Muud - orikas, hobune, kukk, jõulumart, jõululuts, tont, oinas, elevant, jahimees + jänesed, kuul, pöök, öök, jõmm, mardisant, kits, siits, märt, surm
Tekst: Jõuluks tehti passid, miks, ei tea. Passidega peksti jõuluorikat. Ka peksu põhjus tundmata.Tekst: Mihkli kihelkonnas on tehtu jõulusiga. Jõuluseaks võeti kellegi vanad püksid ehk ka naisterahva seelik ja topiti põhku täis. Jõulupukk oli Mihklis väga tuntud loom. Jõulusigu hüütakse ka jõuluorikaks.
Arhiiviviide: E XV 44 (258)
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: M. Martna ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: [Jõululaupäeval] hiljem vallatasid lapsed soojenenud õlges ja tegid ”jõulu orikat”, toppides üksteisele õlgi kuhu said.
Arhiiviviide: E 67720
Koht: Järvakandi
Esitaja: Eeva Düüna (79 a.)
Koguja: Selma Hamburg (1930)
Tekst: Tehakse jõulu orikat: topitakse naestele heinu riiete alla, kui ruumi enam pole, on orikas valmis.
Arhiiviviide: E 67188/9
Koht: Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k.
Esitaja: Riina Janson (87 a.)
Koguja: Arnold Tiit (1930)
Tekst: Jõuluorikat tehti – topiti ykstesele linu riiete alla.
Arhiiviviide: ERA II 16, 127 (9)
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: Mari Sakson (68 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Esimesel pühal sõitis talu noorem põli kirikuse, teisel pühal vanem. Nooremad jäid koju jõuluorikat valmistama, mida selviisil tehti, et üksteisel riided heinu täis topiti.
Arhiiviviide: E 65162 (6)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eabre k.
Esitaja: ()
Koguja: Tamara Selling (1930)
Tekst: Obune oli ehitud tekide või kasukatega; kaks inimest oli sellesse: üks moodustas eest obuse peä ja esimesi jalgu; teene keha ja tagumisi jalgu.
Arhiiviviide: RKM II 21, 94/5
Koht: Vigala khk., Manni k.
Esitaja: Triino Priimets (s. 1868)
Koguja: Mihkel Priimets (1948)
Tekst: Pärast kella 24.00 tehti näärisokku. Üks noormees oli sokuks maskeeritud ja kostümeeritud. Pahempidi must või valge kasukas oli karvkatteks, pea aga oli eriliselt välja töötatud juba varem kas nikerdatud kännust sarvedega ja silmaaukudega, millest paistsid põlevad küünlad. Sageli olid ka päris ehtsad sokusarved. Peale siku oli veel teisi metsloomi. Näiteks kured, lambad, hobused, elevandid ja mõned maskeeritud ja kostümeeritud inimesed. Tavaliselt aknale ja uksele koputamisega kaasnes küsimus: ”Kas soovite ka võõramaa loomi näha?” Muidugi saadi jaatav vastus toast. Siis tuldi tuppa ja sokk poksimisega andis märku, et tahab kaeru, mis pidi tähendama pähkleid. Anti pähkleid ja võõramaa loomad lahkusid toast. Väljas vabaneti kostüümidest ja tuldi tagasi ”head uut aasta” soovima. Söödi pähkleid, aeti juttu ja sooviti kõike head. Nii mindi edasi järgmisse tallu.
Arhiiviviide: RKM II 52, 139
Koht: Hanila khk.
Esitaja: ()
Koguja: Iida Aavekukk (1956)
Tekst: Loomadest tehakse hobust. Kaks tüdrukut on käpuli seljad vastamisi. Nende seljale asetatakse laud. Üle kõige laotatakse lina. Ühe tüdruku juuksed on rippu. See on hobuse saba. Sel tüdrukul on käes pudel veega. Keegi ratsutab sel hobusel toas ja kaupleb teda mustlasena müüa. Hobust võib ka päitsetest talutada. Pealtvaatajad kontrollivad, kas on tegu mära või ruunaga. Neile visatakse pudelist vett vastu silmi – hobune (mära) kuseb. Uusaastal käib majades lapsi hirmutamas niäri-ani. See on samasugune, nagu eelpool kirjeldatud puust loomapeaga tönk. Ainult selle pea on linnukujuline. See nokib ja taob inimesi nokaga. Töngitegijale antakse alati õlut juua, ka siis kui see on otsakorral ja teistele enam anda ei jätku. Töngid esinevad pulmade teise päeva õhtul videvikust alates. Ka mardipäeval, jõuludes ja uusaastal.
Arhiiviviide: RKM II 300, 145/6
Koht: Kihnu khk. < Ruhnu khk.
Esitaja: Mihkel Türk (s. 1893)
Koguja: Theodor Saar (1973)
Tekst: Mängijaid peab olema kaks või kolm. Võetakse ikka hall, valge või tumepunane riie. Kaks mängijat võtavad endi vahele puu ja sellele peale patju riie visatakse veel üle. Üks istub ka selga.
Arhiiviviide: ERA II 211, 421 (38)
Koht: Tori khk., Taali v., Juhasselja k.
Esitaja: Õie Raab ()
Koguja: Õie Raab (1939)
Tekst: Jõulu ajal käis ringi ka jõuluhobune. Jõuluhobuseks olid kaks meest, kes käisid seljad vastakuti, kaunis palju kummardatult. Nende üle pandi riie, nii et paistis ainult neli jalga.
Arhiiviviide: ERA II 88, 735 (23a)
Koht: Simuna khk., Paasvere v., Aru k.
Esitaja: Johannes Kärje ()
Koguja: Johannes Kärje (1935)
Tekst: Vana aasta õhtu tehti veel ”hobusemängu”. Poisid hulkusid mööda küla, kusjuures oli pandud valge lina üle pää., ta tuli tuppa küürakil olles ja lõi vihaga või õlepatsiga (sabaga!) pererahvast, need pidi siis andma õlut ja viina.
Arhiiviviide: E 67306/7
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: Elisabet Lukson (s. 1863)
Koguja: A. Strikholm (1930)
Tekst: Nääribe laubal tulevad sokud ja neid saab nimetada maskeeritud loomaks. Kuid ega nad polegi loomad vaid nad teevad ennast ise loomaks. Maskeeritud loomad tulevad (õhtu) hommiku ees. Kõige ees on sokud, siis karud ja siis karu tandsitajad siis jõulu haned ja kõige viimane oli kukk kes paha oli seda kukk nokkis, ning mõned hakkasid isegi karjuma.
Arhiiviviide: ERA II 93, 324/5 (10)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Viira k.
Esitaja: Ann Maripuu (s. 1869)
Koguja: Heino Koel (1935)
Tekst: Ennemalt olnud mõnes kohas nüüdse jõuluvana asemel jõulu kukk, kes kingitused kätte andis. Jõulu kukk määras tuleva aasta viljasaagi kindlaks järgmiselt: peremees võttis kaks viljaga täidetud klaasi, ühes odrad, teises kaerud sidus nad nööriga lakke rippuma kaunis üksteise lähedale. Jõulu kukk pidi kinniseotud silmadega noaga nöörid katki lõikama. Langesid klaasid korraga alla, oli kasulikum kaer ja oder segamini külida, vastasel korral eraldi külida.
Arhiiviviide: E 67582/5
Koht: Väike-Maarja khk., Vao v.
Esitaja: vanemad (isa-ema) ()
Koguja: Elmar Krispin (1930)
Tekst: Kukk käis kolmekuninga päeval, jutustaja pole seda näind.
Arhiiviviide: RKM II 55, 433 (173)
Koht: Pöide khk., Orissaare as., Nuki t.
Esitaja: Mari Reintam (62 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)
Tekst: Jõuluvana asemel oli vanasti jõulu kukk, kes jõululaupäeval perest peresse käis. Tema ei olnud üksi kingituste välja jagamine, vaid oli ka talu õnne otsustamine vilja suhtes. Selleks riputati enne jõulukuke tulemist nöörid lakke, mille külge seoti klaasid mitmesuguste viljadega. Kui jõulukukk kõik nöörid katki lõikas, siis pidid need viljad hästi kasvama. Kui aga jõulukukk lõikas ühe nööri katki, siis pidi see vili hästi kasvama, mis selle nääri küljes olevas klaasis oli.
Arhiiviviide: E 68152/3
Koht: Väike-Maarja khk., Porkuni v.
Esitaja: E. Krihvel ()
Koguja: Anna Krihvel (1930)
Tekst: Ettevalmistused jõulu laupäeval. Riietadud mardisantidena, käidi teiste akende taga.
Arhiiviviide: E 67215
Koht: Tori khk.
Esitaja: M. Oidermann (75 a.)
Koguja: E. Schwan (1930)
Tekst: Jõulu teisel pühal käidi perest peresse. Käijatel olid lähkrid õlle kerjamiseks kaasas. Nad laulnud nagu mardisandid.
Arhiiviviide: E 67989/90
Koht: Simuna khk., Avanduse v.
Esitaja: Leena Silsk ()
Koguja: Alfred Kruusamägi (1930)
Tekst: Jõulu laupäeval käis jõulumärt, pikist õlgedest riided seljas. Siis pidi suur tangu vorst kaela viskama, see tähendas siis õnne põllule ja sigadele.
Arhiiviviide: E 68258
Koht: Valga l.
Esitaja: Linda Põder (60 a.)
Koguja: Luise Linnas (1930)
Tekst: Joulu-lutsud olle kää. Lutsul pole mjette oln nokka, niisama hermudasid.
Arhiiviviide: ERA II 33, 181 (10)
Koht: Pühalepa khk., Suuremõisa v., Sääre k., Nuudi-Jürna t.
Esitaja: Ann Oobak (88 a.)
Koguja: Paul Ariste < Ann Oobak, 88 a. 1931 (1931)
Tekst: Jõulu tehti tonti, kurge ja pukki. Pandi pahempidi kasukad selga. Raamat oli käes, pani lapsi lugema.
Arhiiviviide: ERA II 27, 194 (15)
Koht: Nissi khk., Riisipere, Ande k., Toomanni t.
Esitaja: Jüri Seerveldt (84 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Teine pruuk ja komme on veel kolmekuninga päev mis on jälle tuntud ”näärioina” nime all. ”Näärioinas” on sama mis näärikaru. On ilus oinapea valmistatud, silmade kohta punane paber pandud, liikuva lõuaga. Senna sisse on pandud siis põlema küünal, võetakse karvane tekk ümber, pannakse vana viht sabaks, aga see pidi heasti lõbus olema palju lõbusam kui ”näärikaru” mispidi siis rahvast lõbustama oma tansuga. Kui tants läbi oli ja midagi ei antud, võttis ”näärioinas” sabaks oleva viha, kastis selle kus juhtus vett olema, sisse, ja siis said kõik kes ette juhtusid vihelda seni kui palk sai ära maksetud.
Arhiiviviide: E 73106 (5)
Koht: Lihula khk.
Esitaja: ()
Koguja: M. Korgo (1932)
Tekst: Jõulupühade aeal tehti jõuluelevanti. Tehti nurkas valmis õlgest, orgid olid sees, kõrvad olid peal ja… Muidugi ikka pähkleid keisid norimas. Öeldi: ” Elevant tahab pähkleid.”
Arhiiviviide: ERA II 251, 453 (12)
Koht: Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Vana-Võidu
Esitaja: Anna Peterson (72 a.)
Koguja: Vello Eenveer (1938)
Tekst: Kolmekuninga laupa ööse käis jahimees. Kaks, kolm jänest oli, need olid pissed poisid. Paar koera ka, need ajasid jänese järge. Jahimehel oli puu püss selgas. Igas peres lassi ühe maha ka. Pisistel poistel oli parmupill seltsis.
Arhiiviviide: RKM II 55, 189/90 (13)
Koht: Karja khk., Ratlak., Ööbiku pere
Esitaja: Joosep Rasu (74 a.)
Koguja: Selma Lätt (1956)
Tekst: Kolmekuninga ajal käis kuul (kalkun). Me olime väiksed lapsed, meil käis ka. Kasukas oli pahupidi seljas. Ma pugesin aseme alla. Jälle siuke mood. Kaks-kolm tükki käisid. Üks oli see kuul, teised olid niisama kuulu seltsis. Natuke paterdasid, siis kuul väljas võttis kasuka ära ja tulid tuppa õlut jooma. Oli üks lõbus asi, kui kuuluks tegi, siis oli julgus igale poole minna. (talurahvas neid linde ei pidand, karjamõisas oli neid.) Üks kiha õlut jäi ikka kolmekuninga ajaks, siis kuuludel oli ia juua.
Arhiiviviide: RKM II 87, 274 (44)
Koht: Karja khk., Linnuse k., Kopli t.
Esitaja: Aleksander Saareleht (s. 1889)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Jõuluajal tehti jõulujõmmi. (Üks topiti heinu täis, tema oli siis see jõmm.)
Arhiiviviide: ERA II 210, 601 (2)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v. Eapere k., Madise t.
Esitaja: ()
Koguja: Leili Madissoo (1939)
Tekst: Jõuludel pandi väikstel poistel püksid heinu täis, ja sellist poissi nimetati ”jõmmiks”, mis oli üks tuntuim jõulunali.
Arhiiviviide: E 67158 (13)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Metsküla
Esitaja: ()
Koguja: Riina Tõns (1930)
Tekst: Pärast kella 24.00 tehti näärisokku. Üks noormees oli sokuks maskeeritud ja kostümeeritud. Pahempidi must või valge kasukas oli karvkatteks, pea aga oli eriliselt välja töötatud juba varem kas nikerdatud kännust sarvedega ja silmaaukudega, millest paistsid põlevad küünlad. Sageli olid ka päris ehtsad sokusarved. Peale siku oli veel teisi metsloomi. Näiteks kured, lambad, hobused, elevandid ja mõned maskeeritud ja kostümeeritud inimesed. Tavaliselt aknale ja uksele koputamisega kaasnes küsimus: ”Kas soovite ka võõramaa loomi näha?” Muidugi saadi jaatav vastus toast. Siis tuldi tuppa ja sokk poksimisega andis märku, et tahab kaeru, mis pidi tähendama pähkleid. Anti pähkleid ja võõramaa loomad lahkusid toast. Väljas vabaneti kostüümidest ja tuldi tagasi ”head uut aasta” soovima. Söödi pähkleid, aeti juttu ja sooviti kõike head. Nii mindi edasi järgmisse tallu.
Arhiiviviide: RKM II 52, 139
Koht: Hanila khk.
Esitaja: ()
Koguja: Iida Aavekukk (1956)
Tekst: Öök [gen. öögi] – sie jälle niisugune elukas. Kad’i ja öök – kissi jälle tieb lapsele kolli. Sie jälle kardab. Kon’n või kolo jälle – kõiki siis ytetse. Lapsed isi ytlevad Kadri asemel Kadi. Kiel ei anna väl’la. Karupidi kasukad – last irmutse. Jõulus tehti puulõuad, abemed suhu ja … Siis lapsi narriti et tönk tuleb. Ja jõulu ani ja…
Arhiiviviide: ERA II 16, 319 (3)
Koht: Kihnu khk., Lina k., Palu t.
Esitaja: Irina Vesik (60 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Pöök – sedä teime kah. Karvupidi kasukas pandi selgä ja…
Arhiiviviide: ERA II 16, 329 (5)
Koht: Kihnu khk., Lemsi k.
Esitaja: Liis Alas (80 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Vanadest jõuluaja mängudest olgu nimetatud midagi maskeraadi taolist (maskarad), muu seas surma (smert’) kujutamine: inime võttis sirbi kätte, küünla hammaste vahele, rõivastus valgeisse rõivaisse nagu naine, valge rätik pääs, nägu määrti jahuga.
Arhiiviviide: ERA II 59, 452 (34)
Koht: Lutsi khk.
Esitaja: Apolonija Grigorjeva (73 a.)
Koguja: Paulopriit Voolaine (1933)
Tekst: Keegi meesterahvas pani kitsesarved õlekübara külge, võttis viha, kastis vette, siis tuhka ja ajas siis tüdrukuid taga, pritsides neid tuhase veega.
Arhiiviviide: E 67017 (131)
Koht: Pilistvere khk., Kabala k.
Esitaja: pr. Linde (75 a.)
Koguja: (1930)
Tekst: ”Jõulu süts”. Keegi ehtinud end kuuse okstega ning tulnud siis jõulu sütsina teisi taga ajama. Kes ette jäänud, see peksa saanud.
Arhiiviviide: E 72644 (2)
Koht: Helme khk., Tõrva
Esitaja: Sikk ()
Koguja: E. Umbleja (1931)