BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Laulud

Võitegemise laul jüripäeval

Võitegemise laul on töö juurde kuuluv loits, mida teadaolevatel andmetel on lauldud jüripäeval Kirde-Eestis. Tavaliselt esitati seda rütmiliselt lugedes või vanemal kitsa ulatusega rühmaviisil.

NÄIDE 520 j Liisa Kümmel Tori

Jaanilaulud. Põhja-Eesti

Põhja-Eestis esitati jaanilaule harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga.

NÄIDE 134 j Mare Pook Mustjala

Jaanilaulud. Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti jaanilauludes esinevad vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, mille juurde kuulub refrään. Vastavalt piirkonnale kordub refräänsõna ühe (näit jaanika Mulgimaal) või kaks korda (näit jaaniku, jaaniku mujal Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis).

NÄIDE 589 a Mai Mölder Karksi

NÄIDE Pl 49 A2 Marie Sepp Kolga-Jaani

Kagu-Eestis, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas on refrääniks Lätist laenatud liigu, liigo vms. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita.

NÄIDE 83 g Pauline Pihlak Hargla

NÄIDE 322 c Anne ja Ode Vabarna Setu

Hingesandilaulud

Hingesantide laulude viisid sarnanevad tavaliselt vanemate kalendrilauluviisidega. Nad on tuntud Mulgimaal ja selle lähikonnas, kus neil on enamasti lühikese refrääniga üherealised viisid.

NÄIDE 431 b Anna Jõnts Karksi

NÄIDE 1000 b Jaan Toomiste Audru

Mardi- ja kadrilaulud. Põhja-Eesti

Järgnevad näited on Põhja-Eesti vanematest üherealistest ja kaherealistes viisidest, millel on iseloomulik värsirea pikendatud lõpp.

NÄIDE 740 h Kuusalu Leena Maisto Kadrilaul

NÄIDE Pl 27 B3 Jõelähtme Marie Paemurd Kadrilaul

NÄIDE Pl 83 A1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu Mardilaul

NÄIDE 1024 g Anette Raagul Kose Mardilaul

NÄIDE Pl 67 A1 Hindrek Tamm Jõelähtme Mardilaul

Martide tants oli varemalt hüppetants 3/4 taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Lauldavaid marditantsuviise on leitud kõige rohkem Lääne- ja Põhja-Eestist.

NÄIDE Pl 41 B 2 Liina Kaskmann Haljala Marditants

Põhja-Eesti uuemates sanditamislauludes esinevad ka 2-realised ilma lõpupikenduseta viisid, mis on sageli üsna tantsulise iseloomuga.

NÄIDE 735 e Kristjan Kiviloo Kuusalu Mardilaul

NÄIDE Pl 42 A2 Liina Kaskmann Haljala Kadrilaul

NÄIDE Pl 88 B1 Anna Lindvere Kodavere Mardilaul

Mardi- ja kadrilaulud. Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti vanemates viisides esineb tavaliselt 2-sõnaline refrään, näit marti, marti; märti, santi või kadriko, kadriko jms. Viimases kõlab vastu läti sanditamislaulude refrään kalado, kalado. Vanemad viisid on ühe- või kaherealised ja kitsa heliulatusega.

NÄIDE 106 a Marie Nutt Rõuge Mardilaul 1-realine viis

NÄIDE 1165 h Emilie Kõiv Põlva Kadrilaul sama 1-realine viis

NÄIDE 98 b Rosalie Parts Rõuge Kadrilaul 2-realine viis

Lõuna-Eesti uuemas kihistuses esinevad oktavi heliulatusega ma˛oorsed viisid. Kõige tuntum neist on viis, kus igale reale järgneb pikalt välja venitatud 1-sõnaline refrään märti või katri. Tõusva suunaga refrääni muudab väga meloodiliseks see, et refräänsõna jaotatakse mitme noodi vahel, libisedes ühelt helikõrguselt teisele. Selle tagajärjel muutub lühike ühesõnaline refrään värsireaga ühepikkuseks ning kogu viis moodustab 4-osalise vormi. Viis on kohati tuntud ka Mulgimaal (vrdl NÄIDE 616 a), pärineb ilmselt läti liigo-lauludest ning seda esineb ka Lõuna-Eesti jaanilauludes refrääniga liigo, liigo.

NÄIDE 83 f Pauline Pihlak Hargla Kadrilaul

NÄIDE 1182 a Marta Kleemeier Kanepi Kadrilaul

NÄIDE 1202 a Maria Kool Mardilaul Põlva Mardilaul

On loodud isegi mõned uuemad lõppriimilised sanditamislaulud.

NÄIDE 1203 a Linda Kool Põlva Mardilaul

Põhja-Eesti piirkonda kuuluva Lääne-Eesti mardi- ja kadrilaulud

Lääne-Eesti mardilauludes valitseb kohati hoogne meestepärane uuem esitusstiil, kus on suhteliselt teravad rõhud ja ulatuslikud viisikäigud.

Pl 85 B1 Hindrek Pukk Saarde Mardilaul

Lõuna-Eesti poolt on levinud Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale ja saartele refräänilisi viise. Järgnevates näidetes on kuulda Pärnumaa vanemaid 1-realisi refrääniga mardilaulude viise. Martide sissetulekulaul, tants ja soovid-sajatused esitatakse sageli erinevatel viisidel.

NÄIDE 1004 d Anna Ojakallas Audru Mardilaul, Martide tantsulaul ja Martide sajatused

NÄIDE Pl 20 B1 Hendrek Jantson Tõstamaa Mardilaul ja Martide tantsulaul

NÄIDE Pl 20 B2 Hendrek Jantson Tõstamaa Mardilaul ja Martide tantsulaul

NÄIDE 1005 c Madis Lõõbas Tõstamaa Mardilaul ja Martide sajatus

NÄIDE 312 b, c Melania Meriloo Häädemeeste Kadrilaul ja Kadride õnnistamine

NÄIDE 269 c Anna Köster Kihnu Kadrilaul

Lõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa mardi- ja kadrilaulud

Lõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa vanemad viisid on kitsa heliulatusega ja üherealised, igale reale järgneb lühike refrään (märti, kadri).

NÄIDE 384 d Kadri Kukk Karksi Mardilaul

Mulgimaa uuemad viisid on kaherealised, seal kasutatakse erinevaid pikki refrääne. Need on sageli spetsiaalviisid, mida lauldakse ainult sanditamislauludega. Viisid on ma˛oorse iseloomuga, tavaliselt oktavi ulatusega ning moodustavad koos 2-sõnalise või pikema refrääniga 4-osalise vormi. Mitmete tunnuste poolest meenutavad nad uuemate riimiliste salmilaulude viise ning on kasutusel rohkem kadri- kui mardilauludega.

NÄIDE 622 e Marie Helimets Karksi Kadrilaul

NÄIDE 616 a Anna Naaris Halliste Mardilaul

Mulgimaal sai 20. sajandil kõige tuntumaks sanditamisviis, mis kuulub uuemasse kihistusse. Viis on selgelt ma˛oorne ja sisaldab küllalt suuri hüppeid (väike ja suur sekst üles), värsireale järgneb sellega ühepikkuseks venitatud refrään. Refrääni on pikendatud kas silpide pikendamise abil (märti-i, märti-i või katri-i, katri-i) või korduste abil (4-kordne kadri, kadri, kadri, katri vms).

NÄIDE 430 d Greete ja Anna Jents (Jõnts) Karksi Mardilaul

NÄIDE 608 c Amalie Akerberg Halliste Mardilaul

NÄIDE 416 d Helena Animägi Kadrilaul Karksi

Jõululaulud

Regivärsilistel jõululauludel on tavaliselt vanemate kalendrilauludega ühised viisid.

Vestlus uuemate riimiliste jõululaulude tegemisest Saaremaal.

NÄIDE 172 c Selle laulu seda jutt

Vastlalaulud. Põhja-Eesti

Põhja-Eesti ja Muhu vastlalauludes on iga laulurea lõpuheli teistest pikem.

NÄIDE 306 c Pauline Vapper Muhu

Erandina leidub ka suurema heliulatusega tantsulisi viise, mis on kogutud valdavalt Virumaalt.

NÄIDE Pl 42 A3 Haljala Liina Kaskmann

Lõuna-Eesti mõjul on Lääne-Eesti vastlalauludesse ilmunud refräänid liuge, lauge ja algselt pulmalaulude juurde kuulunud kaske, kaske; kaski vms.

NÄIDE 313 f Melania Meriloo Häädemeeste

NÄIDE Pl 57 B3 Liis Alas Kihnu

NÄIDE 258 b Melania Mätas Kihnu

Vastlalaulud. Lõuna-Eesti

Vastlalauludel on tavaliselt kohalike vanemate tavandi- või mängulaulude viisid.

Lõuna-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refrään liuge, lauge; liugu, laugu vms.

NÄIDE 89 g Katri Prääts Urvaste < Rõuge

NÄIDE 2050 h Greete Jents Karksi

Tsõõtamine urbepäeval

Tsõõtamise laule on jäädvustatud Setust. Need on sageli iseloomuliku refrääniga tsõõ, tsõõ, mis asetati nii värsirea lõppu kui keskele.

NÄIDE 322 a Anne ja Ode Vabarna Setu

Kiigelaulud. Põhja-Eesti

Põhja-Eesti kiigeviise iseloomustavad pikemalt väljapeetud helid ja viisikaunistused. Pikemalt väljapeetud helid värsirea lõpus on levinud mitmete praegu eraldiseisvate piirkondade (Edela-Järvamaa, Kirde-Pärnumaa, Kirde-Harjumaa, Lõuna-Läänemaa, Ida-Saaremaa) vanemates viisides. Pikendatud värsilõppudega stiil on olnud varem levinud arvatavasti suuremal territooriumil (kus nüüd kohati valitsevad uuemad kiigeviisid). Muhus nimetatakse niisugust laulmisviisi õetamiseks. Mõnikord sobitatakse pikenduse abil viis kiige liikumisperioodiga.

740 c Kuusalu Leena Maisto

Värsijalgade lõpu pikendamine esineb Järvamaa, Kirde-Harjumaa ja Virumaa kiigeviisides. Näites 797 e on pikendatud 3. värsijala lõpusilp ja värsirea (ehk 4. värsijala) lõpusilp.

NÄIDE pl 82 A1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu

NÄIDE 797 e Aliide Salström Kuusalu

Järvamaal, Kirde-Harjumaal ja Lääne-Virumaal on välja kujunenud väga omapärased, otseselt suure kiige liikumisperioodiga kooskõlla viidud viisid.

NÄIDE Pl 82 B1 Miina Lambot, Anna Paalberg Kuusalu

NÄIDE Pl 28 B2 Mari Kilu, Liisu Tamp Jõelähtme

NÄIDE 1022 b Lisette Kautlenbach Järva-Madise

NÄIDE 738 b Risanda Kravtsov Kuusalu

Mitmetes Põhja-Eesti piirkondades esinevad ka uuemad, kaherealised tantsulise iseloomuga kiigeviisid.

NÄIDE Pl 37 A 2 Liina Kaskmann Haljala

NÄIDE 797 f Aliide Salström Kuusalu

Lääne-Eestisse on levinud Mulgimaalt lühikese refrääniga kiigelaule. Pärnumaal lauldakse rea lõppu kiigele või (sealkandis erinevatele laululiikidele liituv) kaske.

NÄIDE 277 c Marta Mäesalu Häädemeeste

Kiigelaulud. Lõuna-Eesti

Mulgimaa kiigelaulude refrääniks on tavaliselt lühike kiigele või kiikäle vms. Mulgimaalt kogutud materjali põhjal paistab, et kiigelaulud on hakanud varem ununema kui töö- ja pulmalaulud. Lühikese refrääniga kiigelaulud on levinud arvatavasti Mulgimaalt ka kaugemale. Harva esineb siin ka pikk refrään kiike, kaake või üles, (üles) (viimane on ilmselt laen lõikuslauludest).

NÄIDE Pl 94 A2 Mari Sarv Karksi

Kesk-Eesti refrään kiike-(j)ääle võiks olla mälestus vanemast sõnakujust *kiikehelle (tähendab kiigele). Viisides ja esituses on sarnaseid jooni lõikuslauludega.

NÄIDE Pl 49 B1 Marie Sepp Kolga-Jaani

Tartumaal esineb samuti refrääni kiigele, lisaks kiige, kaage; kiikee, kaikee jm. Lõuna-Eesti tüüpiline kahesõnaline refrään, näiteks kiigäle, kiigäle, esineb kiigelauludes vähem.

Kagu-Eestis esineb seni veel ära seletamata refrääne häde ää kägo, häde äia kägo, äde ää kaikah vms. Häde tähendab ‘naine, eit’, nii et küllap on siin pöördumine teiste naiste poole.

NÄIDE 1331 g Olga Antsov Karula Tulge kiigele, tooge mune

NÄIDE 802 c Helene Kukk Sangaste Kiik heas kohas