|
|
DA. INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
|
163. Kasv, jõud, tüsedus Kuda pitkus, nõnna tarkos. EV 8828:1 Pikkus põle tarkus. EV 8829:5 Mida pitkem mees, seda pitkem meel. EV 8797:4 Pisike mees, pisike meel. EV 8886:1 Mida pisem keha, seda suurem süda. EV 8880:1 Pisike mees piimahabe, suur mees suitsuhabe, vana mees vaiguhabe. EV 8885:2 Kamel ei lähä iial nõelasilmast läbi. EV 2824:1 Lühike lükkab selle ajaga, kui suur alles koogutab. EV 6164:2 Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab. EV 6177:25 Enne saab madal marja maast ku kõrge tähe taevast. EV 6254:25 Mis see pitk siin pilvest võtab, maapõuest peavad kõik saama. EV 8801:1 Seeni pikk pirru võtab, kui lühike lümitab. EV 8826:6 Suur sääb, pisikene pistab. EV 10948:3 Mis saab veiksest väsida või munakuorest kuluda. EV 14454:1 Kuda kogu, nõnda aru. EV 4200:2 Kuda see kogu, nõnna see arv. EV 4201:1 Kus kogu, seal väge. EV 4202:17 Kon mäke, sääl väke. EV 7068:20 Koh härgä, sääl sarvõ. EV 1848:2 Kel on rinda, sel on rammu. EV 9772:1 Kel om kere, sel om kõmu. EV 3593:2 Kus konti, seal münti. EV 4321:5 Kus koira, seal konti. EV 4140:2 Mehe kont maksab raha. EV 6628:1 Kuda lind, nõnda jõud. EV 5902:1 Tubli oo tuulta vastu, paks oo paha ilma vastu. EV 12081:2 Seniks kui paks köhnäks lähteb, on juba köhn vetru väljä viskand. EV 8293:1 Nahkjas mees ja pajukarva õlut on kõige kangemad, neid äi tea millaskid uskuda. EV 7188:8 |
|
164. Käed ja jalad, sõrmed ja varbad Kus härga, seal sõrga. EV 1854:190 Kus jalga, sääl sõrga. EV 2404:1 Kus konti, sääl sõrga. EV 4322:1 Kel kätt, sel jalga. EV 4968:1 Suure inimesele lääb süld sukka ja küünar kinnast. EV 10943:1 Jalg om jalale veli, käsi käele röövel. EV 2395:7 Jalg jala tuetab, käsi kätt kovendab. EV 2393:2 Parem käsi seletab, vasak käsi valetab. EV 8404:1 Parema käägä oda vasta, pahema kääga anna välja. EV 5001:2 Higine käsi on helde, kuiv käsi kitsi. EV 1232:1 Külm käsi, sue süä. EV 5111:2 Sõrmi murku-ui': Jummal jakk ja ikk. EV 11174:1 Sõrmeküüned sõlmivad, varbaküüned vastavad. EV 11176:8 Vaesel sõrmed vastavad, õnnetumal õitsevad, kehval kestavad. EV 13113:5 Rikka hammad õitsevad, kehva küüned õitsevad. EV 9713:2 |
|
165. Nägu, silmad Mõttid võib otsa eest lugeda. EV 7039:1 Juba nägu tunnistab meest. EV 7669:2 Nägu ei teuta meest, vaid tegu. EV 7676:1 Ära vaata mehe nägu, vaata ta tegu. EV 6696:3 Ega nina otsast või meest tunda. EV 7441:1 Silmad on hinge peegel. EV 10460:3 Silm on südame peegel. EV 10482:8 Silm on südame aken. EV 10481:2 Silmist võib südant tunda. EV 10470:3 Silm paha, süda paha. EV 10484:1 Hall silm hale silm, must silm mure silm, leet silm tige silm. EV 811:2 Parem pahandab, vassak vabandab. EV 8405:4 Külap kulm silma hoiab. EV 4522:2 |
|
166. Juuksed, habe, kulmud. Hambad. Pea Laisal lai lagipaik. EV 5325:2 Kel lai lauk peas on, sel on lahke ja hea elu; kel kitsas lauk, sel kibe ja vaevaline elu. EV 5294:1 Kelle piire kesk lagipeas, see on laisk; kellel otsa ees, see on ori; kellel kõrva ääres, on kõrk; kellel kuklaaukus, on kuri. EV 8775:1 Kel pehme juus, sel pehme süda; kel kare juus, sel kare süda. EV 8516:2 Juuksed on tigedal tümad, kadedal karmid. EV 2686:1 Kaher pea, koera mõte. EV 2913:1 Piksepilv must, kurja kulm kortsun. EV 8830:1 Habe mehe au. EV 739:135 Parrataim kasvab ilma kastamata ja tahumata. EV 8412:1 Harvad hambad, kerge pia; tihedad hambad, raske piaga. EV 815:1 Heldel harva' hamba', kitsil pakso'. EV 1204:1 Suur pea, palju mõistust. EV 8479:1 Pea suuri rikka'alla, jalad suured vaevatsella. EV 8472:17 |
|
167. Üü pikk, perrä and. EV 14813:1 Haik on hakkaja haigus. EV 766:1 Haik ajab haiku taga. EV 765:2 Uni ajab aegadasa. EV 12897:3 Ega uni umma jätä-äi'. EV 12891:1 Kange om hummal, hummalest kangemb om uni. EV 1587:1 Uni om hullub kui tõbi. EV 12902:1 Uni tuleb hulkudes, magamine marssides. EV 12907:2 Istuvalle tuleb suikumine. EV 2272:1 Väsimus teeb pehmet aset. EV 14505:3 Kiä väsünü um, tuu maka är, ku küüts küle all, päss pää all um. EV 14499:1 Väsind inimene magab ka puuhalu pääl. EV 14500:1 Küll uni padja pessap. EV 12895:1 Kui voodid ei ole, aitab ka muru. EV 14275:1 Vuet piä au sies ku süömälauda: puol eluaiga lähteb sul vuodes. EV 14276:1 Uni on magusam kui mesi. EV 12904:10 Hää uni enam kui sant kõhutäis. EV 1047:1 Uni and süvvä'. EV 12898:1 Uni vaesõ mehe pruukost. EV 12908:1 Magajal päts päitsen. EV 6302:3 Tõrkuja jägu süüakse ära, magaja jägu panna peaotsi, külaskäija jägu jääta järele. EV 12312:130 Magajalle piaalust. EV 6301:5 Uni saab omale, töö saab teisele. EV 12906:5 Suikujal suured silmad, magajal madalad silmad. EV 10646:1 Magaja ihu om ilus, saisja kiha om sirge. EV 6294:1 Pääväne magamine võtab korsod njao piält. EV 9309:1 Koiduuni on magus. EV 4251:4 Saab esimene uindus mööda läinud, küll siis inimene valvab. EV 12849:1 Unekott ei saa iial täis. EV 12884:4 Mida enam makat, seda enam tahat. EV 6320:2 Uni om surma veli. EV 12905:3 Mis magahaja tiid?. EV 6307:1 Silm kindi, perse lahti. EV 10472:2 Unenäul üks jalg all ja seegi läheb katki. EV 12885:10 Usu unenägu, peksa tuult ehk taota varju. EV 12886:4 |
DCA. Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitumine söögi juures
|
168. Toidu tähtsus. Söömata ei saa elada Toit on enam kui meie. EV 12026:1 Leib on vanem kui meie. EV 5703:15 Leib, suul, tuli, vesi ― kõkõ vanõmba'. EV 5701:2 Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä. EV 5680:1 Leib ja suul one peremiis majan. EV 5687:1 Leib on peremees. EV 5695:5 Ei kanna sa leeväkotti, leeväkott kand sinnu. EV 5730:1 Väike leiväröömukõne ― inimese rõõmukõne. EV 5740:1 Ega leväpalake paha-i tee. EV 5736:1 Õgas leib lauda murra-ai. EV 5717:1 Leiva suutäis kõhu täiteks, rahakopik tarbe tasuda. EV 5709:1 Sööda suud nii kaua, kui ta sööb. EV 11332:8 Suu särel, suu säünjämelgi. EV 10925:1 Öö kooles, ega kõtt ei koole. EV 14801:7 |
|
169. Austus toidu vastu, lauakombeid. Söögiks peab aega olema. Sööjal pikk käsi Pallõ paa-alust, kumarda kooguasõnd. EV 8264:1 Kes toitu mõnitab, näeb viimaks nälja. EV 12022:1 Ära narri toitu, toit tasub teinekord seda tagasi. EV 7400:1 Laps ei tohi leevale häbi teha, leib teeb teenekord lapsele häbi. EV 5492:1 Maha visat leväraas ikeb seitse aastat taga. EV 5739:1 Leivaraasu otsi nii kaua, kui ahjuots märg. EV 5738:1 Kui kolm kõrt õlgi päälae kohal on, sis piab ilma mütsitä süümä. EV 4292:1 Seistes süüa seitse pattu, küliti süüa kümme pattu, põliti süüa põhjatu patt. EV 10268:4 Õgas laud süü-üi süüki, ku esi süü-üi. EV 5587:1 Ega söömal kubjast ole. EV 11228:20 Vääl tööle, ei ruoale. EV 12569:1 Söömapüha peab ikka olema. EV 11316:1 Söömaaega on sõjaski. EV 11312:3 Rahu rooga on sõjaski. EV 9519:1 Sööjal pikk käsi, lööjal lühike. EV 11207:130 Süld on süömäkätt, puol süldä on lüömäkätt. EV 11409:7 Sööjal om käsi kuvvest jakat. EV 11206:2 Suutäis jaotakse pooleks, aga silku mitte pooleks. EV 10963:1 |
|
170. Küll toit sööjaid leiab Laud kogub latsi, kurn rõõvid. EV 5586:3 Küll leib latsi löüd. EV 5678:5 Küll leib saab sööja, sai saab sõtkuja. EV 5679:10 Ega värski leib ei lää hallehe. EV 14494:1 Kas keedet pada söömäldä jääse. EV 8186:1 Kus söömist nätas, sääl söömist tetas. EV 11321:1 |
|
171. Söögist sõltub tööjõud: söönu jaksab teha, nälginu mitte; kes tubli sööma, see tubli tööle (ja vastupidi) Kui kõht täis, siis on hea tööd teha. EV 4781:2 Kui silku-leiba kõht on täis, / vaat kudas tüö siis leikab kääs. EV 10436:1 Küllap leib tööd teeb. EV 5677:1 Töö kardab leiba söönd mehi. EV 12512:1 Kes hästi sööb, selle peale on lootus. EV 1884:1 Kui Mats sööb, siis ka Mats teeb. EV 6447:1 Kes sööb, see teeb. Kes mees sööb, see mees ka teeb. EV 11239:10 Kes palju sööb, see palju teeb. EV 8335:4 Kes süöb, sie jaksab. EV 11241:1 Kes sööb, see lööb. Kes mees sööb, see mees lööb. EV 11237:25 Kui suu süvvä, sis käe ka lüvvä. EV 10862:1 Kuidas söök, nenda löök. EV 11218:2 Söönu tsirk jõud kavvedahe linnada. EV 11287:2 Söönd hobune jookseb ikka enam. EV 11282:1 Kui körti, nii sõitu. EV 5021:1 Kuda söök, nõnda sörk; kuda jook, nõnda joosk. EV 11217:1 Kes süüb, sii vääb kua. EV 11242:4 Kiä här'ä süü, tuu mäe tege. EV 1847:1 Kes härg sööb, see härg veab. EV 1844:15 Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana tegema. EV 3310:1 Kes ruttu sööb, see ruttu teeb. EV 9896:10 Süöjäst tuntakse tüömiest. EV 11212:1 Kest ei olõ süüjät, tuust ei olõ ka tegijät. EV 11204:3 Hiljake sööma, pussake tegema. EV 1267:2 Ku kõtt tühi, sõs ei edene tüü. EV 4786:1 Tühi kõht ei seisa püsti. EV 12636:5 Tühi kott ei seisa püsti. EV 12667:190 Tühjad püksid ei seisa püsti. EV 12695:1 Keskpaik tühi, töö raske. EV 3621:1 Ei nälgenud lammas villa kasvata. EV 7716:1 Taar söök, taar jook, taar töö ka. EV 11459:1 Kui leib on luku takka, siis töö aja takka. EV 5672:1 Süüjale pandas ette, vidäjäle taadõ. EV 11213:3 |
|
172. Söönu hea sööta Parem söönu sööta kui koolu kosutada. EV 11260:75 Söönud siga hea sööta. EV 11285:3 Parem üks söönu kui öhessa nälginud. EV 14919:1 Täis kott on parem täita kui tühi. EV 12354:1 |
|
173. Nälg tuleb ootamatult. Pikk peenike ja lühike jäme nälg Ega nälg väratit ei otsi, astub ussest ja aknast sissi. EV 7683:3 Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme nälg. EV 8803:165 Parem lühike jämme nälg kui pikk peenike nälg. EV 6173:6 Parem pisike pingutus kui suur nälg. EV 8882:1 Pikk nälg elätäb, kogu tühi kuoletab. EV 8818:1 |
|
174. Kõht ei lase end narrida. Nälg on kibe ja ebameeldiv, mõjub meeleolule ja välimusele Ega süömine tõrkuda lase. EV 11318:2 Narri kõhtu üks kord, kõht narrib sind üheksa kord. EV 7395:1 Ega kõht pole koeraks narrida. EV 4771:15 Kõtt olõ-õi lätläsest pettä. EV 4802:1 Ega nälga nõkkuta. EV 7681:1 Mis nüüd keekott kergelgu, ega nälg naline mees ole. EV 3521:3 Täis kott ja kõht on rasked kanda, aga tühjad veel raskemad. EV 12353:2 Kes ei ole nälgä nännü, sii ei mõesta elu. EV 7690:1 Leivanälg on suur, seda suurem veel veenälg. EV 5735:3 Nälg on õhakast terävämb. EV 7702:1 Nälg paneb mehe kepsu lüümä. EV 7704:1 Leib pole küll suur asi, aga paneb ka küllalt kepsu lööma, kui teda ei ole. EV 5698:2 Pini om söönü vihhas, ineminõ om näläne vihhas. EV 11286:25 Näljane täi kibedamine hammustab. EV 7723:15 Tulõ-õi tühä kõtuga piir õi naar. EV 12657:1 Kui keskpaik kõva, siis otsad laulvad. EV 3622:4 Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas. EV 4796:10 Tunnukse ikka, mis vee veeretud, ei tunta saia söödud. EV 12208:18 Nällatse kutsiku om ikki kublan. EV 7732:1 |
|
175. Nälg on kuri kubjas: sunnib tööle, kuritegudele, ohtudesse, alandustesse jne. (täis kõht teeb laisaks) Igaüks peab oma kõhtu orjama. EV 4776:2 Kõht oo kuri nõuandja. EV 4794:1 Kõht on kõige kurjem kubjas. EV 4793:20 Kubjas on keskel. EV 4449:1 Nälg on kõige suurem peremees. EV 7701:1 Kõht on isand, küll see sunnib takka. EV 4791:1 Külap kõht ajab taga. EV 4803:1 Tühi kõht ajab tööd tegema. EV 12669:1 Küll nälg õpetab tööle. EV 7693:1 Kel nälg, sel näpud. EV 7688:18 Kellel nälg, sellel jalg. EV 7687:6 Näläne tsiga tsung õdagu kah. EV 7733:1 Nälläne susi murrab sutt kah. EV 7729:1 Nälg ei jäta nuga tuppe. EV 7698:1 Nälg ajab hundi külase. EV 7695:50 Nälg ajab lapsed vargile. EV 7696:75 Nälg ajab hiire oksa, varblase lati vahele. EV 7694:1 Nällägä võetse tulest kah tükk vällä. EV 7713:1 Nälg teeb nõiaks ja tühi aeg teeb arvajaks. EV 7709:2 Nälg naerab noore naese, tühi kõht tüdriku. EV 7700:5 Nälg õppab sandilegi paadri selgeks. EV 7710:1 Tühi kõht ei lase häbeneda. EV 12671:1 Ku süvvä tahat, olõ-õi' siidipõllõ, kuldsõrmust hallõ. EV 11248:1 Nällane koer jooseb koorikse järgi, aga söönu heidab pikali. EV 7728:1 Nälgind hundid ulvavad, söönud siad magavad. EV 7717:1 Täis kõht kõige pehmem pääpadi. EV 12356:1 |
|
176. Nälg teeb toidu magusaks, sunnib kõike sööma, teeb aplaks ja täitmatuks Nälg pand kõige nahka, põud pand kõige põske. EV 7703:1 Nälläge süvväs, põvvage palas, kehvusege korjates kik kokku. EV 7714:3 Ku' juvva tahat, om vesi ka mesi. EV 2409:1 Tühi köht on vaese mehe leivakörvane. EV 12678:1 Tühi kõht on kõige parem leivakõrvane. EV 12673:40 Tühi kõht on kõige parem kokk. EV 12672:40 Mida tühjem kõht, seda magusam leib. EV 12648:3 Tühi kõht teeb leivale saia magu. EV 12674:7 Nälg keedab magust leent. EV 7699:4 Söö siis, kui leival saia magu on. EV 11291:4 Kui kõht tühi, siis maitseb söök kõige parem. EV 4783:3 Nälg rua suolab. EV 7706:8 Näljatsel maitseb roog. EV 7726:1 Isunu sööp jahtunugi ära. EV 2281:5 Ku kõtt tühi, siss om rapanse-leväl ka mesi sehen. EV 4784:1 Nälg süü nädsa leevä, tühi kõtt jürä kale kooriku. EV 7708:1 Nälgäne süöb varestki. EV 7722:1 Nälgäne süöb jänestki. EV 7721:3 Küläp perse põrsa sööma paneb. EV 8693:4 Ega tühi kõht lõhki ei lähe. EV 12635:1 Ei nälja perast kedagi ole veel aia taha visatud. EV 7685:1 Nällane sööb silmadega. EV 7730:1 Tühi kõtt ei jätä putru lavva pääle. EV 12675:1 Näljasel ei ole põhja all. EV 7725:1 Anna nällätsele penile veidi vai pallu, aga konagi ta täis ei saa. EV 7719:1 Nälgind koer ei lähe enne ära, kui lake otsas on. EV 7718:1 |
DCC. Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
|
177. Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa Suu on kõege esimene mõõt. EV 10909:1 Suu tunnep hää rua, perse hää hobese. EV 10930:5 Suu tund soolatse asja, kaal karvatse pala. EV 10929:1 Hanil om küll luine vassar, küll siski ära tund, mis kivi, mis terä. EV 823:4 Kelle suu sie seinapragu on. EV 10892:10 Suu ei ole sarvest. EV 10891:10 Suu tahab hiad, perse paremat. EV 10927:1 Hää süüja suust, makus mak'ja meelest. EV 1041:1 Magus maitseb igal mehel. EV 6329:1 Maias inimene tahab hiad parema piale. EV 6345:1 Edevale hea, maiale magus. EV 499:25 Maiale on kõik magusad, sealihad ja kanamunad. EV 6343:1 Maias maitseb kõik ja käritu katsub. EV 6347:15 Ega maialt magusa täü. EV 6341:1 Midä paremb pala, sedä suuremb suutäis. EV 8400:3 Peni igä piirakul, kassi igä karaskil. EV 8556:1 Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele. EV 5814:6 Osa süüakse nii kui mäge. EV 8115:4 Leivätä ei saa läbi, aga saia piab ka saama. EV 5711:1 |
|
178. Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest Värske soe sai olla nagu noor naine. EV 14498:1 Värske kala, hea kala. EV 14497:1 Kala om kullah, aga pää om mullah. EV 3045:1 Sia pia ja siia pia, hane pia ja hauvi pia. EV 10370:3 Havi pea sees on rohkem varandust kui vaese mehe aidas. EV 872:4 Kala om üts kallis asi, ossa ei massa ommetegi. EV 3046:1 Liha lõpes lõegaten, kala lõpes kakaten, a muna ― üte süüt, tõist saat. EV 5810:1 Lihal oo kont ja kalal oo okk, aga tuhvel üks selge toiduke. EV 5809:1 Kartohvel on kallis toit ― küll putrajes, küll patrajes, küll kalujega keitajes. EV 3275:2 Kartul on küll kallis asi, aga leeva vasta tühi asi. EV 3279:1 Paremb kuiv leeväkandsäk ku paar pudõrat. EV 4469:2 Kasukanikas kasvatab, rammukanikas teeb paksuks, jõukanikas annab jõudu. EV 3431:2 Aganane leib ei seisa kaua kõhtus. EV 151:1 Kus ossi, sääl tussi. EV 8118:1 Kapsasupp ja loomaliha, see teeb kergeks mehe keha. EV 3218:8 Hapud kaapsad, haneliha ― see ajab silmad pungi piha. EV 833:3 Kalasupp ja kalaliha / tegeväd kindlaks mihe kihä. EV 3082:1 Või-leib kaitseb karja, liha ja leib veab sõnnikut. EV 14298:1 Herneleemega saab heinamaale, tanguleemega tahatuppa, uppeleemega ukse alla. EV 1226:2 Puder om puhas vaskajuuk, ua, herne mehe süük. EV 9006:3 Tanguputru on ülä aia hüppädä. EV 9009:2 Hapurokaga saab ahu peale, läätsileemega lääve lattu. EV 838:1 Kördiga ei saa kaugemale kui üle aja hüpata, pudruga saab ommeti teise perese. EV 5022:20 Kiisliga saab kindad kätte, kördiga saab köie rekke, pudruga pool sülda puid koju. EV 3704:20 Kiisliga saad üle aia hüpata. EV 3705:13 Kaerakile kõhutäis pidanud aga nii kaua vastu, et vaata kord üle katuse, kui juba kõht tühi. EV 2896:2 Kartulepudruga ei saa kaugemal ku üle kiviaia. EV 3286:1 Kops koera roog, maks maia mehe roog. EV 4379:1 Upin õks ullisüük, mari mag'ahussüük. EV 12801:1 Kohvi kosutab, tie lahutab. EV 4249:1 Kes sea hännast enne süüa saand on. EV 10338:1 |
|
179. Küps ja toores Liha toores lihutab, kala toores kautab. EV 5815:35 Küpse toit kõlbab igaühele. EV 12024:1 Kõht ei salli kõva rooga. EV 4790:1 Susi uvvelt süü ja kavvehe kargas. EV 10842:10 |
|
180. Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. EV 4525:1 Hea tahe suutäis on enam kui vesine kõhutäis. EV 11476:1 Innep sõrmõotsakõnõ rasva seeh ku käsi künnärpääni vii seeh. EV 11177:2 Parõmp pala pakso kui maotäüs vedelat. EV 8300:1 Ega paksu paguje menna. EV 8276:1 Mida paksemb pala, sedä jämeb julk. EV 8279:1 Paks maksab raha. EV 8285:7 Paks ikka parem kui paljas vesi. EV 8282:2 Meda paksemb, seda paremb. EV 8278:2 Paks param pöhjas. EV 8289:1 On piimasupp, oura põhjast; on lihasupp, kurni päält. EV 8759:1 Lihaleent liipa pealt, kalaleent kaapa põhjast. EV 5823:13 Mida suurem kala, seda paksem leem. EV 3067:1 Otav kala, laih liim. EV 7759:35 Parep silk supin ku ilma rasvate. EV 10433:1 Parem sääse kints kapsas kui üsna ilma lihata. EV 11198:1 Parem täi kapsastes, kui ei rasva raasukest. EV 12344:3 Ega vesi verd anna. EV 13951:2 Küll saa villand vedilät, / üle huulte hudilat. EV 14207:1 |
|
181. Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad Kartul one puul leibä. EV 3280:1 Kartulil om leib puuh. EV 3278:1 Oal ja hernel on leib põues. EV 12796:45 Hernes on leiva abi ja uba tema tugi. EV 1228:1 Pupu puhun päpp. EV 9062:1 Pudrul leib puun. EV 9011:3 Kes tangupudruga leiba sööb, see saadetakse Siberisse. EV 11580:18 Leib om leeme all. EV 5691:1 Maias, kes sööb liha leivägä. EV 6346:1 Kapsas on leiva katk. EV 3205:3 Kapsasupp oli leiva küüdimees. EV 3219:1 Kört on leiva küüdimees. EV 5023:1 Piimasupp on leiva liumägi. EV 8760:1 |
|
182. Silk, leib, sool ― tõhus igapäevatoit Parem silk-leib kohu sees / kui kuldtukat pihu sees. EV 10438:1 Silk-leib sirutab, kali-leib kasvatab, võileib võibutab. EV 10443:5 Piimaga kasvata vasikaid, silgu-leivaga mehi. EV 8757:1 Silkusöönd mehed olla tugevad. EV 10444:1 Kes silku sööb, see vilku lööb. EV 10432:5 Silk on talupoja südamekinnitaja. EV 10435:1 Leib, silk ja hapu taar on talomehe igapäevane toit. EV 5700:2 Silk-leib ja raavivesi ― nied on saarlase toit. EV 10440:1 Silgust-leivast ega härjäkünnist mies ei tüdine. EV 10439:1 Kui leib ja silk om majah, sis nälgä õi olõ. EV 5668:2 Kui leib ja taar majas, siis ei ole nälga. EV 5669:1 Kui sool ja leib käes, siis ei sure inimene nälga. EV 10608:1 Sool ja leib teeb põsed punaseks. EV 10612:1 |
|
183. Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu Parem suutäis soolast kui maotäis magedat. EV 10962:240 Ega suul süänd riku-ui. EV 10606:3 Ega soolane sülitama aja. EV 10617:1 Suul süäme mürk, leib ihu hark. EV 10616:1 Tii soolast, sii massab söömast. EV 10622:2 Kui põle soolast kõrvas mette, siis äga tuhli silm jääb vesiseks. EV 10620:1 Kõva sool ruvva jakk, nätsk leib leiva jakk. EV 10609:1 Keeda soolane ruvvake, küdsa nätsk leivake, ei siis pere pal'lu söö. EV 10618:1 Sakkele ei saa suula panna ega vedelale leemi panna. EV 10032:1 Sool kehva suppi maoks. EV 10614:1 Sool ja sabata silk on vaeselapse võileib. EV 10613:7 Mida hapum, seda parem. EV 836:1 |
|
184. Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju Paremb pala hoiõtas iks perrä. EV 8295:1 Edimält süü mõrro, tuori kae makust. EV 11229:1 Söö sööki, ära söö söögi hääd. EV 11292:5 Mis maias otsib, seda maias leiab. EV 6349:1 Mag'aus rahakoti lag'aus. EV 6334:1 Kes tahab puhast leiba süüa, / sel pea tuleb maja müüa. EV 9019:1 Ära harine maiust ajama: üks naene sööb ära üheksa lehma koore. EV 6356:1 Maias iks mao palutas. EV 6344:11 Majas mago saat santma. EV 6348:1 Ei maial ole osa ega näljatsel leent. EV 6342:2 Ahi ahne, pott nõid. EV 162:1 Leib süü ar' hammõ säläst. EV 5702:1 Puhas leib ajab kõhu lõhki. EV 9021:1 Sebik sööb vana leivä ärä. EV 10301:1 Leib olõ-õi' minnij, kiisla olõ-õi' ima. EV 5689:1 Leiba hammusta ühe hambaga ja liha ühe hambaga. EV 5681:1 Paks pada palotas pudro. EV 8288:1 Peen pikkele ulatub, paks paigale jääb. EV 8504:6 Lagja vatsk, tühi kõtt. EV 13901:2 Piiragu petvä arh, a vatsa jätvä vaesõst. EV 8773:1 Pudrol laga mago, vadsal suurõ' silmä'. EV 9007:1 Vatsk maja laotus, pudõr perre piätüs. EV 13903:1 Nätse nihutes, karask kahantes. EV 7744:1 Karask om talu kadu, puder talu kasu. EV 3224:4 Vatsk aja vargillõ, karask aja kargama. EV 13902:6 Sake saat santma, vetel veda viirde. EV 10033:25 Sakkõpudõr laota-ai latsi, vettel külh. EV 10035:3 Nätsk leib ja toores pird ― maja häöng mõlemba. EV 7745:1 Kes ka kala silmad ära sööb, see jäeb elu sees näljatseks. EV 3058:1 Kala nina ja saba ei sööda mitte, sellepärast et kala ennemuiste olla öölnud: "Jäta mu tatine nina ja sitane saba ikka söömata". EV 3044:2 Kala ütelnud: "Jumal hoidku mind üleliia vaese või rikka kätte sattumast: rikas nülib naha seljast, vaene silmad peast". EV 3055:22 |
|
185. Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus Kui putru, nii kõttu. EV 9003:1 Kui putru puus, sis nahka vinnüs. EV 9004:3 Söök läheb söögi peale, löök ei lähe löögi peale. EV 11224:65 Kirik pole kunagi nii täüs, et papp sise ei mahu. EV 3829:2 Ei nälg nuolejes lähe. EV 7684:5 Kes süües kõhtu täis ei saa, ei saa lakkudes ammugi. EV 11235:3 Õgas kiäki kattõ kõttu süü-üi. EV 3025:1 Egas kõtt mõista-ai kõnõlda'. EV 4774:1 Ega kõtul miilt ei olõ, ku hindäl miilt ei olõ. EV 4773:3 Söö ja mõista meelt. EV 11269:2 Sööge' ja perä jätke' pinele. EV 11265:1 Silmadesse mahub enamb kui suhu. EV 10456:1 Enamb jumalavillal jakku kui ahnel kõttu. EV 2668:3 Kes liiast sööb ja liiast joob, see omal vatsal vaeva teeb. EV 11236:2 Ahne söömine teeb kõtul valu, kasin ihu magab rahuge. EV 189:2 Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada. EV 1131:45 Parem vatsa rebestada kui hüva rooga üle jätta. EV 13900:40 |
|
186. Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm. "toidujätkud" ja surrogaadid Maamees keedab meri vett ja järv kala, rannamees ― meri kala ja järv vett. EV 6219:1 Mida katel keidab, sene suu sööb. EV 3444:2 Mis kaoh, tuu katlah; mis lehma nisah, tuu laua pääl. EV 2903:2 Mis lehmä nisast tsilkahas, tuu keele pääle lipsahas. EV 5644:1 Koer sööb paljugi, elab vähemaga ka. EV 4107:5 Süüakse suured söömad, elatakse piskuga ka. EV 11293:7 Kui ei saa suuri, siis peab sööma peeni. EV 10937:1 Puhk pudruga, kamps karaskiga. EV 9027:1 Ku kapsta innõ umma süvvä, muud ei olõ, sis um puul nälgä, a ku kapstit ka inäb olõ-õi, sis um jo otsani nälg. EV 3216:1 Must puder pool nälga. EV 6954:1 Süü sõs ka, ku ei ole. EV 11302:1 Susi sillõ söömätägi. EV 10834:2 Kui kirves veel alles, saab ikki süüa: kirves patta ja vars paja alla. EV 3878:1 Hää pernane kiit rattapulgast ka pudru. EV 8657:3 Hää perenaene tege kasukahõlmast õhtusöögi. EV 8656:1 Kui leib otsas, siis tee podisid. EV 5673:5 Kui rootsi vangi ei ole, siis siruta silku, kui silku ei ole, siis söö silgu silmavett. EV 9805:1 Kui Punik ei lüpsa, siis Mustik lüpsab ikka. EV 9061:2 Aganas on leiva jätku, humalad on ölle jätku, vesi pitka piima jätku, tuhk on tubaka jätku. EV 146:165 Kaev toidab peret. EV 2900:1 Kakuleib hapu leba abimees. EV 3031:1 Leib on vaese mehe sai. EV 5697:1 Kardul oo vaese leeva jätk. EV 3274:1 Tahad, et pere vähem sööks, siis tee silda alla. EV 8592:2 |
|
187. Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis Veega võib jänu aeada, kiviga ei või mitte isu aeada. EV 13973:4 Keed ei sünni keeduksesse. EV 3617:1 Kõik ei kõlba süvvä, mis silmäge näed. EV 11251:1 Inemene om hullõmb eläjät, tä süü kõik ar. EV 2155:2 Kõik om hää, mis kõttu täidap. EV 1113:1 Kõik sünnib süüa, mis suus ei karju. EV 11427:3 Toit kõik, mis süä võtt. EV 12025:2 Tuu olõ-õi vagõl, mia esi ar' süüt, tuu om suur, mis hindä ar' süü. EV 13215:1 Mes keele peal kepe, see leeme peal lepe. EV 3536:1 Leisik liiva ja nael karvu sööb iga inimene aastas ära. EV 5726:6 Kui karv suus, siis ökatis südames. EV 3330:1 Ega süsi süänd muuda. EV 11434:1 Hiir olla enne ütelnud inimesele: "Mind ennast sa küll ei söö, aga mu sitta pead sa küll sööma". EV 1238:7 Solgisurma põle keegi surnud. EV 10601:12 |
DCD. Leiva- jm söögitegemisõpetusi
|
188. Pere leivad piened leivad, talu leivad targad leivad, nied tahvad suurta sõtkujaida. EV 8587:1 Kasta leiba nii kaua, kui ahi märjaks läheb. EV 5656:8 Nii kaua leib kasteti, kuni leib hakkas vastu kõnelema. EV 5713:2 Leib om käsken ennast mõhke kastjast siluda ja lubanu ahju pannes esi ennast siluda. EV 5690:1 Leib om ütelnu: "Ärge pange miu mitte kate puu vahele, kui ärä olen kastetu". EV 5692:1 Leib reekind, et tahab kastmist saada, kui ahjust välja võetakse. EV 5699:13 Hea pernaine võtab leiba ahjust välja ja paneb kolm korda vett peale, aga kuri perenaine lööb põmmu pihta. EV 8654:4 Sooja leivale ei tohi alla põrutada, muidu põrutad Jumalalle vastu südant. EV 10596:1 Kui nenäõtsa leib ei põletand, sis õli leib küps. EV 7455:1 Leib ütelnud, kui tema kaapepätsik ahjust välja võetakse, ei tohi seda nuaga lõigata, sest siis läheb päris leib ahjus pragusid täis. EV 5705:1 Leib ütelnud: "See on patt, kui teravaks ihutud noaga esmalt mind lõigatakse; ikka peab enne noaga puud lõikama, siis alles mind". EV 5706:1 Leib kõnelnud muiste: "Ei ma sääl majas pikalt püsi, kus mind lauda vastu lõigatakse ehk mulle küünarnukk pääle pandakse". EV 5688:1 Küünarnukkaga ei tohtind leivä piale vajotada, sest leib on enne meid õld. EV 5204:1 Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks". EV 165:2 Pada ollava ütelnu: kui laisk tüdrik temäle mudu ei viisivä pudru ehk supi keetmise järgi vett sisse valada, siss sülgagugi temäle sisse, mudu aava ta sine vällä. EV 8194:2 Ku pada peräst söögi kiitmist tühjäs jäets, sis juuskvat üte üüge ütese tareläve läbi. EV 8189:1 Kapsad-kaalid keeva vette, oad-herned külma vette. EV 3202:6 Kapsas tahab kareldi keeta, uba-herne haudumisi. EV 3206:2 Kook tahab koort, sepik tahab selget, kakk tahab kaunist, pudru tahab puhast. EV 4328:1 Vatsk tahab valget, puder puhast. EV 13904:2 Supp tahab suurust. EV 10701:1 |
DCE. Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
|
189. Ritk riide ruug. EV 9785:1 Mari on mao loputis. EV 6418:1 Siin on ühe jalaga oina oss. EV 10256:1 Siin on metshärja liha. EV 10255:1 Karask on rõõsa ristipoeg. EV 3225:1 Jahukört on Lihvlandi kohvi. EV 2377:1 Lest on Käina meeste kõhupaik. EV 5778:1 Kiisk om üts perseägel. EV 3709:1 Sõbõr, kisu' kiiska süvvä, ar' purikat putku-ui: ku' süüd, sis silm naard, ku' situt, sis perseh ikk. EV 11048:1 Lutsu maksad ja maualused, kiissel ja kartulipudru ― vat sie on kõige parem roog. EV 6092:1 Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema. EV 3298:1 Siasaba saab süötäjälle. EV 10243:1 Kes tseakärsa sööp, see peap maranid kaivma. EV 10238:1 Kes kõrva sööb, see kõrtsi läheb. EV 4894:1 Ku kurki süüt, nakkat jurki tahtma. EV 4680:2 Süü' errä, peestä' perrä. EV 11294:1 Kolm kord aastas olla või hull: suvel sulab, on vedel, talvel kõva, ei saa kätte, kolmas kord teda ei olegi. EV 14296:6 Vesi palju jõudu annab, / vesi suuri laevu kannab. EV 13984:1 |
|
190. Söögikorrad. Õhtune kõhutäis, söömata magamaminek Paremb hommugu varra iväte kui kik päe ilma olla. EV 1452:1 Süümaig, konas süvväs, lõuna, konas peetäs, õtak tule iks omal ajal. EV 11313:8 Õlekubu antakse õhtuks, lõngakera lõunaks. EV 14628:5 Õhtul võetas kõtt hõlma. EV 14530:11 Õhta läheb kõht õlile. EV 14526:25 Õhtune kõhutäis jäeb omale. EV 14540:8 Üö magab maksullagi. EV 14811:2 Ennem jäta aasta palk kui õhtune kõhutäis. EV 8:25 Surm vahib päitsis, kui õhtu söömata magama lähed. EV 11305:5 Ku' kõtt tühi, sis tulõ-õi uni. EV 4785:1 Kes söömalda, tuu unelda. EV 11240:2 Söömata magama, löömata ülesse. EV 11279:10 Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta. EV 11259:1 |
|
191. Söögikordade arvu, toidu tugevuse kalendaarne muutumine Lõoke toob lõunaleiva. EV 6123:1 Maarjapäev toob keskhommiku ja rukkivihk viib keskhommiku. EV 6242:15 Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele. EV 6240:1 Kui on lõpnud lõikuse, siis on lõpnud lõuneleib. EV 6134:1 Kui edimene rukkihakk püsti, on lõunetund kadunud. EV 9836:1 Kui kured sügisel ära lähevad, siis nemad võtavad ühe söömaaja talurahva käest kaasa. EV 4570:11 Rukkivihk viib pruukostileba, linakolge lõunaune. EV 9848:1 |
|
192. Söömauni Kes leiva piale ei leba, sest leivameest ei saa. EV 5663:8 Ei sie ole leivämies, kes seitse tundi leivä pääle lebab. EV 5734:2 Pääle pudru puul tunne puhata, pääle kapstede ja kartolite kats tunne puhata. EV 9013:1 |
DCG. Söömine ja seedimisprotsess
|
193. Süü kulda vai mulda, sitmine üttemuudu. EV 4508:1 Jäta söömine maha, siis sittumine kaob iseenesest ära. EV 11319:6 Sitalõ lätt kuningaske jalkse. EV 10553:1 Ei viel kakkuna alga, kui aukuna hüüdab. EV 2947:1 Kes sööb, see pihkab. EV 11238:1 Täüs koht peeresteleb, tühi koht röüstäjeleb. EV 12360:1 Sööja ei tea suud, ega magaja perset. EV 11205:4 Sööja suud ega magaja perset ei tohi naerda. EV 11210:1 Ära kae süüja suud ega magaja und. EV 11215:1 Peeretamine on tohtri käsk. EV 8506:1 Terve mies, kes tagant köheb. EV 11972:2 Rüüs om rinna pehmütüs, piir perse puhastus. EV 9969:1 Tulejat ei saa keelda. EV 12120:12 Mis kusi sii, mis ilma peeratamada. EV 4691:5 Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. EV 5293:2 Vasikas läheb kõige enne ikka oma ema nina alla. EV 13878:20 Kõva pier on pere naer, salasitt on nie ja vanne. EV 8505:7 |
|
194. Hommikune aivas on tervise aivas, õhtane aivas on haiguse aivas. EV 1458:1 Kaks aevast tõestab, üks valestab. EV 2964:1 Sülgä üts kõrd, um sülg, sülgä kolm kõrd, um kuld. EV 11413:1 Tatt on tasku vägi. EV 11710:1 |
DEA. Joomine, viin ja õlu. Kõrts
|
195. Viina toime on tugev; viin võtab võimuse, läheb magusaks, muutub vajaduseks, võimatu loobuda Vesi jääb veeks, vili jääb väeks. EV 13980:2 Viin teeb seda, mis kali ei teagi. EV 14124:3 Viin on mihest vägevämb. EV 14114:3 Viin ott voimukse. EV 14116:1 Esmalt võtab mees pitsi, pärast pits mehe. EV 6490:1 Topka tahtub toise, toine tahtub kolmane, kolmas ottab mihe. EV 12048:1 Joodikol lätt viin magusas. EV 2430:1 Kui sa viina jood, siss paneb kurat suhkurt sisse, et ta magusamase lähäb. EV 14091:1 Tsiga armastap pori, joodik armastap viina. EV 10397:1 Nigu pinil kivilaudu lakmist um rassõ maha jättä, nii joodikul viina. EV 8551:1 Ennemb jätab siga sita söömise kui mees viina joomise. EV 10344:3 Joodik on viina järele hullem kui kits kuse järele. EV 2427:1 Kõrtsi on tee kõige lühem. EV 4873:6 Joodik kõrtsist mööda ei lää, hooletu ilmaski tööga kõrda ei saa. EV 2420:1 Nelläaastast varsa, katekümneaastast last ja marujoodikut ei saa kiäki inämp arsti. EV 7422:1 |
|
196. Joobnu näoilme ja kõnnak Purjus pial on neli silma. EV 9064:1 Juujal laia silmä. EV 2456:1 Juujal lai ilm. EV 2457:1 Joobnut tuntse jalust. EV 2413:1 Joonud inimesel ja heenakoormal peab ruumi andma. EV 2470:2 Joonud mees ja sündin vasikas on ühed. EV 2471:1 Ei ole mees alati laua peal, vaid vahest ka laua all. EV 6485:1 |
|
197. Joomine ja söömine: viinanälg suurem kui leivanälg; viin tõstab söögiisu jne. Jooginälg om iks suuremp kui sööginälg. EV 2454:1 Enne võib olla seitse päeva söömata kui ühe päeva joomata. EV 10270:1 Viin peab olema, leib võib olla majas. EV 14118:6 Kus on ohraiva, seal ei mahu rukkiiva. EV 7770:2 Sööja sööb, jooja joob. EV 11211:1 Kes mees sööb, see mees ka joob. EV 6508:2 Naps on sööma oherdi. EV 7376:1 |
|
198. Viina toime emotsioonidele, mõistusele, kõnele. In vino veritas Inimene ostab omale küll viina, aga ta ostab uue meele ka. EV 2125:1 Tuju tõuseb topsi tõttu. EV 12114:1 Joodikul meri põlvini. EV 2439:2 Viin tege kirgmä. EV 14121:1 Konn ei laula kua, kui vett ei ole. EV 4306:3 Joonud meeste jutt ja kära / kuuluks Hiiumaale ära. EV 2472:1 Söönü pini kõva haukma, juubnu miis kõva kõnõlama. EV 11288:2 Midä inämbä viina juu, tu kurembast lätt. EV 14093:1 Viin paneb taplema, viin lepitab jälle. EV 14117:3 Ku viina om, sõs om sõpro. EV 14122:3 Viinal um velitsit, ollõl um umatsit. EV 14098:3 Tunnõ-õi viinapää viletsust, ollõpää ohtu. EV 14136:1 Kui viina mu sees, / siis olen ma mees. EV 14092:3 Kes juobund, sie tark ― kaks kasu kerraga. EV 2416:1 Sis olt tark, ku' ostõt pää om otsah. EV 11615:1 Viin võtab mehe meele. EV 14129:8 Joobnud mehe aru nagu vana kasukanäru. EV 2415:1 Kõrtsi nõu ja sauna soe ei ulata kaugele. EV 4872:1 Joobnu jutt ehk lapse laul. EV 2412:3 Mene nüüd joobnuga vaidlema ehk vasikaga võidu jooksma. EV 2414:2 Tark pea mõtleb, joobnud pea ütleb. EV 11652:8 Jooda meest, küll mees näitab oma taba. EV 2487:1 Purjust pääst tulõp inemise peris loomus nähtavale. EV 9065:1 |
|
199. Viin ja kõrtsiskäik raiskavad aega, kõrtsist raske lahkuda Viin ütleb: "Viida aega!", õlu ütleb: "Õle viil!". EV 14130:1 Kõrdsih kulus aig rutto. EV 4871:1 Kõrtsitund on lühikene. EV 4890:1 Kõrdzipingi' lämmä. EV 4887:1 Kõrdsipingi' pehmekese'. EV 4888:1 Kõrtsipink on pigine. EV 4889:13 Joodik om kõrdsipingi peesütäjä. EV 2425:2 |
|
200. Viin laostab vara ja tervise, paneb vastutama, hukutab hinge, viib hauda, põrgu jne. Kõrts kui kuradi tempel Täämpä mõõdame sõglaga raha, aga hommen ei ole raha, millega sõgla võis osta. EV 12405:4 Mees körtses rikas, kodu vaene. EV 6575:1 Ku puut' küläh, sis lätt külä rikkast, a ku kõrts küläh, sis jääb külä vaesõst. EV 8965:1 Joodik on kõrtsimehe kasu ja ristiinimese risu. EV 2426:1 Kõrtsivõlga ei jõua ükski joodik ära maksa. EV 4891:1 Kes viina himustas, / tuu võlga armastas. EV 14089:1 Joodikul pole raha, kõrtsis käijal kopikida. EV 2445:1 Joodiku tassul pole põhja all. EV 2447:1 Viin ei taha villatsit saapit ega karvatsit kamaskit, viin taha pahipallaste jalgoga olõmist. EV 14101:1 Juujal tare nulgalda, juuja latse kübäräldä. EV 2458:1 Lind toob nokaga ja toidab oma pere, aga mees toob koormaga ja ei toida oma peret. EV 5933:1 Tori juu ja tüüd tii õi, si Jummal anna õi. EV 2483:1 Jõvva õi mii käe tüü nii tetä, kui mii üts lõõr võõ är lõssenda. EV 4965:1 Kurk kulutab rohkem kui käed teenivad. EV 4682:7 Pane kurk juoma ehk tuli poltama. EV 4683:2 Joomine saadab laia välja peale. EV 2486:1 Joomine pillab inimest. EV 2485:1 Viin toob viletsuse majasse. EV 14125:1 Viina vits lööb valusasti. EV 14100:2 Joodikul juhtub jodagi. EV 2437:1 Mis joonu pää teeb, seda tark pää vastab. EV 2482:11 Kui okselasu nina ees, siis kibe kurgus. EV 7793:1 Suust läheb tõbi sisse. EV 10920:4 Viin tõukab hauda. EV 14126:1 Enap surep viinasurma kui viisurma. EV 10705:1 Viinaklaasi upub enam inimesi ära kui merde. EV 14132:20 Viin ja pairas mõlõmba' / om so hinge hukkaja'. EV 14102:1 Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud. EV 2435:1 Hoora nutt ja varga vanne, joonud inimese jumalapalumine, neid ep panda tähele end. EV 1524:16 Viinaputel om põrgohe minna pass. EV 14135:1 Viin on kuradi käeraha. EV 14109:1 Kõrts on kuradi peapadi. EV 4877:1 Kõrts on kuradi kabel. EV 4876:1 Kus Jumal kirku tege, sinna tege kurat kõrtsi kõrva. EV 2641:15 Kõrts on üks püis. EV 4878:1 |
|
201. Joodiku naine ja joodik naine. Ära anna lapsele viina Jumal hoidku joodiku eest. EV 2569:2 Katkeja kangas, karjus laps ja joodik mees ― nende eest peab paluma, et nende küüsi äi satu. EV 3160:1 Katkejast kangast ja nutusest lapsest saab lahti, aga joodikust mehest saa mette. EV 3161:1 Juodik mies ond sama raskõ nao liiv vanadõ jalgõlõ. EV 2452:1 Parem tuasittur kui kõrtsilakkur. EV 12019:2 Joodikul on viis meelt, aga joodiku naisel piab kümme meelt olema. EV 2444:1 Baaba juu-õi nii juubunus kui puizi. EV 8158:1 Hull on meeste joomine, veel hullem naeste joomine. EV 1566:2 Ku miis joodik om, toda ei panda tähele, a ku naane joosõ, sõs tiid kõik ilm. EV 6549:1 Kui mees joob, põleb pool maja; kui naine joob, terve maja. EV 6531:8 Ku perremiis ütsindä joosõ, püsüs talo, a ku ka pernaane juuma nakas, sõs tulõ majast vällä minnä. EV 8610:1 Kui naene joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu. EV 7205:1 Viin olle naisterahvast üle nagu petrool konnast. EV 14104:1 Joonud naine kut üks va äge oleks olavad. EV 2473:1 Kõige sitem on vädada õlekoormad, äge ja joonud naist. EV 13906:1 Lage soo ― lagund regi, joobnud naene ― nutja laps. EV 5275:3 Joodikul om lakõ latse, tuimal emal laisa latse. EV 2440:1 Ennemb vala viin kiviprau vahele, kui seda lapsele annad. EV 14086:1 Laste jagu / permandu ragu. EV 5535:2 Ära harjuta siga kamri ega last kõrtsis käima. EV 10409:1 |
|
202. On joomisest hullemaid pahesid: laiskus, kurjus, vanadus jne. Juodikuga saab eläda, aga laisaga ei saa. EV 2453:1 Joodikõl nälg, laisal viil suurõmb nälg. EV 2449:1 Õllehullu jõuab ikka talitseda, taarihullu ei jõua keegi talitseda. EV 14638:6 Hea on see õllehull, veel param taarihull. EV 959:3 Õllehull harva, kaljahull alati hull. EV 14636:3 Juuja ar maka pääst, durak kunagi. EV 2455:1 Parem mehe juures viinahais kui mullahais. EV 6687:1 Põld joodikot perremiist ei põlõ, põld põlg meistret perremiist. EV 9154:3 Huur külähn, külä hukahn, joodik majahn, maja joonehn. EV 1532:1 |
|
203. Joodikul on õnne; Jumal hoiab joodikut, annab talle; joodiku raha ei lõpe Joodiku õnn ei kau ta kohegi, susigi and joodikule andes. EV 2448:7 Joodik ja kass ― kumbki ei saa mahasadamisega haigõt. EV 2418:1 Joodikol oma pehme kondi, maha satah ei saa haigõt. EV 2423:1 Joodikud kukuvad pehmeste. EV 2431:1 Joodik kukub padja pääle. EV 2419:4 Jumal hoiab joodikut. EV 2564:5 Juodikku Jumal juhatab. EV 2451:1 Joodikot õnnistas Jummal. EV 2428:5 Joodik om Jumalal armas. EV 2424:5 Jumal juobundu avitab. EV 2573:2 Joodikule jumal annab. EV 2433:45 Joodikule antakse kulbiga. EV 2432:11 Jumal viskas joodikule kahvliga jakku pääle. EV 2596:2 Joodikule om Jummal koti põhja uskun. EV 2434:1 Joodikul om Jummal rikas. EV 2441:3 Joodiku raha ja koera kusi ei saa iialgi otsa. EV 2446:8 Jootket tuul toit ja vesi elatas. EV 2450:1 |
|
204. Joo, aga pea piiri. Kuidas mees, nii mõõt. Viin ei kipu ise kallale Võta pits ja pea aru. EV 8913:30 Pista pitsi ja pea piiri. EV 8907:1 Juu viin, joogu-ui miilt. EV 2479:12 Võta üts, om söa kinni, võta kats, om kõttki täis. EV 14926:1 Kaks ajab janu. EV 2965:1 Üks ohuks, teine rohuks, kolmas-neljas hingevõtja. EV 15002:12 Joo viina, kuni viin viha on; läheb ta magusaks, siis ära enam joo. EV 2476:3 Umah suuh vaja mõõdi olla'. EV 8028:1 Suu on südame mõõt. EV 10912:105 Kuidas mees, nõnda mõõt. EV 6525:3 Mees ja pits, naine ja kaks. EV 6567:6 Täis mees, täis mõõt. EV 12357:3 Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. EV 14085:10 Ei õlu hakka hõlma, ei kali karga kaala. EV 14639:1 |
|
205. Ära keeldu joomast: see ei tee kahju, on loomulik ja õigustatud Joomine on Jumalast loodud. EV 2484:2 Kes põlgab jumalavilja ära. EV 9173:3 Jumala-annõt massa-ai' suust vällä aia'. EV 2666:1 Ega jumalavili kahju ei tee. EV 2667:1 Märg ep anna mette meest naera, mees naerab märga. EV 7084:1 Mees joob ja mees toob. EV 6568:1 |
|
206. Viina "positiivseid" toimeid ja funktsioone: kaotab mured, virgutab, on rohuks, peaparanduseks, külakostiks, pidujoogiks, pistiseks. Kõrtsiskäik toob head. Joomakombeid Juu viina, sõs ei olõ sul piina. EV 2478:1 Suul süäme kinnitus ja viin vaesõ rõõmustus. EV 14127:14 Viin rõõmustab, leib kinnitab. EV 14120:1 Putel om ihu tervüs ja süäme rõõmustus. EV 8999:1 Viin raha katk, / aga siiski tervise jätk. EV 14119:1 Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. EV 10772:30 Viin on küll hea silmarohi, aga ei jaksa üle nina saada. EV 14110:1 Kut sa tunned köhu ohtu, / siis sa otsi viinast rohtu, et surm soost vöitu äi saa. EV 4789:1 Viin om külmarohi. EV 14111:1 Viin om kõturohi. EV 14105:2 Viina miestä virguta, olut anda voima. EV 14099:7 Tapp on noorile häbiks, vanale abiks. EV 11591:1 Kes koer kisub, selle karvadega suitsetakse. EV 4051:11 Viin on meesterahva külakaker. EV 14112:1 Viin on metsavahi nõid. EV 14113:1 Viinaga tuleb, viinaga läheb. EV 14095:2 Õlut jooma ― õndsaks saama, taari jooma ― taeva saama. EV 14647:4 Hukka läävä une magaje, raisku läävä raha lugeje, kõrda läävä kõrtsin käije. EV 1536:8 Kes kodun, om plendsi, kes kõrdsin, om piiga. EV 3966:1 Müödapäivä müllüd käüväd. EV 7108:4 Mis peus, see suus. EV 8742:35 |
|
207. Õlu. Õlle ja viina võrdlusi. Õlle ja kalja valmistamine Too om ütskõik, kas tõmba pulk ollevaadi eest vai viinavaadi eest. EV 9037:1 Viinatops paremb kui kesvatera. EV 14137:1 Viin om vanarahva taar'. EV 14106:1 Viin olevat vana pagan, olu nuur. EV 14103:1 Õlut hullu, taar tarka, viin aga päris põrguline. EV 14646:2 Õllehull on hullem kui viinahull. EV 14637:1 Hukas on head humalad, kahju neista linnaksist. EV 1585:3 Kõrrest saab kõtutäüs, pääst päätäüs. EV 4868:1 Enne toomapääva võib õlut aganatestki teha, piale toomapääva ei saa viljastki. EV 12031:1 Ölle tegemiseks on vaja kadakad ja kümme kivi, / humalad ja öllevili. EV 14644:2 Hull võib olla õlle tegija, aga tark olgu linnase tegija. EV 1579:7 Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda. EV 14645:1 Kakk leivaks, kannikas kaljaks. EV 2946:1 |
DEB. Suitsetamine, piip, tubakas
|
208. Ema nisa lõpeb, isa nisa hakkab. EV 616:2 Mehel piip suus, näust palju laiem. EV 6634:3 Mees piibuta kui naine tanuta. EV 6599:1 Ilma piibuta miis om ku ilma hannata pini. EV 8762:1 Piibuta mees või soolata supp põle midagi. EV 8764:1 Piip tubakad julged küsida tõese kääst, aga tükki leiba ei julge. EV 8768:1 Leib võib majas olla, suits peab majas olema. EV 5704:3 Piibunälg on hullem kui joomajänu. EV 8750:1 Ehk on leiki leivastagi, suuremb tusk veel tubakast. EV 5722:2 Piipu pandas põue, aga naene peab peran jooksma. EV 8769:1 Piip om ligem kui naisekene: om naine kord, kui kõrval ist(ut), a piip om kõigest suun ja puhun. EV 8766:1 Natuke ilma naeseta ennem kui tunni tubakata. EV 7318:1 Mingu kas või naine kaevu, aga piip peab põlema pandama. EV 7220:2 Olgo hobo meren, tobo piip peab palama. EV 1404:2 Piip teeb pikad mõtted. EV 8767:1 Piibo pigi, paha vägi. EV 8763:1 Sau lätt õks sälä taadõ. EV 10211:1 Inimene tõmbab laialehte ja kor'gast, lammas süüb ubalehte ja kõrgast. EV 2134:1 |
|
209. Tervis on suur rikkus, kallim kui raha ja toidus Tervis on inimisele kõige kallimb varandus. EV 11979:6 Tervis on vaese inimese rikkus. EV 11981:2 Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi. EV 4455:1 Vaene om tuu, kel tervüst ei ole. EV 13073:2 Kel tervüs um, tuu või varra saia, aga varaga tervüst inämb ei saa. EV 11974:1 Mis tuust varandusõstki hääd, ku pää valutas. EV 13684:1 Mure tuleb muidugi, aga tervist ei saa ostagi. EV 6922:1 Ärä ikku leiba, ike hambit. EV 5718:2 |
|
210. Haigus käib mööda inimesi, tuleb ootamatult, ei sõltu meie tahtest Haigus käib ikka mööda inimesi, ega ta mööda kive-kända või käia. EV 759:10 Ega haigus kibi-kännu katsuda põle. EV 756:1 Külm kande pidi, haigus inimeste pidi. EV 5106:1 Ega tõbi puid paloda-ai'. EV 12266:3 Külap tõbi nääb igase paika. EV 12270:1 Tõbi ei hüüa tulles. EV 12273:4 Haigus ei küsi aega, viletsus ei vaata pääva. EV 757:1 Äi ole meite oma meelevaldas olla terve või haige. EV 6475:1 |
|
211. Tõbi taandub visalt; lihtsam tervist hoida kui haigust ravida Haigus hobustega tuleb, aga härgadega läheb. EV 758:35 Ei tõbi nenda usinaste küllest ära lähe, kui ta külge tuleb. EV 12268:5 Kui tõbi tuleb ükskord perese, küll ta kordab keik ära. EV 12269:1 Kerge on haigest jääda, katsu tervest saada. EV 3599:2 Kergem on haiguse eest hoida kui haigust arstida. EV 763:1 Parem häda kaugel kui rohi ligi. EV 1797:1 Tervis pole maast võtta. EV 11982:2 Hoia tervis nooruses ja au vanaduses. EV 11973:1 Kis tervist kaitseb, see kaua maitseb. EV 11975:1 |
|
212. Tervis ja välimus, toitumus, söögiisu, töövõime, käitumine jne. Nägu om tõisel näta, tervis hendal tiida. EV 7678:12 Kurti tuntakse kõrvadest. EV 4684:1 Süüjal täht suu pääl, põdejal põski pääl. EV 11214:3 Ei tobi karva kaunista. EV 12267:2 Õgas tõbi pääle panõ-õi, tõbi võtt õks maalõ. EV 12279:1 Haige kahaneb, haigus kasvab. EV 745:1 Hing saab sisse, kui kont on olemas. EV 1281:1 Küll luu liha löüd. EV 6096:16 Tõbi söödab, aga ei kosuta. EV 12276:28 Haigele pakutakse, tervele antakse. EV 748:1 Kõva tõbine nõuvab kõvat toitu. EV 12281:1 Üks pääv söömata ja üks öö magamata ― ei see tee tervele inimesele veel midagi. EV 9306:3 Terve jalg lääb teole, haige jalg lääb ahju pääle. EV 11968:3 Ku tervüs käeh, sõs ei näe nälgä. EV 11977:1 Tervel perse koort täis. EV 11971:1 Kuda teris, nenda tants. EV 11976:3 Söönud hingab, tõbine oigab. EV 11284:30 Olet haige, sis ohi', tõbine, sis tehi'. EV 754:2 Kes tõbist tiid, ku ta ei ohi. EV 12280:3 |
|
213. Haigus ja laiskus, teesklus. Terve ei usu tõbist. Tõbist ära naera Parem see, kes tuppa situb, kui see, kes parsil magab. EV 12074:1 Kellel one aega, see one haige; kes ei viitsi, sel one viga. EV 115:2 Viitsimisest tuleb viga, jalatõstmisest tõbi. EV 14158:1 Mõni haigus on laiskuse haigus. EV 764:1 Kes ise ei õle haige õld, sie ei usu tõise hädä. EV 752:1 Terve ei taipa tõbist ega tõbine tervet. EV 11967:1 Vanna võit naarda, a hädälist naargu-ui, vanast lätt egäüts. EV 13521:11 |
|
214. Haiguste, valude, traumade spetsiifikast, kergusest ja raskusest Ütsä nädäli peräst kaose üütõbe. EV 14854:1 Sarlad rikuvad kõrvad, lietrid silmanägemist. EV 10203:1 Vellatse veha ja paklase palanu ei parana. EV 14204:1 Sügelised olgu hundi sügada. EV 11369:1 Hambavalu olgu kivi, kändude katsu. EV 813:1 Hambavalu ja kõrvavalu on kõige hullemad. EV 812:1 Mis sitt silmavalu vai pask pallatõbi; kae, hambahaigus ja varbavalu ― nii võtva mihel meele pääst. EV 10548:25 Tuu om hädä, mis haltas. EV 1799:5 Haigus on kerbu suurune, aga härja raskune. EV 760:1 |
|
215. Haiguste seos kalendriga |
|
216. Haigus ja abi. Maarohte jm. ravivahendeid. Skepsis tohtri, apteegi, haigla suhtes Terve aitku tõbist meest. EV 11966:1 Valu otsib arsti. EV 13310:1 Kadajemarja olevet ütsme haiguse vastu. EV 2837:6 Sõnajalg aitab kaheksat seltsi taba vastu. EV 11145:1 Sibulas teeb sihest terveks, kaseoks teeb otsa kergeks. EV 10323:22 Kibe on kõhu rohi. EV 3685:4 Kusi on kuningamehe rohi. EV 4690:5 Saun on vaese mehe tohter. EV 10224:5 Vaese tohter on Jumal, aga rikka jumal on tohter. EV 13126:1 Arsti käsi, Jumala abi. EV 392:5 Tervist apteegist on ju raske tuua: paljukese sealt saab. EV 11983:1 Kohtuleib ja apteegirohi on mõlemad kallis toit. EV 4215:1 Kohtuga õigust ja tohtriga tervist saama on ikka üks vaene asi. EV 4239:1 Kohtu uksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. EV 4243:60 |
|
217. Haigus ja surm; haigus on surma saadik; haiguse vastu on rohtu, surma vastu mitte |
|
218. Elu ja surma vahekordi: meeldivus / kardetavus, ühtekuuluvus, vastavus jne. Surmast ei ole koledamat ja Siberist ei ole pikemat teed. EV 10742:1 Liiva jumal pole ilmas tänu saanud. EV 5844:1 Kunas no om ar' koolda', keväjä hüä' ilma', sügüse hüä' söök. EV 4337:1 Suitsunud seinte vahel ikki soem kui valge laudade vahel. EV 10660:1 Ku' olõ-õsi elävä' kalmõ', sinnä õlõ-õsi pal´lo minejit. EV 557:1 Surm on eluga ilus, elu ilma surmata kole. EV 10763:1 Kes surma pelgas, tuu kõrralda elas. EV 10725:1 Enne surma ei sure keegi. EV 10722:1 Ninda kaua piab elama, kui surm tuleb. EV 562:2 Surma ja elu tee liigub ikka. EV 10738:1 Kuidas elu, nenda surm. EV 585:3 Kus puu kukub, senna ta jääb. EV 9091:1 Ku õnnõ siih ilmah hüä, tuuh ilmah hot' tamm kasugu' läbi rinna. EV 1995:1 Paremb lühike surm kui pikk piinamine. EV 6171:1 |
|
219. Inimene on surelik; surm on möödapääsmatu, tuleb kunagi ikka; surma eest ei saa pageda Muld pärib kõik. EV 6880:1 Inimene on ikka surelik. EV 2118:1 Surmalaps on inime. EV 10770:2 Surm ei lähe heinaküüni. EV 10747:1 Ega keegi ilmasambaks jää. EV 2018:15 Ega koolu kott tühjäs ei jää. EV 4340:1 Kõik saavad kord kaks kätt risti pääle. EV 4817:1 Kes iki sündünu om, sii iki sures kah. EV 11424:1 Ühekorra piab ikke surema. EV 15102:1 Küll surm ka omal ajal tuleb. EV 10731:1 Ei või kahte surma surra. EV 2955:5 Ega inimene kahte eluaega ei ela . EV 2089:2 Kõgõst saat ilman üle, kääpäst üle ei saa. EV 4813:1 Surm, sitahädä ja kruunukäsk ― neile ei saa vastu hakkada. EV 10766:14 Surma võlg tahab maksmist saada. EV 10745:2 Üle surma ei ole kedagi. EV 10769:1 Koolu käsi künnüs kõigilõ. EV 4342:1 Surma sirp on terav. EV 10741:1 Surma ette ei või ükski kätta panna. EV 10736:1 Surma eest ei joose keegi. EV 10735:4 Sud'tõt surma iist saa-ai ar saisada'. EV 10733:1 |
|
220. Surm ei tule hõlpsasti, põhjuseta; surmal palju põhjusi Ei surma nimetund. EV 10717:1 Ega hing hä'ätä lähä. EV 1276:1 Ega muidu surm ei tule, ku haigust ei ole. EV 10713:1 Surm ei tule kärtsuten, tuleb haigusege. EV 10754:1 Kuus viga, seitsmes surm. EV 4751:2 Ei ole heng kodapoolitses välja ajada. EV 1278:3 Lää-äi toss lämmäst persest vällä. EV 12055:3 Üheksakümmend üheksa surma on maailmas. EV 14857:1 |
|
221. Surm võib tulla igal hetkel, ei teata ette, ei küsi luba Inimse elu ripub kui juuksekarva otsas. EV 2153:2 Inimene on kui külmaõlad. EV 2122:1 Sündümise paika tiiät, kuulmise paika ei tiiä. EV 11432:4 Sedä ei tää kennigi, kun surm om, kas tii pääl või rii pääl või veskikojan koti otsan. EV 11720:1 Nina otsa näed, aga ea otsa ei näe. EV 7448:100 Täämbä elät, hommen koolet. EV 12403:4 Täna tallad sina mulla peal, ehk homme tallab muld sinu peal. EV 12396:1 Täna helmes, homme mullas. EV 12380:1 Täna kuld, homme muld. EV 12385:50 Öö ees, surm selja taga. EV 14799:65 Meelekene mere takah, surmakõnõ sälä takah. EV 6461:6 Ei surm pole mägede taga. EV 10719:1 Surm on meil jala all iga päev. EV 10765:1 Surm on ikka suu ääres. EV 10764:2 Igalühel on surm põues. EV 10724:3 Särk on ligi ihu, surm veel ligemal. EV 11193:70 Surm on alati sulaseks. EV 10762:1 Surm tuleb kutsumata. EV 10767:6 Surm ei too sõna ette. EV 10751:14 Ega surm ei koputa. EV 10714:1 Ei surm küsi kellegi kääst luba. EV 10718:1 Surmaga ei saa lepingud teha. EV 10737:1 |
|
222. Surma ootuspärasusi ja paradokse: tõbise ja terve, vana ja noore surm; surm ei taha pakutut Vanal kohus koolda, hallil tarvis hauda minna. EV 13433:3 Vanal on üks jalg hauas, teine jalg haua ääre peal. EV 13429:2 Vana elo ku lill, mis ratta rüüpeh: hummogu lätt ratas, lüü maha. EV 13388:1 Mis vanal muud taarist kut kirgukellad ning roudlasn. EV 13361:4 Vanal on kolm peigmiest: Tuone-Tuomas, Mulla-Madis, Kalmu-Kaarle tulevad kõsja vanadele. EV 13438:1 Kidur puu kukub ikka ükskord. EV 3694:5 Toorest puud raiuda, mädand langeb isegi. EV 12046:1 Vana piab surema, noor võib surra. EV 13476:12 Vanal mehel seisab surm silma ees, noorel mehel käib surm selja taga. EV 13434:10 Vanale saava ka noore pihaaia pääl järge. EV 13427:1 Parem hällist anda kui sängist. EV 1810:8 Kui ei ole hällist võetu, sis võtku sängist. EV 1809:3 Kuri om noorõlt är koolda', vaiv om vanalt tüüd tetä'. EV 4632:1 Surm ei küsi, kas sa noor ehk vana. EV 10746:1 Vasika nahk viiakse turu peale nii kui härja nahk. EV 13876:10 Ega vana saa nuore iest mennä. EV 13320:1 Ega vanadus võta, haigus võtab. EV 13539:1 Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab. EV 14175:55 Vanal on sitkem hing kui kassil. EV 13439:1 Vana vares on visa hingega. EV 13503:1 Ega kidsiseja puu niipea ei lange. EV 3693:5 Ega surm sinna ei tule, kus teda oodetakse. EV 10716:1 Igaüks täidab oma haua. EV 868:3 Kes vägisi surmale võib kaubelda. EV 14437:1 Ei surm võta pakutud last. EV 10720:10 Jumal ei võta pakutud leiba. EV 2563:1 Surm ei taha halva, surm tahab hääd. EV 10752:1 Surm iks nopp nobeit, kääp käbeit, vana esiki viäp perrä. EV 10756:1 Mis inimesele armas, see on ka Jumalale armas. EV 2170:1 |
|
223. Raske elavat suretada Sel olgu pikk kott jahu, kes elävä kuoletab. EV 4427:1 Elusad suretada ehk kooljad kosutada on võimata. EV 598:1 Parem elusat suretada kui kooljat kosutada. EV 600:1 Kige pikembe tunni üteldes olevet sureje haige sängi man ja kohtutare usse taka. EV 8791:1 |
|
224. Surnu matmine. Matjaid vähem kui pärijaid. Pärandus Kus surm, seal muld. EV 10729:40 Muld määtas, liiv leotas. EV 6875:3 Maar'amaa vasta võtt, panõ hot midä kuuljalõ üteh hauda. EV 6223:1 Hame saab haua kajujalle, kindad kirstu tegijale. EV 814:1 Küll hais matab. EV 769:4 Kus surija sureb, sinna vara jäeb. EV 10711:1 Küll kamsa kasijad on, oleks nenda koolja koristajad ollad. EV 3101:1 Kõik on riista riidlejad, ei ole koolja koristajat. EV 9632:1 Küllap pärijaid on, oleks surijaid olemas. EV 9321:30 Eks sii peri, kes pera ei tea; eks sii korja, kes kommet ei tea. EV 9322:1 Küll see sööb, kes lõunat magab. EV 11252:12 Palumata pärijad, varumata vara. EV 8379:1 Igav on elava persest õnne uodata. EV 1917:1 Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua. EV 10780:11 Härra and ja amme palk ja surnu pärandus sööb teist vara nagu rooste rauda. EV 1875:12 |
|
225. Suhtumine surnusse: leinamine, respekt; mälestus surnust; surnu vähendab kulusid Halõsta elävält, ikku-ui kuulnult. EV 774:1 Ei saa surra surne kaasa ega kadoda kadone kaasa. EV 10704:2 Mis sa veel koolust kuulutad vai mädanust mäletad. EV 4343:2 Surma jäljed on lühikesed. EV 10739:1 Kuri um kuulja pääle võlssi. EV 4640:4 Surnu suu pääle ei kästa kohut mõista: patutse oleme keik. EV 10782:2 Ega elus head öelda; kui hauas oled, siis öeldakse. EV 568:1 Õel elades, kahju kadudes. EV 14514:7 Hüä kuer kuolles, paha eläjes. EV 1060:1 Nime ei mädane hauapõhja ka. EV 7438:2 Mees sureb, sõna jäeb. EV 6609:2 Sureb mees, sureb kõht. EV 10709:1 Matuse üteldas rõõmupäivä, ristiketse kurbusepäivä. EV 6453:1 |
|
226. Surnu ei tule tagasi; surnuga ei saa enam kohtuda (elavaga saab) Surmast ei ole ükski veel tagasi tulnud. EV 10743:4 Väsinu oodets järgi, lõppenul ei saa midägi tetä. EV 14502:6 Sõast om mees loota, aga mitte kalmust. EV 11067:5 Tuleb mees meretagune, ei touse turvaalune. EV 6691:35 Kes kooleb, sii kodu lääb; kes eläb, sii ette putub. EV 4333:30 Näge inimest eläväst ilmast, ei kuoleva kustagi. EV 7666:1 Inimene saab ikka inimesega kokku, aga kalm äi saa änam kalmuga. EV 2130:1 Mees saab mehega kogu, aga mätas äi saa mättaga kogu. EV 6603:1 Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku. EV 6604:55 |
|
227. Surm lõpetab kõik maised tööd, võlad, mured, rõõmud jne., annab rahu ja puhkust Siis on kõik lõppend, kui kaks kätt rinna peal. EV 6135:1 See on küll teinud, kes haudas on. EV 11781:1 Üts tüü jääs peramätses, mitu tüüd poolikus. EV 15079:3 Ei töö enne lõpe, kui kaks kätt rinde peale saab. EV 12427:14 Niikaua inimene korjab ja orjab, kui kaks kätt rinna peal. EV 2172:1 Enna põle aega, kui kaks kätt rinna peal. EV 111:1 Ega enne rahu ole, kui kaks kätt rinnal. EV 9508:4 Rahu on surnuaial kahe kivi vahel. EV 9518:1 Küll siis puhata saab, kui kuue laua vahel ollakse. EV 9029:1 Haudas aega puhata. EV 865:3 Muldas aega aegutada. EV 6874:1 Maa põues ei ole ühtegi vaeva. EV 6210:1 Otsah kõik valu ja vaiv, ku kats kätt rinna pääl. EV 8143:1 Hädä lõpeb havvan. EV 1769:1 Ka kõege mustem mure kaob valge liiva all. EV 6934:1 Maapind katab kõik kõverused kinni. EV 6221:3 Surm lepitab kõik. EV 10759:2 Surm kustutab kõik võlad. EV 10758:1 Külap muld teeb tasa. EV 6872:2 Küll labidas maksab. EV 5253:20 Mis lämmi käsi on annud, seda külm käsi enam ei võta. EV 6146:1 Anna suoja käega. EV 307:1 Soe suu sööb, külm perse tasub. EV 10591:2 Söö, seni kui omad silmad lahti on. EV 11290:8 See on küll söönud, kes surnud on. EV 11262:3 Kästakse ikka ennem surma laulda, mette pärast surma. EV 5011:1 Kessi hauda õlut and vai maa ala mammakest. EV 869:1 |
|
228. Surm võrdsustab kõik; rikkust ei vii hauda kaasa; rikkal kibe surm See surm on keigil üks sarnane. EV 10734:1 Ega keegi siit ilmast rohkemb ligi saa võtta kui kuus kirstulauda. EV 1950:1 Õgas kellegi kattõ hamõht hauda sälgä panda-ai. EV 3024:3 Õgas hauda saa-ai midägi üteh võtta. EV 870:2 Ei rikas rahaga panta, kuning kulda ei maeta. EV 9638:3 Kus jääb rikka rikkus, sinna jääb vaese vaesus. EV 9650:5 Mida rikkam mees, seda kibedam surm. EV 9659:1 Kõigõ rikkamb om sis kõigõ vaesõmb, kuna ta kõigõ maha piät jätmä. EV 9654:1 |