumulk lobiseb peas
suu ei väsi
mis te teete lutikaid
kõik palu paska täis
suu vahutab nagu kuldil
suu ei seisa kinni
ära laota oma suud
lämmi vesigi püsü-i keele pääl
lõpeb päev, ei lõpe jutt
ei ole suu peal kaant
ei ole suu peal lukku
suu äi pea runntuhlid ka kinni
mis tal suhu sulpsas, sii vällä vulpsas
räägi sulle, sina räägid sandile, sant räägib kõige ilmale
anna sa alevile nüid teedä, mis suuren liinan kaup mass