Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Andmeteaduse seminari "Kultuur ja andmed" kavas on tehted folklooriandmetega
22. mail 2024 toimub Tartu Ülikooli Delta õppehoone ruumis 1037 algusega kell 15.45 andmeteaduse seminar "Kultuur ja andmed".
Andmed ja tehisintellekt muudavad kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Seminaril „Kultuur ja andmed“ räägime eesti kultuuri ja andmeteaduse kokkupuutepunktidest. Käsitleme seda, kuidas kultuuriga seotud andmed tekivad, millised need välja näevad, kuidas neid analüüsitakse ja kasutatakse uues loomingus. Üritus on avalik ja avatud kõikidele osalejatele.
Esinevad Indrek Ibrus, Mari Sarv, Anna Aljanaki, Vahur Puik, Jaan Naaber. Musitseerib Themuri Sulamanidze.
Folkloristide vaate esitab Mari Sarv ettekandes „Koostöökogemus: tehted folklooriandmetega“.
Vajalik on registreerimine. Registreerimisvorm
Seminari akadeemilised korraldajad on Jaak Vilo ja Sulev Reisberg.
Vt kodulehte
Muuseumiöö Kirjandusmuuseumis 18. mai õhtul
Laupäeval, 18. mail 2024 on Eesti muuseumides muuseumiöö.
Kõik on oodatud veetma kena kevadõhtut Eesti Kirjandusmuuseumis, Vanemuise 42, kus avatud on vana ja väärikas hoone keldrikorruse hoidlatest lugemissaalideni.
130-aastase neoklassitsistlikus stiilis maja müüride vahelt leiab kultuuriloo- ja rahvaluulearhiivid, arhiivraamatukogu ning teadlaste tööruumid.
Kavas: kaasahaarav aardejaht, unistuste kartoteek, temaatiline pildistamisnurk.
AJAKAVA
18.00-19.00 PJ Valper, muusikalisi vahepalu esitavad Jan ja Elo Rahman
18.00 vestlevad saalis Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna ja kirjandusteadlane Krista Ojasaar, muusikat loob Vootele Ruusmaa
19.00 kirjandusmuuseumis kunsti avastamas: erituur koos Enn Lillemetsaga
20.00 tantsulaboratoorium "Vabajalg"
21.00 simman vabas õhus (vihma korral saalis) TÜ VKA tudengid.
21.00 Tartu 2024 põhiprogrammi näituse „Metsavaimud masinas“ esimene kunstiteos! Soome kunstniku Hans Rosenströmi spetsiaalselt arhiivraamatukokku loodud uus heli-installatsioon „Varese sulg“ liidab kokku maailmad imaginaarsetest liikidevahelistest häälutamistest, sekka tempereeritud koorilaulu. Keegi huikab käreda tämbriga kuskilt kaugustest, keegi läheneb pehmete fraasidega sügavusest....
Põnevat uudisteost tutvustab kuraator Henri Hütt.
Külalisloeng kultuuripärandist Ungaris
Teisipäeval, 21. mail 2024 kell 10:15 peab Dr. Melinda Harlov-Csortán (Apor Vilmos Catholic College) kultuuriteaduste instituudis ingliskeelse külalisloengu teemal "Introduction of intangible cultural heritage in Hungary. From safeguarding folklore in an ideological driven political system to the management of the Secretariat of the Intangible Cultural Heritage Committee of the Hungarian National Committee of UNESCO".
Loeng toimub Tartus Ülikooli 16-214 ja kõik on oodatud kuulama!
Ingliskeelne veebiseminar holokausti kujutamisest animatsioonides
Head seminarihuvilised!
13. mail 2024 kell 11.00 algaval veebiseminaril kuulame Liat Steir-Livny ettekannet „Holokausti kujutamine dokumentaal-animatsioonides – mäletamise piirjooned“.
Ettekandes vaadeldakse, kuidas animeeritud dokumentaalfilmid moodustavad uusi holokausti mikroajaloo kihistusi. Anmatsioonides visualiseeritakse seni filmides kajastamata jäänud teemasid ja inimeste siseelu. See on kaasa toonud uusi probleeme, kuna õudused jäävad animatsioonides marginaalseks, fookusesse tõusevad vaprus, vastupidavus ja lootus.
Esineja tutvustab Edinburghi Ülikooli kirjastuses ilmunud uut raamatut "Holocaust Representations in Animated Documentaries - The Contours of Commemoration".
Link seminariga liitumiseks
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.
Tatjana Vladõkina (8. IX 1953 – 4. V 2024)
Lahkunud on udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
Folkloristid põimivad sageli sümboolikat oma jutustustesse ja uurivad, kuidas inimese teekond loob müüte, palveid, eristab püha ja argist aega. Udmurdi folkloristika ema, tuntud folkloristi, filoloogiadoktori ja professori uurimisvaldkonda kuulusid muudki küsimused liikide määratlemisest mõistatuste ja muistenditeni. Udmurdi Vabariigi teenelise teadlase, Soome Soome-Ugri Seltsi välismaise auliikmena, auhinna "Udmurdi Vabariigi hing" laureaadina pärimuskultuuri valdkonnas (2023) ja Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi filoloogiliste uuringute osakonna juhtiva teadlasena oli ta folkloristika ja udmurdi kultuuri eestkõneleja ja kujundaja. Ta on paljude artiklite ja raamatute autor, toimetuskolleegiumite liige, sh Tartus välja antava uurimuste sarja Sator toimetuskolleegiumi liige.
Tatjana Vladõkina on Udmurdi hümni udmurdikeelse teksti autor.
Tatjana Vladõkina lõpetas 1975 Udmurdi Riikliku Ülikooli, 1975-1978 oli Tartu Ülikooli doktorant. Udmurdi folklooriga on ta tegelnud alates 1972. aastast, alates 1978. aastast on tema täita olnud keskne roll folkloori- ja etnograafiliste materjalide kogumisel ja folkloori uurimisel. Ta on juhendanud 11 doktoranti, luues teadusliku koolkonna Uurali-Volga piirkonna rahvaste traditsioonilise kultuuri uurimiseks.
Teadusringkondades peeti teda lugupeetud ja autoriteetseks teadlaseks, juhendajaks, korraldajaks ja pedagoogiks. Viimastel aastatel tegi ta viljakat koostööd kolleegidega Eesti Kirjandusmuuseumist, mida tõendavad ühised väljaanded ja teadusüritused. Kaasteelistele on jäänud temast sõprussuhted ja soojad mälestused Tartu Ülikoolis õppimise aastatest.
Avaldame kaastunnet sugulastele, lähedastele ja kolleegidele. Eesti folkloristide hea sõber jätkab müütiliste maailmade ja taevaste maastike uurimisega. Olgu see teekond rikas ja muretu.
Rahvausundi ja mütoloogia uuringute aastaraamat SATOR avaldas Maria Nikonova päeviku
2024. aasta kevadel ilmus aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" (Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak).
Maria Nikonova on 1926. aastal sündinud udmurdi naine, kelle koduküla on Выль Тӥгырмен Kijassovo rajoonis (Кияса ёрос).
Ta on udmurdi traditsioonide suurepärane tundja. Sama hea on ta olnud oma kutsetöös kooliõpetajana. Kõik udmurdi ja mitmed teistegi maade folkloristid, etnograafid, etnomusikoloogid ja õppurid on temaga kokku puutunud, saades rikkalikke teadmisi ning uurimisainest.
Alates 1980. aastatest peetud päeviku abil saame tema kogemustele kaasa elada, lugeda tema emotsionaalseid meenutusi, aga ka omaloodud luuletusi ja laule, mida päevikud samuti sisaldavad.
Maria ülestähendused on väärtuslikud refleksiivsed allikad, mis kajastavad nii tema isiklikke sündmusi (pereelu ja sellega seonduvat) kui ka kodukülas ja kodumaal, isegi laias maailmas juhtunut.
Päevikusissekanded on udmurdi keeles, st lugemiseks tuleks appi kutsuda udmurdi keelt oskav sõber. Noodikirja tundja võib viise kohe järgi laulda või pillil mängida proovida. Kuid laule saab kuulata ka QR-koodi kasutades ja e-raamatus linki avades.
2021. aastal usaldas Maria elatud elu kajastavad vihikud Nikolai Anisimovile, lootuses säilitada ning jagada oma kogemusi ja tarkust. Lootus on nüüd teoks saanud. Lugeja leiab teose algusest pikema sissejuhatuse vene ja inglise keeles (tõlge inglise keelde Eva Touluze’ilt). Publikatsiooni koostaja Anisimov kirjutab eessõnas, et töö käsikirjaga oli põnev väljakutse, pealegi olid paljud jutuks tulnud tegelased, kohad ja rituaalid talle lapsepõlvest tuttavad. Töö käsikirjaga pakkus koostajale süvenemisvõimalust lihtsa külanaise maailmakogemise viisidesse, mis tekitas küsimusi, missuguste lõikude avaldamisest tuleks siiski loobuda. Väljaanne on sündinud koostaja ja päeviku autori ühise kavandamise ja nõupidamise sümbioosis.
Raamatu e-versioon avaneb siit.
25. ja 26. aprillil toimus Riias Balti digihumanitaaria foorum
25.-26. aprillini 2024 toimus Riias Baltimaade DH foorum, kus aruteludes osalesid ja pidasid ettekanded ka Mari Sarv ja Kadri Vider.
Konverents oli laiahaardeline, hõlmas väljundeid poliitikas, kõrghariduses ja humanitaaria-alade igapäevases uurimistöös. Märksõnadeks olid keeletehnoloogia(d), e-õpe, avaandmed, keelekorpused, koostöö, digikogud.
Vt konverentsi kodulehte.
Folklore. Electronic Journal of Folklore nr 92
Tiina Mällo, kirjandusmuuseumi väljaannete toimetaja teatab ajakirja Folklore: EJF 92. numbri valmimisest.
Sisuks on:
Eve Annuk, Piret Voolaid – Representations of Gender in Estonian Graffiti and Street Art
Rebeka Põldsam – Homophobic Discourses and Their Soviet History in Estonia
Ingrid Ruudi – Adopting or Dodging the Heroic Model: Professional Trajectories of Estonian Women Architects
Carola Maria Wide – Wooing Werewolves. Girls’ Genius, Feminine, and Initiation in Angela Carter’s and Märta Tikkanen’s Versions of “Little Red Riding Hood”
Ahmet Demir – The Wild Woman Archetype. A Comparative Study of Motif Correspondence Between “Bluebeard” and the Turkish Fairy Tale “ İğci Baba”
Esra Sazyek – The Appearance of Grotesque Forms in Crystal Manor Tales
Caihong Zhou, Zongmei Fu – An Archetypal Analysis of the Queen Mother of the West in Chinese Mythology
Kolsoum Ghazanfari, Mohammad Seadat Asl – Traces of a Greek Myth (?) in Subcultures of Lur-Inhabited Regions of Western Iran
Sibel Akgün, The Structures of Dialect as the Founding Element of Social Identity: The Case of Bursa City
Reet Hiiemäe, Andrus Tins – Impressions from a World Conference of Ethnologists and Anthropologists in India
Jonathan Roper What Can We Know of the Ministrels’ Songs. Book Review: Richard Rastall with Andrew Taylor, „Minstrels and Minstrelsy in Late Medieval England“ Woodbridge: Boydell Press, 2023. 476 pp.
Folklore: EJF on alates 1996. aastast ilmuv eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri. Nii uusim väljaanne kui ka kõik eelmised on leitavad leheküljelt folklore.ee
Ettekanne "Eesti keele ja rahvaluule juured" etnogeneesi arheoloogia loengukursuse raames 24. aprillil
Kevadsemestri kursuse „Etnogeneesi arheoloogia“ raames 24. aprillil 2024 peavad loengu "Eesti keele ja rahvaluule juured" Karl Pajusalu ja Mari Sarv.
Kui kaugele ajas saame minna eesti keele ja rahvaluule juurte otsimisel? Millised on meie sugulaskeeled ja nende ajalugu? Kuidas kajastuvad eesti rahvaluules eri aegade kultuurikontaktid?
Kas ja kuidas aitab keelte ja rahvaluule uurimisele kaasa arheoloogia ja geneetika?
Loeng toimub 24.4 kell 16.15-17.45 Zoomi vahendusel. Osaleda on võimalik vabakuulajana. Registreerumine loengule
Sündmuste sarja korraldaja on Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium koostöös Eesti Juurte tippkeskusega.
Rohkem infot.
Soome-ugri kirjanduskohvik: liivi
Esmaspäeval, 29. aprillil kell 17.00 Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis loeme soome-ugri kirjanduskohvikus liivi luuletaja Baiba Damberga luuletust "Kahe keelega ma sündisin…"
Autorist räägivad ja tema teost kommenteerivad Karl Pajusalu ja Valts Ernštreits.
Kirjanduskohvikus avastatakse teisi keeli erinevate meelte abil. Sama kirjandusteos kõlab eri keeltes, osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes.
Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas vastava rahva küpsetistega.
Vestlust modereerivad Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Kõik on oodatud!
