SOOJUS JA VALGUSTUS. KÜTTEKOLDED JA -AINED

SOOJUS JA VALGUSTUS.
KÜTTEKOLDED JA -AINED

Ahi, keris, kolle. Roop, söed, tuhk

Vanamuor nurgas, perse paukkub? — Leili viskama, kerisele (Kuu 1978)
Tuas pannaksõ tubakast piipu, õuõs suetsõtaksõ? — Korsten ja ahi (Khn 1934)
Tätä sumpka poolka suur? — Vana ahi, koh maatas (Se 1928)
Musta sööb, halli annab? — Ahi (Plt 1895)
Päält lapiline ja kõva, seest valusat õhku täis? — Ahi (MMg 1888)
Vanamees istuss nurgan, kolm auku pää sehen? — Tareahi (Krk 1936)
Vanamees nurgan, rüpe mune täüs? — Sannakeres (Hls 1889)
Taat nurgas, rüpp mune täis? — Keris (Jõe 1888)
Mees nurgas, süli mune täis? — Saunakeres (Pst 1891)
Must miis nurgas, rüpp mune täis? — Saanakeres (KJn b:dat-ta)
Vanaeit istub nurgas, rüppe mune täis? — Keris (Kuu 1965)
Vanamemm kükitab nurgas, süle mune täis? — Kerisega ahi (Hää 1889)
Vana naene nurkes, süle mune täis? — Keres (Tor 1889)
Vana Mari istub nurgas, rüpp mune täis? — Ahi, keris (VNg 1892)
Vanamiis kurun, perse munne täis? — Sannakeres ja kivi om muna (Nõo 1957)
Vanamies nurkas ning süle muste mune täüde? — Saanakeres (Khn 1948)
Noorik istub nurgas, süle musti mune täis? — Ahjukeris, ahi kerisega (Tln 1926)
Vanamemm nurgas, rüpp tuliseid mune täis? — Ahi, keris (Hlj 1888)
Vanamiis nukan, muna rüpin? — Sannakeres (Võn 1895)
Mees nurgas, munad süles? — Leivaahi (Muh 1927)
Vanamuor nurgas, munad rübüs? — Keris (Kuu 1903)
Noorik nurgas, munad süles? — Ahi nurgas, keris peal (Rap 1889)
Vanamees istub nurkes ja mustad munad rüppes? — Keresega ahi (Tor v. SJn 1963)
Eit istub nurkas, mustad munad süles? — Keres (PJg 1939)
Vanamiis nukan, munakorv rüpin? — Saunakeris (Rõn 1971)
Eit istub nurgas, munakorv süles? — Kereksiga saunaahi (Hlj 1895)
Naene istub nurgas, rüpp leibu täis? — Keres ja ahi (Plt 1895)
Mees istub nurkas, süle leivakanniku täis? — Ahjukeres (Tõs 1893)
Taat istub nurgas, süle saiu täis? — Saunakeres (Saa 1889)
Neitsi nurgas, süle saiu täis? — Sepikud ahjus (Kaa 1946)
Naene istub nurkas, süle sooje saiu täis? — Saunaahi (Kär 1890)
Vanaema istub nurkas, süle saiakakkusi täis? — Saunaahi (Krj 1939/40)
Mees istub nukkas, süli saiapulle täis? — Saunakeres (Tõs 1889)
Must vanamees, tahmase ninaga, vahib nurgas, rüpe kakkusid täis? — Kerisega ahi (Plt 1893)
Vanaeit istub nurkas, leivakakud süles? — Saunaahi (Krj 1939)
Isa istub nurkes, süle käkkisi täis? — Ahi ja ahju keres (Ris 1930)
Vanamees istub nurgas, süle pätsa täis? — Saunakeres (Vil 1889)
Naene nurgas, rüpp kivä täis? — Saanaahju keres (KJn 1888)
Vanamiis nukan, kivi kõtun? — Ahi (Rõn 1964)
Vanaeit nurgas, kivid kõhus? — Saunaahi (Trm 1992)
Vanamees istub nurgas ja kivimunad süles? — Kerisega ahi (Kul 1937)
Vanaeit nurgas, kivimunad kõhus? — Ahi (Vän 1937)
Vanamees nurgas, süle tuhka täis? — Ahi (Ris 1892)
Vanamees istub nukkas, käkkilänik süles, kes mööda läeb, saab ühe omale? — Takjas (Tt b:dat-ta)
[Levikukaart]
Siga hengab egast harjassest? — Sannakeres (Pst 1889)
Siga hengäs egäst harjusse otsast üts kõrd nädälin? — Sann ja sannakeres (Hel 1936)
Must siga, musta harjasse, egäst harjassest hengäs? — Saunakeres (Võn 1911)
Hall siga hingab iga augu vahelt? — Vaat (Rak v. Sim b:dat-ta)
Vana oorik hingab igast harjasast? — Saunakeres (Pst 1888)
Hall emis nurkas, ega harjase vaheld hingab? — Saunaahi (Käi 1896/7)
Tsiga läbi har'astõ puss? — Lõõnaht hiidetäs (Se 1940)
Siga vingub läbi harjaste? — Saunaahi (Ans 1891)
Karu magab, ise hingab iga karva vahelt? — Keris (JJn 1896)
Must härg magab, iga küljekondi vahelt hingab? — Sütemiil (Kär 1898)
Hall härg nukas, hingab iga harjuse vahelt? — Saunakeris (Pal 1891)
Kass hingab iga karva vahelt? — Keris (Kuu u.1890)
Siga surnud, harjaksed liiguvad? — Suits tuleb keriksest (Jür 1890)
Naine istub nurgas, süle lapsi täis? — Leivaahi (Rap 1921)
[Levikukaart]
Noorik nurgas, põll palavid pabunid täis? — Kolle (KJn 1898)
Vanaeit istub nurgas, süle sooje mugulaid täis? — [Lahendus puudub] (Tln 1923)
Neitsi nurgas, punasõ õuna põllel? — Kolle (Urv 1955)
Vanamuur nukan, üsk verevit marju täüs? — Tuhkhaud (Ote 1895)
Vanamees nurgas, söed süles? — Ahjukeres (Saa 1888)
Noorik nurgas, põll tuliseid süsi täis? — Ahi (Trt 1927)
Must emis nurkas, punased põrsad põlle sees? — Kolle (Pöi 1902)
Vanamuor nurgas, siidipoll ies? — Ahjuliek (Kuu 1937)
Vanaeit nurgas, punane poll ies? — Suitsutoa ahi (Kuu 1963/4)
[Levikukaart]
Vanamiis nukan, perse pinde täüs? — Ahi (Kan 1924)
Vana naene vadja otsas, perse pinda täis? — Linaharjad (Pil 1888/9)
Äiätaadele pestäs pinde persehe? — Puid pillutas ahju (Võn 1889)
Juuda perse pirde täis? — Puu ahjun (Urv 1890)
Kahru perse' kiik pinde täüs? — Hagu ahjus (Se 1924)
Soe perse pinda täüs? — Hago ahoh (Vas 1895)
Härg mõtsan, perse pinde täis? — Ägel (Ote 1892)
[Levikukaart]
Susi nulgah, suu ammulõ? — Ahi (Se 1949)
[Levikukaart]
Kuru täis muste mune? — Saunakeres (Hel 1874)
Kolgatäis muste munne? — Sannakeres (Krl 1887/9)
Rüpitäis muste munne? — Sannakeres (Hel 1887/9)
[Levikukaart]
Sealt, kust sööb, sealt situb? — Keris, leil (Vig 1888)
Musta lehmä mulle-rulle, tuorvitäüe vettä juone? — Saunakeris (Kuu 1903)
Oma härg härikäne, vahest juob tuobritäüe vett, vahest ei juo ühtagi, aitab ka paar nädalit ilma? — Saunakeris (Kuu 1911)
Must häräkene, järvetäve vett är juu? — Otspaja (Lut 1894)
Veikene häräkene, suure kao vett är juu? — Otspaja (Lut 1936/8)
[Levikukaart]
Must tsiga, mulke täis? — Sannakeres (Ote 1893)
Must emmis, sada mulku? — Sannakeres (Ote 1889)
[Levikukaart]
Põhk punatsid põrsid täüs? — Kolle (Räp 1895)
Põhutäis verevit põrsit? — Tulitse hüdse (Ote 1893)
Punased põrsad laudas ja must vana siga läheb ja ajab põrsad laudast välja? — Roobiga tõmmataks süsa ahjust välja (Kod 1933)
Laut um verevid pullõ täüs, üts must pull lätt sisse ja aja kõik välla? — Ahoruup ja hüdse (Vru 1906)
Rusked härjad lautas, must härg lihab aab välja? — Sööd ahjus, roop tõmmab välja (Vll 1890)
Tallitäüs verevid hobõsõid, üts must lätt aja kõik ussõ? — Ahust kistas roobiga hüdsi ussõ (Har 1890)
Tallitäüs verevit hobõsid, üts kõvver krõntsikõnõ aja kiik vällä? — Ahjuroop ja süed (Vas 1887)
Tall verevit täkke täüs, must täkk lätt sisse ja aase tõõse kõik vällä? — Roobiga hüdse vällakiskmine (Võn 1888)
Laut lambit täis, üts keräsarviga oinas pess vällä? — Ahjuroop (Kam 1891)
Punaseid lammaid laut täis, kõik ilma sabata, must poisike ajab laudast välja? — Söed, roop tõmbab välja (Kos 1888)
Sikk kooban, sarvõ välän? — Puu ahon (Rõu 1894)
Sikk ahun, sarvõ välän? — Puu ahun (Rõu 1890)
Kits kotin, sarvõ ussõn? — Puu ahjun (Rõu 1889)
Vanamees tuas, habe õues? — Tuli ahjus, suits korstnast väljas (MMg 1962)
Vanamees taren, habeme väljas? — Porgand (Võn 1897)
Mees saunas, habe väljas? — Porgan (Har 1934)
Juut sannan, hape vällän? — Võti (Rõn 1889)
[Levikukaart]
Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe? — Ahi, tuli, sau (Se 1953)
Ema paks, tütar tuline ja poeg kärmas, kaub kõrgele? — Ahi, tuli, suits (Plv 1893)
Imä jämme, poig pikk, tütär illos? — Ahi, truba ja tuli (Se 1934)
Talvel söeb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? — Ahi (Kos 1892)
[Levikukaart]
Suvel külm ja talve kuum? — Ahi (Pst 1888)
Talve kige soojem, suvel kige külmem? — Ahi (Hel 1889)
Talvel higistab, suvel külmetab? — Ahi (Trv 1909)
Ku om kige külmep, mia kige kuumep, om kuumep, mia kige külmep, suvel olen vähe soovitev, talvel kige tarvilisep? — Ahi (Krk 1936)
Mida külmem väljas, seda soem mina, mida soem väljas, seda külmem mina? — Ahi (SJn 1893)
Teistel soe, temal külm, teistel külm, temal soe? — [Lahendus puudub] (Vig 1869)
Suvel mu vähä sunnites, talve kige tarvilisemb? — Ahi (Pst 1893)
Kivist sali, puust vili sees? — Kolle ja tuhk (Sa? a:dat-ta)
Kivist vakk, puust jahud? — Koldes tuhk (Muh 1872)
[Levikukaart]
Vasik vana härja nina all? — Ahi ja kolle (Pil 1888)
Vasik vana härja kõhu all? — Ahi ja kolle (KJn 1870)
Must lehm magab maas, valge vasikas kurgu all? — Keris ja kolle (Kse 1889)
Härg magab, vasikas nina all, maksad-kopsud liiguvad? — Tuli ahjus on härg, kolle on vasikas, maksad-kopsud liiguvad on tuli liigub (SJn 1890)
Susi palanu külega? — Aholaud (Se 1888)
Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? — Ahjuroop (Vai 1936)
Must tsiga lätt lauta, aja vereva põrsa vällä? — Ahjuroop (Ote 1888)
Must siga lääb lauta, ajab punased sead laudast välja? — Ahjuroop, süed (Pst 1888)
Emis tuleb loutast välja, punased pörsad järel? — Ahjuroop ja tulised söed (Emm 1931)
Must immis lätt pahta, aja verevid põrssõid ussõ? — Roobiga kistas hüdsi ahust ussõ (Har 1890)
Must orik lääb ahju, aab emiku punase porsidegä vällä? — Roop toob tukid ja sööd ahjust vällä (Lüg 1889)
Must pull ajab punased pullid laudast välja? — Roop ajab söed ahjust välja (Trv 1894)
Must härg lätt lauta, aja verevä härä vällä? — Ahuruup (Rõu 1896)
Must hobune lätt talli, aja punatsõ hobuse tallist vällä? — Süte välja tõmbamine (Urv 1955)
Must täkk läheb talli, ajab punased tallist välja? — Ahjuroop (HMd v. Ris 1874?)
Must jääras läheb lauta, ajab kõik lambad laiali? — Ahjuroop (Sa 1909)
Must kuer lehab ahju ning ajab punased pörssad ahjust välja? — [Lahendus puudub] (Ans 1954)
Must kukk ajab punased kanad laudast väljä? — Roobuga süsi välja tõmbama (Kuu 1954)
Must hunt läheb talli ja ajab punased põrsad tallist välja? — Ahjuroop ja söed (Koe 1966)
Must mees ajab laudast punaseid põrsaid välja? — Roobiga tõmmatakse ahjust süssi välja (Kos 1888)
Must poiss veab punased põrssad ahjust välja? — Ahjuroop toob sööd välja (Emm 1938)
Musta pääga poisikene lätt lauta, aja verevid tsiku välla? — Roobiga kisutas ahjust tulisid hüdsi (Rõn v. San 1890)
Kõvõra jalaga teedakõnõ aja laudast verevit hobõsit vällä? — Kuuk kisk ahost hüdsi vällä (Se 1934)
Kõvõra jalaga teedakõnõ aja verevit eläjit? — Kuuk ja hüdse' (Se 1927)
Kõvõra jalaga baabakõnõ aja hobõsid tallist vällä? — Kuuk aja hüdsi ahost vällä (Se 1934)
Klõmba jalaga mehikõnõ aja verevät karja laadast vällä? — Ahjuroop (Se 1953)
Kõvõra jalaga Andrekõnõ aja laudast verevet lehme välla? — Süte võtmine ahjust (Se 1937)
Kõvõra jalaga Jaanikõnõ aja tallist verevit hobõsit vällä? — [Lahendus puudub] (Se 1956)
Kähäre pääge vana nani aja august hulga verevid põrsid vällä? — Ahuluud (Krl 1910)
Laut punasid põrsaid täis, must siga läheb lauta, ajab kõik välja? — Söed ja roop (Pst 1888)
Laut punassi lambud täis, must siga ajab neid säält välja? — Roobiga tõmmetesse ahjust süsi (Khk 1947)
Laut punasid pullikesi täis, must pullike läheb ja puseb kõik välja? — Ahi tulisid süsi täis, roop kisub kõik välja (Pär 1911)
Verevit lehmi kik laut täüs, üts must härg lätt sisse, aase kiik väljä? — Ahjoroop (Räp 1875)
Tallitäüs verevid hobõsõid, üts must lätt aja kõik ussõ? — Ahust kistas roobiga hüdsi ussõ (Har 1890)
Tallitäüs verevet hobõset, läts üts kungajalaga hobõnõ, aase kõik tallist vällä? — Ahotäüs kistas vällä hüdsikooguga (Se 1929)
Laut lambaid täis, kohuoinas ajab kõik välja? — Roobiga kistakse süsa (Tõs 1889)
Punased põrsad laudas, must mees läheb ajab põrsad laudast välja? — Põlenud söed ahjus ja ahjuroop (Kaa 1946)
Laut punaseid lammaid täis, must poiss ajab lammad välja? — Süte väljaajamine ahjust (Hlj 1947)
[Levikukaart]
Teil [kolm], meil [kolm], kõigel külal [kolm]? — Ahjuroop, labidas, luud (Jõe 1889)
Meil kolm, teil kolm, igas peres kolm? — Ahjuluud, roop ja leivalabidas (Jõh 1892)
Meil kolm, teil kolm, kõigil talul kolm? — Luud, labidas, ahjuroop (Äks 1894)
Meil üks, teil üks, igal perel üks? — Ahjuroop (Juu 1888)
Üks must meil, kaks musta teil ja kaks musta kõigel külal? — Ahjuroop, luud ja labidas (Pst v. Pil 1895)
Kolm saksa käivad ühte mõisa kokku? — Ahjuroop, luud ja labidas (MMg 1889)
Kolm kuningat tulevad üheskoos tuppa, ühel on lai piht, tõisel pikk pard, kolmandamal kõver nina? — Leivalabidas, luud, roop (VMr 1889)
Surnu niild elävä sisse? — Hamet aetas sälgä (Ote 1893)
Surnu matab elavat? — Tuhk tule pääl (Hel 1874)

Küünal

Sehvril üks silm, seegi teiba otsas? — Küünal, kui põleb (Amb 1889)
Pal'las lätt kerigole, hamõt vii puuhn? — Küünäl (Lut 1894)
Kui on soe, siis on pehme, kui on külm, siis on kange? — Küinal (VMr 1888)
Külmaga valge ja pehme, kõva ja kange, soojaga vedel kui vesi? — Lumi (Ran 1978/9)
[Levikukaart]
Esi alaste, hame puhun? — Küünal (Kan 1895)
Inemene ihoalastõ, hamõh puuh? — Küünäl (Räp 1889)
Miis alastõ, hamõ puuh? — Kuusõkuku' (Se 1934)
Noorik nulgah, hamõh puuh? — Künnel (Se 1938)
Ise alasti, särk põues? — Küünal (Nõo 1888)
Inimene ihualasti, särk põues? — Küünal (TMr 1889)
Vana mees istub laua pial särk põues? — Küinal (PJg 1888)
Esi ihualasti, hame kõtun? — Küinal (Krl 1887/94)
Mees alasti, hame kõhus? — Küünal (Tor v. SJn 1963)
Alasti mees, rõivad kõhus? — Küünal (Vän 1971)
Mees paljas, riided kõhus? — Küünal (Ote 1957)
Alasti mees, särk köhtus, päike paistab pea peale? — Põlev küinal (Jaa 1940)
Liha peal, särk põues? — Küünal (Trm 1894)
Nahk all, liha peal? — Küünal (Kuu 1892)
Särk all, liha peal? — Küünal (Hlj 1888)
Särk all ja ihu peal? — Küünal (Pst 1937)
Hameh all ja liha pääl? — Küünal (Plv 1893)
Hamõ all, ihu pääl? — Küünal (Rõu 1896)
Riie all, liha peal? — Küünal (Vän 1889)
Lina all, liha peal (Das Hemde unten, Fleisch oben)? — Ein Talglicht (Tt 1732)
Liha väljaspool, särk seespool (Das Fleisch ausen, das Hemd innen)? — Ein Licht (Tt enne 1876)
Ihu väljas, särk sees? — Küünal (Trm 1935)
Liha ümber ja linad keskel? — Küünal (Hlj 1888)
Särk all, ihu pääl, pää kohal paistab päike? — Küünal (Jõe 1948/53)
Liha peal, särk põues? — Küünal (Trm 1894)
Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? — Küinal (Kos 1892)
Valge poiss, punane müts? — Küünal (VMr 1889)
Kuningas istub oma sita sees? — Küünal (Saa 1928)
Kuningas istus sita sees, kuldkroon peas? — Küinal põleb (LNg 1895)
Kuningas makas sita seen? — Tuli tuha sees (Kan 1924)
Kuningas istub oma pasa sees? — Küünal (MMg 1889)
Kuningas kaelast saadik kuuma sõnniku sees? — Küünal (TMr 1889)
Esänd istus oma sita sisen? — Küünäl (Ote 1890)
Isand istub oma ropa sees? — Küinal (Pär 1902)
Saks istub oma sita sees nii kaua, kui ta sureb? — Küünal (TMr 1890)
Säks uma sita seeh maka? — Hüdse tuhkõ seeh (Se 1935)
Kuldne mees istub oma sita sees? — Küünal põleb (Kos 1888)
Papp maka uma sita seeh? — Tuli tuhkhavvah (Se 1934)
[Levikukaart]
Ingel istub hiire pesas? — Küinal lühtris (Kuu 1892)
Är palas tamm, ei hüdsi, ei tuhka? — Küünel (Lut 1925)
Luu põleb, liha sulab? — Küünal (Hel 1892)
Süda põleb, keha sulab? — Küünal (Hlj 1929)
[Levikukaart]
Kuu ajateiba otsas? — Küünal (Var 1888)
Kuu rooviku otsan? — Tuli peerul (Har 1934)

Lamp, latern

Tuli korsnas, vesi ahjus? — Lamp (Võn 1895)
Imelik riist, vesi ahjus, tuli korstnas? — Lamp (Vän 1937)
Tuli ahjus, vesi korsnas? — Petrooliumilamp (Kaa 1946)
Vesi all ja tuli peal? — Lamp (Rei 1939)
Sööb iseendase soolikast, aga verd joob kõrva armuta? — Lamp (Kuu 1911)
Vend sööb venna soolikaid, verd joob kõrva armuta? — Lamp (Kuu 1939)
Sulane sööb oma isanda soolikat ja joob te verd kõrva armuta? — Lamp (Rap 1896)
[Levikukaart]
Poiss on pikk ja peenike, kõht kui klaasist kausikene, kõri on tal kõvast karrast, hambat puha valgest vasest, esi istub võru peal, kaap-küpar on tal peas, puuvilja tema sööp, ööse meile valgust toop, ütle meile, kes ta on, küll ta siis sul nägu näitab? — Laelamp (Urv 1895)
Pisikene poisikene, tal on klaasist kõhukene, poomvilla tema sööb, öösel meile valgust toob? — Lamp (TMr 1888)
[Levikukaart]
Üüsi noorik, päevä lesk? — Lamp (Pst 1893)
Ööse noorik, päeva vanamoor? — Tulepihid (Plt b:dat-ta)
Alt külm, päält kuum? — Lamp (Pst 1888)
[Levikukaart]
Kuulus miis keldris, valitseb siiski valda? — Tuli latres (Vil 1937)
Kuulus mees keldren, valus mees vangin, valitses sõski valla üle, tarerahvage targutes? — Tuli latren (Trv 1894)

Peerg ja pilak

Kunigas peränulgah, ravvadsõ hamba' suuh? — Pilak (Se 1936)
[Levikukaart]
Valget sööb, musta situb? — Põlev peerg (VMr 1889)
Valget sööb, musta sülitab? — Küünal põleb (Jõe 1889)
Valged sööb, musta pillab? — Peerutuli (Koe 1889)
Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? — Küinal (Kos 1892)
Üles sööb, alla situb? — Pird palab (Nõo 1888)
Esänd eeh sõit, tsigan vaihhel, mužik perähn? — Kui pird palas, sis tuli um esänd, hüdsi – tsigan, puu – mužik (Lut 1894)
Pää poleb, jalad mädänevad? — Patsasammas (Kuu 1903)
Must mees, mustad mokad, punane piip, valge vars? — Tulejalg, kelle peal peerg põleb (Pär 1888)
[Levikukaart]
Sulasõl palas suu är', a peremehel tiiä-äi perseki? — Pilak (Se 1935)
[Levikukaart]
Must ase, valge magaja? — Pirru parsil (Kan 1896)
Musta sängü, valgõ magaja seen? — Pirru parsil (Kan 1896)
Kukel [kolm] jalga? — Tulejalg (Tln b:dat-ta)

Puuriit

Risu rikkama tua ees? — Hauriit (Jõh 1888)
Üks saun, sada akent? — Puuriit (Pal 1888)
Suur sann, sada akand? — Puuriit (Võn 1909)
Üts sann, sada läpe? — Sõrmküpär (Krl 1910)
Saun õues, sada auku selgas? — [Lahendus puudub] (Kse 1889)
Sannal ommõ sada paija? — Korvi mulgu (Se 1934)
Üks saun, sada akend, üks tuba, tuhat ust? — Puuriit (Pil 1890)
Üks tuba ja tuhat akent? — Haopinu (Tõs 1952)
Üts tarekene, sada pajakest? — Sõrmküpär (Hel 1889)
Üts ait, sada akend? — Tsirgupuur (Rõu 1894)
Üts härbal, sada akõnt? — Puuriit (Rõu 1889)
Üts liin, sada mulku? — Haoriit (Rõu 1889)
Sandil sada auku, saunal sada akent? — Kivisüld, puusüld (KJn 1870)
Üits sant, sada mulku? — Puuriit (Ote 1889)
Üks sann, sada lävve, tuhat tuulõmulku? — Puuriit (Vas 1887)
Üits sann, sada akend, tuhat tuule joosengut? — Puuriit (Ote 1893)
Üks ait, sada akend, tuhat tuule lasengut? — Puuriit (Plv 1886)
Uuri mulku, auri mulku, tuha tuulõ joosengut? — Puuriit (Plv 1910)
Üts sant, sada mänteld, tuhat tuulelasengut? — Kapstapää (Plv 1910)
[Levikukaart]
Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku? — Äkke (Hlj 1899)
Tuhat tuude-luudeline, sada sandi sitaline? — Äke (MMg 1889)
Tuhat tuti-ruti auku, sada saksa sitaauku? — Sauna keris (Trv 1888)
Tuhat tussu-lussu auku, sada sandi sitaauku? — Äkki (Hää 1889)
Tuhat tuudi-juudi mulko, sada sandi sitamulko? — Puuriit (Se 1949)
Tuhat tuura-uura mulku, sandil sada sitamulku? — Puuriit (Plv 1893)
Uurismulku, aarismulku, sandil sada saarismulku? — Puuriit (Ote 1957)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilisteauku? — Puuriit (Ksi 1926)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada sambaauku, viiskümmend vilistiauku? — Sõel (VNg 1994)
Tuhat tuudi-luudilista, sada sandi sitaauku, viiskümmend vihistiauku, kakskümmend viis kohistiauku? — Äke (Kad 1947)
Tuhat tundi-rundi auku, sada sandi sitaauku, kümme kööriauku ümmer hööriaugu? — Ratas kodarate ja rummuga (Pst 1913)
Tuhat tudi-ludi auku, sada saksa sitaauku, luteruseauk keskel? — Vanker (Hls 1894)
Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, üksainuke lurutsiauk? — Sõel (Kul 1929)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada pauku sitaauku, üks auk libistusauk? — Sõrmkübar (Ann 1957)
Tuhat turbi-lurbi auku, sada sarbi-larbi auku, üksainus ilberdisauk? — Vokk (Krj 1889)
Tuhat tuuli-luuli auku, üksainuke liiberdisauk? — Sõel (Muh 1957)
Tutu-lutu tuhat auku, sada auku samblaauku, sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? — Sarjaga villä tuulutamine (Ote 1940)
Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pallas? — Kana (Koe 1931)
Tuhat taadi-laadi mulku, sada taivatähte? — Puuriit (Se 1938)

Suits ja tuli (säde, leek)

Tuas peksetakse reie, lademed tualael? — Suits (Kad 1888)
Mustlane poop täre laen? — Suits (Rõn 1888)
Järv tarõh? — Sau tarõh (Se 1928)
Ise pikk ja peenikene, läheb müda ilma laiali? — Suits (Ksi 1926)
Hobene lätt ohjuge taevale? — Suits (Krl 1887/9)
Ise seisub paigal, aga saba lehvib tuules? — Korstnasuits (Kuu 1978)
Lina leegib iga päev, aga ei lähä valgemaks? — Suits (Pst 1888)
Tareh om vatsk, usse lätt piirak? — Suits vällä (Vas v. Se 1900)
Üle mõtsa vuu nahk? — Suits (Urv 1887)
Vanaeit istub künka otsas, pöörab selga tuule poole? — Kütisesuits; suits pöörab ikka alla tuult ja on nagu vanaeit kõveras, selg tuule poole (Rap v. Mär 1941)
Kirisõba üle toalae? — Suits (Muh 1954)
Hall tekk, üle toalae? — Suits (Muh 1937)
[Levikukaart]
Jaluta Jaan leheb seina kaudu üles? — Suits (Khk 1973)
Jalutu Jaan jookseb mööda seina? — Suits (Vig 1896)
Toripea Jaen lihab seina kautu üles? — Suits (Vll 1890)
Jalutu Juhan keib seina kautu üles? — Suits (Emm 1938)
Uimane Juri läheb seina mööda ülesse? — Suits (Tõs 1890)
Jalutu Toomas läheb ilma kartsate lautile? — Suits (Hii 1888)
Jalutu poiss roomab mööda seina? — Suits (Käi 1939)
Hall mees läheb seina kaudu üles? — Suits (Saa 1888)
Jalutu Jaan jookseb nurka kaudu üles? — Suits (Krj 1938)
Käsitu-jalutu, aga seinä möödä lähäb üles? — Suits (Trv 1897)
Ilma silmitä-kõrvuta-ninata-suuta-käsitä, siiski lätt nuka piti üles kui kass? — Suits (Ote 1890)
Jaluta ja käsita, läheb kaba mööde lakka? — Suits (Jõh 1891)
Jaluta Jaan katussen? — Korsten ehk suits (Võn 1958)
[Levikukaart]
Hall teedakõnõ küüntäs pääle taiva poolõ? — Sau (Se 1929)
Vana hall mees aeab toa taga kätt pilve? — Suits (Saa 1888)
Taavit aeab kätt taga tara taeva poole? — Suits (Trv 1889)
Lesknaene ajab kätte taeva poole? — Suits (SJn 1889)
Hall härg ajab sarved räästa? — Suits (Kär 1890)
Hall härg aeab sarved karupersest välja? — Suits (Kär 1898)
Herm on toas, herm on kojas, hermu karvad katusel? — Suits (Käi 1896/7)
Hoonesuurune, udusuleraskune? — Suits toas (Vig 1888)
[Levikukaart]
Hall hobune sööb läbi katusse kaaru? — Suits (Puh 1889)
Kits sööb läbi katuse kaeru? — Suits (Plt 1895)
Üles lätt, maha ei tule? — Suits (Krl 1887/9)
Kiigub, liigub, maha ei kuku? — Suits (Hlj 1899)
Kiigub, liigub, maha ei kuku, laastu ei anna? — Suits (Trm 1906)
Kiigub ja liigub, ilmaski maha ei lange? — Suits (Jõh 1888)
Kiigub ja liigub, maha sadab, aga kätte ei saa? — Udu (Trt 1927)
Kiigub ja liigub, õõtsub ja vaeub, aga maha ei kuku? — Suits (PJg 1888)
Liigub, laagub, maha ei lange? — Suits (Jõh 1889)
Keeletu ja meeletu, liigub ja laugub, maha ei lange? — Suits (Kod 1954)
Liipab ja laapab, aga maha ei lange? — Suits (Kuu 1964)
Liuglõs, lauglõs, maha ei sata, kätte ei saa? — Suits (Kan 1895)
Keerleb, veerleb, aga alla ei vaju? — Suits (Kõp 1888)
Viigub, vaagub, aga ilmaski maha ei kuku? — Suits (Jõe 1889)
Kiigub ja kõigub, maha ei lange? — Suits (Tür 1894)
Hüllib ja hällib, ei sada maha elades? — Suits (Vil 1889)
Hõllus, kallus, maha ei sata? — Suits (Rõn v. San 1889)
Tõuseb ja vajub, ei kuku eladeski? — Suits toas (Tor b:dat-ta)
Laud illib, laud ällib, aga elades maha ei lange? — Suits (SJn 1889)
Laud ällus, laud õllus, laud maha ei sata? — Suits (Hel 1887/9)
Iilub lauda, õljub lauda, eladeski maha ei kuku? — Suits (Han 1893)
Laud ilbib, laud albib, aga maha ei lange iialgi? — Suits rehes parte all (Hel 1893)
Eelik lauda, äälik lauda, ei kuku elades maha? — Suits (SJn 1890)
Laud kiigub, laud kõigub, laud maha ei lange? — Suits (Aud 1895)
Kiigulauda, kaagulauda, ega lauda maha ei sata? — Pajalaud (Räp 1933)
Maagõlaud ja kaagõlaud, maagõ kunage maaha sata-ai? — Sau (Se 1931)
Keeslauda, kaaslauda, ega laud maha satta? — Sau (Plv 1910)
Ellib laugu, ellib laugu, ei kuku maha kunagi? — Suits (KJn 1888)
Lagi kiigub, lagi kõigub, aga ilmaski maha ei kukku? — Suits (Koe 1890/3)
Lina liigub ja lina kiigub, aga maha ei lange? — Suits (Ris 1888)
Hiilib kangas, häilib kangas, ei kangas maha lange? — Suits (Vig 1888)
Kiigub, liigub, maha ei sata, õlekõrt ka pääl ei kanna? — Suits (Nõo 1889)
Valgõb lumme, mustõb hüst, liuglõs ja lauglõs, maalõ ka sata-ai? — Harak (Se 1910)
Kiigub ja kaagub, maha ei kuku kunagi, seina vahel seisab, pihus ei seisa? — Suits (MMg 1889)
Liigus, piigus, vihalehest ei kanna? — Suits (San 1893)
Hõllus, hõllus, vihalehte ei kanna pääl? — Sau (Rõu 1896)
Iga päev uus laba, aga ei kanna lepalehtegi peal? — Suits talutuas (Nis 1895)
Kiigub, liigub, maha ei sata, õlekõrt ka pääl ei kanna? — Suits (Nõo 1889)
Lind läheb lendu, ei tule iial tagasi? — Suits (Võn 1895)
[Levikukaart]
Punaselt paned vette, mustalt võtad välja? — Tuline süsi (Vän 1889)
Punaselt pistad sisse, mustalt võtad välja? — Süsi (JJn 1897)
Punaselt viiakse välja, mustalt tuuakse tagasi? — Tulesüsi (VMr 1888)
Kulladsõ helme nisujauha seeh? — Söed tuhas (Se 1938)
Punanõ härg magab mäe külje piäl? — Tuli (Khn 1934)
Kulda tävekene tare? — Tuli ahon (Lut 1894)
Punane hobune, must saba? — Tuli ja suits (Tt 1932)
Punane koerake raksub raudriides? — Tuli (Pst 1891)
Väike täht, suur valgus? — Tuli (Hls 1894)
Tiksub ja taksub, tiksu peal on pikerkune taksu, taksu taga ümargused tähed, ise ilma ilustab, ise ilma kosutab, ise ilmal kahju teeb? — Tuluke ja puud (Vai 1888)
Kõige pisem loom, kõige enam sööb? — Tuli (Kär 1890)
Punane vihkab musta, must vihkab punast, ühed vihamehed mõlemad? — Tuli ja vesi (Tõs 1892)
Punane särk, must ihu, vedel süda? — Tuli, pada, vesi (Tõs 1892)
Kui torkab, siis näitab, kui ei torka, siis ei näita? — Tule põlema panemine (VMr 1888)
Vedel vedela vihamees? — Tuli ja vesi (VMr 1888)
[Levikukaart]
Kui sööb, siis elab, kui joob, siis sureb? — Tuli (Hls 1992)
Pini lätt peripäidi puudõ? — Tuli (Ote 1889)
Hiilgab kui hõbe, paistab kui päike, särab kui kuld? — Tuli (Jäm 1896)
Täkk talles, händ räestas? — Suits (Rid 1888)
Hobu tallis, saba räästas? — Suits tuast välja minnes (SJn 1888)
Hoben tallin, händ rästsen? — Tuli ahjun, suits muial (Krk 1889)
Hobu toas, händ räästas? — Suits (Kär 1952)
Täkk tallis, saba räästas? — Ahi kööb (Sim 1889)
Täkk tallin, händ rästän? — Tuli ahjun (Trv 1897)
Punane täkk tallis, saba räästas? — Tulekahju (Kos 1888)
Hobu tallis, saba väljas? — Võti luku sees (Trm 1894)
Hobune tallis, händ väljas? — Suits, mis toast välja läheb (Pär 1888)
Täkk tallis, saba väljas? — Suits korstnast (Aud 1933)
Hobu tallis, saba lakas? — Tuli ja suits (Kad 1896)
Hobu tallis, saba taevas? — Tuli ja suits (Plt 1878)
Hobene tallih, hand taivah? — Suits (Räp 1875)
Täkk tallin, hand kaarusõn? — Tuli (Rõu 1896)
Hobu tallis, lakk lakkas? — Tuli ahjus, suits unkas (Jür 1890)
[Levikukaart]
Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma? — Tuli, suits (SJn 1890)
Esä ehis, poig jo poolen ilman? — Tuli ja suits (Ote 1893)
Isa ähib, ema ähib, poeg juba pooles maailmas? — Isa ja ema – puud ja tuli, poeg – suits (Jäm 1896)
Isa alles hingitseb, poja juba poolest ilma? — Tuli, suits (Plv a:dat-ta)
Ema alles hingitseb, poeg saab juba poolde ilma? — Tuli ja suits (Trv 17895)
Esä alles sündimata, poig om poolen ilman? — Suits (Ran 1889)
Pojad täitvad poole ilma, ema alles sündimata? — Kuhi, saadud (MMg 1948)
Ema alles luuasse, pojad juba pooles ilmas? — Tuld tehakse, suits juba kaugel (Vil 1936)
Esäl kängitäs jalgu, poig juusk poole ilma? — Ahju pandas palama, suits juusk vällä (Võn 1889)
Isa alles hällis, poeg juba poolest ilma? — Tuli ahjus, aga suits on väljas (Hel 1874)
Isä ehib, aga poeg käib kõik muailma ärä? — Suits (Kod 1888)
Esä ehis, emä ehis, latsõ saava puuldõ taivadõ? — Ruapessä tetäs, kuhjapessä tetäs, kämmõst tetäs rua ja luvvas kuhi, sel viisil saava na puuldõ taivadõ (Ote 1890)
Isa alles hingitselleb, pojad suavad poolde taevateesse? — Suits (KJn 1895)
Isa om alles ilma sündimas, poeg tantsib juba poolest taevast? — Tuld ürjatas ahju (Trv 1890)
Isa hakkab sündima, poead päälpool puulade? — Tuletegemisel tõuseb enne suits ja siis alles tuleb tuli nähtavale (Emm 1931)
Isa ilma hingeta, poig lätt mere pääle? — Tuli ja suits (Räp 1875)
Esä alla sündimede, poig tants ju katusel? — Tuli (Hel 1889)
Isa-ema sündimata, poeg kargab katusel? — Suits (Pal 1930)
Esä sünnis, poig tants tareharjan? — Ahju pandas palama (Võn 1889)
Ema tehakse, poeg om juba tare otsa pääl? — Tuletegemine (Puh 1913)
Latsõ-puja pööningul, immä-essä ei olõ ilmahki? — Heinaruad (Vas 1887)
Essä-immä' ei ole viil ilmangi latsõ-puja joba lae all? — Tuli ei põle veel, kuid suits juba lae all (Kan 1924)
Esä alla hällin, poig kange sõamiis? — Tuli, suits (Hel 1889)
Esä hällüh, poig sõah? — Taariraba, taar (Se 1929)
Esä-imä loomata, pujalatsõ sõan? — Heinakuhja tegemine (Ote 1888)
Esä alles sündümata, poja läävä soldatis? — Kuhi, rua (Urv 1890)
Isa luuakse, poeg kõnnib (Der Vater wird geschaffen, der Sohn wandelt)? — Feuer und Rauch (Tt enne 1876)
Isa ilma sündimata, lapsed üle maa ja metsa läind? — Söed, suits (JJn 1897)
Isa ehib ja ema ehib, poeg läheb aga alasti ilma? — Püssilaskmine (Sim 1892)
Punane koer magab jahukerstus? — Tuluk leedes (HMd 1887)
Punane koer magab jahukotis? — Tuli leedes (Rap 1921)
Punane hiir magab jahuastas? — Tuli leedes (Ris 1889)
Keik armastavad teda ja ükski temata ei või elada ja siiski kardavad teda keik? — Tuluke (Tt 1807)
Ligi kutsub, kaugele ajab? — Palav (KJn 1888)
Tõmmab ligi ja ajab kaugele? — Küdev ahi (Hlj 1888)
Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind sallid ja soovid, mind otsid ja ostad, mind kurjaste kardad, mind valjuste varid, ma elatan elu ja soetan surma? — Tuli (Tt 1871)
Igal silmapilgul neelab sajad oma kõhtu, aga ilmaski ei saa täis? — [Lahendus puudub] (Tt 1882)
Kui pime, sis valge, kui valge, sis pime? — Tuli (Kan 1888)
Väikene oravakõnõ juusk pääle ort piteh? — Tuli (Se 1934)
[Levikukaart]
Punane jupsib musta? — Tuli paja all (Lai 1904)
Punane puksib musta? — Pada ja tuli (Sim 1889)
Punane sopsib musta? — Tuli paja all (VMr 1888)
Must ripub, punane peksab? — Pada tulel (Pal 1889)
Must ripub, punane popsib? — Pada, tuli (Lai 1897)
Kes ommava ne neli kõva meest, ke muretseva ilma eest, üts sööp ning neeld iks alati, ning täütmata joop tõine, see kolmas joosk ilm otsani, ning hääleta veel laulap neljaske? — Tuli om see näljane, toiduta ta kistup, ning maa, see joop ilm täütmata, ja vesi joosep näütmata, ning tuul, see puhkap hääleta (Tt 1843)
Esimene sööb alati, teine joob täitmata, kolmas jookseb ilmaotsani, neljas laulab hääleta? — Tuli, maa, vesi, tuul (Sim 1938)
Tilluk kirp kivi pääl, tulesäde aab mõtsa palame? — [Lahendus puudub] (Hel 1936)
Kergem kui kirp, hullem kui hunt? — [Lahendus puudub] (Sa a:dat-ta)
Lind tules, ei ta põle ega küpse? — Tulesäde (KJn 1870)
Kerbusuurune, härjaraskune? — Tulesäde (Hlj 1888)
Kirbu suurus, aga härjä raskus? — Tulesäde (Kod 1940)
Kirbu suuru, härjä rassu? — Tulekipõn (Ote 1890)
Väikene ku' kirp, rassõ ku' härg? — Tulõkipõn (Rõu 1895)
Sääsesuurune, härjaraskune? — Tulesäde (Trv 1895)
Kirbu suuruh, ravva rasuh? — Tulõkipõn (Se 1935)
Vähem kui kirp, raskem kui härg (Kleiner als ein Floh, schwehrer als ein Ochse)? — Ein brennender Funcke (Tt 1732)
Vähem kut kirp, raskem kut härg, ükski ei saa teda üles tõsta? — Tulesäsi (Pöi 1888)
Pisem kui kirp, raskem kui härg? — Tulesäde (Jõh 1889)
Kergem kui kerp, raskem kui härg? — Tulesäde (Hlj 1961)
Vähämb ku ting, suurõ hära jõud? — Tulõkipõn (Rõu 1896)
Kergemb kirpu, rasõhõmb rauda? — Tulõkipõn (Se 1929)
Vähemb kui kirp, valusamb kui vits? — Tulekippen (Vas 1894)
Kirp läheb metsa, ei too tuhat hoostki tagasi? — Tulekahju (Vig 1888)
[Levikukaart]
Kits keldris, keel väljas? — Ahi lõeskab (VJg b:dat-ta)
Kits keldren ja kiil vällän? — Võti (Ran 1968)
Kits keldres, kiil laes? — Tuli ahjus (KJn 1939)
Kits koopas ja keel väljas? — Ahi lõõskab (Rkv 1888)
Kits aedas, kiil välläs? — Tuli ahjus (KJn 1898)
Kits laudas, keel on väljas? — Võti (Trt 1934)
Punane pull lautas, keel laudauksest väljas? — Tuli ahjus, mille leeked ahjusuust välja käivad (JJn 1888)
Sikk kooban, sarve vällän? — Puud ahjust väljas (Rõu 1953)
Koer keldris, keel väljas? — Ahi lõõskab (Amb 1888)
Ani haljas, pea paljas, kits keldris ja keel väljas? — Viht ja tuli ahjus (Jõe 1888)
[Levikukaart]
Lehm lätt lauta, heit hanna usse pääle? — Laudatoss (Räp 1888)
Lehm lätt lauta, viskas hanna laada otsale? — Leiba pantas ahju lapjuga (Võn 1889)
Lehm lätt lauta ja viskas hanna lakke? — Tuld pannas ahju (San 1895)
Härg laudan, hand lauda otsa pääl? — Suits (Ote 1889)
Härg lätt lauta, hanna lüü lakke? — Sau lätt välla (Rõu 1897)
Verev härg joosk laadast väljä, leid handa laada pääle? — Tuli tule ahjust välja (Räp 1875)
Maarik lätt lauta, viskas hanna lauda otsalõ? — Toss (Se 1930)
Kits lätt küüni, löö hanna lakke? — Tuli (San 1893)
Härg makab, massa liigu, hanna viskab tare otsa pääle üles? — Maja, inimesed, toss (Plv 1894)

Tulekahju

Taat tapp tare pääl härga, memm puhastab koan soolikid? — Tulekahju (Krk 1891)
Süütä neitsike kisub Jeevita linna maha? — Tuli palutab maja ärä (Trv 1897)
[Levikukaart]
Karu paestab üle metsä käppä? — Tulekahju (Vil 1894)
Karu näitab üle metsa käppa? — Tulekahju (Vil 1937)
Karu näitab üle mere käppä? — Vikerkaar (KJn 1932)
Hall kukk, punane hari? — Maja põleb (VMr 1888)
Punane kukk katusel? — Tulekahi (Jõh 1935)
Punane kukk laulab tare harjan? — Tulekahju (Krk 1961)
Verrev härg katusõ pääl? — Tulõkahjo (Se 1960)

Tuletikud

Sada venda ühes voodis, kõigil pead on ühtemoodi? — Tikud ja tikutoos (Iis 1992)
Ühes majas sada venda? — Tikud (Nrv 1992)
Sada poissi ühes voodis? — Tikud (Nrv 1992)
[Levikukaart]
Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis? — Tikutoos (Saa 1888)
Höörik maja, musta pääga inemise elässe sisen? — Tiku toosin (Rõu 1889)
Väike tarõ, musta pääga inemiisi täüs? — Tiku toosin (Kan 1896)
Sannatäüs latse mustõ päiega? — Toositäüs tikka (Se 1938)
Üks tuba ja seitsekümmend viis last sies? — Tikutoos (Kos 1892)

Tulused (tuleraud, tulekivi, tael)

Tiks-tiksati, täks-täksati, mis oli surnud, see on elul? — Tael (Tor b:dat-ta)
[Levikukaart]
Reeku-rääku taplevad, rebane lakub verd? — Tuleränid (Vän 1888)
Riiku-rääku taplevad, rebane lakub alt verd? — Tulerauad (Tor 1889)
Riga-räga kaklesivad, rebane lakkus vahelt verd? — Tulerauaga lüiakse tuld (Äks 1893)
Rihkus-rähkus taplevad, tihane lakub verd? — Tule ränikivi ja tael (SJn 1888)
Ribu-räbu kaklevad, rebasenahk perse pääl? — Tule raiumine (PJg 1892)
Riksi-räksi kaklevad, rebasenahk perse all? — Tael, kivi, räni (Vil 1872)
Riiku-rääku kisklevad, rebäsenahk neil reite vahel? — Tulekivi, taal, ränituli (Saa 1888)
Reeku-rääku taplevad, pargit nahk perse all? — Villu raasitse (Kõp 1888)
Riiku-rääku kakleve, karunahk vahel? — Tulerauaga raiutes tuld (Hel 1889)
Rieku-rääku kakleve, oravehänd all? — Tuleraud (Hls 1894)
[Levikukaart]
Kivipõld, terassahk, kaseseeme? — Tuleraud (JJn 1888)
Kivine põld, raudne adra, kasetohu seeme? — Tuliraud (Pal 1889)
Kivipõld, raudäke, kasepuust seeme? — Tuleränid (Vän 1888)
Kivine põld, ravvane ägel, tohune seeme? — Tuliriista (Võn 1889)
Kivinurm, raudader, kasekannust seemned? — Tuleraud (Hel 1874)
Kivine nurm, raudne ägel, kõevukõrsiku seemned? — Räni, raud, pessi tuli; tuleraud (Hel 1874)
Kivitse kirgeme, ravvatsõ ragimõ, kõivotohotsõ siimnekeseke seeh? — Tulõraud (Se 1938)
Kivine põld, mürgüne ader, puust võetas vili? — Tulisega lüvvas tuld (Rõu 1889)
Kivine põld, raudane äge, metspuust sieme? — Tulekivi, raud, tael (VNg 1892)
Raudadra, kivipõld, puuseeme? — Tuleraud, tael ja tulekivi (Sim 1889)
Kivine põld, raudne seeme? — Tahk kirvest hiko (Räp 1875)
Puupõld, raudadra, kiviseeme? — Tuleraud (Trm 1896)
Raudägel, kivinurm, kuiv korp seemen? — Tulis, räni ja tagõl (Rõu 1896)
Kivine põld ja raudne ägel? — Väist ihutas (Ote 1892)
Kiitsakas lennab üle kivi, tiivad tilkuvad verd? — Tuleraud (Tt a:dat-ta)
Kes äratab kahe surnuga ühe elosa üles? — Kes tuld lööb (Tt 1871)
Kaks surnut äratavad ühe elusa ülesse? — Tuluksed (Hlj 1888/1902)

Õli

Vedelemb kui vesi, aga põleb? — Lambiõli (Hls b:dat-ta)

SOOJUS JA VALGUSTUS.KÜTTEKOLDED JA -AINED

Ahi, keris, kolle. Roop, söed, tuhk

Küünal

Lamp, latern

Peerg ja pilak

Puuriit

Suits ja tuli (säde, leek)

Tulekahju

Tuletikud

Tulused (tuleraud, tulekivi, tael)

Õli

SOOJUS JA VALGUSTUS.
KÜTTEKOLDED JA -AINED