KODULOOMADE JA -LINDUDE VÄLIMUS, FÜSIOLOOGIA, KÄITUMINE

KODULOOMADE JA -LINDUDE
VÄLIMUS, FÜSIOLOOGIA, KÄITUMINE

Eesel

Sündü, olõ-õi ristet, kuuli ar', jummal' armu olõ-õi võtnu, a kand eloiä jumalat säläh? — Eesli (Se 1929)

Hani

[Levikukaart]
Hall ait, punased sambad? — Hane (Hää 1889)
Valge ait, punased postid? — Hani (Vän 1887)
Valgõ ait, verevä' posti'? — Hani (Se 1940)
Valge ait ja punased piidad? — Hani (Kuu u. 1890)
Valge ait ja vereva tulba? — Hani (Se 1897)
Valge ait, kuldse tulba? — Hani (Hls 1891)
Valge ait, vahased sambad all? — Luik (Pst 1888)
Üits ait, kaits verevat tulpa all? — Hani (Puh 1888)
Valge liin, vereva tulba? — Hani (Puh 1889)
Valge liinakene, vahatse tulbakese? — Hani (Vas 1895)
Valgõ kerik, a verevä' tulba' all? — Hani (Se 1938)
Valge kirik, vahtretulbad? — Hani (Pst 1891)
Kerk katõ kõllatsõ tulba pääl? — Hani (Ote 1890)
Valge kirik, vahatse jala? — Hani (Hel 1874)
Valge kirik ja vaabatud postid? — Hani (Aud 1892)
Valge säng, punased sambad? — Hani (Kos b:dat-ta)
[Levikukaart]
Valge vaat, punane pulk? — Hani (HJn 1889)
Valge vaat ja punane prunt? — Hani (Lai 1904)
Vaat vainul, punane pulk ees? — Hani (Hlj 1888)
Valge aan ja punane pulk? — Hani kael ja nokk (Tõs 1890)
[Levikukaart]
Suu kui sirpi, nõna kui nõsurinukki, jala kui murakulehe? — Hani (Krl 1887/9)
Nina nikki-nokkikene, saba tilli-tollikene, jalad kui murakalehed? — Hani (Pil 1896)
Nina nirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? — Siil (KJn 1926)

Hobune

Hilbutega, hilpa-halpa ja lihva-lahva? — Hobene hilbutega, inimene hilpa-halpa, regi lihva-lahva (Kan 1888)
Neljanurgeline ait, igas nurkas latt rauda? — Hobuse jalad (Tõs 1890)
Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda? — Hobu (Pöi 1939)
Üks maja, neli nurka, iga nurga all nael rauda? — Hobune (Kaa 1889)
Üks saun, neli nurka, iga nurga all raudkang? — Hobune, rauad all (Tõs 1921)
Ait neljanurgeline, igas nurgas hõbedat? — Hobune ja hobuse rauad (Pil 1891)
Üks ait, [neli] nurka, iga nurga peal raudvits, iga vitsa sees kuus naela? — Hobu (Pöi 1894)
Ait nelja tulva peal, iga tulva all raud? — Hobune (Kuu 1939)
Lihane ait, karvane katus ja iga nurga all natukene rauda? — Hobune (Var 1888)
Uus ait ja iga nurga all natuke rauda? — Hobune (PJg 1894)
Nahkne ait, liha täis, iga nurga all natuke rauda? — Hobune (Koe 1933)
Liha tantsib nelja raudtaldreku pial? — Hobune (Kos 1892)
[Levikukaart]
Lihanõ liud, ravvanõ ruug? — Hobõsõl hudila' suuh (Se 1937)
Lihane pada, ravvane ruug? — Hobese päitse (Ote 1895)
Lihane kattel, raudne keidus? — Hobosel rauad suus (Jõh 1889)
Lihane pann, ravvane praat pääle? — Hobesel ravva suun (Kan 1896)
Raudane liud, luune roog? — Hobuse kabi (Har 1888)
[Levikukaart]
Lihane sard, ravvatse toe? — Hobene (Krl 1887/9)
Lihast mägi, rauast tugi? — Hobune (Nõo 1888)
Lihapütt, raudse toed? — Hobune (Trv 1888)
Luune sard, rauatse toe? — Hobune (Ote 1892)
Raud all, liha peal? — Hobune (Pst 1891)
Sööda kui venda, seo kui varast? — Hobune (Emm 1938)
Köida kui varast ja hoia kui venda? — Hobune (Ran 1982)
Pessä ku pinni, köüdä ku varast, söödä ku velle, hoia ku last? — Hobune (Urv 1964)
Üks jookseb tümm-tümm, toine jookseb tümm-tümm, kolmas jookseb tümm-tümm, neljäs jookseb tümm-tümm, viies paneb viuh-vauh? — Hobune (Kuu 1963)
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuh? — Hobune (VMr 1890)
Üks teeb tip-tap, tõõne teeb tip-tap, kolmas teeb tip-tap, neljas teeb tip-tap, viies teeb aga karvuuhti? — Hobune (Hel 1962)
Üts tege tümbä-tämbä, tõõne tege tümbä-tämbä, kolmas tege tümbä-tämbä, neläs tege tümbä-tämbä, viies tege karviuh? — Hobõnõ (Se 1937)
Üts tege sumpa-sampa, tõõnõ tege sumpa-sampa, kolmas tege sumpa-sampa, neläs tege sumpa-sampa, viies tege viuh? — Hobõsõ jala ja hand (Se 1929)
Üks tiib kimp-kamp, teene kimp-kamp, kolmas kimp-kamp, neljäs tiib kimp-kamp, viies tiib viuh? — Hobune (Kod 1942)
Üks tuleb kapelt-kapelt, tõine tuleb kapelt-kapelt, kolmas tuleb kapelt-kapelt, neljas tuleb kapelt-kapelt, viies tuleb viuh ja viuh? — Hobune, neli on jalad, viies saba (Kär 1890)
Üks tinga-tonga, tõine tinga-tonga, kolmas tinga-tonga, neljas ka tinga-tonga, viies vihv-vihv, varastab võinapakse ära? — Hobene ja varss (Pst 1889)
Kaks esimest teevad timpa-tampa, kaks tagumist tevad timpa-tampa, üks teeb viuh-viuh? — Hobune (PJg 1939)
Neli teevad timp-tamp, viies lööb karsäuhti? — Hobune (Plt 1895)
Neli käüväd pimm-pamm, viies käü vihv-vahv? — Hobuse jalad ja saba (Kuu 1907)
Neli teevad timp-tamp, viies teeb mööga-määga, kuues teeb karvihti? — Hobuse jalad, pea, saba (Lai 1897)
Üks teeb timpa, teine timpa, kolmas timpa, neljas timpa, viies vihva, kuues kuhva? — Hobune (Trv 1888)
Neli veld, perän hapõn? — Hobõse jala (Lut 1894)
Neli libedat venda, ühel pääval sündinud? — Varsa jalad (Hel 1874)
Kats paari, ütest imäst sündünü? — Varsa kabjad (Rõu 1895)
Neli venda sünnivad ühe korraga, kaks on neist vanemad, kaks nooremad, mis vanemad kaotavad, seda nooremad nopivad ülesse? — Varsa jalad (SJn 1893)
Miis lätt mõtsa, habõna kodo poolõ? — Hobõsõ jala (Se 1930)
Neli vanaonu, habet tagaspidi? — Hobuse kabjatutid (Pil 1888)
Pikk mets ja peenike mets, silguvarrast sealt ei saa? — Rukkiväli (Tür 1888)
Pikk mets, paks mets, siest ei soa silguvarrast? — Hobuse saba (Jõe 1888)
Suur mets, paks mets, silguvarrast sealt ei saa? — Pilliroog (Jõh 1889)
Pisike mets, paks mets, must mets, aga mine metsa, ei saa silguvarrast? — Juuksed (Kos 1892)
Pikk mets, paks mets, ladvad kasvavad alaspidi, ei saa kiisavarrastki? — Juuksed (Pil 1889)
Pikk mets, paks mets, ilmas ei saa kalaora puud? — Hobuse saba (Ris 1889)
Pikk mõts, paks mõts, vorstivarrast mitte ei saa? — Juusse (Kan 1894)
Pikk mõts, peene mõts, ei saa praadivarrastki? — Juusse (Plv 1889)
Pikk mets pihlakane, ei saa värtnavarrastki? — Hobuse saba (VMr 1889)
Pikk mets, pienikene, aga piibuvarrast ei saa? — Habe, hobuse saba (Jõh 1940)
Pikk mõts, paks mõts, ütte rooviroodastki saa-ei? — Hobese hand (Räp 1888)
Padi, padi palgimõts, a pliinikäpä vartki saa-ai? — Kanep (Se 1927)
Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab soostarpuu, soostarpuust saab suur mets, suurest metsast saa sukavarrastki? — Hernes (Mih 1938)
Maast tõuseb mandrepuu, mandrepuust kaustapuu, seest silguvarrast ei saa? — Hernes (JJn 1909)
Muass tõusis mannerpuu, mannerpuust sae kannerpuu, kannerpuust sae kaunis mets, metsass ei suanud mitte vorsivarraski? — Hernes (Kod 1942)

Kana

Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? — Kana (Sim 1888)
Eest orajas, keskelt kerajas, takka lai nagu labidas? — Kana (Tor 1889)
Ora iin, kerä keskel, takast lai kui labidas? — Kana (Krl 1973)
Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? — Kana (VNg 1892)
Eest orajas, keskelt kerajas, tagant kui labidas? — Kana (Vän 1888)
Otsast kui ora, keskelt kui kera, takka lai kui leivalabidas? — Kana (HJn 1895)
Eest kui oravik, keskelt kui keravik, tagant kui tambilasnuke? — Kana (Pöi 1892)
Ora ees, kera keskel, tambilasn oli taga? — Kana (Emm 1891)
Otsast nii kui ora, keskelt nii kui kera, takast nii kui taarilapju? — Kana (Urv 1887)
Eest kui ora, keskelt kui kerä, tagast kui tammelabid? — Kana (TMr 1888)
Otsast orajas, keskelt kerajas, tagast lai kui tammelaast? — Kana (Ksi 1923)
Otsast ora, keskelt kerä, takast nii kui tarõlaud? — Kana (Rõu 1894)
Otsast ora, keskelt kerä, takast tarlabi? — Kana (Krl 1887/9)
Eest ora, keskelt kerä, tagalt lai laberik? — Kana (Hls 1889)
Otsast ora, keskest kerä, hand ku leevälapju? — Kana (Rõu 1936)
Eest teratikk, keskelt keratikk, takka lai ja laberdik? — Kana (Tõs 1921)
Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla, ees tal ora, keskel kera, tagant lai kui labidas? — Kana (Vil 1888)
[Levikukaart]
Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? — Kana (Iis 1936)
Kena mamsel läheb väljale, sada särki ja tuhat turki seljas, aga siiski p[ers]e paljas? — Kana, kui tuul suled üles puhub (Kad 1899)
Tuhat turki, sada särki, kui tuulde lätt, paist pallas perse? — Kana (Ote 1889)
Sada särki ja tuhat törki, aga kui tuulega põllule läheb, siis persse punab? — Kana (KJn 1975)
Tuhat tulpi, sada salpi, läheb põllule, perse paljas? — Kana (Tor 1887)
Tuhat tutti ja sada särki, lähäb põllule, perse ikka paljas? — Kana (Tor 1888)
Tuhat tükki, sada sakki, siiski perse paljas? — Kana (Vän 1897)
Tuhat körti, sada särki, lääb vällä, perse pallas? — Kana (Trv 1890)
Tuhat torpi, sada sarpi, lätt põldu, om perse pallas? — Kana (Urv 1933)
Tuhat särki, tuhat mäntlit, vasta tuult iks perse pallas? — Kana (Ote 1889)
Sada särki seljas, siiski p[ers]e paljas? — Kana (Kad 1898)
Sandil sada särki sälän, siski perapuul paläs? — Kapstapää (Kan 1895)
Saksal [sada] särki sällän, perse ikki pallas? — Kana (Ran 1889)
Perenaine läheb aida juure, sada särki sellas, siiski p[er]se pallas? — Kana (Hää 1942)
Mamsel lähab õue, sada leiti selgas, perse ikka paljas? — Kana (Tõs 1893)
Saks õues, sada hilpu seljas, tagapoolt ikka paljas? — Kana (PJg 1939)
Säidse särki, katõsa kaskat, tuul peri lätt, perse pallas? — Kana (Se 1931/3)
Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pallal persel põllule? — Kana (Ksi 1888)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, lähäb siiski paljal perssil põllule? — Kana (Käi 1939)
Lipitu, lapitu, läheb tuulde, perse jääb paljaks? — Kana (Võn 1895)
Mees läheb põllule, perse paljas? — Kukk (Vän 1971)
Türk läheb põllule, perse paljas? — Kukk (Lai 1967)
Üks saks, sada mantled, lähäb põllule, perse pallas? — Kana (Jür 1890)
Üts sant, sada mantlid, ku perituult lätt, sõs tagapuul palas? — Kana (Kan 1895)
Tuhat tutiluti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pallas? — Kana (Koe 1931)
All tal [tuhat] tutikut, peal tal [sada] särgikest, läheb õhtul õrrele? — Kana (Tln b:dat-ta)
Ise igerik ja agerik, läheb põllule, tagumik paljas, näitab põesale p[erse]t? — Kana (Kad 1966)
Lipitud, lapitud, läheb õue, näitab tuulele p[erse]t? — Kana (Hlj 1899)
Tuhat turki, sada särki, siiski näitab tuulele perset? — Kana (Plt 1895)
Märtkene käü maad pite, sada hamõht säläh, olõ-õi oma ea, kuu, päiva ummeld, ei niidiga kist, ei nõglaga näidet? — Kana (Kra 1903)
Imänd läts üle nurme, tuul puhk persehe? — Kana (Kra 1894)
Tuule käe tudiseb, vihma käe vidiseb, lähäb tuppa tutsa-tatsa? — Kana (KJn b:dat-ta)
Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? — Kana tuleb tuppa (KJn 1926)
Kaks korda sündinud, ikka ilma nimeta? — Kana (Ris 1892)
Kaks korda sünnib, maad mööda kõnnib? — Kana (Trv 1889)
Uhke rüütel, kes kaks korda on sündinud? — Kukk (Vil 1943)
Jookseb ristimata, kakskord sündinud? — Kana (Kuu 1891)
Kaks kord sünnib, ristmata jooseb? — Kanapoeg (Kaa 1872)
Kaks kord sünnib, ristimata kõnnib? — Kana (KJn 1870)
Kaks kord sünnib ja ristimata elab? — Kana (JJn 1897)
Kaks kord sünnib, ristimata sureb? — Kanapoeg (Ris 1896)
Kats kõrd sündis, esi ilma ristimata? — Kana (Kan 1896)
Kaks korda sünnib, üks kord sureb? — Kana (Lai 1937/8)
Kes sünnib kaks korda? — Kana (Pst 1888)
Kats kõrra sünnüs ilma, taasperi pete tüöd? — Kana salitsäs (Se 1888)
Lehm tegi luu, luu vasika? — Kana, muna (Vig 1888)
Karu käpakile, perse pahupidi? — Kana (KJn 1936)
Kaks jalga all, sada pulsti pääl? — Kana (San b:dat-ta)
Kera jookseb õue peal, kaks pulka all? — Kana (Lai 1894)
Vasta tuuli läts perseh kinni, peri tuult vallali? — Kana (Se 1935)
Kui tuul aida tagalt, siis on aidauks lahti, kui tuul on aida eest, siis on aidauks kinni? — Kana saba (VMr 1888)
Väikse väratikse, tuul päästab, tuul paneb? — Kana händ (Pst 1888)
Kuru täis kulda, karvane jumal istub otsan? — Kana muneb (Hel 1889)
Ahi pääl, ahivars all? — Kana haudub (Vas v. Se 1894)
[Levikukaart]
Karune kuristab kivivare otsas? — Kana pesa peal (Tor 1888)
Kivivare nurme peal, vana karvand otsas? — Kana haub (Nõo 1897)
Karvane kurat ahervare otsan? — Kana munade pääl (Trv 1890)
Vanakurat kivivare otses? — Kana haub munakuhja ots (KJn 1936)
Valge kivivare ja karvane korat pääl? — Kana havvub (Puh 1889)
Kurat nurgas, ahervars all? — Kana haudub (Pst 1888)
Karune kurat keresel? — Kana muneb (Vän 1889)
Vanakurat nukan, kivine sild all? — Haudja kana (San 1967)
Härbär all, karune kurat peal? — Kana pesas (Tor 1889)
Valge kurat all, must kurat pääl? — Kana havvub (Puh 1890)
Karune Jumal ahervarre otsan? — Kana pesa pääl (Pst 1889)
Kure Jumal istub vare otsas? — Kana pesa peel (Kaa 1889)
Ahivars all, karvane Jummal pääl? — Kana havvub munne pääl (Võn 1895)
Karvanõ Jummal istus kividse keresse pääl? — Kana (Urv v. Krl 1892)
Karvanõ Jummal kambrõn, kivikeres kõtu all? — Kana munnõ pääl (Rõu 1889)
Karvanõ Jummal aho all? — Kana (Se 1934)
Kivine huuv, karvanõ Jummal pääl? — Kana sabistas (Räp 1892)
Ahuluud all ja karvanõ Jummal pääl? — Kana pesä pääl (Krl 1973)
Karune juudas valge vare otsan? — Kana haudub (Saa 1889)
Karvane kuningas istub kivivare otsas? — Kana haub (Pst 1888)
Karu kükitab kivikuhja otsas? — Kana haudub (Saa 1888)
Ahervars all, karukäpp pääl? — Kana haudumine (Krk 1890)
Karune kuusk kuldse ahervarre otsas? — Kana pesa peal (Pst 1891)
Ahivars all, karvane Ivan istus pääl? — Kana munemas (Rõu enne 1907)
Sõda peetäs raudvasartõga? — Kanad nokivad teri (Vas 1887)
[Levikukaart]
Koru Imal vare pääl? — Kana pesa pääl (Ans 1891)
Kõrede Jumal võrede piäl? — Kana munade piäl (KJn b:dat-ta)
Koreli Jumal võrade pääl? — Kana mune pääl (Ote 1892)
Koruva Jumal võrede pääl? — Kana munadel (Ran 1939)
Mörötö Jummal, korõtõ pääl? — Kana haud (Kan 1896)
[Levikukaart]
Mis loom see on, kes tagasipidi äästab? — Kana siblib (Jür 1888)
Kes künnab tagurpidi? — Kana (VMr 1889)
Ederperi künnab, tagurperi ääkab? — Kana (Vai 1889)
Redelita lakka läheb, tagurpidi äestab? — Kana (Hlj 1888/1902)
Tagurpidi töö tegija? — Kana (VMr 1890)
Edespidi sööb, tagaspidi teeb tööd? — Kana (JJn 1888)
Eetsi sööb, tagatsi teeb [tööd]? — Kana, kui ta libitseb (Muh 1872)
Tagaspidi teeb, edespidi sööb? — Kana (JJn 1897)
Katskõrra sünnüs ilma, taasperi tege tüöd? — Kana salitsäs (Se 1888)
[Levikukaart]
Hüpätelä ja keigütelä, tagurperi tüödä tehjä? — Kana siplimine (Kuu 1891)
Tiiruteleb, taaruteleb, tagurpäidi tüöda tegeb? — Kana (Kuu 1957)

Kari

Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? — Lammad, elajad, siad ja hobesed (KJn 1939)
Viiskümmend vintjalga ja kuuskümmend kontjalga, sada sarvikud ja tuhat tuttpiad? — [Lahendus puudub] (Mar 1938)
Tuhat tutulutulist, sada sarvilist? — Kari (Pst 1888)

Kass

Tüdruk istub, emand tellab? — Kass ja kassi saba (Kuu 1892)
Siidikera, niidikera, aganakott ja toobripuu? — Kass (PJg 1928)
Kaks siidikera, üks niidikera, kõlkakott ja tooripuu? — Kass (Aud 1889)
Siidiniidi kerä, tubakukott ja tuuvripuu? — Kass (Puh 1894)
Siidikera, niidikera, hiirekott ja toobripuu? — Kass (Koe 1925)
Siidikera, niidikera, aganakott ja tuuleluud? — Kass (Saa? b:dat-ta)
Siidiniidi kera, seitse auku sees, aganakott ja toobripuu? — [Lahendus puudub] (Trt 1925)
Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel? — Kass (Pal 1889)
Een nui, takka tääk, rotikammer keskel? — Kass (Rõn 1888)
Eest kui nui, tagast kui teivas, keskel hiirte kelder? — Kass (MMg 1888)
Nui ehen, piits taga, hiirekeller keskel? — Kass (Pst 1935)
Nupp iin, nuul takan, hiirekeldre keskpaigan? — Kass (Kan 1888)
Nutt eden, teevas taga, hiirekamber keskel? — Kass (Kod 1888)
Tomp iin, toru takan, hiirekarp keskel? — Kass (Kan 1896)
Kerä iin, ora takan, keskel hiirekeller, neli tulpa all? — Kass (Har 1927)
Üteh otsah ora, tõõsõh otsah kerä, keskpaigah hiirekeldre? — Kass (Se 1928)
Kera iis, tüür taga, hiirekeller keskel? — Kass (Tor 1985)
Otsast upin, keskelt kera, tagant ora? — Kass (San b:dat-ta)
Neli tömpi jalga, kaks kikki kõrva, hiirekeller keskel, väätsipuu taga? — Kass (Hel 1948)
Neli tilli-talle, kaks kirri-kõrri, üks sirr-sorr, hiirekeller keskel? — Kass (Trv 1889)
Mees läheb lakka, latt seljas, nodi ees, hiirekamber keskel? — Kass (Trm 1935)
Nui ees, vääts taga, hiirekelder keskel, isi igerik ja agerik, aga istub istme pial? — Kass (Han 1969)
Neli nippijalga, kaks kikkikõrva, suur pikk tolu-lolu? — Kass (Vil 1888)
Jaal tal hele just kut pill, magu nagu vesivill, kaks kikikõrva peas, neli tompajalga all, suur pitk tolu-lolu taga? — Kass (Muh 1976)
Kaits kikki kõrva, neli tillilalli, suur pitk tolu-lolu taga? — Kass (Pst 1893)
Kaks läikisilma, kaks kikikõrva, neli tömpajalga ja pikk tolu-lolu taga? — Kass (Tor 1985)
Kikkis kõrvad, kiilus silmad, eritoru tagaotsas? — Kass (Rak 1892)
Kats tirri-tärri, neli tilli-talli, üts sirr-sorr? — Kass (Krl 1887/9)
Neli tömpi jalga, kaks kikkikõrva, hiirekeller keskel, väätsipuu taga? — Kass (Hel 1948)
Ora ees ja kera keskel ja töllu-löllu taga? — Kass (MMg 1988)
Silma ku sibulakõsõ, käpä ku kääriperäkese, kõrva ku kõolehekese, hand ku siidilint? — Kass (Urv 1964)
Saba saksa tokikene, kõrvad kullalipukesed? — Kass (Ran b:dat-ta)
Mees läheb metsa, kuusk seljas? — Koera saba püsti (Nrv 1904)
Mees läheb lakka, teivas seljas? — Kass (Lai 1897)
Mees lähäb kaba mööda lakka, teivas pihal? — Kass (Jõh 1889)
Must kurat läheb lakka, toobrepuu seljas? — Kass (Plt 1894)
Vanamees kõmbib tuba kaudu, tooripuu selgas? — Kass (Kaa 1889)
Mees keib mööda tuba, teivas selgas, aga kellegist ei löö? — Kass (Noa 1927)
Mees läheb elu pääle, palk perses? — Kass (Kär 1890)
Andre aho pääl, pikk pars perseh? — Kass (Se 1928)
Aadu läheb lakka, hang seljas? — Kass (Rak v. Sim b:dat-ta)
Rätsep läheb katusele, küünarpuu jookseb järele? — Kass (Saa 1939)
Tädi läits aita, tääks sällän? — Kass (Hel 1962)
Mees läheb lakka, latt seljas, nodi ees, hiirekamber keskel? — Kass (Trm 1935)
Mees istub nurkas, vaigulatrid põlevad? — Kassi silmad (Käi 1896/7)
[Levikukaart]
Makil silmad, makil kõrvad, makil saba taga ka? — Kass (Tür 1931)
Maugul silmad, maugul kõrvad, maugul piik perses? — Kass (Kos 1896)
Ise igevik, ise agevik, ise istub istme pääl? — Kass (Tor 1887)
Nui ees, vääts taga, hiirekeller keskel, isi igerik ja agerik, aga istub istme pial? — Kass: nui – pia, vääts – saba, hiirekeller – kõht (Han 1969)

Kits

Muista mueru, muerust sueru, suerust sordu, sorrust siguriaia peldu? — Kitse juoks (Kuu 1939)

Koer

Sõklane kott nelä tulba otsahn? — Pini (Lut 1894)
[Levikukaart]
Murukööräk? — Peni (Ote 1889)
Mõista ar', üts muruköörätüs? — Peni (Urv 1933)
Veib sibul, väib sibul, üle aia eib sibul? — Koer läheb üle aja (Vll 1890)
[Levikukaart]
Päeval karjas, öösel orjas? — Koer (Hel 1879)
Pea nöökus, perse köökus, jalad all kui murakalehed? — Koer (Tor 1888)
[Levikukaart]
Palla luu, palanu kooriku ja askhunik maata? — Koer (Ote 1890)
Pallas luu, palanu koorike, oma rõõvaga teeni, külm küllease, hunikul uni magada, kõtuvara kasin? — Koer (Trv b:dat-ta)
[Levikukaart]
Muri murki, rääbistörki, läheb üle õue iste-törki, vas-vili-välistu törki? — Hunt läheb koeraga (MMg 1888)
Tölki-tölki, rääbistölki, üle õue öörens-tölki, vas-vilistu tölki? — Koer (Äks 1890)
Õõra-õõra õõrand-tölki, üle õue õõrand-tölki, ajateibas rääbis-tölki, vas-vilstutölki? — Varblane (Hlj 1895)
Vilisti-vilisti, vilken-tilken, üle õue õlken-tälken? — Kass (Hlj 1888/1902)
Mooris mutter vas-vilistse-vilken, üle õue õlken-tilken, jalad mooramaa sugust, ise nedupää jänes? — Kass (Trm 1897)
Mees lääb metsa, kõver kaikas selgas? — Koer (Vig 1869)
Mees kõnnib rattas seljas? — Koer (Hls 1893)
[Levikukaart]
Kõver kuus kooba läve een? — Peni hand (Ote 1893)
Kõvver kuusõkene kooba suu een? — Pini hand (Rõu 1957)
Kumer kuusk kooba ääre pääl? — Koera saba (Hls 1889)
Koop kõvera kuuse all? — Koera händ (Krk 1889)
Kõvver petäi kooba lävel? — Koera saba (Krl 1973)
Kõver kask kasvab koopa suu ees? — Koera saba (Trv 1962)
Kõver kuusk keldri lael? — Koera saba (Kad 1899)
Kuusk keldri ukse ees? — Kassi saba (LNg 1895)
Kõver kuusk kasvab keldri luugil? — Sea saba (Plt 1981)
Must kuusk, keldri luuk? — Koera saba (Jõh 1935)
Kõver kuusk keldri suu pääl? — Koera sava (Hlj 1895)
Keller kõvera kuuse all? — Koera perse (Tor 1887)
Kõver kuusk kasvab saueaugu ääre peal? — Koera saba (Tor 1889)
Kõver kuusk naeriaugu ukse ees? — Koera saba (Koe 1909)
Karun kuusk jõe kaldal? — Koera saba (Pil 1894)
Auk all, kolk peal, kelder kõvera kuuse all? — Koera auk (VMr 1890)
[Levikukaart]
Kõre kuusk kaldas, hiireauk mättas? — Koera saba (Vil b:dat-ta)
Kõver kuusk kalda pääl, hiireauk juure all? — Kassi saba (Saa 1928)
Oherdiauk mätta sees, kõre kuusk veere pääl? — Koera händ (Pöi? a:dat-ta)
Kõver kaigas hiireaugu ees? — Koera saba (JJn 1888)
[Levikukaart]
Kõvver passun akne pääl? — Peni hand (Krl 1887/9)
Vana-virti, ahverkuuti, kõver pasun akna pääl? — Koer (Trv 1888)
Vana juut, vakerkuut, kõver pasun sanna akna pääl? — Koer (Trv 1889)
[Levikukaart]
Auk all, kaigas peal? — Koera saba (Lai 1897)
Auk all, augu peal kaegas, kaika peal karvad? — Koera saba (KJn 1932)
Kau all, kaigas pial? — Kassi saba (Han 1972)
Auk all, kolk peal, kelder kõvera kuuse all? — Koera auk (VMr 1890)
[Levikukaart]
Suvõl om piirak, a talvõl vatsk? — Pini (Se 1935)
[Levikukaart]
Tiira-tiira, põntst? — Pini heitas magama (Kan 1888)
Tsiira-viira, tsökst? — Koer heidab magama (Võn 1926)
Tsoori vatska, tsoori vatska, lopst? — Pini heitäs magama (Se 1937)
[Levikukaart]
Rõngas, rõngas, kõks? — Koer heidab magama (Pst 1893)
[Levikukaart]
Ümmer, ümmer, potsti? — Koer heidab magama (Trv 1897)
Ümbre, ümbre, mütst? — Peni heitäs magama (Ote 1893)
Ümber, ümber, keks? — Koer heidab puhkama (Lai 1923)
Kierleb, vierleb, vups? — Koer heidab magama (Kod 1889)
Keerleb ja pöörleb, enne kui ta magama paneb? — Koer (Phl 1938)
Käänä, käänä, satte maha? — Pini, kun lätt magale (Lut 1894)
Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? — Koer (Pee 1928)
Neli tükki teevad asent, kaks näitavad tuld, viies heidab pääle? — Koer (Khk 1958)
Neli teeva asent, kaits näitava tuld, üits lammes pääle? — Peni (Ote 1888)
Neli säädva asõnd, kats pidävä tuld, üts hiitäs pääle makama? — Pini (Räp 1892)
Neli teevad voodit, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? — Koer (Phl 1937)
Kaks näitvad tuld, [neli] teevad aset, [üks] heidab sisse? — Koera silmad, jalad, ise (Kär 1890)
Kaks näitvad tuld, neli tegevad asent, üks langeb peele? — Koer (Kaa 1889)
Neli tükki teevad aset, viies heidab magama? — Koer (Kul 1936)
Neli teeb aset, viies näitab tuld? — Koer teeb magamiseks aset (San 1976)
Neli teevad pesa, kaks näitavad tuld? — Koer teeb pesa (KJn 1932)
Üks tege asend, kats näütävä tuld? — Pini tege asõnd (Plv 1888)
Neli meest teevad voodid, kaks näitavad tuld? — Koer heidab magama (Hel 1874)
Neli teevad tööd, kaks näitavad tuld, üks heidab peale? — Koer teeb aset (Tor 1963)
Neli teeb aset, üks näitab tuld, kaks vaatab üle, üks heidab magama? — Koer heidab magama (Ris 1892)
Kaks kuulevad, kaks näevad, neli teevad aset ja üks heidab pääle? — Koer heidab magama (Vil 1888)
Neli teeve aset, kaits näitäve tuld, üits pühib põrmandut, üits heidäb sissi? — Koer (Trv 1890)
Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, kaks tõrjuvad koeri eemale, üks heidab peale? — Lehm (Kei 1927)
Neli andab, neli kandab, kaks näütäb tuld, kaks tegeb aset, üks hoidab kueri? — Lehm (Kuu 1911)
Neli teevad aset ja kaks teevad aset, viies teeb karavihu, kuus heidab magama? — Koer (Amb v. JMd 1937)

Kukk

Kuldtäkk, hõbelakk, säresapist saba taga? — [Lahendus puudub] (Vai 1893)
Üks mees, mitu naist? — Kukk (Rõu enne 1907)
Siidi-niidi nupuke tare harja otsas? — Kuke hari (Pst 1891)
[Levikukaart]
Mees käib õues, punane müts pias? — Kukk (Aud 1964)
Punase mütsiga poiss läheb pööningul, kott sellas? — Kukk (Hää 1938)
Mees käüb toas, punane lakk peas? — Kukk (Krj v. Mus b:dat-ta)
Mies mäe otsan, verrev kauss pää otsan? — Kikas (Krl 1887/9)
Mees läheb lakka, lihavaagen pea pääl? — Kukk (Iis 1936)
Poiss lääb lakka, lihavaagen suus? — Kukk läheb lakka (Kad 1888)
Isand läheb lakka, lihavaagen pea peal? — Kukk (Var 1947/8)
Mees leheb loudile, lihavaagen pees? — Kukk (Emm 1938)
Mees parsil, lihavaage pääs? — Kukk (Rei 1889)
Kuningas läheb tua pääle, lihavaanas pea pääl? — Kukk (Pär 1888)
Vanamees kõnnib tua pial, lihauage pia pial? — Kukk (Muh 1949)
Peremees kõnnib toa peal, lihavaagen pea peal? — Kukk (Muh 1951)
Toomas toa peal ja lehavang pea peal? — Kukk (Mih 1948)
Mees köntsib tuba kaudu, lihavaage pääs? — Kukk (Jäm 1896)
Kuningas kõnnib tuba pidi, lihavaanas pea peal? — Kukk (Hää 1934)
Jaan käib tuba kaudu, lihavaage peas? — Kukk (Kaa 1938)
Peetrus seerib tuba kauda, lihavaanas pää pääl? — Kukk (Hää 1939)
Mees keib õues, lihavaage pees? — Kukk (Khk 1939)
Mees leheb pööningule, lihavaagen pea peal? — Kukk (Phl 1938)
Mees läheb ees, lihavaage pääs, naine läheb taga, rapipiru järel? — Kukk ja kana poegadega (Rei 1889)
Vanamees laulab laudil, verevaang pea peal? — Kukk (Han 1937)
Miis lätt lakka, lihaliud pää pääl? — Kikas (Võn 1895)
Mees lähab redelt mööda laudile, lihaliud pää otsas? — Kukk (Vil 1894)
Mees laulab toa peal, lihaliud pea peal? — Kukk (Vän 1922)
Miis lätt tare pääle, hoiab lihaliuda pää pääl? — Kikas lätt orsile (Ote 1895)
Mees kõnnib tare harjal, lihaliud pea pääl, katsu ei anna kellelgi? — Kukk (Vil 1891)
Kuningas kõnd tare takan, lihaliud pää otsan? — Kikas (Võn 1888)
Miis lähab müüda nurka üles, lihaliud pia pial? — Kukk lähab õrrele (KJn 1939)
Miis kõnd mäkke müüdä, lihaliud pään? — Kikas (Ote 1889)
Mees läheb magama, lihaliud peas? — Kukk (SJn b:dat-ta)
Vanapagan pöönikul, lihaliud pää pääl? — Kukk (Hls 1891)
Mees ronib elu peele, lihakauss lagipeel? — Kukk (Kaa 1947)
Vanamees toa peal, verepütt pea peal? — Kukk (Kse 1889)
Mees läheb lakka, lihatõrs pealael? — Kukk (VMr 1890)
Mees läheb parsile, lihane lipp peas? — Kukk (Hel 1888)
Miis kõnnib tua pääl, lihatükk pää pääl? — Kukk (Hls 1887)
Mees huikab ümber tare, lihapatsak pää otsas? — Kukk (Saa 1895)
Poiss lähäb lõsnale, lihapank pea peal? — Kukk (LNg 1938)
Vanamees laulab puu peal, tükk liha turja peal? — Kukk (Lih 1968)
Mees läheb laudile, matt pea otses? — Kukk (Tor 1889)
Jänes istus mää pääl, lihatutt pää pääl? — Kikas (Kan 1896)
[Levikukaart]
Härg mürrä müürü seeh, lihaliud pää pääl? — Kukk (Se 1937)
Härg müüg moro pääl, lihaliud pää pääl? — Kikas kirg, hari pääh (Se 1888)
Must härg kõnd ümmer tare, lihaliud pää pääl? — Kukk (Krk 1889)
Must mees muru pääl, tükk liha turja pääl? — Kikas (Hel 1889)
Must mees muru pääl, mõõgad suured selja pääl? — Kukk (Võn 1895)
Must Mikk muru pääl, lihakints turja pääl? — Kikas (Urv 1890)
Must kurat moro pääl, tükk liha turja pääl? — Kikas (Võn 1889)
Must mees muru pääl, lihaliud pää otsan? — Kukk (Pst 1935)
Keskelt kahe kargu pääl, luust habe ja lihast nägu? — Kukk (HMd v. Ris 1874?)
Mees [kahe] kargu peal, lipp lipi peal, lapp lapi peal, luust nokk ja lihast lott? — Kukk (Tln b:dat-ta)
Muhu trumm käib kahe kargu peal, luust nägu ja lihast habe, sajakordne kasukas selgas? — Kukk (VMr 1891)
Mõista, mõista mõõtrum, läbi viie veetrum, kes käib kahe karguga, sada lappi kuue pääl, luine habe, lihane nägu? — Kukk (HMd v. Ris 1874?)
Luust suu ja lihast habe? — Kukk (Mus 1939)
Tippi-tappi maalt tuli mees, lippit-lappit särk säljan, harja kand, pääd ei sui? — Kukk (Hel 1889)
Tuleb üks mees tippen-tappen, sajalapiline ülikond, tal on üks kamm, aga sellega ei kammi? — Kukk (Prn 1933)
Kuningas õues, kuldkroon pääs? — Kukk (Äks 1933)
Ei ole kuningas ega suurvürst, aga siiski käib kannusis ja äratab kõik üles? — Kukk (Nrv 1905)
Kannab kannuseid, aga ratsa ei sõida? — Kukk (Hää 1934)
[Levikukaart]
Kuningas tulõ tarrõ, löüd kulla läve alt? — Kikas tulõ, löüd terä maast (Se 1939)
Kuningas tuleb tuppa, leiab kullatera ukse alt? — Kukk (Võn 1897)
[Levikukaart]
Lebo puhk lehespilli? — Kikas kirg (Se 1929)
Libo puhk liina otsah, kuts kooljit üles? — Kikas kirg (Se 1953)
Heiko-leiko lehespilli, kutsup kooljid üles? — Kikas (Vas 1894)
Lehvitab ja lähvitab, saab õrrele, siis häälitseb? — Kukk (Vän 1887)
Mul on kena laulusuu, nägu pikk ja puhas luu, osalt olen õpetaja, osalt une lõpetaja, Jumal annab mulle kuue, iga aasta jälle uue? — Kukk (Rap 1928)

Lammas, oinas

Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? — Lammas (Amb 1894)
Kuub, kasukas ja pehmed kingad, kõik mäed ja orud läbi käib? — Lammas (Kad 1968)
Kes on aasal, kasukas seljas? — Lammas (Kuu 1973)
[Levikukaart]
Õpetaja tõstab sõrme, kogudus tuleb uksest välla? — Lammas situb (LNg 1938)
Ennem kogudus ei tule välja, kui õpetaja näitab sõrmega? — Lammas situb, saba üleval (VMr 1891)
Kirikhärra tõstab sõrme üles, rahvas tuleb välja? — Lamba sittumine (Kuu 1938)
Papp näiteb sõrme, kogudus läheb välje? — Lammas pägeldab (Jõh 1891)
Köster näitab näpuga, rahvas tuleb rutuga? — Lammas laseb pabulaid (Kad 1972)
[Levikukaart]
Peremies tostab peitlä üles, kaik pere lähteb pilla-palla? — Lamba sittumine (Kuu 1892)
Vägi läheb välja, peremehe peial jäeb püsti? — Lamba sittumine (Hlj 1888/1902)
[Levikukaart]
Taaderaint löeb pöialt? — Lammas liigutab oma saba (Kos 1892)
Sada roodu tantsivad, pänt-rönt lööb pöialt pääle? — Lammas situb (Tor 1888)
Sada rootslast tantsivad, pungel lööb pöialt peale? — Lammas situb (Trt 1927)
Sada saksa tantsivad, pöial peal pöögeldab? — Lammas tühjendab end (Vän 1933)
Hiiu tõstab pöialt, must roots hüppab? — Lammas situb (PJg 1888)
Pekker kiputab pöialt, mustad saksad tantsivad? — Lammas situb (Kär 1890)
Mustad saiad tantsivad, pekker ise luiskab pöialt? — Lamba s[i]tt (Ans 1891)
Pönt sööb pöialt, mustad röövlid tantsivad? — Lammas situb (Kse 1889)
Mustad talled tantsivad ja Simson lööb sõrme peale? — Lammas s[i]tub (Plt 1899)
[Levikukaart]
Kui eläb, siis sööb heinä, kui surnud, siis sööb leibä? — Lammas (KJn b:dat-ta)
Eest mökitab, takka lipitab? — Oinas (Pil 1888)

Lehm

Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? — Lehm (Rõu 1936)
Kaks latti, kaks tutti, neli maasronijat, viies sõjapäälik? — Lehm (TMr 1923)
Neli andjad, neli kandjad? — Lehm (Har 1895)
Neli kannavad, neli annavad, üks parmupiits? — Lehm (Hag 1888)
Neli andjad, neli kandjad, kaks törivad koera? — Lehm (Hel 1893)
Kats koeratääki, üts parmupiits? — Härg (Nõo 1888)
Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? — Lehm (PJg 1928)
Neli kannab, neli annab, kaks koeraärinat ja üks parmupiits? — Lehm (Trm 1942)
Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaigast, üks parmupiits? — Lehm (Sim 1929)
Neli kannab, neli annab, kaks koerakaigast, üks parmupiits? — Lehm (Plt 1894)
Neli andjat, neli kandjat, kaks koerapura, üks parmupiits? — Lehm (Krk 1974)
Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? — Lehm (Kan 1895)
Neli kanjat ja neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? — Lehm (Kan 1937)
Neli andjat, neli kandjat, kaits trääsjät ja üits parmupiitsk? — Lehm (Ote 1982)
Neli anjad, neli kanjad, kats kaitsjad, viies parmupiitsk? — Lehm (Kan 1895)
Neli anjat, neli kanjat, kaits kurja karjamõõka, üits parmupiits? — Lehm (Ote 1889)
Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? — Lehm (Har 1888)
Neli andvad, neli kandvad, kaks taevatugi, üks parmupiits? — Lehm (Var 1888)
Neli annavad, neli kannavad, kaks kaitsevad koeri ja üks sapsib sadasid? — Lehm: [neli] nisa, [neli] jalga, [kaks] sarve ja saba (Vil 1938)
Neli andvad, neli kandvad, kaks hoidvad koera, üks peksab ümber sitatanni? — Lehm (Kaa 1872)
Neli kannab, kaks kaitseb, üks lööb tagalt järele? — Lehm (SJn 1893)
Neli andjad, neli kandjad, kaks käsarad, üks viht? — Lehm (Rak 1893)
Kats juhiva, kats kaitsva penni, neli kõnnive, üts aja takast? — Lehm (Rõn 1909)
Neli annava ja neli kannava, kaits kaitsevad koeri, kaits juhatavad teed, üits teeb taga tilla-tolla? — Lehm (Trv 1960)
Neli nigi-naginad, kaks koeraharijad, kaks teejuhtijad, üks parmupiits? — Lehma jalad, sarved, silmad ja saba (Lai 1888)
Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, kaks tulenäitajat ja üks parmupiits? — Lehm (JJn v. Koe 1928)
Neli anjat, neli kanjat, kats tulenäitajat, kats pinipuskjat, üts parmupiitsk? — Lehm (Plv 1956)
Neli kandjad, neli andjad, kaks näitavad tuld ja kaks loevad taevatähti? — Lehm (KJn 1961)
Neli andjad, neli kandjad, kaks näitavad tuld, kaks kuulatavad pealt, kaks tõrivad vastu, üks lükkab takka? — Lehm (Aud 1895)
Neli kandjad, neli andjad, kaks terävad, kaks nüridad, teejuht ja parmupiits? — Lehm (Saa 1889)
Neli annab, neli kannab, kaks kuuleb, kaks näeb, kaks kaetseb koeri? — Lehm (SJn 1894)
Neli kannavad, neli annavad, kaks kuulevad, kaks näevad, kaks tugevat vahivad taeva poole, üks kaitseb koeri? — Lehm (Vil b:dat-ta)
Neli andjad ja neli kandjad, kaks nägijad, kaks kuuljad, kaks haesuaajad, üks parmupiits? — Lehm (Ris 1937)
Neli andjad ja neli kandjad, kaks kuuljad ja kaks nägijad, kaks tuutuluutud ja parmupiits? — Lehm (VJg 1921)
Neli andvad, neli kandvad, üks puhub luike, kaks näitavad tuld? — Lehm (Tõs 1921)
Neli kannab, neli annab, tolulolu auk ja parmupiits? — Lehm (Rak 1969)
Haenaküin, parmupiitsk? — Lehm (Krl 1887/9)
Kaks klaasi, kaks tossutoru, kaks koeratääki, neli andjat, neli kandjat, üks parmupiits? — Lehm (Nõo 1888)
Neli suusõkjat, kats taivakaejat, üts parmupiits? — Lehm (Kan 1964)
Kaks nägijat, kaks kuuljat, kaks kaitsjat, neli seisjat, neli andjat, tüvi üleven pool, ladu mahan pool? — Lehm (Hel 1889)
Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, kaks tõrjuvad koeri eemale, üks heidab peale? — Lehm (Kei 1927)
Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? — Lehm (Rõu 1936)
[Levikukaart]
Nelli sumps suud pite, kats kaes taivahe? — Lehm (Se 1977)
Neli sõkva suud pitten, kats kaesõ taiva poolõ? — Lehm (Rõu 1896)
Neli suu sumpjat, kats taiva kaejat? — Lehm (Rõu 1889)
Neli soosulpi, kaks taevatugi? — Lehm (Hää 1889)
Nelli somp suud piti, kats kaes taivahe, üts tulõ hindäst takah? — Lehm (Se 1931)
Kats kaes taivahe, neli sumps suud pite, viies vedas vett pite? — Lehm (Se 1951)
Nelli solgivad sood, kaks kaaluvad ilma? — Hunt (SJn 1889)
Neli suu sõkjat, kats taeva kaejat, üts parmupiits? — Lehm (Kan 1964)
Neli sump suud pite, kats kaes taivahe, nelägese sõsarit üte kaivo kusõsõ? — Lehmänisa' (Se 1929)
Iist irki-orki, tagant viuh-väuh? — Lehm (KJn 1936)
Iist irk-ork, tagant viuh-väuh ja pambud lõhki? — Eläjäs (KJn 1936)
Vesi jookseb vasta mäge üles? — Lehm joob (KJn 1870)
[Levikukaart]
Üösel kulkib, päiväl kulkib, üösel kulkib ühtepuhku? — Luom mäletseb (Kuu 1911)
Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma? — Lehma keel (Tor 1889)
Üks halg kütab kahte ahju? — Lehma keel (Vän 1897)
Üks halg täidab kaks ahju? — Veikse keel (Tor b:dat-ta)
Kats ahju ja üts suu ja puuhalg käü tõsõst ahjust tõistõ? — Lehm mäletäs (Ote 1891)
Üks hark kütab kaks ahju? — Lehma keel, lakub mõlemaid ninasõõrmeid (Kuu 1903)
Üks puu kütab kahte ahju? — Lehm lakub sõõrmid (Tor 1889)
Üks roop kütab kahte ahju? — Lehma keel keib ühest ninasõõrmest teise (Emm 1938)
Üts kuuk kütt kattõ ahju? — Lehma keel pühib ninasõõrmeid (Se 1938)
Üks kütja puudeta, kaks ahju ühekorraga? — Lehm nilpab nina (VJg b:dat-ta)
Tüi ülespidi, ladu alaspidi? — Looma händ (Rei 1889)
Ladu all, tüvi pääl? — Lehma saba (Trv 1893)
Mis kasvab tüi ülespoole, latv allapoole? — Hobuse saba (Tõs 1890)
Kadakas kasvab jõe ääres, tüigas ülespidi, ladu alaspidi? — Saba (Pst v. Pil 1895)
Kuusk kasvab mäe külje pääl, ladu allpool, tüvi ülevalpool? — Lehma händ (Pst 1888)
Kask kasvab Kolgatal, ladu all, tüvi pääl? — Lehma saba (Hls 1896)
Puu kasvas, tüvi ülevänpool, ladu maanpool? — Lehmä hand (Ote 1893)
Raag rannatee veeren, ladev alla, tüvi üles? — Mehe habena (Võn 1888)
Kõik metsalatvad ülespoole, aga ühel allapoole? — Hobuse saba (HJn 1890)
Kaks nägijat, kaks kuuljat, kaks kaitsjat, neli seisjat, neli andjat, tüvi ülevenpool, ladu mahanpool? — Lehm (Hel 1889)
Ladvast kasvab, tüvest ei kasva? — Lehma saba (San b:dat-ta)
Kaits kaske kasvas üttest juurest vällä? — Lehmä sarve (Krk 1890)
[Levikukaart]
Üts mägi, neli lätõt? — Lehma utar (Vas 1888)
[Levikukaart]
Kuum kivi aida all? — Lehma udar (TMr 1890)
Kuum kivi aida all, neli neitsitinu pääl? — Lehma udar ja nisad (Noa v. Hii 1887)
Kuum kivi aida veere all? — Lehma udar (Nõo 1888)
Kuum kivi aida nuka all? — Lehma udar (MMg 1888)
Kuum kivi aida trepi all? — Lehma udar (Amb 1896)
Kuum kivi kua läve all? — Lehma udar (Trv 1890)
Kuum kivi ahju põhja all? — Lehma udar (Trv 1889)
Kumm kivi aida ääre all? — Lehma udar (KJn b:dat-ta)
Palav kivi aida veere all? — Lehma udar (MMg 1887)
Lämmi kivi aida all? — Lehma utar (Plv 1889)
Aida all valgõ kivi? — Kanamuna (Rõu 1932)
Hall kivi kõlgub aeda all? — Lehma udar (Tor 1889)
Kummi kerä aida all? — Lehmä udar (KJn 1898)
Valge kivi aida all, neli pütsikud otsan? — Lehmä utar (Har 1889)
[Levikukaart]
Neli pütsigäd aeda all? — Lihm (Har 1946)
Valge kivi aida all, neli pitskid otsan? — Lehma utar (Har 1957)
Neli auku niidikeras? — Lehma udar (Rak 1892)

Siga

Köster kündis, paadam patsis, ingel laulis keset küla? — Siga, lammas ja kukk (Trt 1895)
Mees lääb mõtsa, selg teibid täis? — Siga (Trv 1890)
Mees läheb väljale, teibad seljas? — Siga (Iis 1889)
[Levikukaart]
Ilm uiskab, taevas tuiskab, maapüeraja küined püsti? — Siga rukkijahu- koti kallal (Kos b:dat-ta)
Köverik läks üle maapööra ja maapöör aas sussid püsti? — Mees viskas siga loogaga, siga kukkus seliti, jalad püsti (Pöi 1956)
Maapööraja lõi neli posti püsti? — Siga (Ote 1955/6)
Põllumiis maka, küppär tõsõ küle pääl? — Tsiga (Kan 1895)
Kuu kupitseb, päike sapitseb, maapöörja magab maas, kübar ühe külje pääl? — Ader, kukk (Hls 1893)
Maapöörja maha lööd, seitse inglid ikeve? — Emis maha lööd (Trv v. Rõu 1895)
Kuu kupendab ja päev sapendab, maapöörja magab maas, seitse hingelist laulavad selja taga ja puunärija saab poolest ilma? — Üks voorimees oli kõrtsi sea maha löönud, kes tema koorma ära oli lõhkunud, siga oli maapööraja, seitse hingelist on põrsad, puunärija on kits, selli oli ta penni külge üles poonud ja päev oli looja läinud ja kuu tõusnud (Saa 1895)
Ilm hõiskab, taevas tuiskab, vana roonapas külili maas? — Surnud siga (Mär 1939)
Kuuda kupatsi, pääda päkatsi, maaküdi neli lala ülespidi, lõugati-ristati üte külje peal? — Hiidlane tappis sea ja kitse kõrtsi hoovis (Mär 1939)
[Levikukaart]
Puhkam-pahkam tulli tuppa, puhus mulda, leidis kulda? — Siga (Muh 1896)
Tuhka-muhka tulli tuppa, puhus mulla, leidis kulla, panni seinapakku? — Põrsas (Muh 1937)
Tuleb tuppa tissit-tässit, puhub mulla, leiab kulla? — Siga tuleb üle läve tuba, leiab sääl maast levaraasuksi (Krj 1938)
Tipa-tapa tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla, pistab seinaprao vahel? — Siga songip (Krk 1936)
Tuleb sisse tiks-täks, lähäb välja niks-näks, kaotab kulla, jätab mulla? — Kana tuleb munele (Pst 1888)
Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla? — Kana odras (Vil 1893 )
Tulli tuba Tuka-Juku, puhus mulla, leidis kulla, peitis seinaprau vahele? — Tuhalabidas, tuli ahjus (Krj v. Mus b:dat-ta)
Läheb tuppa, võtab kulla, puhub mulla? — Koer (Tor 1887)
Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? — Kana tuleb tuppa (KJn 1926)
Pool sirkel ja pool vinkel? — Sia tuhnimine (Plt 1894)
Mies künnäb, aga hoost ega atra põlõ kusagil? — Mees roolib laeva (Khn 1934)
Sandi' laulva, kerik lammõs? — Immis (Lut 1925)
[Levikukaart]
Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä? — Emmis põrsastega (Kod 1887)
Tiirutele, taarutele, sõreda sõsterite järele? — Siga poegadega (MMg 1889)
Siilu sõidab müödä tieda, siilul sõsterid järel? — Emmis põrsastega (KJn 1898)
Sõiru sõidab teeda mööda, sõirul sõstrad järel? — Emis poegiga (Vil 1875)
Sõõrud teile, sõõrud meile, sõõrul sõsterid järele? — Siga põrsastega (Pal 1889)
Pere jookseb teeda mööda, sõre sõsterad järele? — Põrsad emmisiga (Vil 1891)
Tira joosk teed mööda, seili sepiva takah? — Emis poigega (Räp 1875)
Toora lätt tiid pitte, sesseri sebivä takah? — Immis põrsitega (Räp 1891)
Tepu kõnnib teeda mööda, Tepul tiirelid järel? — Emis põrsastega (Kuu 1909)
Tiiu sõedab teeda mööda, ajab aru aeda mööda, Tiiul tillerid järele? — Siga põrsastega (Kos 1892)
Pere sööb, laud laulab? — Emis imetab põrsaid (Lai 1904)
Pere süü, laud liigus? — Siga imet poige (Urv 1932)
Pere sööb, laud röögib? — Emmis oma põrstega (Hls 1889)
Pere sööb ja rend loeb? — Emis imetab põrssaid (Ans 1891)

Vasikas

[Levikukaart]
Igä päivä kängä jalan, karu päis kask sällän? — Lammas (Rõn 1889)
Kiitsa-käätsa känga jalahn, karvupidi kasuk sälähn? — Lehm (Rõu 1896)
Meile tuleva külälise, karupäide kaskalidse? — Karja kodutulek (Ote 1893)
Küläline tuleb meile niiteveerest, tiikeveerest, ega päev tal kenga jalan, karupidi kasuk sellän? — Lehmelajas (Trv 1897)
Meile tuli võeras Võnnumaalt, kesse iga päe kõnnib kingad jalas ja karvapidi kasuk seljas? — Härg (Nõo 1898)
Meile tulli meeli maalt ja teile tulli teeli maalt, imeline loomakene, tal pahurpidi kasuk seljas, igavetse kinga jalas? — Talleke (Võn 1895)
Meile tulep meeli võõras, meeli võõras, keeli võõras, egä päivä kängä jalan, karupidi kask sälän? — Lehm (Võn 1889)
Meile tuleb meele võõras ja keele võõras, karopidi kask sälän ja igävetse kängä jalan? — Vasikas sünnib (Kam 1891)
Meile tuli miili võeras, miili võeras, kiili võeras, kiililaga kingad jalas, karvupidi kasuk seljas? — Lammas (Äks 1894)
Meile tuli meeli varas, meeli varas, keeli varas, igavetse känga jalan, karupäide kask sälän? — Vask (Rõn 1935)
Meele tule meeli jala, keeli jala, ega päivi karvopidi kask sälan? — Lehm (Plv 1890)
Meele tulõ meeliline, meeliline, keeliline, ega päiv tal kängä jalah, karvopäädi kask täl säläh? — Lammas (Plv 1903)
Eelijäs, meelijäs, iga päivä kängad jalas, karvupäidi kasukas seljas? — Lehm (San b:dat-ta)
Eeli tulli, meeli tulli, karvopidi kaska sällän? — Lammas (Plv 1888)
Mees see tuli meesijas, tuli tuli keesijas, karvupidi kasuk seljas, igavesed kingad jalas? — Karo (Rõu enne 1907)
Meele tulle meeste tsõtsõ, meeste tsõtsõ, naaste nado, ega päiv, känga jalah karvopäidi kaske säläh? — Lammas (Räp 1875/7)
Tule meile Meerimaalt, Meerimaalt ja Keerimaalt, igävese kängä jalan, karupidi kasuk sällän? — Vasik (Krl 1887/9)
Tuleb meile Meerimaalta, Meerimaalta merda mööda, igavesed kingad jalas, karupidi kasuk seljas? — Karu (Trv 1889)
Meile tulnud Meerima, Meerivast tulnud seeriva, igapäevased kingad jalas karuspidi kasukas seljas? — Vasikas (Pär 1888)
Meile tulli Meeri mõisast, külaline Keeri mõisast, egäl päeväl kängä jalan, karupidi kask sellän? — Karu (Trv 1894)
Meerias ja Keerias, iga päeva tal kingad jalgas, karuspidi kasukas selgas? — Vasikas (Tt 1888)
Meile tulli meeri-keeri, ega päevi känga jalan, karupäidi kasuk säljan? — Lammas (Puh 1889)
Meile tuleb mererikas, iga päev om ilmarikas, karupäie kasuk sellan, igapäe om kinga jalan? — Lehm (Hel 1962)
Meile toodi mekki-kekki, iga pääv kingad jalas, karvupidi kasuk seljas? — Sikk (Äks 1893)
Meile toodi totter-lotter, kiitsa-käätsa kängä jalan, karvupidi kask sällän? — Lammas (Võn 1909)
Semekene-kemekene käü egä päivi saapa jalan ja karvupäädi kask sälän? — Voonakene (Kan 1888)
Meile tuleb meeleline, iga päev ta ilmarikas, särk seljas selipidi, kasuk seljas karupidi? — Lambatall (Saa 1889)