Anekdoodiotsing   
Otsing   Kataloog    
   Täpsem otsing
rahvusanekdootidest kõikidest
 Otsing   Tulemused 20 - 30  88-st otsides: kaamel

Peedu Põllu naljakogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis: "Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida: "Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 15718 - 1994 ... 1998

Erik Vallikivi
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis: "Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."|Professor püüdis teda trööstida: "Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."|"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 20505 - 1995 ... 1999

Alar Alumaa valik Fidoneti EW.Naljadest
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 900 - 1994 ... 1997

Henry Saare kogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 5390 - 1996 ... 1998

Rain Ööpiku naljakogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 14954 - 1997 ... 1998

Innar Liivi kogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 6428 - 1996 ... 1996

Kaspar Kiisi naljakogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 12516 - 1995 ... 1998

Delfi naljad
Eestlane, venelane ja sakslane on vangis. Vangivalvur ütleb:
"Ainult see saab vagist välja kes suudab kõige kauem kaamliga ühes ruumis olla."
Esimesena proovib eestlane. Kahe päeva pärast tuleb välja ja ütleb:
"Ma ei suuda rohkem selle loomaga koos olla."
Järgmisena proovib venelane. Kahe nädala pärast tuleb välja ja ütleb:
"Ma ei suudaks selle olevusega sekund ka enam koos olla."
Nüüd proovib sakslane. Möödub kuu, möödub teine, aga kedagi pole välja tulnud. Järgmisel päeval tuleb kaamel joostes välja ja kriiskab:
"Ma ei suuda selle inimesega enam kunagi koos olla." Ja nii saigi sakslane vangist välja.
erinevad rahvused # 31917 - 17.05.2001

Delfi naljad
Eestlane, venelane, sakslane on vangis. Tuleb päev kus keegi saab sel juhul välja kui õpetab kaamlile ütlema "ai" ja "ei". Läheb siis sakslane kaamli juurde:
"Ütle ai!?"
Kaamel raputab selle peale pead ja sakslane istub edasi. Tuleb siis venelase kord:
"Ütle ai!?"
Sama asi ja venelane istub edasi. Tuleb siis lõpuks eestlase kord. Vaatab natuke aega ja läheb kaamli selja taha. Paneb jalaga munadesse ja kaamel karjub:
"Ai!"
Eestlane küsib:
"Tahad veel?"
Kaamel vastab:
"Ei."
erinevad rahvused # 31729 - 14.06.2002

Delfi naljad
Eurooplane läks ühte araabia riiki ja üüris kaameli. Kaameliajaja andis nõu: kui öelda "uh", siis hakkab kaamel liikuma; kui öelda "uh-uh", siis hakkab kaamel jooksma; kui aga öelda "aamen", siis jääb kaamel seisma.
Eurooplane ütles "uh", ja kaamel hakkas liikuma. Seejärel ütles eurooplane "uh-uh", ja kaamel hakkas jooksma. Siis märkas mees, et kaugel ees on kuristik, aga talle ei tulnud meelde sõna, mis kaameli seisma paneks. Nii hakkas ta ahastuses palvetama. Just hetkel, kui mees kuristikuni jõudis, sai palve otsa ning ta ütles "aamen". Kaamel jäi kuristiku serval seisma ning mees pühkis laubalt higi: "uh..."
must huumor # 39572 - 14.03.2002


Tulemuste Leht:  Eelmine 1  2 3 4  5  6  7  8  9 Järgmine