GA. ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG

GAA. Andmine, abi; saamine, võtmine, tahtmine. Helde ja kitsi andja, ahne saaja

498. Kes annab, see saab (sel on); kes aitab, seda aidatakse; kurjale ja kitsile ei anta. Heldele ei keela kitsigi Kuidas annad, nenda saad. EV 316:1 Kel anda, sel võtta. EV 310:2 Aita teist, küll siis sind kah aidatakse. EV 215:3 Kui sa teisele ei taha anda, siis ära mine teise käest ka saama. EV 11851:1 Kost soele liha lainata saa. EV 10797:1 Ega kade keela, kui helde tahab. EV 2845:20

499. Aita hädalist, anna sandile, vajajale (siis läheb sul hästi jms.) Andja käsi ei alane. EV 289:8 Kes annab, sii om kuningas. EV 311:2 Helde andja vakast ei lõpe vara. EV 1202:1 Heldet andjat armastab Jumal. EV 1209:10 Jummal jätä-äi toole tasomata, kiä keeletu iist kõneles, pümme iist kivi kõrvale viskas. EV 2605:1 Anna sandile, mis sandi õigus on, siis Jumal õnnistab sulle kua. EV 306:2 Kes sandi kotti koopas, sii taevariiki saa. EV 10148:14 Kes vaesele annab, sellele tasub jumal saja võrra. EV 13027:3 Kes vaest meest aitab, see laenab jumalale. EV 13034:7 Vaesele annat, hingelavva pääle panet. EV 13099:2 Anna tollõ, kiä armõtu, pistä tollõ, kiä perätü. EV 308:1 Näe nälläst ja usu ohulist. EV 7664:3 Hädalist peab aitama. EV 1803:3 Kui härg kaevu läheb, kas siis kaevu jätad, ikka pead abiks minema. EV 1852:1 Kus viga näed laita, / seal tule ja aita. EV 14006:90 Kus haab, sääl mähi. EV 736:1

500. Parem (võimalus) anda kui (vajadus) võtta. Mõistlik heldus parim. Aitab vähesestki annist. Pigem andmata kui anda. Pigem (rohkem) võtta kui anda Jumal andku ikka anda, aga mitte otsi. EV 2545:6 Õndsam on anda kui võtta. EV 14736:130 Õmdsamb jättä kui võtta. EV 2765:1 Mõistlik helde elatab maailma. EV 7004:1 Palju patuselle tarvis on, pista sõrmega silma ― süda täis. EV 8439:25 Paljuks ohu peale tarvis läheb. EV 7785:4 Parem omale pidada kui teisele anda. EV 8012:2 Hää om antu, parem on andmata. EV 1026:2 Olõ harak andma, varõs võtma. EV 844:1 Luitsaga lubatas, kulbiga võetas. EV 6082:6 Parem võtta kui anda. EV 14345:2

501. Ära ole liiga helde. Kes kõik teistele jagab, jääb ise hätta (kitsil ei tule puudust) Asja tulõ ao pääle vaja, anku-ui asja ilma kätte. EV 414:1 Anna asi teise kätte, vahi ise läbi viie sõrme. EV 406:3 Sööda testele ää, ise hakka pärast nina nokkima. EV 11333:1 Laena roog külase, ise pane hambad varna. EV 5264:1 Anna suu külasse, söö ise läbi külje. EV 10845:2 Anna perse külasse ja situ ise läbi küljeluie. EV 8683:160 Ära anna pökse tõise jalga, sis oled esi ilma. EV 9382:2 Anna kik ära tõisele, jäta iseennast ilma . EV 300:1 Ega viimast lammast tohi laudast ära anda. EV 14076:2 Anna viimane käest välja, viimaks jää ise vesilusikale. EV 309:2 Kes ainu välja annab, see ise ilma jääb. EV 207:1 Kes tuulde külvab, see ilma jääb. EV 12220:1 Tee ligemisele nõnda head, et ise häda sisse jäed. EV 5800:3 Aita teist, hädanda ennast. EV 214:5 Kes teist söödab, oma persse kinni hakkab. EV 11842:1 Olõ tõõsõlõ hää, sis olõt hinele halv. EV 11871:8 Kes tõiste vasta hää, tuu oma vasta halb. EV 11845:1 Hüä piimälehem ole-ei' kunagi rammuh. EV 1070:1 Kinkijal kintsud kakenud. EV 3793:1 Jagajalle lobud jääväd. EV 2366:1 Jagajale jäävad näpud. EV 2365:135 Jagajal on neli sõrmevahet. EV 2367:1 Jägajal puuduvad näpud põhja. EV 2368:1 Heldel jäävad näpud peosse. EV 1206:2 Helde perse om iks like. EV 1207:12 Heldel jäävad helmed. EV 1205:2 Hebol ikka helmed kaelas, kadel ikka krallid kaelas. EV 1219:2 Helde pole helmis ega sitikas siidis. EV 1208:1 Sitke kannab siidi, heldel pole helmigi kaelas. EV 10534:140 Kahrel om kaits ossa, oigel ei ole üttegi. EV 2943:17 Sikkõl sisu, lõõhkõl tühi kuur. EV 10532:2 Sikõ sigines, lõõhkõ lagonõs. EV 10533:12 Sitke sisiseb, vintske visiseb, helde ei aita iseennastki. EV 10535:2 Ihne võtab enda tagast, lõhke vahib tõise pääle. EV 1932:1 Kitsi võtab kirstust, helle võtab persest. EV 3919:55 Kidsi kirst ei põuate. EV 3917:2 Ega kidse ei kisenda. EV 3914:1

502. Saaja ei väsi tahtmast, ennem väsib andja andmast; mõõtu peab pidama andja Võtja käsi piab pikem olema. EV 14341:1 Võtjal ikka pitk käsi, andjal lühiken. EV 290:6 Väsib andja, ei väsi vastavõtja. EV 291:80 Egas saaja pole millalgi pailu saan, aga andja on hoopis rohkem annun. EV 9981:1 An'ja anke vai kui pal'lo, ega vastavõtja ei ütle "küllält!". EV 294:1 Andja peäb aru pidämä, ega võtja aru peä. EV 293:1 Kus vaene vastuvõtja peaseb, kui andjal aru peas ei ole. EV 13040:1

503. Annad ahnele (jultunule, kurjale) veidi (aitad veidi, annad veidi järele vm.) ― tahab rohkemat. Mida enam annad, seda enam tahetakse Laina mustlasele pada, pärast tahab kua paa sisse. EV 6965:1 Anna sandile kanikas, anna kott kah. EV 10138:12 Lase sant sauna, sant tahab lavale ka. EV 10164:190 Lase sant ahjule, säält tahab ta parsile ka saada. EV 10163:2 Lase kits kirikusse, ta läheb kantslisse kah. EV 3902:60 Lase koer laua alla, pärast tuleb laua pääle. EV 4149:2 Anna koerale leiba, võtab veel käegi tagajärele. EV 4006:1 Anna kuratile õlut, tema sööb raba. EV 4552:1 Mida rohkem annad, seda rohkem nõutakse. EV 318:2

504. Mitmesugust heldest, kitsist ja ahnest: helde annab; kitsi ei anna; ahne tahab teiselt üha saada Hia annab isi, paha ei anna paludeski. EV 983:2 Heldus annab, sitkus keelab. EV 1212:1 Helde annab, ahne võtab. EV 1203:1 Küll helde andab, kui kade vasta odab. EV 1210:1 Tule meile, too mulle, ma tulen teile, anna mulle ― siis oleme ikka sõbramehed. EV 12132:35 Mis sinu, see on ka minu, aga mis minu, see ei ole mitte sinu. EV 10502:2

505. Kitsilt on raske midagi saada (ei tasu küsida) Mis võtja võtab, kui andja ei anna. EV 14340:2 Kuri ei anna kuue hõlma, paha ei palaka jäärta. EV 4606:1 Enne saad kivi küllest kildu ku kidsi käest asja. EV 3927:10 Innep lätt varõs valgõst, ku' sikkõ käest midä saat. EV 13804:1 Enne saad surnu persest peeru ku ihne käest asja. EV 10775:8 Mine nüüd koera persest julka otsma. EV 4159:1 Ahnel käe annave, aga küünaspera võtave tagasi. EV 184:1 Silma pista pallu, ninna pista vähe. EV 10465:1 Silm näge, suu ei maitsa. EV 10476:2

GAB. Antu jagamine teistega. Saamine tühjast ja küllast, vaeselt ja rikkalt

506. Anna antustki. Hea annab vähestki (antustki), paha ei paljustki. Kes ei anna vähesest, ei anna paljustki Kui saab sant, siis saab sandi poiss ka. EV 10157:15 Anna antust, murra murtust. EV 298:30 Kes ei anna antust ja ei murra murtust, sel ka midagi ei ole. EV 312:1 Hea mees sööb herne pooleks, paha ei saa pätsistki. EV 946:2 Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki. EV 897:15 Kea antust ei anna, see ei anna kah aidast. EV 327:20

507. Tühjast pole midagi saada (võtta). Mis sel teisele anda, kel pole endalgi. Mis antust anda saab Kust kõik on ära võetud, seal tühi koht on järele jäänud. EV 14789:1 Tühäst ei saa midagi. EV 12707:2 Mis võtad, kon midagi ei ole. EV 14343:1 Mes tuul kevist saab. EV 12233:3 Mis tuul palja iä külest võtt. EV 12237:8 Või taud tühjast toast midagi võtab. EV 11712:55 Kes tühjast kaevust enam vett võtab. EV 12640:1 Tühjast taskust põle midagi võtta. EV 12703:1 Mis sa tühjast kotist viil raputad. EV 12652:1 Tühi piip ei põleta. EV 12680:35 Ega surnu perse enam peereta. EV 10773:35 Mine surnu perst sooja otsma. EV 10776:6 Oota, kunas surnu köhib. EV 10778:2 Võta vähilt villu. EV 14450:20 Ega seast villu ei saa. EV 10328:2 Mis kits kitsele annab, kui isegi haavakoort närib. EV 3904:20 Annaks küll sõbrale kooki, aga enesel pole leiba. EV 11007:1 Mis vaene teisele annab, kui omalgi pole. EV 13048:1 Heldus andas, köhvüs keeltäb. EV 1211:1 Mes antust anda saab ehk murtust murda. EV 328:2

508. Millest rikkad, sellest helded. Pigem saab küllast (rikkalt) kui tühjast (vaeselt) Rikas rohkesti saab, rohkesti annab. EV 9695:2 Enne saab külla küljest kui nälja otsast. EV 5087:115 Ennemb saat kidsi rikka käest kui helde vaese käest. EV 3915:12

509. Rikas on kitsi. Pigem saab vaeselt kui rikkalt Mida vaesemp, sedä heldemp; mida rikkamp, sedä sikkemp. EV 13045:10 Vaene annab vaesusest, rikas ei anna rikkusest. EV 13062:3 Ennemä suab ikka näljä otsast kui küllä küljest. EV 7686:1 Enne saad kehva käest kõtutäie süvva, enne kui rikka käest kivi päha lüvva. EV 3556:1 Ennem saab sandilt kopika kui rikkalt rubla. EV 10144:1

GAC. Küsimine, lubamine, pakkumine

510. Küsimine on lubatud. Kes küsib (palub), see saab / ei saa. Küsimata ei saa Kis santi vaest võib keelata, kui tema tahab kerjata. EV 10155:5 Suu küsijal, suu keelijal. EV 10903:4 Küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse. EV 5181:240 Küsija suu saab kõige ilusama. EV 5182:1 Kes palub, see saab. EV 8377:5 Kes koputab, sellele tehakse lahti. EV 4380:10 Kes küsib, sellele antakse. EV 5185:2 Pehme kiil pett, hää hing and. EV 8517:2 Määgja lammas saab hainu. EV 7094:3 Igasse kotti ei raputada ega igale palujale ei anda. EV 4415:1 Ega küsija lapsele ei anta. EV 5180:1

.

511. Lubamise (pakkumise) ja andmise vahekordi; anna, mis lubad; parem (veidi) anda kui (palju) lubada; suur lubaja on väike andja; lubamine vabastab pealekäimisest Anna, mis lubad, tee, mis tõutad. EV 301:4 Anna palju, aga luba pisut. EV 303:2 Parem anda kui lubada. EV 321:5 Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. EV 9496:1 Parem üks "säh" kui kaks "küll saab". EV 14918:15 Üheksa tõutust, kümnes annab. EV 14846:1 Kes palju lubab, see vähe annab. EV 8321:10 Tõutismees ajab sandi ukse eest ära. EV 12309:18

512. Ära paku sellele, kel isegi küllalt; ära kipu aitama seda, kes abi ei vaja jms. Paku pagarilapsele saia. EV 8205:60 Kes kaupmehe lapsele komvekki pakub. EV 3501:1 Eläväle olõ-õi' vaja hinge sisse panda'. EV 549:1 Tervele pole arsti vaja. EV 11969:2 Haigele arsti, tervele vorsti. EV 747:16 Seda koormat, mis ümber on, peab tõstma, mis püsti, pole tarvis. EV 4353:1 Ei märjale maale pole vett tarvis. EV 7081:15

513. Kui pakutakse (antakse, lubatakse), võta vastu. Healt andjalt võtab kurigi vastu Ega pakutud palukest ei maksa põlata. EV 8271:1 Võera andi ei kästa põlata. EV 14369:1 Mis on antud auga, võta vastu tänuga. EV 320:3 Mis on antud auga, pane nahka rõõmuga. EV 319:1 Ku tõotadas, sis kotti piä'. EV 12305:1 Pista põrsas kotti, kui pakutakse. EV 9221:170 Pane aga pauna, mis pakutakse. EV 8442:1 Kui pakutakse, pargi nahka. EV 8272:1 Söö, kui pakutakse, joo, kui antakse. EV 11272:2 Ku andas, sis söö, ku ei anda, ärä võta suu sissegi. EV 313:2 Ku andas, sis võta, ku pestäs, sis pakõ. EV 314:8 Kui hää andai and, võtt kuri tõbine kah vastu. EV 1095:18

514. Pakutut ei taheta; pakutava väärtus on kaheldav. Ära paku sellele, kes ei taha Ega pakutud palukene kõlba. EV 8270:10 Susigi süü-üi ängätüt. EV 10818:20 Pakutud asi on halv. EV 8273:1 Paha leiba pakutakse ikke, aga hiad leiba ei anta hinna eestki ära. EV 8226:1 Mis toolõ jumalalõ küünäld pakku, kiä taha-ai'. EV 2657:2

GAD. Andja ja saaja suhtumine antusse. Tänu ja tänamatus

515. Kui annad, ära saajat hauguta; ära kiitle oma anniga, ära kahetse antut jms. Kui sa annad, siis su pahem käsi ei pea teadma, mis parem käsi teeb. EV 317:6 Muna annat, härä haugut. EV 6896:1 Kui annad, siis anna, aga ära paljalt hauguta. EV 315:6 Kes võtab, see rääkigu, kes annab, see olgu vait. EV 14342:1 Tii hääd, aga är kuulutagu kunagi. EV 1147:1 Kui sa head teed, siis ära kõlista kella. EV 1102:1 Kui vaeselle annad, siis ära selle järele pasunad puhu. EV 13039:1 Paremb vaest avitada kui haugutada. EV 13060:1 Anna sandile, mis sandi kord ja kohus, aga ära hauguta. EV 305:2

516. Tänu kah asjaks. Tänust üksi ei piisa. Palja "aitäh" eest ei saa midagi "Ole terve" kah hää mees. EV 7827:1 Ega "ole terve" hobest toida. EV 7826:1 Tänu ei täida kõhtu. EV 12413:2 Anna aitäh kassi ehk koera kätte, katsu, kas elab sellega. EV 220:1 Angu-ui aitümmat, tuust saa-ai' ruuga kiitä', pareb kausikõsõ täüs suurmit. EV 222:1 Mis üle "aituma" lääb, see aitab hädaajal. EV 223:1 Aitäh eest ei anta midagi. EV 219:3

517. Saaja pahatihti tänamatu. Tänumeel ei kesta kaua. Jultunu (kuri vm.) tasub antu, abi, heateo eest kurjaga Tänamata meel on maailma palk. EV 12408:5 Helde andjalle ei ütelda pailut ilmaski ättüma. EV 1201:1 Kunas tikel tenu või ahnel aituma. EV 11989:7 Sant tänab seni, kui suu märg on. EV 10193:18 Niikaua kuer mälestab, kui suu märg on. EV 4170:15 Inimene mäletab niikaua, kui suu märg. EV 2115:1 Antud leib süüakse ja andja käsi põlatakse ära. EV 5651:1 Küla koer on niikaua hää, kui tale anda on. EV 5039:1 Koer liputab saba niikaua, kui kondi kätte saab, pärast näitab sulle hammaid. EV 4095:2 Viska koerale kont suhu, hakkab ommeti pärast jälle urisema. EV 4185:1 Anna penile leiba ― peni pure päälegi. EV 8538:3 Avida pinni kaost välla, pini puistas sullõ õks vii kaala. EV 216:1 Aita koer kaost välja, siis ta närib so kätt. EV 4004:1 Aita hunt august välja ― saab ta äärele saanud, siis tahab ära murda. EV 1590:2 Mine hunti appi, saad hammustada. EV 1666:1 Kui sa teed teisel head, saad sitta vastu pead. EV 1103:2

518. Mitmesugust tänust ja tänamatusest: sooja leiva "aitäh"; tänulikkuse seoseid teenega; tänulik saab veel, tänamatu kannab kahju "Aitüma" öeldakse tüma leiva eest. EV 221:1 Sooja leiva "aitüma" läheb taevasse. EV 10595:25 Kes tüki saab, see tänab, kes matsu saab, see manab. EV 12712:3 Võta enne ja kita peräst. EV 14347:1 Kes ei täna pisku eest, see ei täna palju eest. EV 12406:60 Kes mõistab tänada, sellele antakse ikka enam tänamise pärast. EV 7016:1 Tänamata karu lükatakse auku tagasi. EV 12407:2

GAE. "Muidu", kink

519. Muidu ei saa midagi. Kinkija on surnud Kik massab raha, mis vähä niidse pääl seisab. EV 9430:1 Mis saab inimene palja hammaste eest. EV 2171:1 Ilma ei saa ju midagi, ei anta persetki lakkuda, kui süüd ep ole. EV 2010:3 Mudu ei saa muhkugi otsa ette. EV 6863:4 Muidu ei maksa midagi, muidu on oleksi sugulane. EV 6862:1 Muidu läks juba mullu ää. EV 6864:1 Muidu on moa pealt kadunud. EV 6865:1 Ilmaandja on ära surnud. EV 2012:1 Muiduandja on mulda läinud. EV 6866:35 Kinkjia on surnud. EV 3796:40 Kinkija on Riia karjamaa peale surnud. EV 3795:11 Kinkida ei saa enam, sest kink olla Kiisa kõrtsi koldesse ära koolu. EV 3803:7 Kinkija on kivisilla päält jõkke kukkunud. EV 3794:4 Kinkija jalaluu on katki murtud. EV 3792:1 Kinkija poja nimi olla nüd Osta. EV 3797:30

520. Kingitu headust ei vaadata. Halb kingitu parem kui hea ostetu Kingitud hobuse suhu ei vaadata. EV 3800:140 Kiä no kingitut asja kaes. EV 3804:1 Mis kingitud asi, / selle väärtust ära küsi. EV 3806:1 Kingitud äädik on magusam kui ostetud mesi. EV 3802:1

GAF. Andmine ja tagastamine. Laen, võlg, pant

521. Mitmesugust laenust ja võlast: mis on võlg, mis pole; rikka ja vaese laen; millega võlg makstakse; kas laenata või mitte Piip tubakat pole võlg, kopik raha on võlg. EV 4810:20 Mis ei ole kingitud, see on laenatud. EV 3805:1 Mis vaesele laenatud, pole rikkalegi kingitud. EV 13049:1 Ega kehva laenu kauaks ole. EV 3554:3 Kus on nälga, sääl on võlga. EV 7692:2 Võlg, mis enne jüripäeva tehtud, see maksab lojus, mis pärast jüripäeva tehtud, maksab põld. EV 14315:1 Velg velal makseda. EV 14308:1 Kes killukest kiidab, see laenamist laidab. EV 3772:1 Võta võlga, lase laenu. EV 14326:3

522. Võlg peab (vabatahtlikult, nurinata) makstud saama Võlg olgu võtmata, aga mitte maksmata. EV 14316:2 Laena häda ajal, maksa ka õigel ajal. EV 5262:1 Õige mees õiendab võla. EV 14560:1 Võlg mingu naerdes tagasi, aga mitte nuttes. EV 14314:15 Kes oma võlga maksab, on rikas inimene. EV 14304:1

523. Võlg kerge võtta (anda), raske maksta (kätte saada) Võla maksmine on raharaiskamine. EV 14309:3 Võlg kuri massa. EV 14313:2 Võlg kerge teha, raske maksta. EV 14312:6 Veli on võlgu võtta, aga veri on maksa. EV 13923:10 Laen on kerge anda, aga raske tagasi saada. EV 5257:4 Hoia laenu eest: ei tule keegi sind taga otsima. EV 5255:1 Laen tuleb longates kodu. EV 5258:3 Ega laen longates lähe. EV 5254:1 Uma käega võit anda, a uma käega ei või võtta. EV 8036:3 Üte käega annat, katõga saa-ai inäp tagasi. EV 15052:3 Mütsiga antakse ja mütsita käiakse kätte saamas. EV 7118:3 Ühe korra annad, mitu korda käid järel. EV 14929:1 Võlg päevilde võetas, ent aastakolde mastas. EV 14317:1 Võlgu otsih tigonõ-õi nii ar', ku' võlga nakka käümä tagasi otsmah, ka sis tigonõt ar'. EV 14322:1

524. Ebakõlasid võetava ja tagastatava hulgas (headuses): võetakse vaheltkasu; tagastatakse vähem Küla annad, valla võtad. EV 5035:1 Matiga võetakse, vakaga saadakse. EV 6451:1 Kes kaara lainas, peat rüä masma. EV 2894:1 Lusigaga laina, kulbiga anna tagasi. EV 6084:2 Niitse võtat, rihma massat. EV 7428:14 Rihm võetas, niits mastas. EV 9615:2

525. Võlg ei aegu, meenub võlglasega kohtudes Võlg seisab vanuni uus. EV 14318:4 Ega võlg ei mädane. EV 14303:2 Võlg ja Jumala sõna ei lähe kumbki hukka. EV 14311:1 Mees silmas, võlg meeles. EV 6608:26

526. Laenamine tekitab vaenu. Andja hea, tagasinõudja paha. Tagasiküsija suurem vihaalune kui keelduja Koerale on parem tükk leiba anda kui sõbrale rubla raha. EV 4062:1 Kes teisele lainab, korjab enesele vihamehi. EV 11836:2 Omaga saab inimene omale vaenlasi. EV 7886:1 Sõprus lõpeb sääl, kus laenamine algab. EV 11161:1 Tahad sõbrast lahti saada, siis laena sõbrale raha. EV 11056:40 Laenaja on sõber, tagasinõudja vaenlane. EV 5260:25 Andes oled vend, aga suades vaenlane. EV 296:1 Kullake kui annad, kurivaim kui nõuad. EV 4519:4 Ku võlgu anna-ai, sis olt üts kõrd halv, a ku annat, sis olt ütesä kõrd. EV 14306:1

527. Laenu ja pantimise mitmesuguseid varjukülgi: toovad vaesust ja häda, laenatu ei kesta kaua, võlg orjastab jms. Innemba pia tühja punga kui võlgu võõdetut raha. EV 12638:2 Ette söödud leib on kibe. EV 11232:2 Kerge on kerjaja kott. EV 3600:1 Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua. EV 5250:60 Küll ial võõra lojuksest saab lojust, aga võõra leivast ei saa leiba. EV 14361:1 Kes paljo lainas, see paljo leinas. EV 8314:13 Võlg varanduseks ja nälg kokaks. EV 14324:1 Võlg võõra oma. EV 14325:115 Võlg teeb võera orjaks. EV 14319:5 Oma om, kui saad võtta, võõras, kui piät andma. EV 7949:1 Süü veidü vai pal'lo, a kõtutäüs õks võlah. EV 11304:7 Mis kodust kadunu, sii vällast vähänu. EV 3986:4 Pant toob võla kodu. EV 8386:6 Kes pandib, see sandib. EV 8387:7

GB. SANT, KERJAMINE

528. Sandi elu raske, kott kerge, kõht tühi Sant vaese vend. EV 10194:1 Sandi kepp on kõige raskem. EV 10169:6 Sandileib om iks viimane. EV 10133:5 Kerjatud leib põleb kõhtus. EV 3615:1 Kirjav on kerjäjä kott. EV 3850:2 Sandi kott ei saa kunagi täis. EV 10171:4 Kunas sandi kõtt täüs saab. EV 10160:1 Kes santi näeb, sii santi lüüb, ei santi siinpuul sallite. EV 10150:2

529. Sandil liikuv eluviis: saab veidihaaval, kuid mitmelt poolt, alati lämmi leib Sandi vald on suur. EV 10180:2 Sandil vago pikk, ader ahtakene. EV 10179:2 Sandil koh talo, siäl süü; pinil koh puhm, siäl kusõs. EV 10173:2 Kus suitsu, sialt saada. EV 10651:3 Kus suitsu, sääl sandil võlga. EV 10652:1 Sandil um saunõ tarõ, egä päävä lämmi leib. EV 10175:1 Sandõl sau sisen, vaesil vadsa ahun, egä päiv lämmi leib. EV 10182:1 Sandil om alati kütsetu leib. EV 10174:1 Küla tuleb, küll saab; talu tuleb, taas saab. EV 5050:3

530. Sandi lugemisest-laulmisest ja kõnest. Sant kui uudisterääkija ja keelekandja Ei ole kõik õige, mis sant laulab. EV 14548:2 Kõik on tühi, mis sant laulab. EV 12646:25 Sant saab luu ja laulu eest / oma ülalpidamist. EV 10189:6 Ku sant ei oska lugeda, sis lase perssest sugida. EV 10159:2 Sooja leiba antakse hea külajutu eest. EV 5715:1 Küll sant sõna vii, kerjaje kirja kand. EV 10162:2 Sant on maja nõid. EV 10187:3 Ära räägi sandile, sant räägib kõige ilmale. EV 9950:2 Sandi kiit ja sandi lait on väga tähtsad. EV 10170:1

531. Sandile andmisest: anna; ära anna liialt; sandile kõlbab kehvemgi Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk. EV 6452:3 Anna sandile, mis sandi kohus, aga ära santi ära tapa. EV 304:30 Sent sandile, kont koerale. EV 10295:1 Küll sais sandil saaja minna, et ei kõlba kõrgil kõrtsin kävva. EV 10161:2

532. Naljaks või ahnusest kerjata on patt. Mõnda sandi käitumiskultuurist Kes koeruse pärast kerjab, see varastab Jumalad. EV 4196:1 Kui ahnus kerjab, siis kurat naerab. EV 197:1 Sant naerab seda, mis pererahvaski. EV 10185:20 Peremihel um aig kullelda, sandil ei olle aiga pallelda. EV 8644:1

533. Ära naera santi (ega vangi): sandipõlve (ega vangipõlve) eest pole kelgi tagatist Sanditoorbat massa-ai ar salada'. EV 10136:1 Sandikepi ja kerjakoti eest ei tää keegi ennast hoida. EV 13648:5 Vangikota ja sandikotti ei kästä naarda. EV 13647:7

534. Sandipõligi on põli; sandil muret vähe. Sandilgi võib vara olla Ega sandi leib ka ei haise. EV 10139:2 Sandil saba koormaks. EV 10177:2 Ega seda tea uskuda, mis kerjatse kotis on. EV 12946:1 Sandil sada rubla nuia seeh. EV 10178:1

GC. RIKAS JA VAENE. RAHA

[535–536] Rikkaks ja vaeseks saamisest ja jäämisest

535. Kõik ei saa hea elu peale. Kes rikas, see rikas; kes vaene, see vaene Suur Jumal on seda seltside vahet teind. EV 2665:1 Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale. EV 6421:125 Kõik ei jõua haljale oksale. EV 800:2 Mis kopikuks loodud, see on kopik, mis on tukat, see on tukat. EV 4372:2 Kes elades rikas, see koa surres rikas. EV 552:1 Kes vaeseks jäänud, see seisab ka vaeseks. EV 13026:1

536. Rikkale lisandub rikkust, vaesele vaesust. Rikastuda kerge, vaesestuda raske. Rikkuse ja vaesuse vahelduvus. Kergem saada targaks kui rikkaks. Kergem tõrjuda nälga kui vaesust Poolrikkaks on raske saada, täisrikkaks on kerge saada. EV 8976:7 Raha tulõ raha mano. EV 9455:3 Raha toob raha sisse. EV 9493:5 Kus rublad ees on, senna veerevad veel rublad juure. EV 9811:1 Kus vett enne, sinna jooseb veel. EV 13967:2 Vaesus kasvatap vaesust, rikkus rikkust. EV 13168:2 Vaene peab vaeva nägema, rikkale sugenes esi suhu. EV 13082:4 Rikkal lisatakse ligi, vaesel võetakse ära. EV 9729:1 Kellel pallu, sinna antas ja kos vähä, säält võetas. EV 7795:20 Rikkus tuleb härgadega, vaesus hobustega asub majase. EV 9768:2 Aigo om rikkas minnä, vaeses jäät esiki. EV 9635:15 Enne lõpeb rikka rikkus kui vaese vaesus. EV 9640:12 Santus on lähemal kui rikkus. EV 10200:1 Vaesus tükis ussist ja aknist sisse. EV 13171:4 Kes tiid, kes kesväleevä süü ja kaarakaraski kast. EV 3626:1 Kes tiid, kiä kesvätse leevä süü, karatsõ karaski kast. EV 5664:2 Kes täna rikas, võib homme kehv olla. EV 12392:2 Puhu oleme rikkad, teise sandid. EV 9668:1 Rikas saab pea vaeseks, vaene pea rikkaks. EV 9696:3 Saab ikka targemaks, aga mitte rikkamaks. EV 11613:2 Ega vaesus väsi inimese järel käies, aga nälg kohe maha jäeb, kui leiba näeb. EV 13162:1

537. Varandus ei tee paha. Raha peab olema. Rahaga saab kõike. Rikkal igal pool hea Ega vara miist ei riku. EV 13657:6 Kopikas peab taskus olema, muidu koerad kusevad peale. EV 4365:7 Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva. EV 9479:1 Kõik kraam või ilmast ar kaoda, a' raha jääs kõkõ perrä. EV 4432:1 Üle raha põle ükski asi. EV 9499:1 Raha eest saab kõik. EV 9443:1 Rikka kuld matab-katab kõik. EV 9720:1 Raha murrab rauda. EV 9468:1 Raha ei haise. EV 9444:3 Kes om rikas oman koton, too om võõral kotal kah. EV 9643:1 Rikkal hea raba pealgi elada. EV 9727:2

538. Kel rikkust, sel võimu Kel rikkust, tuul võimu. EV 9763:1 Kellel raha, sellel võimus. EV 9425:1 Kellel raha, sellel ramu. EV 9424:1 Kel jõud, sel vägi. EV 2698:1

539. Altkäemaks aitab kõikjal. Kuidas määrid, nõnda sõidad Kuld pöörab kuninga meele. EV 4495:7 Kuld katt kuninga silmä. EV 4490:13 Raha teeb pimedaks, kurdiks, keeletuks. EV 9490:1 Raha ees avanevad kõik uksed. EV 9441:3 Tühjale käele ei anna keä midagi. EV 12698:1 Aher lehm viitaks ikki kõige enne laadal. EV 161:1 Rahaga saab kohta osta, / rahaga saab kohtus kosta. EV 9452:3 Raha paneb rattad käima. EV 9477:85 Kõik rattad ja rattakesed tahavad määret saada. EV 9562:1 Iga asi tahab määrida. EV 7096:4 Kui ratas ei veere, siis rasva. EV 9561:1 Vahtsõnõ ratta määr avitas rohkõp ku vana jutt. EV 13894:1 Mäeritud ratas jookseb ikka libedasti. EV 7098:40 Võitud ratas veereb vagusi. EV 14297:1 Määritud ratas ei karju ilmaski. EV 7099:25 Rasvamaia rattal on alati heäl taga. EV 9560:1 Kuidas ratast määrib, nõnda jookseb. EV 7097:1 Kui kastet viia, siis soab ikke pudru süüa. EV 3417:1

540. Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (vaene saab muidu, vaesel hea tervis jms.) Rikas loodab raha peale, vaene loodab naha peale. EV 9678:7 Rikas maksab rahaga, vaene nahaga. EV 9680:25 Jumal lõi rikkale raha, vaesele tervise. EV 2583:1 Rikkalõ andas raha iist, vaesõlõ armu peräst. EV 9743:2 Rikas raha nõal, kerjus kargu nõal. EV 9691:2 Rikas ostab, sant kerjab, kust vaene võtab. EV 9689:4

541. Kõike ei saa raha eest. Raha ei sünni süüa Raha iist saat kike osta, essä-emmä mitte. EV 9454:8 Raha ei ole leib. EV 9447:1 Leeväkotiga jää-äi nälgä, rahakotiga jäät nälgä. EV 5729:1 Äi raha sünni süüa, kui vilja põle müüa. EV 9498:7

542. Raha aitab ja hukutab. Raha ja rikkus on kurjast (kurja juur, hinge varas jms.), teeb tigedaks ja lahjaks. Hõlp elu ajab hukka Raha pist, raha päst. EV 9481:1 Raharikkus ― hinge hukkus. EV 9504:40 Raha on hinge varas. EV 9470:4 Inimene püüab raha, aga raha püüab hinge. EV 2129:2 Rahakurat on kange. EV 9457:1 See rikkus ruugitakse kurjaste otsides, saades ning pidades. EV 9771:1 Mida rikkamale tulid, seda pergelimaks lähti. EV 9658:1 Mida rikkamaks sa lähed, seda lahjemaks sa jääd. EV 9657:1 Keda riid enne toit. EV 9620:1 Hia põlv ajab inimese hukka. EV 989:5

543. Rahalugemise juures pole tarvis pealtvaatajaid Kui raha loetakse, siis mine väljä; kui tööd tehakse, siis tule ligi. EV 9431:5 Ennemalt vaata sittuja silma kui rahalugeja silma. EV 13000:25 Iga mees tunneb oma söpra. EV 6503:1

544. Rikkus teeb ihneks ja ahneks. Raha rikka jumal. Rikkal mure vara pärast, vaesel süda rahulik. Ka rikastel on hädasid Jummal and rikkust, juudas sikkust. EV 2546:8 Rikka leval tuli otsas, rikka varal uss otsas. EV 9726:1 Rikast ajab ahnus, vaest tühi kõht. EV 9702:2 Kuradi himu saab põrgus inimeste hingedest koa enne täis kui rikka himu raha ahnitsemisest täis saab. EV 4555:2 Raha on rikka jumal. EV 9474:4 Mõnel kõtt kuningas, raha jummal. EV 4808:1 Rahakott on rikka süda. EV 9501:2 Kus kellegi vara on, seal on ta süda. EV 13682:5 Rikka süda on raha külges kinni nagu raudnael kibi sees. EV 9749:1 Rikka süda on varanduse küljes. EV 9750:1 Rikkal au ja vara kallis, vaesõl toit ja uni makus. EV 9724:8 Vaesel rahulik uni, rikas ei saa magada. EV 13110:5 Rikkal pal'lo varra, vaesel puhas süä. EV 9736:1 Paremb om sannah ellä ku kuniga majah. EV 10216:1 Raha sigitab vargaid. EV 9486:2 Tühi task ei ole tülis, vaesus varga vaivamises. EV 12685:1 Ei rikkus anna rahu. EV 9762:4 Suur vara, suur mure. EV 13664:4 Vara taht vahtmist, hüä taht hoitmist. EV 13665:1 Enam häda rikkal rindus kui vaesel vatsas. EV 1725:1 Siidikuues on ka omad kirbud. EV 10417:5 Kus linnupesa ülevel, sääl sitahunik all. EV 5974:1

545. Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu Rammumees peksetakse, rahamees tapetakse. EV 9545:1 Kus suurem kogu, sääl suurem kära. EV 4203:1 Mida rohkem vara, seda enam kära. EV 13663:2 Varandus nälgib pahandust. EV 13686:1 Kel vara, sel vainu. EV 13658:2 Rikkust himustad, riido lääd, varandust himustad, vaesest jääd. EV 9767:1 Rikastel on maade riidu, kehvadel une kärinat. EV 9704:1 Rikkus maja riid, vaesus maja tüli. EV 9765:1 Tühi toob tüli majasse. EV 12687:220 Kus tühi, sääl tüli. EV 12645:1 Tühikene käes, tülikene peus. EV 12668:4 Tühja sõime kallal lähevad hobused riidu. EV 12705:2

546. Jumal vaese / rikka poolt. Rikka ja vaese väljavaated saada taevariiki Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga. EV 13065:2 Küll Jummal rikast rinnast kinni pida, nikavva kui vaene järge joud. EV 2647:15 Jummal vaest sallis. EV 2614:1 Jumal on tugevama poolt. EV 2589:1 Rikkal paradiis maa pääl, vaesel taevas. EV 9737:1 Üks rikas saab vaival taiva sisse. EV 9760:1 Ennem läheb kaamel nõelasilmast läbi, kui rikas taevasse saab. EV 2823:10 Rikkal rippub rahakott perses, sellepärast ei saa ta taeva. EV 9741:1 Rikka päralt terve taevariik. EV 9746:1

547. Vaesus pole patt ega häbi. Rikka ja vaese uhkusest. Mis rikkale, mis vaesele sobimatu (patt) Ega vaesus patt ei ole. EV 13164:1 Vaesus ei tee häbi. EV 13165:3 Vaesus ja vanadus põle inimesel häbiks, ahnus ja alpus on häbiks. EV 13166:3 Raharikkus on hinge uhkus. EV 9506:2 Küllus ajab uhkeks. EV 5090:1 Saa küll rikkas, ära saa uhkes. EV 9755:2 Astu kõrgesti, tereta kärmesti, kes seda teab, et sa vaene oled. EV 433:10 Midä vaesemb, sedä uhkemb. EV 13046:1 Kaks korda aastas on kehva uhke ja kaks korda aastas on heinamaa ilus. EV 2975:1 Vaese inimese uhkus on nagu kamsuliga magama heita: võta pää pääle ― jalad paljad, võta jalge pääle ― pää paljas. EV 13096:2 Rumal on, kui vaene uhke on ja rikas valetab. EV 13061:1 Kõige suurem patt maa pääl on see, kui rikas varastab ja vaene abielu rikub. EV 8423:1

[548–555] Rikka ja vaese põli

548. Kuidas jõukus (tuluallikad), nõnda elamine (rõivad, toit, kodu vms.) Kuidas lind, nõnda suled. EV 5905:23 Kudas linnu jõud, nõnda linnu pesa. EV 5906:3 Suur lind, suur pesa. EV 5952:3 Kelle kana, tolle muna. EV 3139:2 Nii kui elu, nii om ehte; nii kui rõõm, nii om rõiva. EV 590:12

549. Rikas elab hästi ja rõõmsalt; vaene vireleb, näeb häda ja vaeva Rikas eläs rõõmsalt kui rahu rasva seeh. EV 9674:1 Rikas elab nenda, kudas ta tahab, vaene elab nenda, kudas ta saab. EV 9672:6 Rikkus rikka oma, vaene peksku vaesust kallalt. EV 9766:1 Tühi pung om kõige rasehemb üteh kanda. EV 12681:2 Vaene mees peab silmist suhu laskma. EV 13070:7 Vaesel rahval valu palju. EV 13111:1 Vaesel om alati vesi ahoh. EV 13107:1 Vaese elu om kui tuli toores puus. EV 13093:1 Vaene inimene elab viira-vaara. EV 13068:1 Vaesõl um hädä kooldõh, hädä elleh. EV 13114:1

550. Rikas võib laiselda, magada, vaene peab tööd tegema Paned kopka kopka pääle, suur varvas seinä pääle. EV 4374:1 Kui rikas makas koti pääl, sis vaenelats vakko pääl. EV 9647:1 Vaene vangub koodi varrel, rikas ringutab magada. EV 13089:4

551. Rikkal hea söök, sööb, mis tahab, läheb paksuks jne.; vaesel kehv söök, sööb, mis saab, jääb lahjaks jne. Vaese leib vee peal. EV 13101:1 Kost vaene vatsa kütsä. EV 13037:2 Ega vaesel toitu valida-i ole. EV 13019:1 Rikas süüp, mis süda kutsup, vaene süüp, mis saada jõuap. EV 9700:10 Rikkal mihel viinanaps, köhväl mihel vietops. EV 9731:2 Rikas pernaane ni' vaenõ ― ütski mõista-ai, mida kiitä. EV 9690:1 Kui rikkal rihepars liikma nakkas, om vaesel kige suuremb nälg. EV 9649:1 Rikas sügab alati kõhtu, vaene pead. EV 9701:1 Rikkal inemisel läheb hame rinna päält katski, orjal läheb õla päält. EV 9728:1 Rikast tuntakse persest, vaest palgest. EV 9707:1 Hea põli hakkab perse. EV 964:2

552. Rikkuse ja lasterohkuse pöördvõrdelisus. Paralleele rikka ja vaese laste ning noorloomade vahel Lapsed on vaese varandus. EV 5488:12 Latsi pal'lo, munne veidi. EV 5557:3 Lapsi on, ruublid ei ole. EV 5511:2 Rikkal raha, vaesel latse. EV 9739:20 Kos vara, sääl ei ole perijät, kos perijä, sääl ei ole varra. EV 13659:1 Rikas mures: kellele vara jätta, vaene mures: kust lastele leiba võtta. EV 9682:1 Vaeste vasikad ja rikaste lapsed surevad noorelt. EV 13131:12 Rikas rikub tütre, vaene rikub hobuse. EV 9694:1 Vaese mehe varsast saab ruttu hobene ja rikka mehe tütrest saab ruttu pruut. EV 13120:3 Ige mees lööb härgädäsä, vaevane vasikadasa. EV 1842:1

553. Rikkal palju vara, võib raisata, ei pea muretsema; vaesel vähe vara, harva midagi paremat, peab saadu kohe sööma, ei teki varusid jne. Mis rikas hoolib ühe silma pärast, teine on taskus. EV 9663:1 Mida rikas huolib, tieb lehelist ja peseb päädki. EV 9656:1 Rikkal on manti pääd määrida, vaene ei saa leivalegi. EV 9734:2 Mis vaesel imelik, see rikkal harilik. EV 13050:1 Vaene elab peost suhu. EV 13066:3 Kas jõutumal vara on. EV 2715:1 Pal'lus vaesõl varra, kodapoolitsõl koku. EV 13054:2 Vaesel väha vara, seesama sitaga segamine. EV 13119:2 Veidu sitikal verd, siisamagi sitaga segi. EV 10528:2 Vask vaese kuld, tina kehva hõbe. EV 13881:25 Vana vask um vaestõ raha, hõpõ herrä laadikun, kuld um kuninga pungan. EV 13505:2 Vaesõl um põld põllõ all, niit nisso all. EV 13115:2 Kukk ja kana ― vaese vara. EV 4475:1 Müllüle olis mendävä: ei ole vankuri ega vankuri vedäjä, ei säkki ega sägi pandava. EV 7107:2 Harvast haraka saba kirju. EV 860:10 Harvast käib kehva pajas seapea. EV 861:1 Siis kehva keedab, kui kattila saab. EV 3563:2 Kehva kõtun kiib, vaese kõtun variseb. EV 3558:1 Rikas situb ja tilgutab, aga vaene laseb pahinal. EV 9697:1 Vaese vara ― veri saada, vesi minna. EV 13129:1 Kauas lühike laul laulet või vaese heng võet. EV 6159:15 Enne süödüd kehva peld. EV 11231:2

554. Vaesel visa hing, tuleb toime vähesega; rikas mitte Vaesel visa elu. EV 13118:1 Vaene ei sure tühja tõrregi sisse. EV 13064:1 Rikas tapab suure härja, ei saa mauku mekkidagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest. EV 9703:3 Lase aiasiga õue, lahjaks jääb varsti. EV 202:1

555. Elab rikas, elab ka vaene. On head vaeselgi Vaene vantsib niisamma ilmast läbi ku rikas. EV 13090:1 Üks istub saksa saanis, teine kelgu pääl, edasi saavad mõlemad. EV 14974:1 Kel salved täis, mõõdab, teine vältab ka. EV 10120:1 Piirakut süvvas pingi all kah. EV 8774:12 Sannah süvväs ka saia. EV 10218:5

[556–563] Rikka ja vaese vastastikused suhted ja suhtumused. Suhtumine rikkasse ja vaesesse, inimese tähtsuse, väärtuse, reputatsiooni sõltuvus rikkusest

556. Rikkal kade meel, kui vaesel veidigi midagi on Kus rikas seda veelib, et vaene ka elab. EV 9651:2 Kes seda tahab näha, et vaesel valge pääga laps on. EV 13024:1 Harvast köhvä löhvätüb, sidagi panna tämäle ouks. EV 3557:8 Rikkal kade miel, kui vaese perse valge on. EV 13021:2 Ega rikas seda ei salli, et kehval v- on. EV 9636:4

557. Rikas rõhub, kurnab vaest, võtab vaeselt viimasegi, elab vaese kulul; vaene rikka ori, töötab rikkale, toidab rikast Vaesel veidü varra, tuugi rikka mihe persen. EV 13117:10 Üks silm vaese peas, seegi rikka perses. EV 10491:5 Kost rikas raha, leiba saab, kui vaene tälle tööd ei tee. EV 9646:2 Vaese vaev on rikka uni. EV 13127:1 Rikas elab vaeste vaevast. EV 9673:1 Rikas koorib vaeseid, vaene koorib kartulid. EV 9677:3 Pisuka kala on suurema süömäaig. EV 8892:1 Vaene toidab rikast. EV 13088:2 Vaine om rikka leevakõrvuline. EV 13136:1 Vaene on rikka mehe leivakott. EV 13075:1 Vaene on rikka roog. EV 13078:40 Vaene on rikka selgroog. EV 13079:1 Vaene on rikka ori. EV 13076:2 Vaene on rikka hobune ja härg. EV 13074:1 Kui hobusid ei oleks, siis sõidaksivad rikkad vaeste seljas. EV 1396:1 Suurem kivi litsub vähemat alla. EV 3944:1 Mis lammas hundiga kaupleb. EV 5433:2 Libahundi sõprus koeraga ehk rikka sõprus vaesega. EV 5779:3

558. Rikas ei usu vaest (ega vaene rikast); rikas ükskõikne vaese hädade vastu. Rikas solidaarne rikkaga, vaene vaesega Ei aiasiga tea, mis õuesiale tarvis on . EV 201:40 Mis söönu siga tõistest hoolib. EV 11253:1 Lämmi ahi ei tiiä midägi, mis külm vällän tegi. EV 6145:1 Ega saapakandja tää, mis pastlekandjale vaja om. EV 10008:1 Täus kõtt ei usu tühja kõttu. EV 12361:65 Kes vaese talupoja häda usub. EV 13032:3 Rikas näe-ei nälälist, usu-ui ohulist. EV 9686:1 Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda. EV 9671:1 Vaine ikke vaise hädä tiab. EV 13135:3 Rikkad on Aadamast saadik sugulased. EV 9709:1

559. Vaene maksab vähe rikka kõrval. Rikast austatakse, arvestatakse; vaesest ei hoolita, vaesele tehakse ülekohut Ega mees midagi ei maksa, mehe raha maksab. EV 6478:1 Kes rikas rahale, see kõrge aule. EV 9644:1 Vigane hobune, tühi rahakott ja vaene inimene ― need ei ole kuskil väärt. EV 14011:1 Mis mass kopek rublat vasta vai teoratas tõlda vasta. EV 4373:4 Mis tibu kaalub taalri vastu. EV 11985:2 Rikast nätäs oru põhjas ja vaest ei näe mäe peal. EV 9706:1 Rikas sõidab tõllas, vaene ripub võllas. EV 9699:6 Kes kehvale kõik kätte annab. EV 3562:2 Madalast aiast astub igaüks üle. EV 6256:85 Malk on kehva inimese palk. EV 6384:1 Vaene saab kerkungi pessä. EV 13084:2

560. Rikka juttu pannakse tähele, usutakse; vaese sõna ei maksa midagi Rikast usus õgaüts, vaest usu-ui kiäki. EV 9708:6 Rikka võlssi usutas, aga vaese õigust ei taha keaki kuulda. EV 9754:1 Kui rikas ütlep: "Roti söövä paari künniraudu ärä" ― om õige; vaene ütlep: "Roti seivä vaka rüki ärä" ― ei usu kiäki. EV 9648:4 Suure rahva jutt mahus suure rahva kõrvu, vaene kõnõlas kas päiv otsa ― keegi ei pane tähele. EV 9536:1 Rikka teretamine kuuldakse kolme versta pääle, aga vaesel ei kuulda kolme sammu päälegi. EV 9752:1 Mida sie vaise inimise "tere" ka maksab. EV 13043:2 Vaese inimese "tere" on tülinorimine. EV 13095:8 Oled vaene, siis ole vaiki, oled perätü, sis piä suu. EV 13052:12

561. Rikkuse seoseid tarkusega: rikast peetakse targaks, vaest rumalaks; kes tark, see rikas, kes vaene, see rumal Raha pungah, miilgi pääh. EV 9482:1 Rikas on tark, aga vaene on rumal. EV 9688:13 Vaesel ikka vaene aru. EV 13103:2 Vaesus on rumaluse naaber. EV 13170:1 Mida targem rahvas, seda rikkamad, mida rumalamad, seda vaesemad. EV 11607:1

562. Vaesega ei taheta suhelda (ei kutsuta pidusse jne.); rikkaga suheldakse meeleldi. Vaesele ei anta head Kes lähteb sulase süömä vai vaese pulma. EV 10670:1 Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma. EV 13035:170 Kes pussnuga pulma palub. EV 9067:2 Kes santi sulaseks või saunameest pulma tahab. EV 10152:1 Mis vaesel inimesel muud on pulma viia kui tühi kõht ja terav nuga. EV 13051:3 Kes sandipojast sajah luu pidä. EV 10134:3 Eks rikast igaüks kutsu, kes vaest tahab näha. EV 9639:2 Ega meest kutsuta pulma, kukkur kutsutakse. EV 6479:5 Pulm vaatab punga pääle. EV 9053:1 Saaja mindas, saani kaetas. EV 9989:28 Tuu um saajah ametimiis, kelle vatsk valgemb, kelle kott kõrgemb. EV 9992:1 Rikas läheb küll vaderiks, aga mitte varrule. EV 9679:1 Vaine ei saa varrulisi, rigas saab reielisigi. EV 13134:1 Kes pusule appi lätt. EV 9071:1 Kis vaese valitsejaks vetab. EV 13036:1 Kes santi sauna laseb, vaestlast lavale. EV 10151:1 Kiä no sandilõ saia and. EV 10156:5 Kes vaeselelatsele võileiva and. EV 13028:10 Kes vaesele vaia või kehvale kella näitab. EV 13030:10 Kes vaese vaotes vai armetu ala käänd. EV 13033:4

563. Vaese (väikegi) edu ja rikka (väikegi) häda on haruldased, kuulsad, vaese (suurgi) häda ei pälvi tähelepanu. Mitmesugust rikka tõvest ning vaese õllest ja surmast Vaese mehe õlu ja rikka mehe talu om kuulus. EV 13122:1 Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad. EV 9715:145 Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad. EV 9748:2 Rikka haigus ja koera lonkamine, see öetse üks olad. EV 9714:1 Rikka hääd nägevä kõik, vaese hätä ei näe kiäki. EV 9716:1 Kuulus rikka tobi, ei kehva kuolemine. EV 4748:6 Ei sinna kirikut ehitata, kuhu kehv sureb. EV 3820:1

564. Mitmesugust rikka ja vaese kohta Ülembil oma' valusa' tähe', vaesil tinne' tähe'. EV 15125:1 Rikkad vilistavad, vaesed laulavad. EV 9711:2 Ega vaene vaeva-i tunne. EV 13018:1 Vaene eläb kallimban kui rikas. EV 13067:1 Mis aitab vaesõ inimese viha. EV 13047:1 Rikka nõu om parem kui vaese jõud. EV 9745:1 Parem vaene ja vaba kui rikas ja rakendud. EV 13058:3 Vaese valge, rikka rumala. EV 13128:1 Lõunat võid süüa rikka man, õhtu maga vaese man. EV 6138:1 Parem ikka vaese mehe varrule kui rikka pulma. EV 13056:2 Kus see rikka raha saaks, kui kehvad söömas ei oleks. EV 9652:3 Kust rikas raha saab. EV 9653:2 Jumal avita rikkid, vaese eläve mudigi. EV 9665:3

GD. TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK

565. Mitmesugust kohast ja talust: koha tähtsus / vähetähtsus; talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi ja tundemärke (töötegu, loomad, kõlvikud, varud) Raha mulla sisse panda on paremp ku taskun hoida. EV 9467:1 Mis nüüd mehel viga elada, kui koht hea. EV 6668:1 Ega koht meest ei pia, kui mees kohta ei pea. EV 4210:2 Kotus ei ehitä inemist, inemine ehitäs kotust. EV 3466:1 Kes mees siin, see mees seal. EV 6507:28 Põgene halva koha eest, aga mitte halva saksa eest. EV 795:3 Koht kosutab miist, koht kaotab miist. EV 4212:2 Ega koht ilma tööta seisa. EV 4209:1 Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus. EV 12501:3 Kui igaüks teeb oma tööd, siis on kõik asjad majas head. EV 12473:10 Kus risu õues, sääl leiba salvus. EV 9783:1 Haukuv kuer oues, suitsev saun ja tatsav perenaine on hüä talu tundemerk. EV 880:1 Kõhn kass ja laisk koer, need on maja teutused. EV 4769:1 On koer lahja, on ka peremees ise lahja. EV 4171:1 Tallo võid tunda pinist. EV 11512:2 Mehe loomast on näha, mis ta on. EV 6633:1 Peremiist tundas hobõsõst. EV 8648:1 Kuidas mees, nõnda hobune. EV 6524:2 Ilus hobune on mehe uhkus. EV 2057:4 Põllust tuntakse meest. EV 9166:1 Ütle mulle, kelle põld see on, siis ütlen, mis mees seäl elab. EV 9168:1 Küll sie talu tabasa näütäb. EV 11510:1

[566–569] Pere suurus ja sooline koosseis

566. Iga pere sööb, kulutab. Suur pere kulutab palju. Palju sööjaid ― halvem söök; vähe sööjaid ― parem söök Igas peres on oma kõht. EV 8581:1 Sööb suu, katsub kaks, kolmandal olgu kogu ees. EV 11264:15 Pere persel sorre sõgel. EV 8589:1 Perse' sõgõl sõklõ' leeväst vällä. EV 8697:1 Paksoh perreh süvväs ar pask ka'. EV 8287:1 Pal'lu peret, vetel lake. EV 8367:3 Mida suurem hulk, seda vedelam leem. EV 1549:1 Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake. EV 4158:160 Palju siga lagastavad lakke vedelaks. EV 8363:4 Paaris põrsad paremini söövad. EV 9216:7 Suur pada, lahja leem. EV 8199:1 Pada keedab paksu leeme, katel veeretab vedela. EV 8192:1 Padasta pada sake, ütsinda üli vili. EV 8195:2 Midä pere' vähämb, toda pada sakemb. EV 8583:1 Mida vähem koeri koos, seda paksem lake. EV 14445:2 Pereh paks, pada sakõ porisõs. EV 8585:1 Pada nõida, katel kratti. EV 8193:1 Pisike pada keedab parema leeme. EV 8888:4 Pisukene pajakene, magusam rojakene. EV 8896:2 Mida pisem pada, seda parem lihatükki püüda. EV 8881:1 Pisike pada ja pann, peretütar ja täkk ― need on maja röövlid. EV 8198:1

567. Suurem majapidamine ― suurem pere. Kus tegijaid, seal sööjaid; pole sööjaid ― pole ka tegijaid Suur pesa, suur pere. EV 8707:1 Mitu rehti, setu köhtu. EV 9613:1 Kus saajaid, sääl sööjaid. EV 9982:1 Kui ei olõ vana leevä süüjet, sis ei olõ vahtsõ leevä tegijet. EV 13343:1 Kus pole kodu kedagi, sääl pole majas midagi. EV 3982:1

568. Suures peres harjutakse laisaks, loodetakse üksteisele Veitün perren virga jala, pallon perren pakso kõrva. EV 8593:1 Kus paelu tütri maeas oo, sial oo perenaene ja tütred kõik laesad. EV 12744:1 Kos pal'lo pinni perren, sääl jääb ristirahvas haukmata. EV 8544:6 Pallo pinne perreh, ristirahvas hauk. EV 8553:3

569. Mehine pere eelistatum. Suures peres inimkaotused tõenäolisemad, väikeses ohtlikumad Mehine pere ja härine kari võtavad Jumala käest vägisi. EV 6706:14 Emane pere ja lehmine kari ei saada kasu. EV 658:1 Mis abi kahesta kanasta, kui pole kukke kolmandaksi. EV 3150:1 Kui muud peret, sääl muud kuulja, kui olõ-õi peret, nii olõ-õi kuuljatki. EV 8582:1 Jummal hoia' väikohe perrehe haiguist tulõmast, suurdõ perrehe nälgä tulõmast. EV 2602:1

570. Perenaine: tema tähtsus, "majaluku"-funktsioon, töökoorem, au, soodsad toiduolud jm. Perenaene maea kinlus oo. EV 8664:1 Maja rahu tuleb maja perenaisest. EV 6371:2 Kõige parem perenaene on, kellest kõige vähem räägitakse. EV 8661:1 Kos perenaine kõrrata, sääl maja ilma perata. EV 8658:1 Ku perenaist põle majas, siis maja ilu põle ilus. EV 8660:1 Perenaese kõhu alt puhub tuul. EV 8665:3 Kui sa perenaesesse saad, sis pane uni varna. EV 8659:1 Perenaisel on kevade kolm suurt tüed: sõnniku lahutamine, seebi keetamine ja kanga pleekimine. EV 8669:1 Tuu ei olõ pernaane, kes kõnõlõs, a tuu, kes kapstit kiit. EV 8673:1 Perenaise au on enam kui vaese mehe viis lehma. EV 8668:1 Rublane nimi, kopikane amet. EV 9814:17 Perenaisel on soe ninaesine, aga külm persealune; saunanaisel on soe persealune, aga külm ninaesine. EV 8670:1 Perenaine sööb üks kõrd päävas ― hommikust õhtani. EV 8667:1 Pernaane saasõ lõhnagaki' söönü'. EV 8672:1 Hiir perenaise suupalad lugeb. EV 1241:1 Millal perenaisel isu, millal taarikannul janu. EV 8662:1 Kunas koke kulp isune vai taaripulk janune. EV 4524:40 Kunas koka suu isune. EV 4267:1 Kunas leevälapju isonõs, kunas taaripulk janonõs. EV 5732:1 On perenaese perse paks, siis vasikal jalad kõverad. EV 8663:2

[571–573] Peremees, tema tähtsus ja juhiroll peres

571. Peremehe esmatähtsus majas; kui pole peremeest, kaob majakord; peremehel suurem õigus Isa on pere leiva tugi. EV 2199:1 Peremiis piat majan kõge kõvemb ja kõge nooremb olema. EV 8641:1 Peremihe alaline koduelu tatsup pererahva sammu. EV 8643:2 Kui permees ei ole kodu, siis on viis vaja. EV 8605:1 Kui peremeest majas ei ole, ei ole otsa ega aru kuskil pool. EV 8596:1 Ku majas peremeest põle, sis majal põle ilu. EV 6363:2 Ku koolõs ar' peremiis majast, sis ar' aia hargnõsõ ja katusõ kakkõsõ. EV 4336:1 Peremehe õigus käib ees. EV 8639:1 Vanemal vanema õigus. EV 13641:1

572. Peremehe "jala" ja "silma" viljastav mõju. Peremehe hoolepidamine (tehtu) tõhusam kui sulase töö Inimese jälje sees võrsub vili. EV 2146:3 Peremehe jalg rammutab põldu. EV 8630:20 Peremehe silm teeb loomad rammusaks. EV 8638:15 Peremehe silm on hoostele enam kui külimit kaeru. EV 8636:1 Peremehe silm teeb enam kui sulase käed. EV 8637:5 Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. EV 8632:1 Põllust tõuseb, mis ise sisse viskad, aga põllus mädaneb, mis sulane külvab. EV 9167:1

573. Peremees peab olema koos perega, eest võtma, eeskuju näitama. Peremehe eeskuju määrab pere töössesuhtumise Peremees perega. EV 8619:1 Õgas "lää" lää-äi, ku' esi lää-äi. EV 6840:2 Peremehe "läheme" on enam kui peremehe "minge". EV 8631:1 Peremees ees, sulane järel. EV 8615:2 Peremees pervoi, sulane trugoi. EV 8621:3 Peremees tüves, sulane ladvas. EV 8625:8 Kuda peremees, nõnda pere. EV 8603:2 Kuida peremees, nõnda sulane. EV 8604:3 Peremiest tunnukse pere hoolest. EV 8642:1 Koh perremiis põhuh, sääl latse laisklemah. EV 8602:2

574. Peremehe- ja sulaseseisuse vahekordi: üks või teine eelistatud; sulasel muret vähem; igast sulasest ei saa peremeest jms. Kis peremiis tahab olla, peab ka sulane olema. EV 8601:2 Paremb põrguh perremiis kui taivah sulanõ olla. EV 9205:1 Parem pisuke peremees kui suur sulane. EV 8883:10 Talomehe aidsaibas om inämb kui sulase sada ruublit. EV 11519:8 Parem rikas sulane kui vaene peremees. EV 9666:2 Paremb hää sulanõ ku halv perremiis. EV 1126:2 Peremehe asi ep ole mitte naljane. EV 8627:1 Seni ikka hea elada, kuni võõra söögilaua all jala. EV 1138:1 Sulasõ piä sulga täüs, peremehe piä võlga täüs. EV 10688:1 Luu ja liha lusti täis, peremehe leiba kõht täis. EV 6099:3 Kes sulaseks suur on, see on peremeheks pisukene. EV 10671:1 Mõni miis mass sulaseh sada ruublit, peremeheh massa-ai tingagi. EV 6672:1

575. Teenijate palkamine, ülesütlemine, lahkumine. "Orjaksoleku" aeg Jüri seob, Mihkel päästab. EV 2784:11 Hüal aol ots perremees orja, halval aol ori perremeest. EV 1052:4 Rikkal aol ots leib inemist, vaesel aol inemine leibä. EV 9722:1 Kui kar'us kar'ah ja teomiis teol, sis võip maja ellä. EV 3265:7 Hint tule, Hant lää, tare paigal, paari pääl. EV 1285:4 Üks sitt laps läheb, teine hää laps tuleb; põrsas tuleb, teine läheb, mold üks ikka. EV 15023:1 Siga läheb, mold jääb, tuleb teine, tuhnib jälle. EV 10379:50 Küll ruuh iks tsea löüd, ent tsiga ei lövvä iks ruuht. EV 9818:3 Ega ühe orja pärast adra aja peale ei jäe. EV 8079:1 Võeral ikka uks tulla, teine minna. EV 14374:1 Mis tuleb, see läheb. EV 12125:1 Ühes kohas ei tehta üksi leiba ega jooda taari, seda tehakse mujal ka. EV 14939:1 Kes pageb, sii palga jätäb. EV 8206:5 Mahajäetud leib lähäb tagajärel magusaks. EV 6335:1 Ori on aasta ehk ajavitsakski. EV 8091:15 Ori, kes aasta, koer, kes kaks. EV 8087:1 Õgaüts tiin uma aoni. EV 1931:1 Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele. EV 1271:3

576. Uusi teenijaid koheldakse algul hästi, teenijad ise virgad; hiljem muutub pererahvas hoolimatuks, teenijad laisaks ja ülbeks Kauas kardulas ja või sula seisab. EV 3282:1 Vahtselt iks sõgel varnan. EV 13893:65 Uus toob ka sarjaga vett, aga vana ei või enam pangegagi tuua. EV 12994:1 Kuer on este kirstus, perä tuleb lagedale. EV 4122:1 Nii kui vana peni, nii om vana pere. EV 13362:2 Kavva peetu tiindre om kui kavva peetu peni, kes perremehele iks külge ajab. EV 3467:1

577. Rikas ja vaene peremees. Hea ja halb peremees, perenaine, sulane Parem nisune isand kui kesine härra. EV 7457:1 Kuidas lake, nõnda koer; kuidas peremees, nõnda ninaalune. EV 5415:1 Kui perremees leivan, sis sulase kõtt täüs. EV 8609:1 Perremehe raha ei rõhu pereht. EV 8649:1 Parem pidu rikka koeral kui kehva sulasel. EV 8733:1 Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja. EV 8598:10 Hea perenaene annab oma koerale paremine süüa kui halv perenaene oma perele. EV 8653:1 Kurat annap põrgun kah söögiaja, aga ahne ei anna. EV 4556:2 Hea perenaise lõigatud leib on parem kui paha perenaise tehtud. EV 8655:1 Ei ole viga , /kui peremees siga, / kui sulane siga, / siis palju viga. EV 14004:7 Heal sulasel alati hea peremiis. EV 943:1 Truu sulane ― õnnelik peremees; truu ümmardaja ― õnnelik perenaine. EV 12064:2

578. Palgapere usinusest ja laiskusest Usinus om orja au. EV 12937:2 Laisk sulane on härg sööma, aga täi tööle. EV 5380:1 Laisale teenijale antakse ikka tükü tüü, jao leib. EV 5318:1 Aja orja een ja vea teivast tagan. EV 8078:1 Lase sulast laiskelda, siis tahab ära minna; pane sulast tööd tegema, siis tahab kui poeg olla. EV 10672:1

579. Toida palgalisi korralikult, ära viivita palgamaksmisega. Kuidas söök ja palk, nii töö Ega koerale paljalt siis leibä ei anta, ku tedä hundi pääle aetes. EV 4023:2 Anna iks orjale, siis orja and ka härjale. EV 299:1 Liha maja tallitus, / perenaese parandus. EV 5811:1 Hea kõhutäis on orja keige paras palk. EV 4811:1 Orja vaiva ja härjä nuuma ei tohi üle öö hindä käeh mitte pidädä. EV 8105:2 Küll küla külla teeb, kui peremees palga maksab. EV 5051:1 Eks kui saun külm, vihad löövad veikselt. EV 10212:1

580. Palgalise põli vilets: töö raske, toit kehv, puhkeaeg napp, palk väike, kohtlemine halb. Parem töö ja toit jääb pererahvale endale Paremb jumala karjan kui võõra orjan. EV 2663:1 Orja põli raske põli. EV 8101:2 Orja ike, härja ike. EV 8096:1 Orja kõtu alt juusk tuul. EV 8097:1 Orjal tööda otsitakse. EV 8099:2 Orjal ora persen, tõine peremel peon, kolmas kolden kuuman. EV 8098:1 Orja ohelõõg pikk, käskjä käsi käbe. EV 8100:1 Suur olgu sulase naane, paks palgapoosi naane. EV 10946:4 Kuninga meel ning jänese jala olgu selle, ke vanambit taht orjada. EV 4533:1 Peremiis künd kest põldu, sulanõ künd suu veereh. EV 8646:4 Peremees-perenaene paksus viljas, poisid-plikad sorvu sosimas. EV 8620:1 Peremees sööb piima-leiba, sulane sööb soola-leiba. EV 8623:15 Suvel ei süü muu liha kui hunt ja peremees. EV 10986:2 Ori magab õrre peal, vaenelaps varna peal. EV 8088:5 Sealt võta suu ja koeralt ase. EV 10364:2 Sia man süüma, härjä kõrval vedäme. EV 10369:1 Sulane ja härg ― nee on ikka ühes leibas. EV 10674:2 Sulase kali on kaevus. EV 10680:1 Päike pleegib pangilaua, kuu kulbivarre. EV 9311:1 Sulase palk ― kopkas kuus ja vanad püksid. EV 10685:1 Pajupõõsas maksab palga. EV 8267:1 Peks peremehe viljamõet. EV 8526:2 Võõras pere ehk võõras peni, ütskõik. EV 14401:1 Sulane nagu õuekoer, tüdruk nagu kass. EV 10676:1 Sulane on peremehe koer ja tüdruk perenaise koer. EV 10677:2

[581–583] Palgaori ei hooli tööst. Peremehe ja sulase huvide vastandlikkus

581. Peremees mõtleb töö peale, ori ootab õhtut ja palka. Päeva pikenemine peremehe kasu, lühenemine sulase kasu Peremees vaatab töö pääle, sulane palga pääle. EV 8626:7 Ori ootab õhta'uda, vangi päeva valge'eda. EV 8092:2 Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale. EV 9314:15 Sulasel on suvi pikk, näitsikul on nädal pikk ja päivilisel päev pikk. EV 10683:3 Töö ja päe peremehel, öö ja lust teendrel. EV 12510:5 Peremiis kiidab hommikut, sulane õhtat. EV 8645:1 Kui päävad pikemase lähvad, sis tõstab peremiis mütsi, ku lühemase lähvad, tõstab sulane. EV 9266:1 Sügüse lätt sulasõ poolõ, keväjä lätt peremehe poolõ. EV 11396:8

582. Palgaline ükskõikne töö vastu, teeb hooletult Üts peremehe tüü kõik, vinna hunni vai hällütä last. EV 8651:3 Tüü om tüü. EV 12563:1 Ütskõik, mis härg tiib ― künnab vai äestab. EV 1871:3 Or'a tüü oline, palgalisel paklane. EV 8085:1 Ajaks ori aeda teeb. EV 100:3

583. Palgaline ei kiirusta tööga, püüab viilida, võimalikult palju magada ja süüa Aega härjal, aega orjal. EV 50:17 Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. EV 2539:90 Jumalal päivi, tegijal tööd. EV 2541:3 Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. EV 8016:95 Parem oma riides kui teise mehe tööd teha. EV 8015:1 Uma uni maateh, võõras tüü tetteh. EV 8048:3 Sulane pidäb olema naral, kui perenaine on piul. EV 10678:1 Peremees hulgub, ori magab väsimust. EV 8616:1 Peremehe haigus nagu sulase tervis. EV 8628:1 Pala ja kala ja kui pereme silmast vältab, kaks kala pala pääle. EV 11267:6 Kui silm vältab, siis sisse läheb. EV 10447:1

[584–585] Tulusam ise teha kui palgalisi pidada

584. Palgaline teeb, kuid ka kulutab, sööb (näib söövat) palju; perele ei jõua head sööta Võeras ei too, võigas ei tee, süü on roka rokutajal. EV 14377:1 Võõras toosõ, võõras veese. EV 14406:2 Võerad teevad, võerad veevad. EV 14370:14 Võõras teeb küll oma korra, / sina maksad mitme võrra. EV 14404:1 Ilm teeb, ilm sööb. EV 1975:5 Ori pal'lu süü, veidi tege. EV 8094:3 Sulasel iki suur kõtt. EV 10682:1 Sulase suu ja maanistee, orja suu ja härja perse. EV 10687:1 Ku om hüä sulanõ, sis ku' aestaga ar' tiin, jääs peremehe kasust paar tsuugõ, a' ku om halv, ni' jää-äi tuudki. EV 1101:2 Pese põrsast seebiga ehk toida peret piimaga. EV 9220:1 Kes talgo vorstega joud ravida. EV 11490:1

585. Tee ise (saab hea ja odav) Kes ise teeb, sel kõik; kes teise peale loodab, see ootab. EV 11756:1 Tii esi ― saa telg, sõku esi ― saa sõlg. EV 2263:1 Ise teed, ise sööd. EV 2241:4 Isi teed, ilma saad. EV 2246:1 Oma töö, odav hind. EV 7987:1 Ummilõ jalolõ massa-ai palka. EV 8053:1

586. Sulane (sõltlane, alam) peab peremehe poole hoidma, ta sõna kuulma, ta seisukohti jagama jne. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. EV 5657:45 Kelle tüöd sa tied, selle laulu sa laulad. EV 12445:2 Kelle rees sõidad, selle laulu laulad. EV 9599:1 Selle laulu laula, kelle laua all jalad. EV 5590:4 Kelle katuse all, selle võimuse all. EV 3463:2 Kelle sõna kuuled, selle sulane sa oled. EV 11098:1 Kelle pilli puhud, selle tantsu tantsid. EV 8839:1 Seda kuuske kummardad, kelle all sa oled. EV 4765:2 Eesli hoiab iks oma esändä seime. EV 509:1 Koer haugub sinna poole, kust süüa saab. EV 4088:30 Iga koer haugub oma peremehe õues. EV 4036:11 Koer haugub, pe- peremehe poole. EV 4087:1 Küll koer oma peremehe tunneb. EV 4146:1 Koer peab karjatse, aga poiss peremehe poolt seisma. EV 4100:1 Sulane kisub peremehe poole. EV 10675:1 Kes ei austa isandat, see ei teeni emandat. EV 490:1

587. Kaht isandat ei või teenida. "Kahe pere koeral" kehv elu Ükski ei või kahte isandat teenida. EV 3026:10 Ega üks koer kolme pere õue peal haukuda jõua. EV 14873:1 Ei kahe pere koer saa elades süüa. EV 2953:80 Kahe talu koeral ike vedeläm lake. EV 2961:3 Kahe pere koer saab ikka peksa. EV 2960:1 Igaüks saab oma palka, kahe pere koer saab malka. EV 8370:1

588. Orjastki võib peremees saada. Orjast saab vali peremees Hool teeb orja osaliseks, popsikese pereliseks. EV 1474:1 Orjast saa osajagaja, päevilisest palgamasja. EV 8104:15 Orjast saab kõige kibedam peremees. EV 8103:1 Jumal hoidku selle eest, ku orjast otsaline saab. EV 2570:7 Ori mõist orja opata, varas varga nuhelda. EV 8089:25

[589–590] Talu "ajatabeli" elemente

589. Õhtu tuleb õnnega (kogub kokku, laseb puhkama), hommik hoolega (sunnib töösse, laotab laiali) Õtak tulõ õnnõka, hummok tulõ hoolõka. EV 14537:16 Õhtu tuleb õnne kaudu, videvik vil'la kaudu. EV 14534:1 Hommong um undsene ootjale, õdang toop õnne ussaida. EV 1444:1 Õdak kogu kokku, hommuk laotes lajali. EV 14523:1 Õdak om kõge õntsamb aig. EV 14524:4 Õhta toob õled tubasse, pime paneb puhkamaie. EV 14536:1

590. Poiste ja tüdrukute lakas magamise "kalender" Jüripäev anta tütrukutele ja sulastelle passid käde ja nad voivad menna lakka magama. EV 2791:1 Muarjapäävän antse pooste ja tüdrikitele võti kätte. EV 6246:14 Maarjapääväst lähäb Kihnu tüdrik lauta magama ja haug lähäb ojase. EV 6247:1

591. Karjane Sügise pannakse karjane sigadelauda otsale ja kebade hakatse teda jälle ülesse otsima, kus ta pandud oo. EV 11384:1 Karjane paneb talvel oma jala seina peale. EV 3250:1 Karjase põli ― kuri põli. EV 3252:3 Ei karjatsel õle katust kaasas. EV 3248:1 Karjalapsel iga põesa ääres lõuna. EV 3246:2 Pikä öö om töö tetä, pikä päevä karja kävvä. EV 8824:3 Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema. EV 1646:1 Ega karjatse kasu karpi ei panna. EV 3247:1 Karjatse kanik ja saksa kikk. EV 3253:1 Kaskine malk on karjapoisi palk. EV 3343:1 Mis surmalaps raamatuga või perepoeg karjavitsaga teeb. EV 9410:1 Sigurine suursitt, lambrine laipask, karjane kuldkarikas. EV 10411:5

592. Saunik. Kodapooline. Vabadik. Asunik Saanalabal lapsi paelu, pereparsil peerga paelu. EV 10225:1 Saanamehel ja moonamehel, neil on mõlemil palju lapsi. EV 10230:1 Mis saunamees kahe hundiga teeb. EV 10229:3 Kui vikat väljas, küll siis täätakse, kus saunanaine elab. EV 14163:2 Kirgessel sainapiluh om paremb elo ku kodapoolitsel tõõse tare nulgah. EV 3816:1 Parem kivi nurgas kui pops majas. EV 3943:30 Vabadik peres on kui täi kassukas. EV 13011:1 Vabadik saab vastlapäe valges magama. EV 13012:1 Ega asunik inimene põle, ainult värske lume ajal peetakse inimeseks. . EV 435:1

GE. MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED

593. Talupoja- ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest Talupoja sugu ja paju sugu ei kaota keegi ära. EV 11533:1 Enne ei saa mede maalt saksa otsa ega kao ära, ennegu pajoda ära kaove. EV 10046:1 Enne kauvad hundid, siis mõisnikud. EV 1601:2

[594–602] Mõis kui kurnaja. Saksa ja talupoja majanduslik jm. ebavõrdsus

594. Teomehel raske orjus, tööd palju, päev pikk Teopoisil tööd on palju. EV 11938:2 Teo orjus, veo orjus. EV 11937:1 Koit oues, kott kaelas; valge oues, vagu taga; pime oues, piits peos. EV 4259:6 Kui taivas koidab, siis talopoig hobosed joodab. EV 11465:3

595. Mõisatööl pole lõppu. Mõisa ahnus ja täitmatus Ennem lõpeb põrgust tuli kui talust tüü. EV 6995:6 Millal mõisatöö tehtud saab ehk millal põrguhaud täis saab. EV 6996:5 Kunas saa põrgu täis, kunas saa mõisatahtmine tasa. EV 9204:1 Põrguhaud ja saksa perse, kes neid jõuab täita. EV 9211:1 Mis mõisa viiakse, see viiakse nõnda kui tule sisse. EV 6985:2 Mõisa auk ei saa elades täis. EV 6991:2 Saksal sada kõhtu ja tuhat suud. EV 10072:1 Saks taht kosti, maa taht sitta. EV 10099:6 Moonamees toob kotiga mõisast ja viib märsiga sinna tagasi, sõnnik jääb mõisa kasuks. EV 6856:1 Siga ja saks ― nemad on üks. EV 10089:4

596. Talupojast pigistatakse viimane, talupojast ei hoolita Talupoeg on nagu tolmune kott, ikka natuke tuleb. EV 11528:4 Talopoeg on nago vana luud, kellega puhast tuba pühitakse, pärast jälle musta nurka visatakse. EV 11527:1 Talupoeg om kui käterätt maah, kohe kõik kässi pühkvä. EV 11526:1

597. Talumees toidab oma tööga saksad ja sandid. Ühe töömehe järel üheksa muidusööjat Talupoeg tööle tarka, härg künnile kavala. EV 11530:2 Töö on mede, saak sakste. EV 12531:1 Tee tööd ja maksa raha, maatükk jääb herrale. EV 12486:1 Saksad, kuradid, jääksivad nälga, kui talupuegi ei oleks. EV 10059:1 Talupojad toitvad saksad ja sandid. EV 11531:6 Üks pastlamees peab üheksa saapameest toitma. EV 15009:1 Üks adra künnab, üheksa sirpi leikab. EV 14961:1 Üts um adraga, säitse luitsaga. EV 15081:5 Üts tiib, ütessa süüb. EV 15041:1 Üks teeb, aga üheksa saab. EV 15034:1 Kats kätt tegeman, sada hammast saluman. EV 2994:7 Härg kaara tege, hobene söö. EV 1830:2 Ega see hobune kaeru saa, kes alati kaeru teeb. EV 1313:1

598. Saksa ja talupoja põli, jõukus, õigused, nende seisundite vastandlikkus Mõisniku ja talupoja vahe on niisama kui tule ja vee vahe. EV 7001:1 Sakste asi käib laialt. EV 10094:6 Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soo ja raba sees. EV 7070:15 Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga; takka tulen, ette lähen. EV 10093:4 Kurjal herral kulda palju. EV 4652:2 Saksa sial ikke suuremad kartulad. EV 10078:1 Saksad kandvad siidi, talupojad linast riidi. EV 10058:1 Sakste vana on matsi uus. EV 10096:1 Kikas kell, tsiga aigraamat. EV 3768:7 Talomehel akan leevä jakk, säksal tsikur kohvi jakk. EV 11520:1 Mis saksale lubatud, on talumehele keelatud. EV 10056:2 Ega mõisnik puujuure pääle ei situ, Jumal kasvatas mõtsa. EV 6999:1

599. Päri- ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm. kohta Rikas härra, vaene vald; vaene härra, rikas vald. EV 9676:1 Rikas härra, rikas vald; vaene härra, vaene vald. EV 9675:2 Kuidas mõisan härrä, ninda vallarahva nõna. EV 6984:1

600. Saks ei salli, kui talumehel midagi paremat. Saks ei laena talumehele Talumehel sigar suus, saksal ime vaata, nagu kass sööks heinu. EV 11521:1 Harvast sandi saba punane, seegi paistab saksa silma. EV 10146:1 Kes on koera keäst makä ostnud, nema ka saksa keäst raha lainanud. EV 4056:1

601. Talupoja küllus ja mõisniku kehvus harukordsed. Saksad hädas solidaarsed (talupojad mitte) Talupoja õlut ja saksa vaesus on kuulsad. EV 11535:1 Kes saksa santi nääb. EV 10049:2 Ega saksa sant nälgä ei jää. EV 10043:5 Ütte tsika tapõtas, tõse murdva pääle. EV 15087:1 Saksad on nagu sead, talupojad nagu koerad. EV 10060:4

602. Mitmesugust saksa haigusest ja surmast Mis nüüd saksa haigusest rääkida, peer põigiti perses, kohe haigus käes. EV 10055:2 Poomine koera surm, uputamine kassi surm, püssiga laskmine saksa surm. EV 8979:1 Roobisuits ja tukiving on saksa surm. EV 9795:2 Sureb sant ― tänab rahvas, sureb saks ― saab riielda. EV 10710:1

603. Mõisast võib varastada, mõisavara raisata, mõisatööl laiselda jms. Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu Mõisavargus ei ole patt. EV 6997:7 Varasta saksa, aga mitte talupoega. EV 13780:1 Tark, kes saksa, aga rumal, kes talupoega petab. EV 11638:2 Kus härg teeb, seal härg sööb . EV 1857:6 Mõisa küllest variseb ka. EV 6988:1 Ega mõisa asjast seisa keski rahul. EV 6980:1 Saksa hääd peät häötämä. EV 10064:2 Mõisa köis, las lohiseb. EV 6987:8 Kes kodu musta vai teo laiska kaes. EV 3965:20 Ahtuke sõnnikuhang, vahe heinavikat on teomehe tervis. EV 11156:1 Saksul olgu üt's silm ja tuugi persen. EV 10097:2 Saksa uni on sandi söömaaeg. EV 10083:1 Säksä haigus ― vaesõ tervüs. EV 10098:2 Kui saksad surevad, õitseb tööinimese leivapaluke. EV 10052:1

[604–605] Saksa salalikkus, kurjus ja autus. Õpetusi saksaga suhtlemiseks

604. Saksa kiskjaloomus, salalikkus, viha. Saksa tuleb karta, paluda, hoiduda ta viha eest; saksa lööki ei tohi naerda Saks ja hunt on ühed. EV 10088:1 Kui sa saksa, hunti ehk ussi näed, käib ikka külm värin üle keha. EV 10053:1 Saksa laps ja rebase kutsikas on mõlemad väikselt ilusad. EV 10070:2 Saul sõidab saks, udul hulgub hunt. EV 10031:10 Hilja om saksa rutt, lühikese padakonna jälle. EV 1260:2 Sitt kõik saksa rutt. EV 10563:1 Palju saksale tarvis on: pista sõrmega silma, siis süda kohe täis. EV 10057:1 Saksa katel keeb salaja. EV 10066:10 Sakste katel keeb, kui kapsad hauduvad kaane all; kui korra puhkeb, siis on liig. EV 10095:2 Saksa viha ja miilituli on üks. EV 10085:2 Mõisnikul on ussi viha. EV 7002:1 Ega saksa viha ei kau. EV 10044:1 Kergu noomitusest ja saksa vihast pidi katsuma egaüks hoida. EV 3822:1 Jumal hoidku igaüht ema last saksa viha ja metsakurja eest. EV 2568:4 Jummal hoidku hoobi iist, suurõ säksä löögi iist. EV 2604:2 Hundi sööki ja saksa lööki ei maksa naerda. EV 1613:8 Linna sada hoopi pole nii valusad kui kümme mõisa. EV 5966:1 Mõisahirm on enam kui surmahirm. EV 6992:1 Saksa kübärätki piat pelgama kepi otsah. EV 10069:1 Saksa varjogi piat varima. EV 10084:1 Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist. EV 1641:20 Saksa hoia kui sitta pilpa pial, santi ära hurjuta. EV 10063:1 Parem ikka mõisa koera silitada. EV 6990:3

605. Saksa autus ja sõnamurdlikkus. Ära usalda saksa, ära sõbrusta temaga Ärä noua moisnigult oigust ega hundikarjalt armu. EV 7003:1 Mõisa au, kassi näu ― ühesugused. EV 6986:2 Sandi laul ja saksa lubadus põle ilmaski täielikud. EV 10172:1 Saksa rahva tuisk on maarahva usk. EV 10075:2 Ära usu suure saksa suud ja pisukese lapse perset. EV 12960:10 Ära pea saksa vennaks ega hunti lammaks. EV 10100:1 Susi om lambaga nii kavva sõber, ku ta lamba ärä sööse. EV 10828:1 Anna saksale suud, seni kui nakab perset näütämä. EV 10042:1 Saksa sõbrus saadab sandiks. EV 10081:1 Saksa sõber, oma sugu vaenlane. EV 10080:1 Küla kiidab, mõis laidab, mõis kiidab, vald laidab. EV 5038:1

606. Mitmesugust saksaks sündimisest, saamisest ja jäämisest (ka pärast surma) Ega see kuns ep ole herraks sündida. EV 4540:1 Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa enam talupoega. EV 11532:6 Kes härra siin, see härra sääl. EV 1877:4 Kes ori oo, see orjas jäeb. EV 8081:1

607. Saksiklus, "mõisavesi" Isa-ema issandast, papa-mamma paganast. EV 2190:10 Ku tüdär saa mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne. EV 12745:1 Kes unestab emäkiele, sie unestab emä. EV 12914:1 Ega Liisa Liisut ei tunne. EV 5843:3 Kes korra mõisa vett juua saanud, see on kui konn mätta otsas. EV 6983:1 Kes jo kõrra mõisa kaivust on vett saand juua, on jo mõisa pualt. EV 6982:1 Mõisavesi teeb tõhakaks. EV 6998:1

608. Kubjas, opman jt. mõisamehed Kubjas mõisas kuningaks, saks jumalaks. EV 4448:1 Teoline teije, mia kubijas käske. EV 11934:1 Kubja kepp ja kiltre malk, sie oli tiumehe palk. EV 4445:1 Kubja liha-luu on hellamal hoitud. EV 4446:1 Kubjal oo takka sinine. EV 4447:2 Emmisel on kümme poega ― kõegest saavad sead, kubjal üksaenus ― sellestki saa kubjast. EV 660:1 Laisast saab hea kubjas ja vargast hea rehepapp. EV 5345:8 Kuri koer ja saksa sulane on ühesugused. EV 4614:1 Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele. EV 1629:1 Mõisamehed mõnesugused: / mõni ei taha tangusuppi, / mõni ei katsu kapsaleent. EV 6994:3 Opmani juure minnakse ikka kõveras käega ja aidamehe juurest tullakse ikka kõveras käega. EV 8072:1 Aidamees ja rott ei tunne nälga. EV 206:1

609. Mitmesugust mõisa, talumehe ja saksa, saksa keele jm. kohta Jüripäiv vastse taose pandas kaala, vastne teopulk andas kätte. EV 2798:1 Talupoeg ei tea eemale kui teise, kolmanda valda. EV 11525:1 Kus talupoeg tarkusega läheb. EV 11523:2 Teomees saab härjavitsast ka varju. EV 11935:1 Üks vaks, üks saks. EV 15046:1 Peenem olla siga kui mõni saks. EV 8500:1 Saksa siga on hullemb kui talupoja siga. EV 10079:1 Talupoeg ostab luid, saks ostab liha. EV 11529:1 Ega see saks ole, kel paar tuhat võlgu pole. EV 10045:1 Saks pess, saks mass. EV 10091:2 Hää om härra leiba süvva, kuri om kanda karbatsit. EV 1027:5 Mis viga vilista, kui herra raha annab. EV 14197:1 Saksa keel ja hõberaha käib kõik maailma läbi. EV 10067:2 Enne mõisale kepp tegi tüöd ja kott korjas raha; nüüd kepp kasvab metsas ja kott seisab nurgas. EV 6981:1

GF. KIRIK JA PASTOR

610. Mõisa ja kiriku klassiseosest Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiser. EV 8391:1 Saks oli see talupoja kurat ja kerguõpetaja ta jumal. EV 10090:1 Pastor on mõisniku suuvooder. EV 8419:1 Lossikonn niidab villa, tornikonn hoiab jalgu. EV 6045:1 Hing kuulub Jumalale, pea keisrile, perse mõisnikule. EV 1280:1 Kirikumees on kohtu käsi. EV 3843:1 Kool on kiriku jalg ja kirik maailma sammas. EV 4329:2

611. Rahakorjamine kirikus. Papi rahaahnus Hiirele hing, papile ting; hing läts hiire persehe, hõbõsõ hanna korguhe. EV 1237:2 Hiidä' ku pal'lo taht, üksiks, Riiah naata-i' kellä lüümä. EV 1200:1 Tuu sant om iks rikas, kiä kellägä kerkut piti käi. EV 10196:1 Parep hüäle pinile anda' ku papilõ. EV 8554:1 Kirikherra ja mustlane ühesugused, manguvad mõlemad armuandi. EV 3837:1 Küla kätte, vald suhu, kihelkond kõhtu ― kõik mahub mustale rongale. EV 5043:1 Papi külimit ja kotisopp ei saa iial täis. EV 8390:30 Kunas kotisopp ja põrguhaud täis saab. EV 4409:4

612. Mitmesugust pastorist: kuulub kõrgemasse seisusse; teenib suuga leiba; pole ka ise patuta jne. Metsävaht ikka metsävaht ning kirikuhärrä ikka kirikuhärrä. EV 6802:1 Keriku-iezanda pask enäb haizõs, tuul uom parõbat sisse saadu. EV 3840:1 Konn kruuks mätta otsan, vares vaak aia otsan, must miis lõugas kantsli otsan. EV 4310:1 Kukk, koer ja kirikhärrä saavad suu eest süüa. EV 14743:18 Ainult kukk ja köster laulavad targa peaga. EV 4470:4 Puttu-i sõnu papil. EV 11113:2 Heigo usus kerkherra juttu ja kikka kirgmist. EV 1172:1 Palju pappisi on ära surd, aga ühtegi põle taeva tuld. EV 8389:1 Ärä lase tuld olgije ega pappi naiste ligi. EV 12181:2 Patt saab papile, ülekohus köstrile. EV 8432:8 Papp tuu õi kukupäivä. EV 8392:1 Esandat ei ole vaja ette orjata ega pappi peran pallelda. EV 2220:1

[613–615] Kirik, kirikuskäimine

613. Kiriku ja kõrtsi (ning muude "ühiskondlike majade") sarnasusi, vastandusi jm. vahekordi Kus kirik, seal kõrts. EV 3833:4 Ega kõrts pole põrguhaud ega kirik pole taevariik. EV 4870:30 Kirikupink ja kõrtsi lasin on igaühe omandus. EV 3844:1 Kirik, kõrts ja veskikoda, need on kõikidele alati lahti. EV 3828:1 Kirik, kõrts ja palvemaja, neid on meie rahval vaja. EV 3827:5 Kerk om tettu kerjäkile, palvemaja patatsile. EV 3823:5 Kergost kuulame, kuidas körtsos tarrest olla. EV 3821:1

614. Kas kirikus käia või mitte? Kirikus käik ei viida aega, vaeste and ei vaeseks tee. EV 3831:1 Kirikukäijal ei kulu riie ära. EV 3842:1 Ei kirikupääv võlga jää. EV 3845:1 Kerkutii om hainatedu. EV 3824:1

615. Mitmesugust kiriku kohta Kündleldä kerikoh patto olõ-õi', a hüvvä ka' saa-ai'. EV 5201:1 Kirik kiild rõõvile, külä kaits kakrele. EV 3826:3 Kirikus näge kihelkond, laadel terve Lihvland. EV 3832:5 Kus terav nurk, seal kõrge torn. EV 11953:1

GG. KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI

616. Altkäemaks koolis ja lasteloetamisel Küll luts loeb, latikas laalab. EV 6090:1 Küll põtraliha lueb ja linnumagus laulab. EV 9120:1 Küll raha raamatu luge, küll mesi meele mõist. EV 9437:1 Kuld kuolitab ja raha rihib. EV 4493:2

617. Mitmesugust kooli, hariduse, raamatu kohta Ega tuul raamatut pähä ei too. EV 12216:1 Kukk laste nuhtleja. EV 4476:1 Koolipoisi number ikka kolm. EV 4330:1 Ega raamatus üksi tarkust ei ole. EV 9409:3 Elust saab inimene hõlpsamine läbi kui koolist. EV 580:2 Kapten, kirikuhärrä ja maamõõtja piäväd koolitud mehed olema. EV 3222:1 Otsku ei tarka härä takast, kirämiist kirve takast. EV 11609:1 Õpetud mees, õpetud varas. EV 14747:1 Handa jõvva-ai' persehe koolita'. EV 1816:1

618. Paber. Kirjutatu on tõend; kirjutatu uskumisest jm. Kuningapoeg kirjutab sandipoisi püksipersetaguse peale. EV 4527:1 Mis kirjutatud sulega, ei välja raiuda saa kirvega. EV 3853:4 Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. EV 3852:1 Kus paber peaseb vastu võtmast, mis peale pannakse. EV 8184:1 Paber kannatab kaik. EV 8185:5 Ega kiri ei valeta. EV 3817:16

GH. VALLAVANEM, TALITAJA

619. Ori otsib omale, vanem vallale. EV 8093:1 Kes vallavanõmbas saa, tuu opis juuma. EV 13304:3 Tallitaja saba alati mõisavanema jalas. EV 11493:1 Tallitajal puka iga: kolm aastat vana ― tapetakse. EV 11492:1

GI. KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK

[620–623] Hirm ja umbusk kohtuskäigu vastu. Kohtu ebaõiglus, kohus rikaste poolt

620. Hoidu kohtust (ja tohtrist): kohtuskäik toob vähe tulu, nõuab palju kulu, raske puhtalt välja tulla Jummal hoia kohtu iist ja tohtri iist. EV 2601:3 Jummal anna iks kirikutiid kõndi, ei kohtutiid. EV 2600:2 Kohut ja võlga ― neid pelga ku hullu hunti. EV 4238:1 Hoia kohtulingi liigutamise iist ja kõrtsipingi peesütämise iist. EV 4223:3 See on õnnetu inimene, kes tohtri ja advokaadi alla langeb. EV 14702:4 Kiä kohut käü, tuu olkõ' kahrõ' miis, tuul olkõ' hammas hüä. EV 4227:1 Kohus ei anna kellegi rahu, kui esi ei olõ rahu. EV 4228:1 Kohus ei anna kotiga selga. EV 4229:3 Kes kohut tahab käia, sii võtku rahakott ridvaga selgä. EV 4226:1 Kohtu uksest minnakse kuue ja kasukaga sisse, alasti tullakse välja. EV 4244:2 Suurõ' värä' omma' sisse minnä', väiko' jo vällä tulla'. EV 14492:4 Kohtusse on hää sisse minna, halb välja tulla. EV 4241:2 Nõna tsuskat sisse, a vaiv om jo vällä' tulla'. EV 7450:2 Parem ukse takka kui kohtukojast tagasi tulla. EV 12854:1

621. Seadus annab end väänata. Kohus nii, nagu mõistetakse Kaarna sulega kirjutatakse kohtukirjad. EV 2828:1 Parakrahv on kõver. EV 8393:1 Õigus om õige kui oina sarv. EV 14608:1 Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astudakse üle. EV 10235:1 Õigusel on mõnikord ka vahast nina. EV 14590:7 Kohtu nina on nagu seatina, mis annab igapidi keerata. EV 4240:1 Säädus nii kuidas seletatakse. EV 10236:1 Oigus nindagu oiendeda, kohus nindagu käänedä. EV 14581:1 Õigus nagu tehakse, kohus nagu mõistetakse. EV 14597:10 Kohus koera persen härjä mõlemba mõisan. EV 4234:15 Õigus õiendab iseennast. EV 14625:2 Õigus on kirju härjä perses. EV 14604:1

622. Õigus all, valskus peal. Õigus maa pealt kadunud Kenel õigus, lasku püksid maha. EV 14573:1 Õigust tallatakse jalaga ja mängitakse teise omaga. EV 14621:1 Ülekohus sõidab tõllaga, õigus käib kahe karguga. EV 15120:1 Õigus nurkas, luud silmade ees. EV 14598:1 Õigus on õues küliti ja säädus sängis seliti. EV 14609:1 Õigus all, ülekohus kummali pääl. EV 14583:1 Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. EV 14624:11 Kohus lavva pääl, õigus lavva all. EV 4236:6 Ennem oli õigus laua peal, nüüd oo õigus laua all. EV 14569:1 Nii palju on veel rootsi õigust järele, et kui maha kukkud, siis võid oma lubaga ülesse tõusta. EV 9804:1

623. Kohus ootab altkäemaksu; kel kukkur, sel kohus; vaene ei saa kohtus õigust; vaesel lootusetu rikkaga (saksaga, kohtuga) riielda, protsessida Advokati tint ei kirjuta muidu, kui pead hõbevalget sisse viskama. EV 32:1 Raha pimestab seaduse silma. EV 9480:1 Vägi om õks pääl, vesi all. Vesi ei saa rasvalõ pääle. EV 14435:5 Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus. EV 14434:100 Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus. EV 4224:1 Kel jõud, sel õigus. EV 2699:20 Kellel kost, sel kohus; kellel võid, sel võimus. EV 4407:3 Kui kulda, nii kohut; kui hõbõhõt, nii õigust. EV 4487:1 Kel raha, sel õigus. EV 2697:1 Kel võim, sel õigus. EV 14299:2 Küll raha õigust teeb. EV 9438:2 Kel võimu, sel valda. EV 14300:1 Kes rikkal rindu aab või vaese vangist pästäb. EV 9645:1 Kiä kuningalõ kohut mõist vai peremehele perrä kaes. EV 4530:1 Rikkaga on raske kohut käia: ta ostab raha eest õigust. EV 9712:1 Suurõl juudal suurõmb õigus. EV 2685:1 Mine sa rikka käest õigust saama. EV 9662:1 Rikka kohus laua peal, vaesel laua all. EV 9718:1 Ei vaese õigust tõsteta laua pääle, vaid visatas laua alla. EV 13020:1 Kus vaesel õigus või kehval kohus. EV 13041:2 Kes vaesele õigust teeb. EV 13031:5 Vemmal vaese õigus, kepp kehva kohtumõistja. EV 13925:2 Kohus ei ole vaeste jauks. EV 4230:1 Ära mine vägevaga vaidlema ega suurega kohut käima. EV 14433:10 Är mingu rikkaga riidlemma, targaga tanklemma, kõvaga maadlemma. EV 9758:11 Ära mine mitte suurelisega vaidlema ega kohot käima. EV 10953:1 Saksaga kohut käia või seaga võitu joosta on üks kurat puhas. EV 10062:3 Kes ületsepidi rajub, sellel laastud langevad silma. EV 15128:4 Päälmätse moka pääle sülgä, küll alomatse pääle esiki satas. EV 8494:1 Ega kohus pime ole. EV 4222:2 Kallamine ei maksa kohtu ees. EV 3090:1 Kel õigus on, peaks kohut saama. EV 14571:1

624. Kohtu tähtsus; kohus mõistab õigust jms. Jumal ja kohus seisab üle kõikide. EV 2572:1 Kohus on kolm päeva vanem kui maailm. EV 4237:1 Kohus ei pane kellegile kikast majaharja. EV 4231:1 Ega kohus pime ole. EV 4222:2 Kel õigus on, peaks kohut saama. EV 14571:1

625. Mitmesugust kohtu kohta Kun kaibajat ei ole, sääl ei ole ka kohut. EV 2884:25 Kohtumehe ja rõiva vannutetas. EV 4216:1 Kohus kurja kartab. EV 4235:1

GJ. LINN, LINLANE, LINNASKÄIK

626. Linn on iga päev uus. EV 5967:1 Liina varõs olõ-õi kunagi näläne. EV 5965:1 Tallinas on kõik härrad, Kassisava karjane üksi isand. EV 11499:1 Talueidel on saba sitane ja suu rasvane, aga linnaemandal on pe- puhas ja suu niisama puhas. EV 11517:1 Liinah om hullõp ku laanõh. EV 5964:2 Mine vihata sauna ehk rahata linna. EV 14069:100 Sülega vii, pihuga too. EV 11417:1

GK. KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE

627. Kaup ja hind: hinna kujunemine; hinna seos kauba headusega; kauba mineku sõltuvus hinnast ja kvaliteedist; müüjale odav, ostjale kallis Ilm teeb hinna. EV 1974:1 Mia turg hinna pand, tuu iist piät õks ar andma. EV 12211:1 Kelle laps, selle nimi. EV 5454:60 Mis kasin, see kallis. EV 3337:3 Kuidas kaup, nõnda maks. EV 3494:1 Kuidas kaup, nõnda hind. EV 1275:5 Mis kallim, ikke parem. EV 3094:2 Täis mõõt, täis raha. EV 12358:3 Mis kallis, see kaunis; mis odav, see mäda. EV 3096:90 Mis kallis, see piab; mis odav, see laub. EV 3097:1 Tüki eest ikke ennem saab kui tühja eest. EV 12719:1 Ega see ei maksa, mis ei kavva kesta: parem tukev ja tulus kui õrn ja ilus. EV 6377:1 Halb kaup haiseb. EV 780:1 Odav osta, kallis kanda. EV 7761:3 Kalli' eläjä' tulõva laadalt iks ostmada' kodu. EV 3092:1 Kui kiägi-i osta, sis midagi-i massa. EV 8125:1 Mis kallis ja kaunis, lõpeb pia otsa. EV 3095:2 Pakkus ei sua õigõd raha. EV 8274:1 Haput silku kaubeldasse alati, hiad otsib ostja isegi. EV 835:1 Ostjal kallis, müüjal odav. EV 8120:7

628. Tingimisest ja maksmisest. Pealeandmine ja pealekauba saamine Kes kaupmehele küsitud hinda lubab. EV 3502:1 Tingi heaste ja maksa ausaste. EV 12015:4 Kauple kui juut, maksa kui saks. EV 3497:22 Osta, mis sa ostad, aga ära masmada jäta. EV 8132:1 Mis müüdud, see makstud. EV 7122:1 Kelle suu ostab, selle kott vastab. EV 10854:1 Kes küsse, sii mass. EV 5186:1 Kes pääle annab, istub ise pääl. EV 8491:2 Kes peale paneb, see peremees; kes peale saab, see saunamees. EV 8493:1 Pääle massat, pääle astut; pääle võtat, maalõ astut. EV 6381:1 Ega hobusid valjateta saa. EV 1312:1 Ostad lehmä, saad sarved päälekauba. EV 8129:1

629. Ära osta nägemata, ära maksa mõtlemata, ära osta tarbetut. Rahuldus ja pettumus ostetu üle Magu müüjal, magu ostjal. EV 6327:17 Lähäd sa ostma, pane aga heasti tähäle. EV 8127:1 Ei rahal ole silmi pääs. EV 9459:10 Angu-ui rahha ar' kõõ kotiga. EV 9417:1 Kaupa ei või mitte kotis osta. EV 3487:1 Ärä kassi kotin osta. EV 3411:6 Kes seda ostab, mida tal pole tarvis, see peab seda müüma, mis tal tarvis on. EV 8123:10 Mõtlemata ostad, hädäga müüd. EV 7044:1 Viiä-äi kuuljat kerigu mant tagasi. EV 4332:1 Turuh om mitu turakut. EV 12212:2

630. Parem müüa kui osta. Umbusk ostmise ja vahetamise vastu Parem müüa kui osta. EV 7123:18 Naaris mual odavamp kui turul. EV 7153:1 Ohkene ostet leib, väikene väljast saad. EV 14544:7 Ohkõnõ ostat asi, väikene tõsõ ant. EV 14545:1 Ostetud leib muidu hää küll, aga vase magu sees. EV 8135:1 Ostjal ohjad kaelas. EV 8121:1 Vares vahib vahetaja väravas. EV 13828:45 Vahetajale jäävad valjad. EV 13220:30 Ära vaheta mustlasega hoost ― saad vigase. EV 6966:1

631. Mitmesugust kaubast ja kauplemisest Kaup on kaup ja juut on juut. EV 3488:4 Kel kaupa, sel muret. EV 3491:2 Ära osta, kui ei ole raha. EV 8137:2 Täämbä ting tiidmätä, hummõn hobo ostmata. EV 12404:1 Kui kaks teevad kaupa, siis kolmas lakkugu koera perset. EV 3007:30 Üheksa igatsevad, aga üks ostab. EV 14838:1

GL. KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK

632. Jumal kõrges, kuningas kaugel. EV 2577:50 Ega valitseja kojal ole nii pikki kõrvu, et kuuleb vaese virisemist. EV 13301:1 Kuninga man om nii suur kui hainakuhi, ent kui siia saap, sis ei saa piipo panna. EV 4532:1 Kuningas näeb kaugele. EV 4537:2 Keiser sööb jõulus sulavõid ja saiasisu. EV 3566:3 Kuningas ei söö kulda, maamees ei söö mulda. EV 4534:7 Rahu istub rasva sehen, kuningas kulla sehen. EV 9523:5 Valitsus kare, / rahvas tore. EV 13302:1 Kui riik rikas, siis rahvas vaene; kui rahvas rikas, siis riik vaene. EV 9629:1

GM. SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT

633. Kus sõda, seal häda Jumal lasku sõaväge ikka kuulda, ei elades näha. EV 2581:10 Hädä, kui jumala vits lööse, suuremb hädä viil, kui sõda ärä sööse. EV 1767:3 Kus sõda, sääl häda. EV 11065:1 Ei sõda too soola-leiba. EV 11062:5 Kes sõan kaes. EV 11063:4 Kes sõda maitseb, see tervist kaitseb. EV 11064:1 Sõaleib sõmerine, vaenukakk kanepine. EV 11090:1 Sõda teeb riigi vaeseks, mood teeb rahva vaeseks. EV 11068:1 Ei sada aastat paranda, mis sõda riknu tunniga. EV 10023:6 Sõa aigu omma taiva värä vallalõ, koolu aigu põrgu värä. EV 11066:3

634. Kroonussevõtmine, soldatielu Ega kroonu leib ei lõppe. EV 4437:1 Mispärast siis kirikukinnas peab minema, kui raiekindaid veel võtta oo. EV 3841:2 Komparid ei viida sõdasi, kargujalga kaugele. EV 4300:1 Parem üheksa sõrmega isa leiba süüa kui kümnega kroonukuube kanda. EV 14834:1 Sõtta läät, sitta saat. EV 11069:1 Mõru om haavakuur, viil mõrumb kuninga leib. EV 7033:1 Küll raudike, vasikanahka leivakott, plekkpiimalähker so meheks teevad. EV 9571:1 Kroonuvägi nagu merevesi: kust tuul puhub, sinna läheb. EV 4440:1 Ei õige sõjamehe käsi ei väsi. EV 11091:1 Kas pää puhma vai rist rinda. EV 8446:1

GN. MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI

GNA. Suhteid suuremate ja vähemate (ülemate / alamate, vägevamate / väetimate, tähtsamate / tühisemate) vahel

635. Kaks võimumeest ei saa ühes kohas valitseda, lähevad tülli Ega kaks kuningat ühe riigi peal valitseda ei saa. Kaks kuningat ei sünnü ütte liina. EV 2951:6 Kaks peremeest ei või ühes majas valitseda. EV 2986:2 Kaks kurjavaimu ühes järves ei saa õigeks. EV 2980:1 Katel kahrul üten pesähn azet olõ-õi. EV 2993:3 Härjad otsivad iki karja seas üksteist üles. EV 1841:1 Kaks kukke ei saa ühe õue peal korda. EV 2979:1 Kats päiva palotase tõinetõist. EV 2996:3

636. Kiskjad hoiavad kokku, ei kahjusta üksteist Kaarn ei pista kaarna silma. EV 2829:105 Ei karu karule liiga tee. EV 3289:1 Hunt hunti ei murra. EV 1619:135 Ega susi soe hanna pääle ei situ. EV 10784:80 Susi hoid iks soe poole, kunas susi peni poole. EV 10821:2 Susi kulles õks soe undamist. EV 10824:1 Sue silmäd üksipäidi. EV 10814:4 Hunt ei lange hundi kõrvast. EV 1615:1

637. Sarnane tunneb, otsib sarnast. Ühesugused hoiavad kokku Suure iks suurtega, väikese väikestega. EV 10942:1 Veerand otsib veerandit. EV 13913:1 Jüväke ots jüväkest, kõrrrõkõ kõrrõkõst. EV 2291:1 Konn konnaga, rott rotiga. EV 4307:1 Sarnane ikka sarnasega ning kärnane kärnasega. EV 10204:4 Kuld kullaga, muld mullaga, õige mees õnnega. EV 4492:2 Ühesugused tembavad ükstoist ligi. EV 14865:1

638. Vägev ei suhtle ega sõbrusta väetiga. Tähtsusetule, tühisele ei anta head, temaga ei arvestata. Ka vähemtähtsad on vajalikud Mine sa kuninga laua taha kuningaga ühes sööma. EV 4539:1 Kurg ei tule mette harakaga sõprust pidama ega harakas kurega. EV 4579:1 Ei kurg madala metsa vaata. EV 4565:3 Ega suur lind väikeste puude ei linda. EV 5877:2 Kui sa mees oled, siis ära lobise lambapoistega. EV 6547:2 Aitab haige koerale sitanegi võileib. EV 743:1 Kesse kutsikale rõigast annab. EV 4697:1 Kassile ka mõrro ritka vaja. EV 3355:5 Kassilõ ka kalla vaia, hää ku päägi saa. EV 3363:1 Paku nüüd kassile kala. EV 3406:1 Kes kassile kala annab. EV 3391:40 Kes kassi pärast läheb randa ehk kitse pärast lakka. EV 3392:30 Mis kass rahaga tege. EV 3404:1 See surnu, keda köster matab, sellega on aega. EV 10779:1 Pää sabat järgi ei oota. EV 8478:1 Nullidega on kõige kergem rehkendada. EV 7591:1 Nulijega ei rehkendedä ― täüdüb nummer ka olla. EV 7592:1 Ega trumpijega üksi mängidä. EV 12061:1

639. Nõrgem ei saa tugevamast ette, ei ole tast üle, ei saa talle vastu. Tugevam teeb vähemale liiga, kurnab teda, võtab parema endale Regi ei joose kunagi ette hobest. EV 9603:4 Ega hand iks häräst ette ei saa. EV 1815:1 Väiksem annab suuremalle tiid. EV 14475:1 Mis tuul müürile teeb. EV 12235:2 Mis teeb sääsk härja sarvele. EV 11197:1 Ega lammas hunti murra. EV 5417:1 Susi hunt, lammas praat. EV 10822:1 Kes seda näind, et kala kassi sööb, kass sööb ikka kala. EV 3061:1 Mis kassil viga hiirega mängi. EV 3403:1 Kassil mäng, hiirel hingeminek. EV 3359:10 Kui hiiri ots oli higine, siis kiisa käpp oli verine. EV 1244:1 Üks riisub rihaga, teine pühib luuaga. EV 15016:1 Midä ülemb tege, tuud alamba oigasõ. EV 15123:2 Eks tugevam hunt võta parema pala. EV 12083:1 Suurembale juudale iks suuremb tükk suud. EV 2684:20

640. Alamate seisund sõltub ülema omast. Kuhu ülem, sinna alam. Nagu ülem, nii alamad. Nagu alamad, nii ülem Ku linn eläb, siis eläb alev kah. EV 5963:6 Kui linn langes, siis langes ka alev. EV 5962:1 Kus kuub läheb, senna lähevad nööbid ka. EV 4731:1 Kuhu lähevad esimesed rattad, sinna ka tagumised. EV 713:1 Kui ülembä iih, nii alamba takah. EV 15122:1 Kuidas karjane, nõnda kari. EV 3255:4 Kudas kogudus, nõnda köster. EV 4204:1 Kudas kari, nõnda karjane. EV 3239:1

641. Mida saab suurem, seda tahab ka väiksem. Millest suurem ei hooli, kõlbab väiksemale Midä saab kullakandilane, sidä tahtub ka sittasundilane. EV 4518:1 Sinne meel sittikäl, kuhu persekärbasel. EV 6472:1 Kui mõtus siivu liigutas, sis tigalane ka kohrutas. EV 7049:2 Mis kass üle jätab, külap see hiirele kõlbab. EV 3405:1

GNB. Alamate, funktsionääride usaldatavus. Alamad paha peal

642. Ebausaldusväärne ei kõlba funktsioonidesse, kus võimalik kahju teha (varastada vm.) Aus mees kõlbab ametise, sitta ei panna veepangi juure. EV 479:1 Hundist ei saa karjakoera. EV 1611:80 Pane hunt lambakarjaseks. EV 1671:7 Küll susi oskab karja kaitseda. EV 10799:1 Rebane ei kõlba kanade karjaseks. EV 9581:1 Pane kits kärneriks, siis saavad puud kooritud. EV 3905:75 Ega kitsi või kapustaaida lasta. EV 3892:1 Seast ei saa nurmevahti. EV 10365:7

643. Kel (ameti või töö tõttu) ligipääs hüvedele, see kasutab juhust (sel on õigus võtta) Mis kokk see on, kes oma tehtud rooga ei maitse. EV 4268:1 Miks rätsep nina peaks lõikama, kui riiet küll käes. EV 9932:1 Kes hobust keelab suuga võtmast, kui ta jalgupidi põhkude sees tallab. EV 1384:1 Pahmaja härja suud ei seota . EV 1824:30 Kus kits kinni, seal kits kisub ikka. EV 3900:1 Kus kits kinni, säält ta peab süüa ka saama. EV 3901:1 Rumal kits on see, kes ei mõista puud koorida, kui puu ees on. EV 9863:2 Ega hiir viljasalve ära ei sure. EV 1235:70 Külap veskirott kooleb. EV 14003:2 Leiva juures ka hiired elavad. EV 5707:1

644. Sureb salverottki Tühja salve sureb rott ka nälga. EV 12700:1 Rott surõb viljasalvõ kua ää. EV 9810:2 Küll nabrahiir nällä näeb. EV 7128:1

645. Kui võimumehed (valvurid) ära (laisad, tülis), siis alamad paha peal Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle. EV 1245:105 Hiir om ka julgõ, ku' kass maka. EV 1239:1 Kass koldes, tuhk silmas, rott salves, händ rõngas. EV 3373:2 Kui kassid kisuvad, siis hiired luusivad. EV 3395:10 Võimus on kää, kui isand ei nää. EV 14302:1

GNC. Kohtlemine, juhtimine. Käsk ja keeld. Kuulekus ja kangekaelsus. Sundus. Karistus ja peks

646. Mitmesugust juhtimisest: olgu üks juht, teised juhitavad; hoia ohjad enda käes; halb juhtimine on hukatuslik Olgu ikka üks pudru keetja, teised pudru sööjad. EV 14905:1 Olgu ikka üks lootsiku tüürimees, teised seesistujad. EV 14904:1 Ega puul kik oksa ladva ei saa olla. EV 9076:1 Ohjad ikka oma käes. EV 7779:2 Võta sant saani küll, ära aga ohji peost ära anna. EV 10197:1 Kala hakkab ikka kõige enne peast mädanema. EV 3043:3 Kus pole õiget otsust mitte, sääl pole ka midagit. EV 8157:1

647. Võim (juhtimine, asjaajamine) hullu (lolli, kurja) käes on ohtlik. Kurjal puudub (on lühike) võim Anna ohjad kurja kätte, läheb hobu hoopis metsa. EV 7777:3 Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. EV 8835:140 Annad hullu kätte pilli, pead selle järel tantsme ka. EV 1554:1 Hullu pilli järgi ei kästa tantsida. EV 1578:1 Mis seda sitta rattile sääda, mis rattil ei saisa. EV 10547:30 Saap albi kätte valitsus, sis perän tulõp viletsüs. EV 253:1 Ära saada narri külaliseks ega unustajad käsuandjaks. EV 7392:1 Jumal, hoia selle eest, kui seale silmad pähä tehakse. EV 2566:6 Kaevaja lehmal ei anna jumal sarvi. EV 2908:6 Valjud herrad ei valitse kaua. EV 13298:5

648. Väikesed võimumehed kurjemad kui suured Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. EV 14472:1 Suur koer ei hammusta. EV 4181:1 Suur koer hammustab valusasti, aga veike hammustab veel valusamalt. EV 4182:1 Omasugune on kõige hullem, kui tal midagi meelevalda on. EV 8062:1

649. Kohtlemine (hooldus, tähelepanu) sõltub koheldava väärtusest, lootustandvusest jne. Mis sellest puust istutada, mida hää meelega kaeda ei taha. EV 9095:1 Pane selle kapsale rammu, kes kosub. EV 3217:1 Ubinala uibule viska-ai kiäki kiviga. EV 12799:1 Viisu veetas peran, känga kannetas kaalan. EV 14150:1 Kes ei kosu, kitku välja, viska ära aia taha. EV 4408:1

650. Mida enam teed (suudad, tead), seda enam tahetakse. Kuidas võimed, nõnda kohustused Seda kotti peksetakse, mis tolmab. EV 4426:2 Enam hobune jookseb, rohkem ta piitsa saab. EV 1316:1 Kuida hobu, nõnda koorm. EV 1391:1 Kuida jõud, nenda koorem; kuida saak, nenda maksud; kuida õigus, nenda kohus. EV 2701:1 Mida rohkem tiid, seda rohkem tahetasse. EV 9788:1 Kes palju teab, selle käest ka palju küsitakse. EV 8337:6 Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. EV 8310:7

[651–655] Käskimine / isetegemine ja käsutäitmine

651. Ise teha või teisi käskida? Mispärast siis sepp käed tulle pistab, kui pihid ees on. EV 10309:50 Parem on teist käskida kui ise teha. EV 11872:5 Tii esi, tõhuta tõist, astu esi, aja muid. EV 11784:16 Esi iin, esi riin, esi rii perä pääl. EV 2230:2 Ise vokike, ise voki rattake. EV 2243:1 Kuera ei ole ― haugu ise. EV 4119:1 Kes tahab endale head teenijat, see olgu iseenese teenija. EV 11748:1 Kus inimene ise ei ole, seal ei saa ta pea pestud. EV 2168:3 Parem ise teha kui teist käskida. EV 2262:30 Paremb esi hinnäst sundi ku tõõsõl laskõ tõhuta. EV 10695:1

652. Kõik tahavad käskida, keegi ei taha täita. Mõnda härrade härradest ja seapoiste toapoistest Üts käsk ütte, tõne tõist, kellestki ei saa asja. EV 15061:2 Koer käseb saba, saba käseb sabaotsa, sabaots ütleb: "karvad, karake ise!". EV 4094:90 Mina härra, sina härra, kes pergel kotikandja. EV 1879:2 Ega meie härra teie härra tuapoiss ei ole. EV 1874:10 Ega seapoisil toapoissi pole. EV 10298:5 Mu tüdrukul on tüdruk, mu sulasel sulane. EV 12593:2

653. Lolli, saamatu, laisa / virga juhtimisest, sundimisest / tagasihoidmisest Saada' turak turulõ, aja poti purulõ. EV 12209:1 Unidsõ virotat, laisa ajat, tühja saa-ai kohegi käskä. EV 12911:3 Aja tühja asjale, karga ise kannule. EV 12634:160 Maksa kopik poisile, aga mine tee ikka isi ää. EV 6378:15 Aja Anne, käse Kärtu, mine esi, memmekene. EV 226:15 Laiska tau ku vaia vastuoksa puusse. EV 5351:3 Hobost kergem johnida kui laiska tüöle jahtida. EV 1329:1 Paks nahk tahab kibet hoopi. EV 8286:2 Kerget jalga juhata, rasket käse. EV 3605:1 Kärmäs käü käskmätä', laisk ei lähä' lapsatõngi. EV 4949:1 Virgale suab vitsaliigutusest, tuim ei tunne teibastki. EV 14229:1 Virgalõ hobõsõlõ om ohja tähtsä, laisalõ ruusk. EV 14233:1 Virga hobusega piitsa ei ole tarvis. EV 14228:2 Param olgu ikka aetav kut peetav. EV 227:2 Parem tuima takka lüüa kui erku eest vedada. EV 12109:1

654. Käsk tuleb täita (ole kuitahes laisk) Käsk on vanem kui inimene. EV 5009:20 Käsku peab igaüks täitma. EV 5010:15 Kästut tüüd tii, antut leibä süü. EV 5012:2

655. Mis tugevam (ülem, sundija vms.) käsib, peab nõrgem (alam) tegema Mes kerves kässib, seda talv peab tegema. EV 3879:1 Kus nui lööb, senna vai peab minema. EV 7589:5 Kus vai peaseb, kui nui pihta annab. EV 13222:2 Kuhu lükatakse, sinna lähed; kuhu tõmmatakse, sinna tuled. EV 6178:1 Ega vits süüdi põle, ku käsi lööb. EV 14254:1

[656–661] Sundus ja kuuletumine / tõrksus. Leebus / karmus. Peks, karistus

656. Painduja ei murdu. Kes ei kuuletu, seda sunnitakse. Kangus toob kahju. Ka vägeva kangus vääratakse Kes järele jätab, see järje peal istub. EV 2759:30 Mis ei painu, sii murrab. EV 8262:2 Ei painduv puu naljalt murdu. EV 8260:1 Kõva miis murdub äkki. EV 4902:1 Kelle kõrv ei taha kuulda, selle suu peab vastama. EV 4893:1 Kes kuulda ei taha, piab tundma. EV 4742:30 Kui ei kuule jutuga, küll siis kuuleb nutuga. EV 2679:1 Kui ei saa heaga, siis saab kurjaga. EV 1096:1 Kes head ei mõista, peab kurja kartma. EV 1085:4 Kes hääd ei häbene, piäd kurja pelgäme. EV 1088:3 Kes head ei kuule, peab kurja kuulma. EV 1084:10 Kes ei kuule, kolki saab. EV 4741:2 Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. EV 3541:1 Kes hääga ei anna, selle käest võetas vägisi. EV 1090:1 Paremb perra anda kui valu kanda. EV 8681:2 Kange situb kannad täis. EV 3165:5 Kangus murrab kaela. EV 3169:1 Kangekaelne lammas on ikki hundi jaos loodu. EV 3168:1 Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu . EV 1625:20 Kahr küll kõva om, a hahila õks nõnna tsaetas. EV 3290:2 Kahr om küll kuri elläi, siski nahk om iks saksa saani pääl. EV 3291:6 Eks kange sõnni kaela väänajaid ikka ka leita. EV 3163:2 On kange sõnn, siis ka kanged kohitsejad. EV 3167:30 Küll konnal on kohitseji ka. EV 4318:1

657. Vägisi ajamisest, kinnipidamisest jms. on vähe kasu Kes või üle jõu kedagi sundi tegemä. EV 2700:1 Kes võib santi sundida, kui sant ei taha kõndida. EV 10153:40 Vägise ei saa kuskilt. EV 14430:2 Ei ole väekaupa, kui ep ole meelekaupa. EV 14428:1 Vägise ei või teist inimest kütkese panna; teisel ep ole sarvi, mul ep ole kütket. EV 14438:1 Tuust pinist saa-ai kar'apinni, kedä lõijaga karja veetäs. EV 8571:40 Ei see koer jänest too, keda vägisi metsa viiakse. EV 4030:10 Koer vägise jälgi ei aja. EV 4112:2 Mis koer sii, kedä kolgu otsan hoietas. EV 4164:3 Ketis koer ei haugu kaua. EV 3632:1 Kedi otsas vananeb kuergi kiiremine. EV 3631:1 Sunnitöö ― surmatöö. EV 10696:1

658. Liigne painutamine murrab. Peksust pole kasu Enne paendub, pärast murdub. EV 8261:1 Liig kõverdamine toob murdmist. EV 4908:1 Kui looka liig kokku tõmmatakse, siis peab ta viimaks praksatama. EV 6024:2 Peks ei paranda inimest. EV 8524:1 Kui karjane peksab koera, siis koer enam ei lähe karja. EV 3256:1 Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullumaks. EV 8530:1

659. Hirmu ja armu vahekordi: kumb mõjusam; nende järjekord, seotus jne. Arm aitab enam kui hirm. EV 349:30 Hirm aitab enam kui arm. EV 1286:4 Ennem armuga, pärast hirmuga. EV 358:1 Arm ja hirm on mõlemad õigel ajal hääd. EV 351:1 Arm ja hirm käivad ikka käsikäes. EV 350:1 Hirm armuga omma velitse. EV 1287:2 Hirm om armu imä. EV 1289:3 Hirm om armu kubijas. EV 1290:2 Kui ole[d] hirmu saanud, siis oled ka armu saanud. EV 1297:1 Kus ei ole hirmu, seal ei ole armu. EV 1298:15 Hirmuandjaid on palju, aga armuandjaid vähe. EV 1303:1

660. Peks on tõhus mõjutusvahend. Liigne leebus ajab raisku Parem persetäis vitsu kui kotitäis raha. EV 8701:1 Peks on pattuse liha sool. EV 8525:1 Tarkus läheb tagapoolt sisse. EV 11676:5 Ega siis hing hukka ei lähe, kui ihu harida saab. EV 1277:25 Silk ei suolassa mädäne, nahk ei pargissa pahene. EV 10434:1 Mida rohkem koera peksad, seda parem koer on. EV 4156:1 Mida rohkemb kassi söödetas, seda hooletumb elu om rottel. EV 3401:1 Silita kassi, kass suab paha ammeti. EV 10431:1

661. Peks ei tee viga, ei riku tervist vms. Peksu "lokalisatsioonist" Ei selg kaeru kasvata. EV 10284:20 Ega no perse põldu ei kanna' ega marju ei anna'. EV 8684:1 Millal seljast hing välja läheb. EV 10285:1 Ega pääst luukama jää. EV 8443:2 Pe- on peksu karjamaa. EV 8696:1

662. Mitmesugust käsust, keelust, sunnist, kuuletumisest / tõrksusest, ihunuhtlusest Keelatud vili on magus. EV 3540:3 Selle pilli järgi 'i jõvva kiägi tantsi, mis ütteluku mäng. EV 8847:1 Ega kõik tiha sünni, mis kässässe, käskida võib ka: istu persetpidi tulde. EV 4812:1 Sundja kuri, andja kitsi. EV 10694:5 Kes oskab ohje käes hoida, see oskab ka piitsa anda. EV 7778:1 Kudas kubjas, nõnda kepp. EV 4450:1 Vankert käänetakse enam juhist kui aisast. EV 13652:1 Ega kõik härjad lase endid sarvist siduda. EV 1825:1 Nii ku sõna kuuldas, nii sõba sõlatas. EV 11107:1 Keretäis pole metslind, et ta soojaga halvaks läheb. EV 3594:1 Ei mitte ütsindä käele, enge vitsalõ ka piät suud andma. EV 4964:1

GND. Uhkus, kõrkus. Leplikkus, alandlikkus, rahulolemine

663. Igaüks suurustab omaga Igaüks on oma naha sees aus. EV 7180:2 Oma sõklakoti man om egäüts suurõline. EV 7967:1 Iga koer on oma kondi juures suureline. EV 4037:1

664. Uhke (ja vagura) hoiakust ja käitumisviisist Uhke meel teeb inimese kõrgiks. EV 12816:1 Uhkel uhked viisid. EV 12815:1 Uhke ei näe ninagi pähä. EV 12811:1 Uhkõ pelgäs, et tõõsõ rõiva' tälle purõva'. EV 12819:1 Uhke albib hullust peast, tasane tallitab targast meelest. EV 12810:1

665. Alusetust uhkusest: uhkus käib tihti koos rumaluse, vaesuse, roppusega. Sisukas on vagur Tühi uhkus ― lühikese sõrme pikkus. EV 12692:1 Rumal uhkus ei kõlba mitte koera sava alla. EV 9871:1 Uhkus ja rumalus vennad. EV 12834:2 Uhkus vahib teisest silmast, rumalus teisest. EV 12846:1 Tühjad pead ikka püsti. EV 12694:8 Kõrges pääs ei ole tera. EV 4848:3 Rukkipää on kõrge, aga ise on kerge. EV 9833:1 Käsi puusas, täi pungas. EV 4993:35 Uhkus uue kuue sees, vara piibu varre sees. EV 12845:4 Roppus ning uhkus kasvavad ühe juure peal. EV 9806:1 Mida uhkem pull, seda sitasem perse. EV 12809:1 Koormakandja vesi voolab vagusaste. EV 4354:1

666. Ära ole ülbe. Uhkus hukutab, toob halba; alandlikkus aitab edasi. Alandlikkus parem kui uhkus Ära pilla kõrgelt, junn saab haiget. EV 8851:1 Uhkus ajab ilma hukka. EV 12827:1 Uhkus piab valu tundma. EV 12840:6 Uhkel lüvväs huule pääle, kõrkjal lüvväs kõrva pääle. EV 12814:3 Uhkus ees, nuhtlus järel. EV 12829:8 Eks uhkos ole nuhtlose vaellad. EV 12822:1 Suur uhkus on nälja ema. EV 12825:1 Uhkus on nälja eelkäija. EV 12838:1 Uhkus om nällä vundament. EV 12837:1 Uhkus käib eeli ja vaesus takka järele. EV 12835:1 Uhkus ajab upakile. EV 12828:120 Uhkus uputab, kangus kaotab. EV 12844:30 Uhkus toob hukatust. EV 12841:7 Uhkus tuleb enne langemist. EV 12843:125 Uhke kukkub korgelt. EV 12812:1 Ega uhke võim kaua või kestata. EV 12808:1 Alandus aitab, kõrgus kautab. EV 236:2 Madalus maja ehitab, kõrkus juuksedki kõrvetab. EV 6261:1 Müts pään, hea sõna suun, siis saad läbi maailma. EV 7121:4 Kis iseennast ülendab, seda Jumal alandab. EV 15126:3 Pisike palve aitab ennem kui suur suurustamine. EV 8889:2

667. Ole oma seisundiga (saatusega, eluga) rahul Igamees olgu omaga rahul. EV 1909:1 Mida suurem sa oled, seda alandlikum ole. EV 10938:1 Ole viest vagasemb ja rohust madalamb. EV 13191:1 Iga lind peab oma sulgedega rahul olema. EV 5889:2 Kus paatis sa istud, sääl pead ka sõudma. EV 8182:2 Kes on pandud orjama, see orjaku hea meelega. EV 8109:20 Ega see pole rikas, kel palju on, vaid see on rikas, kes omaga rahul on. EV 9637:10

668. Parem hukkuda kui alanduda; ära ole liiga vagur; pehme saab peksa Parem püsti surra kui põlvili elada. EV 9390:2 Kui sa ikka mees oled, ei siis situ keski sinu päha. EV 6546:1 Lasku-ui uma nõna pääle sitto'. EV 7446:2 Hunt viib ikki vaga tallekse. EV 1643:1 Pehme olõt, perse ala lasõt panda. EV 8519:10 Pehme saab pessä. EV 8522:1 Tossike saab kirikus ja kõrtsis peksa. EV 12056:1 Kes ise ei lükka, saab muist lükatud. EV 2250:1 Kes tahab õigest elada, seda ep kardeta mitte. EV 14549:1

GNE. Tõus ja langus

669. Igaüks võib tõusta ja langeda; languse eest pole garantiid Sanna takast saat ka Moskvahe. EV 10220:8 Alamast lauast tõuseb ülem trepp. EV 234:1 Kes täna silku ostab, / see homme nina tõstab. EV 12366:1 Täna oled härra poiss, homme koertepoiss. EV 12389:1

670. Madalast (jämedast) ei saa kõrget (peent) (ja vastupidi). Jäme säilitab oma loomulaadi ka "tõstetuna" (nt. "pestuna", "ehituna"), läheb uhkeks vms. Ei sulasest saa kuningast. EV 10669:1 Üks lind, mis varblaseks loodud on, sest ei saa iialgi ööbikka. EV 5957:2 Ega varõs valgõmbas ei lää. EV 13803:20 Ei linnukoerast karjakoera saa. EV 5971:1 Ega Krants karvatsembas ei saa, kui ta om. EV 4435:1 Vii koer kiriku ehk too tagasi, ühesugu karvane ikka. EV 4184:1 Lähen ma Soomest Rootsi, üks koer olen igas kohas. EV 10626:1 Saada siga Saksamaale, pese siga seebiga, siga tuleb koju, siga jääb seaks. EV 10363:15 Pane sea selga kuldsadul, siiski jääb ta seaks. EV 10361:5 Ega sea selga sadul ei sünni. EV 10327:4 Pane seale kuldrõngas ninna, küll ta mutta aja. EV 10360:1 Too sa siga, kust sa tood, jaluli moldis on ta ikki. EV 10392:1 Ega siga sitta jätta saa. EV 10330:1 Koer sööb oma okse ära ja pestud emis läheb mudasse püherdama. EV 4106:20 Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla. EV 4311:25 Tõsta ronk üle katuse, siis arvab ta ennast üle pilvede seisvat. EV 9794:1

671. Kõrgelt näeb kaugemale, madalal ohutum Mida kõrgemale jõuad, seda kaugemale näed. EV 4858:3 Ega maast inäp kiaki maale ei sata. EV 6183:1 Paremp maan kui suuren puun. EV 6215:2 Kõrge puu püüab palju tuult. EV 4847:1 Torm murrab ikki kange puu. EV 12053:6

672. Tõusta raske, langeda hõlpus. Kergem kukkuda kui tõusta Kes ennast arvab seisvat, sie katsugu, et ta ei lange. EV 10263:3 Allamäge on kerge minna. EV 249:5 Perimäkke minek um iks rasedamb kui ülesmäkke. EV 9323:1 Marjamaalt karjamaale on mulgud maas, aga karjamaalt marjamaale on tuul vastu. EV 6422:1 Kerge on küll maha kukkuda, aga raske on ülesse tõusta. EV 3602:1 Hauda sata' om kerge, a kuis havvast vällä saat. EV 866:2 Kis vajub, sii kaob. EV 13229:1 Kes mäest alla nilbup, seda om raske kinni pidada. EV 7067:1

673. Kõrgelt hõlpus kukkuda. Kõrgelt kukkumine on valus Kes istub kõrges, see kukub kergest. EV 2273:1 Kõrgelt situb, kergelt kukub. EV 4856:3 Kes kõrgele kipub, see kõrgelt kukub. EV 4851:1 Mida kõrgemasse sa tikud, seda sügavamasse sa kukud. EV 4860:7 Suur kukkub suureste. EV 10945:1 Kõrgelt kukud kõvaste. EV 4855:6 Korgeld langemine oo raskemb. EV 4852:1 Miä korgõban saisad, tuu rasõ'õbast satad. EV 4863:2 Mida kõrgemast sa kukud, seda enam sa haiget saad. EV 4862:4 Mida kõrgemal sa seisad, seda suurem hoop kukkudes. EV 4859:3 Mida kõrgemast kukud, seda valusamast vaagud. EV 4861:3 Kõrge kukub kõrili, ahne ajab kõhu lõhki. EV 4846:1

674. Tõusja toetamisest ja langeja lükkamisest Langejale leitakse küll lükkajat, aga ei tõusjale tõstjat. EV 5437:1 Kes touseb, sedä tueda, kes langeb, sedä lükkä. EV 12333:1 Mis sa sest viel taga lükkad, kes kukkumas on. EV 11471:1

GO. SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE.
KASU / ISESEISVUS

675. Igaüks püüab oma kasu. Igaühel oma armas Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. EV 3051:60 Igamees katsku oma parast. EV 3453:1 Igaüks püüab oma kasu. EV 7851:16 Linnul kisub nokk ikka oma poole. EV 5943:1 Igalühel kasvavad küüned oma poole. EV 5241:30 Igaüks oma poole, siku sarved selja poole. EV 7849:70 Iga kutsik haugub omale poole. EV 4696:1 Hunt oma poole, koer oma poole. EV 1632:1 Oma särk on kõige ligem. EV 7971:8 Oma suu on ikka kõige ligemal. EV 7965:50 Egaüts kohendas tuld oma paa ala. EV 12140:2 Sant ikka oma koti pool. EV 10184:1 Igaüks piab oma leivapalukest kinni pidama. EV 5737:1 Pea kinni, mis sul on. EV 3812:5 Igalühel oma armas. EV 7846:12 Igalüttel omast kahju. EV 7848:3 Mis oma, see oma. EV 7866:5 Oma olgu kullatükk, tõisel olgu mullatükk. EV 7869:1

676. Teise turjal hea elada; teise oma ei säästeta. Ära anna oma teise kätte (ta rikub selle) Toise turval on hüä elädä. EV 11902:1 Mis viga teise naha pial elada. EV 11866:2 Mis viga teise pükstega tules istuda. EV 11867:5 Mis teise perse pääl viga liugo laske. EV 11862:55 Teise turjal on hea ratsutada. EV 11891:1 Mis viga teiste hobustega sõita on. EV 11868:1 Võõras hobune, oma piits, seega võib hästi sõita. EV 14394:20 Oma nuga, võeras leib. EV 7947:1 Kui võõras nahk ees, küll siis leikab kahe kausta täie, kui oma, siis ei leika rihmagi. EV 14359:5 Paremb on tagajärele sõita, kui tõine ies tie lahti ajab. EV 11089:1 Mis viga nielata, kui teine puruks närib. EV 7408:2 Kes teise tööst tüdib ehk teise vaevast väsib. EV 11839:1 Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki. EV 8848:1 Ära anna mitte oma rahakotti teise kätte hoida. EV 9502:2

[677–681] Parem omal jõul kui teise varal

677. Teise omaga (abiga, varal) ei jõua kaugele Ilm ei kata kellegile lauda, kui sina esi ei kata. EV 1962:1 Kes lootust tõise pääle paneb, selle lootus lääb luhta. EV 6040:2 Ära looda teise peale kui sikk sarve peale. EV 6036:1 Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta võõrad tiivad sind lendu. EV 12002:5 Ära ehi ennast võõraste sulgedega. EV 520:3 Muidõ hüägä lää-äi kavvõ. EV 6975:1 Viera varaga maja ei ehidä. EV 14367:1 Teise varandusest ei saa vara. EV 13685:1 Kui pikalt sa tõise mehe adraga künnad. EV 11849:1 Ära püüa võera vasikaga künda. EV 14416:4 Vilets, kes võera varsa selgas istub. EV 14368:2 Kaua sa teise mehe hobose selgas söidad. EV 11827:6 Võera hobuse seljast lükatakse maha. EV 14371:30 Ütle võera hobusel "nõõ!", katsu, kas hakkab kohe sõitma. EV 14419:1

678. Võõra leib valus süüa, võõra varjul vilets olla Võera leib on valus süüa. EV 14373:10 Võõra leib om iks kõrge laudi pääl. EV 14360:10 Võõra leib lätt risti kaalast alla. EV 14392:3 Võõra leib kirg kikkani, vaak valgeni. EV 14391:15 Võõra vatsk um sõmõrine. EV 14412:1 Võõra varju all vaene olek. EV 14411:1

679. Parem oma kehv (natuke) kui võõra hea (palju). Parem omal jõul toime tulla kui teiselt paluda Parem on oma agane kui võõra selge leib. EV 8021:5 Paremb uma leib ku võõra vatsk. EV 8001:1 Oma mesi kõige magusam, oma kali kõige kangem. EV 7938:1 Oma tilk enam kui võõra hulk. EV 7985:2 Enämb ige oma kortel kui vierä lehker. EV 7843:1 Oma nokatäis änam kui teise mehe koormatäis. EV 7946:3 Paremb oma laih kui võõra väkev. EV 7998:1 Paremb um uma oline ku võõras villane. EV 8005:30 Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk. EV 8006:1 Paremb om ommi viisega kõndi kui tõse käest tuudu kängiga. EV 7999:3 Param ikka oma põesa all kut võera võlvide all. EV 7993:2 Parem on oma ulualune kui teise toanurk. EV 8024:1 Parem oma soe kui teie külm. EV 8018:6 Parem oma riide soe kui tõise mehe riide soe. EV 8017:10 Parem on omast kui võõra käest paluda. EV 8023:1 Kes hindäd paigata mõistab, sii ka tõist pallõma ei käü. EV 8257:1

680. Iseseisvalt on hea. Oma vara on tulus Igaüks tahab ise oma peremees olla. EV 1928:1 Igaüks on omas majas peremees. EV 1924:1 Ummast põllust um põll ihn, ummast külvüst küpär pähn. EV 8052:1 Oma leib toidab ja oma rammu toetab kõige rohkem. EV 7927:1 Oma leib kõige magusam. EV 7926:10

.

681. Oma..., oma...: oma asja suhtes (omas kodus) vabam voli, vähem vastutust jne. Oma tuba, oma luba. EV 7986:50 Oma kari, oma kaer. EV 7895:5 Oma karu, oma kaer. EV 7897:60 Oma siga, oma rüga. EV 7959:10 Oma põld, oma põrsas. EV 7954:25 Oma keeta, oma süüa. EV 7899:2 Oma söök, oma jook. EV 7972:1 Oma jala viive, oma jala toove. EV 7890:4 Oma särk, oma selg. EV 7970:1 Oma särk ja oma värk. EV 7969:1 Oma piip, oma tubakas. EV 7953:1 Uma püss, uma rohi, / milles pauguta ei tohe. EV 8045:1 Oma au, oma hais. EV 7874:8 Oma au, oma häbi. EV 7875:3

682. Ülalpeetav näib palju kulutavat Palju sööb söödetävä, palju joob joodetava, enämb veel, kun ise ottab. EV 8364:6 Kedä ravitas, tuu pallo süü; kedä kasitas, tuu pallo situs. EV 9573:2 Tõsõ latsõl tõpra kõtt. EV 11910:1

[683–685] Kadedus. Kade, võhl

683. Teise oma näib ikka suuremana, paremana Kaik hüäd nääd oma naaburi juurest. EV 1081:1 Toise paas nägüb liem ige rasvasena. EV 11900:1 Toise suus nägüb ige pala suurena. EV 11901:1 Võõra põld lää-äi' kunagi' hukka. EV 14393:1 Usu härja häda, et lehmal hää põli. EV 1866:1

684. Kade, võhl teeb (püüab teha) teisele kahju Ask inime võtab teise tööteo, leivajätku ja keik, mis ta näeb, ära. EV 432:1 Kade silm kahitseb tõist, kui tõise käsi häste käib. EV 2859:1 Kade katsuks teist liemelusikasse ära uputada. EV 2857:2 Nõid nõiub üte kõrra, kahe üttepuhku. EV 7629:2

685. Kadedal (võhlul, õelal) pole õnne ega edu; kadedal läheb (mingu) halvasti Võhlul silmä' võõrildõ, katõl silmä' katsildõ. EV 14293:1 Kaele äi jäe muud kud kaks laia silma. EV 2860:1 Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu. EV 2863:2 Kade langeb ikka iseenese mõeka. EV 2858:1 Õel õndub, kade kaub, kurjal pole kohta kusagil. EV 14515:1 Kade kaob ää, karvad jäävad suitsema. EV 2855:1 Viha võtab ja kade kautab. EV 14027:1 Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest. EV 14028:95 Võhlul olõ-õi villu, laasäl lambid. EV 14292:1 Kadeda kari ei kasva. EV 2846:95 Kadeda koda ei suitse, õela au ei õitse. EV 2848:7 Kadedal ei kasuvat kaarad. EV 2850:5 Kadedal ei kasva kapsad. EV 2851:2 Kadeda kasu ei kasva. EV 2847:2 Kade ei kakka naarist, tige ei tiksa hernest. EV 2853:3 Kade katel ei keeda ilmaski rasva. EV 2856:5 Kade ei saa ilmaski õnnelikuks. EV 2854:1 Kedä õnn avitas, tuud kadõus häötäs. EV 14659:1 Nõid mingu nõgehide, kahe kanepihe. EV 7627:1

GP. VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS

686. Vargus algab vaatamisest ja himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara Hoor saab ootajasta, varas vaatajasta. EV 1530:1 Varas vahis vankrit, silmä' silitsase' hobõst. EV 13744:2 Kae, är kahiku; näe, är näpsäku. EV 2886:2 Mis sellega tego, mis teisemehe jago. EV 11821:1 Mis sul sellege asja, mis tõise taga rippus. EV 428:2 Sul ärgu olgu himustust, mis teise taga tolbutab. EV 1274:2 Võera oma olgu hirmus, omal armas. EV 14376:1 Võõrast ära võta, oma ära jäta. EV 14409:20 Ära võta võõra vara. EV 14417:4 Ära puudu võõrast putru, kui omad tangu hulgas põle. EV 14418:1 Ära lõika tõise osa, paremb lase tõisel omast osast lõigata. EV 11917:1 Ära lõika säält, kus sa ei ole külünu. EV 6110:2 Hoia oma näpu puhta. EV 7737:1

687. Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms.) Paremb oma teenid ting kui varastatud kuldpäling. EV 11750:1 Parem auga saadud kui ise võetud. EV 462:1 Ennembä olgu jala muaga kui käe kurja teoga. EV 2387:1 Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga. EV 8911:20 Parem väike ori kui suur suli. EV 8108:1 Parem vaene auga kui rikas häbiga. EV 13057:3 Parem nälga surra kui vargusest rikkaks saada. EV 7715:1 Ole vai alaste, aga ärä näppu teese asja külge aa. EV 240:1 Ole küll vaene, / siski aus ja kaine. EV 13053:3 Parem auga surra kui ülekohtuga elada. EV 464:1 Paremb õigusega koolda kui ülekohtuga elada. EV 14582:1

688. Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida Peremees pangu enne püksid jalga kui varas. EV 8618:1 See lukk ei tohi kunagi lahti olla, kus palju käsi kallal käivad. EV 6066:1 Kes koera ei sööda, see söödab varast. EV 4042:70 Ära lase lammast sinna, kus hundid uluvad. EV 5436:1 Kui märä mäe pääl mängu lei, siis susi varsa orgu sei. EV 7076:2 Ega tallitäkku hunt söö. EV 11500:1 Kullal küllalt hoidjaid, varandusel vaatajaid. EV 4502:2 Pahal hoidjal mõnda varast. EV 8228:3 Varas oo laisa koristeje. EV 13738:1 Soe süüd, karjuse viga. EV 10813:1 Hunt loetud lammast ei murra. EV 1628:1 Hunt võtab ikka loetud lamba. EV 1645:55 Lambad on laial väljal, hunt metsas põõsas. EV 5425:1 Esi unetad, varas valvab. EV 12913:1 Unustad sina, küll tema mäletab. EV 12916:3 Unustab hoidja, tabab püüdja. EV 12915:60 Hoidja väsib enne kui hoiataja. EV 1420:1 Taba keelab varast. EV 11464:1 Taba ei hoia varast. EV 11462:1 Lukk on looma vari. EV 6065:15 Väläl ei ole tapa. EV 14483:1 Kodovarast jovva-ai kiäki ar vahti. EV 3996:10

689. Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused Oma leitud, võeras varastud. EV 7928:30 Kui ostet, sis oma, kui võet, sis võõras. EV 8126:1 Mis suhu pistetakse, see ep ole vargus ega patt. EV 10869:3 Hernekõtru ja ubinit võit tõõsõ aiast võtta, tuu olõ-õi patt. EV 1225:1 Veikesest vargusest kasvab suur. EV 14462:1 Eeste võtab naela ja pärast suurema asja. EV 7129:1 Esite varastab nõela, pärast nua, viimaks hobuse. EV 13769:10 Sukavardaga alustab, Siberiga lõpetab. EV 10661:1 See oo ükskõik, kas nööpnõel või hobune: varas on ikka varas. EV 7752:1 Kes hobuse varastab, on varas; kes valjad võtab, on ka varas. EV 1383:1 Kes põrsavaras on, ärgu mingu suure sia kallale. EV 9227:1 Väiksed vargad ripuvad võllas, / suured sõidavad tõllas. EV 14474:35 Väiksed vargad poodaks üles, suured vargad kantaks süles. EV 14473:2 Külimitu varas puuakse üles, aga vaka vargale ei tehta midagi. EV 5083:1 Suured kalad hoidavad sügävässe. EV 3073:2 Põlluvaras on suurem süüalune kui aidavaras. EV 9198:1 Tuu um ütskõik, kas lätt susi marru vai sepp vargillõ. EV 10844:1

690. Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm. kurja tegema), ei loobu sest enam Vargal jäevad näpud. EV 13755:1 Vargal on pikad näpud. EV 13759:6 Pikad näpud ei seisa kustkiltki rahul. EV 8805:1 Pikku näppu hakkab asi kinni. EV 8820:1 Mis silm näge, sedä käsi koristes. EV 10453:1 Mis ripakil, see ära. EV 9773:5 Ega hunt enne karjast kao, kui ta viimse talle ära viinud on. EV 1592:1 Ega varas oma adra maha ei jäta. EV 13712:1 Ega siga aiamulku ei uneta. EV 10329:1 Kui siga rukkis õpib käima, ega ta siis enamb karjas seisa. EV 10346:1 Ega koer pastla närimist maha jäta, kui keretäie peksa saab. EV 4017:2 Kust koer kõrra lakku saab, ega koer säält änam ära ei lää, sest koeral om joba magu suhun. EV 4143:1 Kes korra hamba veristand, see katsub ikka. EV 818:8 Tehtud kuritöö sunnib tõist veel kurjemad tegema. EV 4674:1

691. Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud Ku susi süü-üi, sis lamba alalõ. EV 10794:1 Kun ei ole hundi pesä, sääl ei ole ka hunti. EV 1659:1 Hauka pesa veeren kanad ei sigine. EV 874:7 Mis varas võtab, ei seda vargalt enam võeta. EV 13722:1 Mes varga käbis, sie varga taskus. EV 13721:1 Mis hundi suus, see hundi kõhus. EV 1667:180 Mine hundi suust tagasi võtma. EV 1665:7

692. Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk Halva' teo' pelgäse valget. EV 788:1 Öö on varga vari. EV 14805:1 Mida suurem tuisk, seda parem tuua. EV 12111:3 Valgõ ussõn, varas kotun. EV 13295:1 Öösel virk, päeval laisk. EV 14807:1 Öötööle usinakene, päevatööle hiljukene. EV 14824:1 Kes siga ei töngu päeval, see töngub öösel. EV 10340:30 Kui hää sea magave, siis halva songive. EV 1097:1

693. Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne Parem ikka vähe kelm kui suur aus olla. EV 3582:5 Natuke valetada, natuke varastada ― änam kut poole adra puumaa. EV 7403:45 Pikad näpud on änam kui pool adramaad. EV 8807:1 Hästi varastatud on enam kui ostetud. EV 13770:2 Kui Issand hinge annab, küll kurat toito tuob. EV 2266:1 Kell ripub kelmi kaelas, taader targa vestitaskus. EV 3572:1 Pettusest saab ikki. EV 8728:1 Maa peetas pettusega kinni. EV 6207:1 Petüsega maja peetäs, võlsiga naane võetas. EV 8729:30 Petjal ei ole lülli. EV 8718:13 Pettussõna inamp kui tuhat rubla. EV 8730:1 Pessa kiilt, peta muid, saada henda edesi. EV 3539:1 Jumalalõ kitä', rahvallõ petä'. EV 2542:1 Mida suurem kelm, seda suurem õnn. EV 3581:2 Varga järel käib õnn. EV 13751:2 Vargal varga õnn. EV 13761:3

[694–696] Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus

694. Varastatu peitmisest-hoidmisest Kia muna mõist kuuri, küll tuu koorõ ka mõist käkki. EV 6893:4 Kes mõistab varastada, see mõistab peita. EV 7017:7 Kunts äi ole varasta, aga kunts on hoida. EV 4548:1

695. Tark varas ei varasta kodu lähedalt; ära varasta rikkalt Ega hunt pesa ümbert ei murra. EV 1595:90 Sii om sitt hunt, kes pesä ümmert murrab. EV 10551:1 Ei susi omast karjast murra. EV 10787:2 Ega rebane kodu lähedalt kanu varasta. EV 9576:2 Vasna varas lääp kodust kaugemal, väike võtab kas või poole pala ära. EV 13501:1 Ära rikast vargile mine, mine ikka vaest vargile. EV 9759:1

696. Tee, aga ära jää vahele Teha võib, aga vahele jääda ei või. EV 11792:1 Varasta, aga mitte nõnda, et üles tuleb. EV 13779:5 Sant see varas, keda tabatakse. EV 10190:1 Kui petät, sis petä nigu' saija-ai arvu. EV 8720:1

[697–705] Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus

697. Varastatul, ülekohtuga saadul pole jätku, õnnistust; vargusega ei saa rikkaks jms. Ülekohtuga kogutud varal ei ole õnnistust. EV 15108:3 Võõra hää ei sigine. EV 14388:1 Varastud leival põle ilmaski jätku. EV 13784:2 Varastatud asi ei pea kaua vastu. EV 13789:1 Vargus kaos varga kotist nii kui vesi sõglast. EV 13839:17 Ülekohus kaos kotist kui vesi sõglast. EV 15118:1 Ülekohtuse kotil on suur auk põhjas. EV 15110:2 Peru lehma piim ja ülekohtune vara. EV 8703:1 Varastetud pala jääb kurku kinni. EV 13788:1 Võõras raha põletab tasku. EV 14402:4 Varastatud raha rooste sööb püksid läbi. EV 13786:1 Varastud kinganael neelab õigusega saadud raudkangi ära ja kaub pärast ise ka. EV 13790:1 Üts ülekohtu teng viib ütessä oma ärä. EV 15085:4 Varas ikka enese tagant varastab. EV 13729:4 Kes varastab, see põletab ise oma vara ära. EV 13774:1 Vargal on ikka puudus. EV 13757:1 Varas on alati vaene. EV 13736:1 Varga perse on ikka paljas. EV 13765:1 Petja perse paljas, / õigel ikka haljas. EV 8719:1 Sellel on ikki süüa, kellel võetaks, aga sellel on ikki p-se tühi, kissi võtab. EV 11261:1 Varas ei saa ialgi rikkas. EV 13720:6 Kelmusega ei ole kiäki rikkas saanu. EV 3583:1

698. Kurjategijat (varast, petist, ülekohtust) ei sallita; varas tunneb hirmu, valu; varguse, pettusega ei saa kaugele, ei leia õnne jne. Ülekohut ei armasta keegi. EV 15121:1 Eks hunti hurjuta iga mees. EV 1599:1 Kiä näge, tuu hagõ, kiä kuuld, tuu kuuk. EV 7656:1 Ei hunti kiagi ilmaasjanda ei hurjota. EV 1598:1 Hoor istub ausa mehe tõllas, aga varas ei mahu kuhugile . EV 1529:2 Vargal müts poleb. EV 13764:1 Mes vargusega saadud, sie siva süödüd. EV 13835:1 Mis hirmuga saadud, saab hirmuga söödud. EV 1301:2 Ülekohus lööb oma peremeest. EV 15119:5 Petis peksab iseennast. EV 8715:1 Varga leib on esiotsa magus, pärast viha, viimaks teeb suurt valu. EV 13753:1 Ülekohtuga ei saa üle olekõrre. EV 15112:2 Ega pettusega pikale pääse. EV 8724:1 Pettusel on lõhkine kuub. EV 8727:1 Ülekohtul ei ole õnne. EV 15114:1 Varga suu om sõmerid täis. EV 13766:1

699. Varas jätab jälgi; kuritegu tuleb päevavalgele; seni varas varastab, kuni vahele jääb Must üü kata-ai musta tüüd. EV 6958:1 Rebase saba paistab välja. EV 9590:2 Susigi jätt tähe perrä. EV 10816:1 Kos susi, sääl jäle. EV 10796:1 Varas jätab jäljed. EV 13730:1 Vargal on lühikesed jäljed. EV 13758:3 Ei vargus umbkotti jää. EV 13834:1 Vargus ei seisa kotis. EV 13836:1 Kurjus ei seisa kotis. EV 4678:1 Ülekohus ei seisa kotis. EV 15116:170 Ülekohus ep seisa ilmaski, ta tuleb ikka viimaks välja. EV 15117:1 Vaga veri ei jää kaotside. EV 13206:4 Susi unetas, pini mäletas. EV 10841:100 Susi luije päält tapetas. EV 10825:12 Hunt murrab ikka, kuni ta otsa leiab. EV 1630:1 Seni varas varastab, kunni lõõg täis suab. EV 13723:4 Rott käib senni kaua pekki näppamas, kunni lõksu jääb. EV 9809:1 Siga käib senni läbi aja, kunni aja vahele jääb. EV 10377:1 Igal oinal on oma mihklipäev. EV 7787:10 Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. EV 3512:1 Hunt seeni karja käüp, kui oma naha müüp. EV 1635:1 Kruus käib nõnda kaua kaevul, kui katki läheb. EV 4443:10

700. Tehtu eest tuleb vastutada. Hea teha, paha vastata Küll oma nahk vastab. EV 7865:7 Mis kogemeta teed, piad meelega vastama. EV 4199:1 Mis Mats teeb, seda Mats vastab. EV 6450:1 Pea tehtud, paha vastata. EV 8486:1 Hea on küll teha, aga kuri vastata. EV 958:10

701. Kõigil kaasosalistel (vargal, nõuandjal, varjajal jne) võrdne süü ja karistus Nõuandja on suurem süüalune kui kurjategija. EV 7647:1 Ühed süüalused mõlemad: niiheästi see kinnipidaja kui otsalööja. EV 11454:2 Kus ei ole vastuvõtjat, seäl ei ole viijat. EV 13899:10 Varguse vastavõtja om niisama hää ku varaski. EV 13838:3 Kes varga oma hoiab, saab varga palga osaliseks. EV 13717:1 Ühes käidud, ühes poodud. EV 14862:5 Ühes killas, ühes võllas. EV 14938:2 Kuos soideti tellas, kuos rippugu ka vellas. EV 4356:1

702. Tagaajamine; süüdlase otsimine; tunnistaja, pealekaebaja; süütu süüdistamine; tagaajajast süüaluseks Vargal üts tii, takahajajal ütesä. EV 13762:25 Jummal pästa pagehejat ja väsita takanajajat. EV 2610:1 Pista pe- sipelgapesas, küsi, kes hammustas. EV 8698:2 Monda sutt ühekarvalist. EV 10802:2 Üks tegeb, toise pää kannatab. EV 15038:1 Üks tieb, ühiksa kannab. EV 15040:2 Üks teeb, üheksa vastab. EV 15037:1 Üts süüdläne, ütesse vastutese. EV 15072:1 Üks patt vargal, üheksa tagaajajal. EV 15010:105 Üits patt tegijal, ütessa kõnelejal. EV 14955:6 Patt tegijal, veel suuremb nägijal. EV 8433:1 Unustaja põle ilmaski hea tunnismees. EV 12912:1 Kes varga ette võib seista. EV 13716:1 Vitsatoojale andas kõige enne vitsu. EV 14269:1 Õnn võtjal, vilja on viijal, köis kaebajale kaela. EV 14691:1 Ega süü või hulkuma jääda. EV 11437:3 Parem ilma süüta süüd kanda kui süü pärast nuhtlust võtta. EV 11440:2 Ennem võib üheksakümmend üheksa süüdlast kinni panna kui ühe õige. EV 14856:1 Vaga vaevatakse, kõver ei tõsta kõrvagi. EV 13204:55 Süü sel, kelle süüstedä. EV 11451:2 Sellel on süüdi, kes kannab; sellel ei ole süüdi, kes annab. EV 11441:1 Viimäte om takahotsja suuremb süüdläne ku varas. EV 11472:1 Takan otsit, süüdlasest saat. EV 8155:1

703. Oma süü salgamine, teise kaela ajamine, kaudne omaksvõtt Sorik seisab seina ääre, varas valgesse. EV 10629:1 Varas vannub vasta nii kavva, kui võllas kõlgub. EV 13746:40 Sibulit söösi, haisu kannahtasi. EV 10324:6 Igaüks mõistab ju oma palge puhtaks pesta. EV 1923:1 Kass katt ka uma sita kinni. EV 3371:3 Hunt sööb ja salgab. EV 1638:7 Kui oled süönd, sis ära salga. EV 11245:1 Ära aja oma kasukat teise selga. EV 8056:1 Küll koer peeru mõistab. EV 4147:22

704. Süüdlase (varga, kelmi) karistamine. Koeral koera palk. Omakohus Rüüstikule seale tulevad ikka rangid kaela. EV 9970:1 Vahel lühenevad varga näpud. EV 6158:1 Kahju sest hoobist, mis vargast mööda lääb. EV 2929:1 Vargal kuri nuhtlus. EV 13756:10 Vargal ikke varga palk. EV 13754:5 Kelmil kelmi palk. EV 3576:2 Kasemalk, see on patu palk. EV 3334:1 Võta malk ja maksa palk. EV 6385:2 Paras palk, õige malk. EV 8371:1 Koera palk on malk. EV 4075:4 Kuidas koer, ninda malk. EV 4118:3 Kuda koera tegu, nõnda tema palk. EV 4116:1 Koera töö, koera palk. EV 4078:4 Koeral koera palk. EV 4068:40 Penil peni hind. EV 8558:4 Kuer hinda, häbü palka. EV 4121:7 Kes koerust teeb, see kolki saab. EV 4197:70 Mis koer otsib, seda koer saab. EV 4162:1 Koer sab koera piitsa. EV 4103:2 Kui koera lüüakse, sääl kohus mõistetud. EV 4129:1 Kus koeral kohus. EV 4135:10 Koeral koera kohus. EV 4067:4 Kuida koer, nõnda kohus. EV 4125:1 Koeralgi on kohus järele, siis ei pea inimesel olema. EV 4064:1 Koer saab kirikuski peksa. EV 4102:20 Kohus koerale hirmu anda, mitte ära tappa. EV 4233:20 Parem kassi kõputa kui lihamuri maksa. EV 3407:1

705. Vang Vargus saadab vangirauad. EV 13840:1 Sulle lauad, mulle rauad. EV 10503:2 Ka türmä leibä anda-ai' ilma süvvä'. EV 12740:1 Põrguhaud ega vangikoda ei jää ilmaski tühjaks. EV 9210:1

[706–707] Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse

706. Kelm tunneb kelmi; kelmid ühel nõul, ei reeda üksteist Küll kelm kelmi tunneb. EV 3580:1 Küll koer koera tunneb. EV 4144:115 Paha koer tunneb teise paha. EV 8222:1 Üks koer teise vader. EV 14977:6 Kelm kiidab kelmi, õige õiget ei kiida. EV 3577:1 Varas om varga nõun. EV 13735:2 Kuri annab kurjale nõu. EV 4603:1 Vai varas varast näeb. EV 13725:1 Ei kelm kelmi puutu. EV 3575:1 Üks siga teise tööd ei tusti. EV 15021:1 Ega varas varga järelt ei varasta. EV 13713:1

707. Varas varastab varga järelt. Varas ei usu omasugust ega ausat; ei salli ega toeta teist varast, oskab teist kahtlustada, süüdistada, veab sisse Varas varastab varga tagant, suur Jumal naerab ülevalt. EV 13747:120 Kis varga järelt varastab, küll sie naerab. EV 13719:1 Hoor ei usu hoora, varas ei usu varast. EV 1527:15 Hoor ei usu õiget, port puhast, varas vaga. EV 1528:70 Õige usub varast, aga varas õiget ei usu. EV 14564:2 Susi soe poolt sõnna ei ütle. EV 10835:6 Ega koer koera ei salli . EV 4013:1 Huur hoora perrä kohtu mõist. EV 1531:1 Varas valvab varast. EV 13745:1 Kes ise varastanud, see kardab varast. EV 13771:2 Kes esi ahu takahn um istnu, tuu mõist ka tõist ahu taade otsi. EV 170:10 Ku hunt om auku lännu, sis that iki tõist ka sinna meelite. EV 1657:1 Kes ise sisse kukub, see teisel auku kaevab. EV 2252:1 Varas ei lää ilmski ütsinda lülli. EV 13727:2

708. Varguse seos valetamise ja tapmisega Teenit vale om vargus. EV 11751:1 Vale viab vargile, võlts võlla. EV 13264:2 Vale on varguse hakatus. EV 13260:1 Kes valetab, see varastab. EV 13278:110 Kes varastab, see valetab. EV 13776:15 Ühe kännu võsud on vale ja vargus. EV 4938:3 Vale on varguse ema. EV 13259:2 Vale ja vargus on poolvennad. EV 13245:1 Varas on valeliku vanem poeg. EV 13737:6 Kes varastab, see tapab. EV 13775:1 Võlsja ja tapja omma üte küla latse. EV 14332:2

709. Mitmesugust vargusest Kiä umma hääd ei häädä, tuu võõra hääd ei varasta. EV 7862:1 Suurt sugu, varga himu. EV 10950:1 Peremiis niit vikahtiga, varas niit loogaga. EV 8647:2 Hunt viib karjast ikka kõige parema lamba. EV 1644:1 Vaene varastab vähekese, rikas riisub päris paljaks. EV 13091:1 Varas pallõs ka Jumalat, õt kätte saasi-i. EV 13740:1

GQ. PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS

710. Magus (himu) petab maia Koera petetakse leivaga. EV 4076:1 Magus petab maia ära. EV 6330:14 Maius ajab merihärjä verku. EV 6355:1 Meega püütakse maiast. EV 6742:1 Meega püütakse kärbsid. EV 6741:1 Rasv petab hiire lõksu. EV 9559:5

711. Lolli, ettevaatamatut kerge petta, tarka (kavalat) raske. Mees (koer), kes petab, loll, kes laseb Piakse see hullukane hugudetav on. . EV 1581:2 Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. EV 10446:7 Rumala kotist on kerge matti võtta. EV 9857:2 Rumala karjatse kannikas süüasse kõigepealt ära. EV 9856:20 Neid lindu on kerge püüdä, migä madalast lendäväd. EV 5950:1 Seda lammast sünnib niita, kel villa on. EV 5435:12 Ul'li petetäs ubinaga, tarka-i jõvva taaldrigagi pettä. EV 12864:7 Ei maksa seda püüda, kes ise püüdmisest elab. EV 9399:1 Ära peta lolli, peta tarka, kui ta ennast petta laseb. EV 8723:2 Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. EV 6572:5

712. Kaval petab kõiki. Tark (kavalam) petab kavalat. Kavaluse ja tarkuse suhteid Kavalus ajap kõiki kotti, köidäp kotisuugi kinni. EV 3515:1 Kavval saa viil kavalmabast petetüs. EV 3509:1 Kavalusega saab püüda kavalust, kurjusega kurjust. EV 3516:1 Viisas kavala pettä. EV 14149:2 Kel om kavalust, sel ka tarkust. EV 3518:1 Ise on tarkus, ise kavalus. EV 2240:1

713. Kaval, osav oskab kasu lõigata, ohte vältida, puhtalt välja tulla Küll kaval tiedäb, kus kive all vähk peitub. EV 3513:1 Rebane iks soest söönumb. EV 9582:1 Kavalale kannikas, narrile naeru. EV 3506:2 Mõni kala ojub igas vees. EV 3070:1 Rebasel on enam kui üks auk. EV 9588:2 Vaene rott, kel üks auk. EV 13083:1 Ega hane suled vett karda. EV 820:4 Kassi käpad ikka all. EV 3354:1

714. Osavusparadokse Soe olgu söönü, lamba olgu alale. EV 10812:8 Susi olgu söödet, kari olgu hoijõt. EV 10826:1 Keeda putru, kütsa vatska, jahu olgu alalõ. EV 3548:2 Kaasukat pese, aga märjast ära tee. EV 3433:7

715. Mitmesugust kavalusest ja petmisest Kesse kavalamb on kui inimene. EV 3511:6 Kavalus ja himu on vennad. EV 3517:1 Mõni mees lähäb villu ostma, tuleb niidetult tagasi. EV 14202:1 Petko-oi santi karaskiga. EV 8722:1 Kui sa pettä saat, ega pessä ei saa. EV 8721:1) Sogases vees on hea kalu püüda. EV 10258:25