TOIT JA JOOK: AINED, RIISTAD, TEGEMINE, SÖÖMINE

TOIT JA JOOK:
AINED, RIISTAD, TEGEMINE, SÖÖMINE

Herneste keetmine

Tuhat neitsikest lääva üle niidsitse silla rauatsede liina? — Sõglast pandas herneid patta (Har 1890)
Tuhat meest lähvad niinessilda mööda raudmere linna? — Herned kallatakse sõelast patta (Kul 1937)
Sada saksa sõitva ravvatsede liina? — Hernit kallatas patta (Ote 1893)
Saks sõit puutsõst liinast ravvatsõhe liina? — Kiislat pandas patta (Urv 1888)
Valge vald läheb raudlinna? — Herned katla (Ans 1891)
Mitu tuhat tõlda läheb üle niinesilla raudse linna? — Herned lähevad patta (Aud 1889)
Tulist-tuhat lääva raudse mere põhja? — Pudrukeetmine (Ran 1895)
Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? — Herned kallatakse sõelast patta (Lai 1897)
Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda kaudu, lähtvad raudse linna sisse hüppama ja kargama? — Ubad ja herned katlas (Han 1889)
Üks tuhat, kaks tuhat, Jumal teab mitu tuhat sõitvad siidisilda mööda raudse linna sisse? — Herned katlas (Kär 1890)
Tuhat-tuhat tulevad, sõitvad Sõrve silda mööda, lähvad raudse linna sisse? — Herned lähvad paja sisse (Kir 1937)
Sada-sada, tuhat-tuhat veerevad üle nahkse silla raudsesse linna? — Herned sõelalt pannakse kätega patta (Vän 1971)
Tuhat-tuhat, sada-sada tansvad mööda puudest silda, langvad raudse haua põhja? — Herneid pannakse patta (Tor b:dat-ta)
Tuhanded miljonid lähevad puusilda mööda raudrootsi? — Herned keevad paja sees (Jäm 1906)
Tuhat-tuhat, sada-sada läävad niinest silda mööda rauatsede merde? — Teri kallatakse patta (Puh 1888)
Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niidsesilda mööda raudsede luhta, vasitsede Narva? — Oa pandas patta (Puh 1890)
Sada-sada, tuhat-tuhat käivad meda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudse linnast nahkapauna, nahkapaunast vinvalinna, vinvalinnast maalinna? — Herned; enne sõelas, siis pajas, siis inimese kõhtus, siis sea kõhtus, siis maas (Tür 1936)
Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinesilda mööda raudse linna sõdima, raudse linnast puisepukki, puisepukist luiselukki, luiselukist nahkapauna, nahkapaunast sitamääle, sitamäält siamääle? — Toidu teekond (Ann 1929)
Sõda sõit üle pähnätse silla rauatsõllõ liina? — Kiislat kurnatakse (Rõu 1895)
Suur Kanaderi vägi läheb üle niinse silla raudsesse linna? — Herned lastakse sõelast padasse (VJg 1960)
Sõda taples rauatsen liinan? — Herne keeva paan (Võn 1888)
Sõda sõdib vasksilda müüda? — Herned keevad pajas (Vil 1936)
Sõda sõit kivist silda pite, savitsõhe liina sisse? — Hernid valõtas patta (Se 1934)
Kirju kari lähäb üle Niineva silla raudse linna? — Herned patta (HJn d:dat-ta)
Karja aetas üle ravvatse silla mõtsa? — Hernit v[alatakse] patta (Kan 1888)
Kari läheb üle kalevist silla? — Herne veeretamine üle sõela põhja (Tln 1940)
Kirju kari läheb musta meresse? — Herned lähevad pajasse (Kos 1890)
Valged lammad lähvad üle niitsesilla raudse linna? — Hernid kallatakse sõela seest patta (Kul 1929)
Tillukene tallekene sõit linast teeda mööda ravvatsede liina? — Hernit valetas patta (Ote 1889)
Hallid härjad lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? — Herned veeretakse mööda sõela põhja patta (Lai 1904)
Kured lähvad kudrutes mööda niinse silla ja raudse linna? — Herned sõelas ja pajas (VMr 1890)
Tirinel-tärinel lääva raudaste liina? — Herne valetes patta (Krl 1887/9)
Tirra-tarra tiid pite ravvatsehe liina? — Hernid valetas patta (Kan 1963)
Kullekese-kallekese sõitva ravvatsele liina? — Herne valetas patta (Võn 1895)
Pimbulased-pambulased lähevad niinist silda mööda raudase linna? — Herned, sõel ja pott (Vai 1893)
Riitsiku-raatsiku lääve nahksilda möödä raudese meresse? — Herned pandas patta kiima (Hel 1936)
Herjukese-harjukese, valge vati mehekese, musta mütsi poisikese, sõitva kuulsa kuningriiki, ravvatsede pääliina? — Hernid kallatas patta (Nõo v. Ote 1890)
Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? — Hernesupp panna keema (Vai 1893)
Valged lambad hüppavad meres? — Herned pajas (Juu b:dat-ta)
[Levikukaart]
Haned lähevad kudrutades meresse? — Herned patta (Juu b:dat-ta)
Tedre läheb kudrutes merde? — Palav kivi vette (JJn 1888)
Kured lähevad kuuritades merre? — Oad (Trm c:dat-ta)
Must mõis, punane kubjas, valge vallarahvas? — Herned paas (Vil b:dat-ta)

Juust

Uss sittab ja haiseb, saksad söövad siiski? — Juust (Juu b:dat-ta)

Kile, kiisel

Ahe' silla all tän'täse'? — Kaarakislad kurnadas lävi sõgla (Lut 1894)

Korp

Rüüsi rebane? — Korp (Hls 1893)

Kulp

Karu käpp meres? — Supikulp (Kõp 1895)
Kassi saba meres? — Kulp pajas (Vig 1896)
Ilma eluta, aga ise sööb kui hunt? — Kulp (Trv 1895)
Must kukk meres, händ väljas? — Kulp katlas (Tt a:dat-ta)
Part vees, saba väljas? — Kulp leemepajas (Kuu 1891)
Part jões ja nokk väljas? — Kopsik veeämbris (As 1992)
Harak meren, hand välän? — Kulp paan (Kan 1895)

Käsikivi

Nii kumardat, nii annat? — Kui jahvadat, panet teri (Lut 1894)
Ümbre mäe uorma makas? — Jahvekivi, jahu (Lut 1894)
Vana imälammas üte silmägä, söö är köö suve töö? — Jahvikivi (Lut 1894)
[Levikukaart]
Hall härg möirab nurkas? — Jahvekivi (Kär 1898)
Hall härg nukas, kui puutud, siis möirab? — Käsikivi (Tõs 1892)
Hall härg möirab nurkas, üks sari sirgus ülal? — Käsikivi (Phl 1939)
Hall härg möirab, seljast sööb, küljest situb? — Jahvekivi (Kär 1890)
[Levikukaart]
Hall härg, auk seljas? — Veskikivi (Iis 1888)
Hall härg, hand sällan? — Veskikivi (Ote 1889)
Hall härg, mulk sälän? — Kivipool (Võn 1895)
Hall härg, auk keskel? — Õllevaat (Võn 1926)
Härg nurkas ja auk selgas? — Käsikivi (Vig 1889)
Hall härg mürab, auk selja sees? — Veskikivi (Hel 1874)
Hall lammas ja auk seljas? — Õllevaat (Jõh 1888)
Hall oinas, auk seljas? — Vaat (Rak 1892)
Hall utt, auk seljän? — Javekivid (Kod 1887)
Hall hunt, auk seljas? — Javekivi (käsikivi) (Kod 1889)
Hall härg, auk selgas, seljast sööb ja küljest sittub? — Veskikivi (Tor 1888)
Hall utt ja auk seljän, seljäs süüb ja küljes situb? — Käsikivi (Kod 1932)
Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Veskikivi (Pal 1889)
[Levikukaart]
Seljast sööb, küljest sittub? — Veskikivi (Hel 1874)
Suust sööb, küljest sittub? — Veski (Jõh 1889)
Suust sööb, sellast situb? — Tuuleveski (Pil 1888/9)
Sellast sööb ja kõhust situb? — Lüke (Ris 1888)
Päält sööb ja küljest situb? — Jahukivi (Rei 1938)
Persega sööb, suuga situb? — Veske (Trv 1894)
Hall härg, hangus sarved, seljast sööb, küljest situb? — Tuulik (Kul 1928)
Hall härg, hangud sarved, võttab sauna sarve otsa, kihelkonna kukkile, seljast sööb ja küljest sittub? — Veske (Hls 1889)
Hall härg, auk sellas, sellast süüb, küllest situb? — Käsikivi (Ksi 1888)
Hall utt ja auk seljän, seljäs süüb ja küljes situb? — Käsikivi (Kod 1932)
[Levikukaart]
Tsiga ving, viga suuh, orik sõit, oda säläh? — Käsikivi (Se 1888)
Tsiga ving, vili suuh, ori orjas, oda käeh? — Veskikivijauh (Plv 1910)
[Levikukaart]
Imä all, esä pääl, valgõt vattu juusk vahelt? — Lina masindamine (Rõu 1977)
Esa all, ema pääl, vahelt ajap valget vattu vällä? — Käsikivi (Vas 1888)
Emä all, esä pääl, valge vatt vahepääl? — Veskikivi ja jahu (Ote 1893)
Esä-emä ülestiku, vatt jooseb vahele? — Kats veskekivi (Nõo 1926)
Esänd imändä säläh, vaihõlt aase valgõt vatto? — Kivijauh (Se 1929)
Paaba all, teeda pääl, vaihelt vattu juusk? — Jahvikivi' (Kra 1903)
Kaits kõttu vastatside, vatt käib vahepäält välja? — Veskikivi (Puh 1889)
Kõtt all, kõtt pääl, valgõ vatt vaihõl? — Käsikivil teräd vaihõl (Se 1935)
Kats mulku vastastikku ajava vahelt vattu välja? — Veskikivid (Puh 1889)
Esänd noogutas, emänd om mulgu pääl, valge vatt vahepääl? — Linguga kaev (Ote 1893)
Pahrukene nulgah, aa valged vattu suust vällä? — Käsikivi (Vas 1895)
Vanamiis vajutab, vanana väriseb? — Javekivi (Kod 1887)
[Levikukaart]
Võtta piiu, mutska persede? — Käsikivi (Krl 1889)
Sälläst süü, küllest sittus, peoga visatas persede? — Käsikivi (Har 1888)

Leib. Leivasõtkumine. Leivanõu

Pane pantavane, võta liblige', kutsu kutsige'? — Pane leib lava pääle, võta luhidsa', kutsu latsõ' söömä (Lut 1894)
Jänes pandas ahju, soe võetas välla? — Leevä (Kan 1889)
Valge mees leheb ajab lambad lauta, must mees leheb ajab lambad laudast välja? — Leibade ahjupanemine ja väljavõtmine, levalasn on valge ning ahjuroop on must (Khk 1946)
Punased sead tulevad laudast välja, valged sead lähvad lauta? — Söed tulevad ahjust välja, leivad lähevad ahju (Iis 1955)
Õhta õnnis, kukelaulu aal kuningas, enne valget vaenelaps? — Leib (HJn 1888)
[Levikukaart]
Emal lai magu, isal pitk sammas, lapsed keik ümmargused (Mutter hat einen breiten Magen, der Vater eine lange Seule, die Kinder alle rund)? — Ein Backofen mit der Krücke und Brodt (Tt 1732)
Isal pikk sammas, emal lai magu, lapsed vähe latergused? — Uba (Pal 1889)
Esä uhtsaba, emä lai magu, poja pundi-pandilise? — Leivalapi, küna ja leivad (Pst 1893)
Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused? — Ahjuluud, leivalabidas, leivad (Jür 1890)
Isa pitka hännaga, ema laia kõhuga, lapsed kõik ümargused? — Roop, ahi ja leivad (Jäm 1896)
Taadil pitk jalg, memmel lai kõht, lapsed kõik ümmargused? — Ahjuroop, leivalõime, leivad (Pär 1888)
Isal pitkad sõrmeksed, emal lai magu, lapsed puhas kõik ümargused? — Humal (Pöi 1894)
[Levikukaart]
Isa pikk, ema lai, öde söge, vend pöörane? — Isa – leivalapi, ema – leivamõhk, õde – luud, vend – roop (Pst 1888)
Esä pikk, imä laga, sõsar sõkõ, veli pöörane? — Maailm (Urv 1888)
Esä all, emä pääl, sõsar sõkõ, veli käise pööran? — Jalassepain (Võ 1895)
[Levikukaart]
Siga läheb lauta, sibul seljas? — Leiba pannakse ahju (Pst 1891)
Siga läks lauta, sibulas seljas, tuli tagasi, polnud midagi? — Leivalabidas läks leivaga ahju (Vän 1933)
Siga lää sanna, sibul sellän? — Leib lapju pääl (Trv 1894)
Siga ahjus, sibul selgas? — Leevalasn leevaga (Muh 1896)
Tsiga lätt liina, sipul sällän? — Leivä ahju panemine (Ote 1893)
Tsiga lätt liina, satul sällän? — Leiba pannas ahju (Urv 1890)
Tsiga sõit, satul sälähn? — Leibä pandas ahjo (Rõu 1895)
Pikkä hannaga harak luu mäe sisse munnõ? — Leibä pandas ahju (Rõu 1896)
Harakas sabadelekse, saba pista pistelekse, moorile munad munetakse, munad mulle annetakse? — Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus (VNg 1889)
Arak ässeldab, pikk händ pöörleb, esi muneb toore muna? — Levätegemine: luud, lapi, päts (Pst 1922)
Harak aadelis, pika parti pudelis, kivile munad muneb? — Leivade ahju panemine (Trm 1889)
Puu õtsas puiskleb, aia õtsas aiskleb, orule munad muneb? — Ahjuluud (Pal 1888)
Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga? — Leivad ahjus (Pär 1888)
Laut lambid täis, mette ühel pole saba järgas? — Leivad ahjus (Mus 1949)
Lammad lautas, ei ole ühelgi saba taga? — Leivad ahjus (Rap 1895)
Kuus lammast laudas, kõik ilma sabata? — Leivad ahjus (Sim 1892)
Laudatäüs lambid, ütelgi ole-ei handa peräh? — Leivä' ahih (Se 1927)
Laut lambid täis, kõik hännada? — Leväd ahjus (Saa 1888)
Laut lambaid täis, saba ega pead põle kellegil? — Leivad ahjus (Jür 1890)
Laut lambaid täis, ühelgi põle saba taga ega sarvi peas? — Leivad ahjus (Jõe 1888)
[Levikukaart]
Vare all, vare peal, kuremunad keskel? — Leivad ahjus (Emm 1938)
Vare all, vare peäl, vaeramunad keskel? — Levad ahjus (Jäm 1937)
Vare all, vare peal, kerad keskpaikas? — Leivad ahjus (Rap 1928)
Kumm all ja kumm pääl ja kuremunad keskel? — Leivad ahjus (Tor 1889)
Kumm all ja kumm peal ja kuus muna sees? — Leivad ahjus (Tor b:dat-ta)
Lagi all ja lagi peal, kuremunad keskel? — Leivad ahjus (Khn 1948)
Lagi all, lagi pääl, lae all kanamuna? — Leib ahjus (Jõh 1890)
Kat's suskase, kat's kokutase? — Naine kast käsiga leiba, nisuga kokutas (Lut 1894)
Pista sisse, tõmma välja, nikuta niudeid, töö läheb toime? — Leivasõtkumine (Amb 1965)
Sips sisse, sops välja, nikutab niudeid ja töö läheb toime? — Leivasõtkumine (Vän 1897)
Tsuska sisse, võta vällä, nikuta nimesist, kääna käsi käätsu, siis lätt tüü hästi toime? — Leiva kastma (Rõn 1920)
Vussa-vulla, sisse-välja, nikuta niudeid, töö lääb toime? — Leivasõtkumine (Tür 1926)
Pista sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, töö läheb korda? — Leivasõtkumine (JJn 1888)
Kikerdi, nikerdi niusi keero, sisse pista, välja võta? — Leivasõtk[umine] (Phl 1924)
Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? — Leivasõtkumine (Var 1888)
Torka sisse, siputa, tõmba välja, raputa, nikuta perset, töö läheb kõrda? — Leivategemine (As 1994)
Tsuska sisse, võta vällä, nikuta perst, asi lätt korda? — Leiba kastetas (Räp 1888)
Eest pistab, takka nikutab, supsi sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb hästi? — Leivategemine, ahju laskmine (Tõs 1889)
Tõsta kätt ja kasta kätt, ise nikuta perset? — Leivasõtkumine (Trm 1906)
Torka sisse, tõmba välja, kiputa perset, töö läeb korda? — Leivasõtkumine (Muh 1976)
Pista sisse, tõmba välja, perse kõigub, töö läheb korda? — Leivataigna sõtkumine (Krj 1941)
Elajas rangis, perse pungis, kiha toorest liha täis, pista sisse, tõmba välja, värista perset? — Leivaasten, tainas ja sõtkuja (Muh 1898)
Supsat sisse, supsat välja, perse töögib, töö läeb korda? — Leivasõtkumine (Kad 1896)
Pista sisse, tõmba välja, perse ütleb: töö lääb korda? — Leivakastmine (Trt 1930)
Tsuska sisse, tõmba vällä, perse liigus, tüü lätt kõrda? — Leibä kastetes (Krl 1887/9)
Tsuska sisse, tõmba vällä, perse tege töörä-töörä? — Leiva kastmine (Ote 1895)
Pista sisse, tõmba välja, nikuta niudeid, kergita keha, tee hästi, siis töö lääb korda? — Leiba sõtkuma (Pee 1894)
Pista sisse, tõmba välja, keera keret, töö läheb korda? — Leiba sõtkuma (Kos 1888)
Pista sisse, tõmba välja, kiputa käsi, töö läheb korda? — Leivasõtkumine (Kär 1889)
Pistäb sisse, tõmmab vällä, hända höörib, töö läheb korda? — Leivakastmene (KJn b:dat-ta)
Pistab sisse, tõmmab välja, töögib-nöögib, töö lääb korda? — Leivasõtkumine (Hlj 1889)
Tsuska sisse, tõmba vällä, esi tege uhha-uhha? — Leeväkastmine (Ote 1939)
Pista sisse, võta välja, vussa-vunna, vussa-vunna? — Leivasõtkumine (Pde 1930)
Supsat sisse, supsat välja, perse nüögib, tüö läheb korda? — Leivasõtkumine (Kuu 1957)
Lükka sisse, tõmba välja, auk teeb taga liksa-laksa? — Leivasõtkumine (Jür 1889)
Nikuta perst, tüü lähäp kõrda, alumine sallip, päälmäne väsip? — Leeväkastmine (Nõo 1957)
P[ut]s puine ja türa luine, pistab sisse ja tõmbab välja, perse kiidab ja töö läheb korda? — Leivasõtkumine (Pee 1940)
Kahe rattaga kaarik, läheb sisse, tuleb välja, perse teeb taga jonkat-jonkat? — Levasõtkumine (Trm 1935)
Nigadi-nägadi nahka mööda, kigadi-kägadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna, lükkab sisse, tõmbab välja, kohendab ennast, töö on korras? — Leivasõtkumine (Trm 1939)
[Levikukaart]
Koori üles kogoni, pista sisse peräni? — Leibä kastõtas (Se 1977)
[Levikukaart]
Lupsat sisse, lupsat välla, lupsat augu ääre piale? — Leivasõtkumene (Plt 1964)
Supsat sisse, sapsat välla, supsat augu veere pääle? — Leivakastmine (Äks 1889)
Lupsat sisse, lupsat välla, nikuta perset ja tüö läheb korda? — Leivasõtkumine (As 1993)
Sisse lähäb lips, välja tuleb lops, alumine sallib, pealmine vassib? — Leevasõkkuja (Plt 1889)
[Levikukaart]
Kui pistab, siis pirtsub, kui tõmmab, siis tortsub? — Leivasõtkumine (Kad 1888)
Kui sisse pistab, siis liksub, kui välja tõmmab, siis laksub? — Levasõtkumine (Jäm 1897)
Kui pistad, siis piriseb, kui tõmbad, siis toriseb, auk teeb taga liks-laks? — Leivasõtkumine (Jõe 1889)
Pista sisse, tõmba välja, auk jäeb taha liksa-laksa, keera selga, töö läheb korda? — Leivasõtkumine (Rak 1888)
Puune puts ja lihane türa, kui vaotad, siis viriseb, kui tõstad, siis toriseb? — Leivasõtkum[ine] (Noa v. Hii 1889)
Isända itsiauk, emända atsiauk, ku pistad, sis piriseb, ku tõmmad, sis toriseb? — Eks leiväasti ole ju mehe tehto, naine sõtkub ja taigin piriseb ja toriseb (Lüg 1964)
Emäne pist esast? — Leiba kastetas (Ote 1892)
[Levikukaart]
Mida rohkem songib, seda enäm sallib? — Leivakastmine (Trv 1936)
Medä enämb esä torgip, sedä enämb ema tahap? — Leiba kastetas (Nõo v. Ote 1890)
Mida enam isand pistab, seda enam emand sallib? — Leivasõtkumine (Trm 1894)
Mida enam isand pistab, seda enam emand laseb? — Leivakastmine (KJn 1870)
Mida rohkem härra sorgib, seda rohkem rouva tahab? — Leivakastmine (Pst 1935)
Päälmine pistab, pistab, alumine tahab, tahab, päälmine väsib ära, alumine tahab veel? — Leivasõkkumine (Puh 1939)
Alumine tontis-tantis, päälmine es jõvva enamb? — Leiba kastetas (Nõo 1889)
Nikuta perst, tüü lähäp kõrda, alumine sallip, päälmäne väsip? — Leeväkastmine (Nõo 1957)
Puuruhike ja luutitt, mida enam pistad, seda enam tahab? — Leivakastmine (Hel 1928)
Sisse lähäb lips, välja tuleb lops, alumine sallib, pealmine vassib? — Leevasõkkuja (Plt 1889)
Jupsi, jupsi, mis sa jupsid, enam jupsid, parem tuleb? — Leivasõtkumine (Muh 1888)
Jupsi, jupsi, mida rohkem sa jupsid, seda parem tuleb? — Leivasõkkumine (Plt 1894)
Liksub, laksub, mida enam sisse pistad ja välja tõmmad, seda paremaks läheb? — Leivasõtkumine (Phl 1897)
Mida enam turgitakse, seda paremaks läheb? — Leivasõtkumine (Kos 1890)
Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa nikerdad, paremaks ta läheb? — Leivategemine, leivataina sõtkumine (Käi 1979)
Alomane nõvvab, päälmine väsib, mis enamb torgib, seda paremb saab? — Leivakastmine (Rõu enne1907)
Puupukk, luulukk, mida enam sorgitakse, seda paremaks läheb? — Leiba kastma (Trv 1888)
Puuputs ja nahktüts, mida enam sa pistad, seda magusamaks läheb? — Leivasõtkum[ine] (Rap 1928)
Puuputs ja luutüra? — Leivasõtkumine (Lai 1966)
Puutuss ja luumunn? — Leivaastja (VNg 1930)
Puts puu, türa luu, kui nikub, siis laksub? — Leivataigna sõtkumine (Krj 1941)
Luine luts, puine puts, soaniline sorituspuu? — Leivasegamine (Kuu 1965)
Puust puts ja lihast nuiad? — Leivasõtkumine (Käi 1938)
Puunõ puts ja lihanõ titt? — Leevamõhk ja käsi (Urv 1889)
Puust p[ut]s ja nahksed nuiad? — Leivasõtkumine (Hlj 1936)
Puust puts ja luutürä, pista sisse, tõmba vällä, niku niudid, tüü lääb kõrda? — Leivasõtkumine (Pst 1940)
Puurenn, luupulgad, üles käändud käiksed, liiguta kintse, küll saa hää? — Inimene kastab leiba (Har 1934)
Puuruhike ja luutitt, mida enam pistad, seda enam tahab? — Leiva kastmine (Hel 1928)
[Levikukaart]
Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab suureks minema? — Leivä vaalimine (Kuu 1911)
Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab korgeks kasvama? — Leivasotkimine (Jõe 1950)
Nii kaua tahun mina sinu nikernillidä, kui sinu koht kobejaks saab? — Leiväsotkimine (Kuu 1963)
Ma tulen su juurde, ma rõhun su pääle, ma tahan sind nikkernillida nii kaua, kui kõht suureks paisub? — Leiva vaalimine (Kuu 1957)
Mees mauli maas, naine selili seljas, kõht körti täis? — Leivaküna (Rak 1888)

Linnased

Väike valge härjäkene, härmatedu hannake? — Kesvatera (Ran 1889)
Pisike mees, hall habe? — Linased (Ann 1929)
Pisike liller mehike, hall habe suus? — Linnas, odra, rukki, ka veel maged (Kad 1896)

Lusikas. (Puu)lusikaga söömine

Põrsad kuldi kurgu all? — Lusikad kausi ääre all (Kse 1889)
Viis viirukõist, kuus kuurukõist, üteainu utra sisen? — Lohetsa tsõõrik länikun (Har 1890)
Söögitunnil tüün, tüütunnil prii? — Luits (Kan 1888)
Korp kummuli, munnad kurkus? — Koostad, vaanad (Vll 1890)
Toruke täis totalid? — Lusiku länikun, lohetse vaksen (Krl 1887/9)
Kolun tunnet, mis ta om, kotti saa, ei tunne midägi? — Söök suun ja kõtun (Ote 1893)
Libe asi lääb kondise sisse? — Lusikas suhu (Khk 1937)
Üts vii, tõne lüü, kolmas käänd ümbre? — Süümine (Krl 1887/9)
Õõnsest võtab, auku pistab? — Lusikaga söömine (Pal enne 1913)
[Levikukaart]
Puu annab, luu salvab, kända-vända käänab ümmer, kägaskaela alla keldreauku? — Süümine puulusikaga (Hää 1969)
Puine saadab, luine salvab, viider-vääder väänäb kokku, saadab alla keldreauku? — Süümine: lusik, hamba ja kiil (Pst 1946)
Puine pistab, luine salvab, vintadi-väntadi väänab kokku, viskab alla keldriauku? — Söömine (Vil 1889)
Puine pistab, luine salvab, kiverid-käverid käänab kokku, viskab tühja keldre sisse? — Lusk, hambad, kiil ja kõtt (Ran 1889)
Puine pistab, luine salvab, liha väntab väänapuusse, saadab alla keldrisse? — Söömine (Vil b:dat-ta)
Puine pistab, luine lõhub, vintel-väntel väänab kokku, viskab alla keldriauku? — Inimene sööb (Hel 1874)
Puu söö, luu ragu, vintas, väntäs, väänäp kokku, viskap alla keldrehe? — Söömine: lusik, hambad jne. (Ote 1889)
Luust sarv, puust hand, vinder-vänder väänab kokku, viskas tühjä keldride? — Hamba, lusk, keel, kõtt (Hel 1889)
Vinger-vänger väänas kokku, viskas alla keldrenukka? — Inimene sööb (San 1932)
Puine pistab, luine salvab, vinka-vänka viskab august alla? — Suu (Pil 1929)
Vintadi-väntadi, supsti auku? — Jahvatamine, käsikivi (Tõs 1890)
Puine pistab, luine astub, vintlik-väntlik väänab kokku, viskab alla aganakotti? — [Lahendus puudub] (Vil 1928)
Puine pistab, luine litsub, kiimer-käämer aab alla aganekotti? — Inimene sööb (Hls 1889)
Puune pist, luune salu, viskas tühjä keldrisse? — Lusk, keel, kõht (Hel 1889)
Liha tõstab, puu pistab, luu võtab vastu, vingerdi-vängerdi paneb paigale? — Söömine (Trv b:dat-ta)
Puune pistäp, luune salvap, vinder-vänder viäp kokku? — Lusk, hamba ja kiil (Nõo v. Ote 1890)
Puine püstab, luine salvab, känta-vänta käänab sisse? — Söömine (Tõs 1890)
Puine pistab, luine sallib, käia-väia käntab sisse? — Söömine: lusikas, hambad, keel (Vig 1889)
Puine pistab, luine litsub, vender-vonder väänab alla? — Linamasin (KJn 1870)
Luine lumpab, puine pumpab, kinse-känse käänab kokku? — Suu söömisel (Saa 1933)
Puu veab, luu seab, kuninga mõõt paneb paigale? — Lusikas, hambad ja suu (Tor 1888)
Puu topib, luu tambib, lihane keerab ümber? — Inim[ese] söömine (Sim 1888)
Puine pistab, luine maitseb? — Lusikas ja hambad (Pal 1888)
Puu veab, luu raob, angerjas ajab hagu kokku? — Lusikas, hambad ja keel (Hel 1928)
Puu puutab, luu luutab, vana Hindrik lööb ilpu? — Söömine (Räp 1895)
Puu veab, luu raob, Hendrik heidab ümbre? — Söömine (Puh 1889)
Puu vidä, luu tsaga, Vidrik käänd viiri? — Söömine (Plv 1939)
Puu jaga, luu tsaga, vana Andres käänd aia takan ümbre? — Lusik, hamba, keel (Har 1888)
Puu vidä, luu tsaga, Andres viskas veert? — Söömine (Võn 1895)
Haade käänd aia takah hako, kua kuu är' käänd, tuu lask orgo? — Inemine süü suutäie är' ja tuu lask orgo (Se 1991)
Puu vidä, luu tsaga, hall Martin käänd ümbre? — Luits vidä, hamba tsagava ja kiil käänd ümbre (Se 1927)
Puu vidä, luu rago, Semmen sääd ala? — Luits, hamba, kiil (Se 1928)
Puuga vidä, luuga tsaga, vanataat käänd kuppu, saat jõkõ piti alla? — Inimene süü (Rõu 1895)
Puu vedä, luu tsaga, Kalevipoeg heit ümbre? — Luits, hamba, kiil (Ote 1893)
Puu vidä, luu tsaga, verrev kuningas käänd ümbre? — Süümine (Rõu 1896)
Puu vedä, luu tsaga, liha heit viiri? — Süümine (Har 1889)
Puu vedä, luu tsaga, lapju käänd ümbre? — Sööp puulusikaga (Krl 1976)
Luust lukk ja puust võti, võnter-vänter väänab ümber? — Hambad, lusik, keel (Hls 1889)
Lukk on luust, võti puust, lind läks läbi, kütt sai häbi? — Tähendab söömist: lukk – hambad, võti – lusikas, lind –lusikatäis toitu, kütt – käsi (Hel 1888)
Taub kahe kivi vahel katki ja viskab pimeda keldri? — Söömine (Rak 1892)
Kolmekümne kahe kivi vahel tambitakse leiba katki ja aetakse labidaga auku? — Sööd leiba ja neelad alla (Pär 1888)
[Levikukaart]
Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum? — Söömine (Plt 1891)
Nilbat-nilbat teenistusse, teenistus läks tedremärki, tedremärgist läks maori, maorist läks kellatorni, kellatornist läks luugna, luugnast läks kaabumetsa, kaabumetsast oorimetsa, oorimetsast pordon? — Seedimine (Plt 1917)

Mesi

Kiisla redelin? — Mesi vaha seen (Rõu 1936)
[Levikukaart]
Pisike pütike, magus mimmike? — Meekärg (Tõs 1921)
Pisukene potikene, magus supikene? — Mesikärg (Kse 1889)

Muna

[Levikukaart]
Persest tsilgahas, suuhtõ pandas? — Kanamuna (Se 1912)
Roog tuleb persest? — Muna (Lai 1897)
Ihu valge, süä kõllane? — Kanamuna (Krk 1896)
Väljast valge, seest kollane? — Kanamuna (Amb v. JMd 1938)
Vaat ilma vitsute? — Kanamuna (Hel 1889)
Höörik pütt ilma vitsalda? — Muna (Se 1934)
Üks vaat, ise ilma vitsata, kahesugust mõdu sees? — Kanamuna (JJn 1896)
[Levikukaart]
Väike valge kirkuke? — Kanamuna (Ran 1964)
Väike valge kergukene, läppe ei lövva konigi? — Kanamuna (Ote 1894)
Valge kirik ilma läveta? — Kanamuna (Kan 1896)
Väikene liinakõnõ, ei olõ koski lävve, ku koputat, sõs saa lävi? — Kanamuna (Rõu 1890)
Valge ait varra täis, ei ole lävve konnegi? — Kanamuna (Ote 1889)
Tilluke liinake, mitte konnegi mulku? — Kanamuna (Ote 1889)
Tillu-lillu linnake, ei ole lukku koskil? — Kanamuna (Puh 1888)
Valgõ kerik, ei paiu, ei ust? — Muna (Lut 1925)
Katõjakulinõ tarõ, õi olõ ust õga akõnd ? — Kanamuna (Se 1935)
Väike kirik, kuskil ust? — Muna (Trt 1927)
Väike valge liinake, ust ei akent kossegi? — Kanamuna (Ote 1895)
Valge ait varandust täis, ei ust ega akent ees? — Kanamuna (Vil b:dat-ta)
Valgõ maja, katõjakulinõ, olõ ust õi akõnd seeh? — Muna (Se 1938)
Üks ümarike tuba, ilma ukse, akneda? — Kanamuna (Saa 1888)
Uus tuba, ei ole uksi ega aknaid ees? — Surnukirst (Kse 1889)
Uus koda, ust pole kusagil? — Kanamuna (Khn 1889)
Uus saun, ust ega akent ei ole ees? — Muna (Tõs 1890)
Uus ait ilma ukseta? — Kanamuna (Tor 1889)
Ilus kirik, kena kirik, ei ole ust, kust sisse menna? — Kanamuna (Hlj 1888)
Ilus mõis, kena mõis, põlä ust ega aknaid ies? — Muna (Rak 1893)
Ilus tuba, kaunis tuba, ei ole ust, kust sisse minna? — Muna (Aud 1889)
Ilus maja ilma ukseta? — Muna (Vai 1893)
Ilus linn ja uhke linn, uksi-aknaid kusagil? — Kanamuna (Iis 1956)
Maja mäel, aga ust ei ole ees? — Muna (Vig 1928)
Valge väik liinake ja katesugutse majade? — Kanamuna (Nõo 1926)
Väike valge aidake, ei ole võtit, mis lahti teeb, kukub maha – läheb ise lahti? — Muna (Muh 1954)
Kolmenulgalinõ aidagõnõ, lävve ei lövvä koskil? — Tatriguterä (Se 1938)
[Levikukaart]
Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läheb katki, siis saab kätte? — Kanamuna (VNg 1892)
Veikene neitsikene, temal veike kerstukene, seda võtta võtmed lahti ega keera muugid lahti? — Kanamuna (Hlj 1891)
Ilus kena pruudikene, pruudil kena kerstukene, kerstul kena lukukene, ükski võti lahti ei tee, kukub maha, läheb isegi lahti? — Muna (Äks 1894)
Mul on üks ilus pruudike ja pruudil kena kirstuke, ei tee võtmed ega muukrauad lahti, kukub maha, läheb lahti? — Kanamuna (Mih 1920)
Mul pisikene pruudike, sel on kivist kirstuke, mis ei muugi muukmed lahti ega võta võtmed lahti, kui teed katki, siis saad lahti? — Pähkel (Hag 1889)
Mul oli kena naisuke, tal oli väike kirstuke, ei teda võtnud võti lahti ega muukind muukraud lahti, kukub maha, ongi lahti? — Kanamuna (Trm 1937)
Punane puppis poisike, sellel kena naesuke, naesel kena kirstuke, seda ei võta muugad lahti, seda ei võta võtmed lahti, kui maha kukub, lähäb ise lahti? — Kanamuna (Muh 1949)
Mina kena peiuke, sina kena neiuke, meil on veike kastike, mis ei võta võtmed ega muukraud lahti, kukub maha, läheb isegi lahti? — Kanamuna (Vil 1960)
Muistest oli tüdruk, tüdrukul oli kerst, kerstul oli lukk, ei seda vetnud veti lahti ega murdnud muukraud lahti, kui ta läks lahti, siis ta läks katki, kui ta läks katki, siis ta läks lahti? — Muna (Emm 1891)
Mul oli väike ankur, keda ei murdnud muukraud lahti ega keerand võtmed lahti, aga kui kukub maha, läheb ise lahti? — Kanamuna (Lai c:dat-ta)
Pisike valge kirst, ükski võti ei tee lahti? — Kanamuna (Tln 1926)
Ilus ja kena karp, ükski võti ei võta teda lahti? — Kanamuna (Pai 1896)
Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, ei võta võtja ega pästa pästja, mudu ku lüü katik? — Kanamuna (Trv 1892)
Tilluke kirstuke, Ristuke nimi, võti ei võta ega käsi ei kääna, muud kui lõhu ära? — Kanamuna (Pst 1888)
Ükski võti ei keera lahti, kukkub maha, läheb ise lahti? — Muna (Kuu 1935)
Üks vaat, kahtesugu õlu, keegi raud ei võta lahti, kukub maha, läheb ise lahti? — Muna (Tor 1888)
Väike valge aidake, ei ole võtit, mis lahti teeb, kukub maha – läheb ise lahti? — Muna (Muh 1954)
Valge maja, ei ole ust ega akent ees, kui maha kukub, siis katki läheb? — Muna (Nõo 1992)
Umbine järveke, ei saa üle, ei saa ümbert, muidu ei pääse läbi, kui lõhu ära? — Kanamuna (Tt b:dat-ta)
[Levikukaart]
Lõhu seinä, saat hõbet, lõhu hõbet, saat kulda? — Kanamuna (Krk 1923)
Raod sa müürü, saad sa hõpõt, raod sa hõpõt, saad sa kulda? — Kanamuna (Rõu 1895)
Üks vaat, kahtsugu õlut sees? — Muna (Kuu 1891)
Üts vaadikõnõ, katõsugune olu sisen? — Muna (Har 1889)
Üks vaat, kahesugune õlu? — Muna (Saa 1891)
Üits vaat, kattesugust õlut täüs? — Kanamuna (Krk 1889)
Ühe vaadi sees kahte seltsi õlut? — Kanamuna (Mär 1928)
Üks vaat, katte jagu õlut? — Kanamuna (Trv 1892)
Üks vaat, kahte tõugu õlut täis? — Muna (Pst 1888)
Üks vaat, kahte karva õlut sees? — Muna (Vai 1936)
Väikene vaadikõnõ, katõsugunõ õlu? — Muna (Rõu 1896)
Tillu-lillu vaadike, kattesugust olud täis? — Kanamuna (Puh 1888)
Väike valge vaadike, katesugust õlut sehen? — Kanamuna (Hel 1936)
Valge vaat, kahte seltsi õlut sees? — Kanamuna (Rak 1890)
Umbine vaat, katte moodu õlu? — Kanamuna (Hls 1888)
Üks uus vaat ja kahesugust õlut sees? — Kanamuna (Tõs 1948)
Üks vaat, kahesugust märga sees? — Muna (Pöi 1894)
Üits vaat, katte moodu mõdu sehen? — Muna (Trv 1890)
Üks vaat, kaht moodi eli sees? — Kanamuna (Vai 1893)
Pütüh kattõ sorti olut, mõlõpa' otsa' kinni? — Muna (Se 1935)
Üts pütt, kats vett? — Kanamuna (Se 1937)
Umbene püttike, katte jagu rooga sees? — Muna (Trv 1890)
Pisikene ankur, kaht seltsi õlut sees? — Kanamuna (VMr 1890)
Pisike puntsuke, kahtesugu õlut sees? — Muna (Mär 1937)
Üks aam, kahesugune õlu? — Muna (Lüg 1889)
Üks astas ja kahte sorti rooga sees? — Kanamuna (Rei 1938)
Üks pudel ja kahte seltsi viina sees? — Kanamuna (Tõs 1890)
Ühe riista sees kahtesugu õlut? — Muna (Rei 1889)
Pisikene pille-rille, kaht seltsi õlut sees? — Muna (JJn 1888)
Üks väikene vaadikene, kahtesugu märga sees, äi ole vikiauku, äi ole prunniauku? — Kanamuna (Emm 1939)
Pole punniauku, pole junniauku, kahesugust õli sees? — Kanamuna (Ans 1891)
Uus tuba, ust ega akent ees, kahtsugu viina sees? — Muna (VMr 1889)
Üks vaat, kahtesugu õlu, keegi raud ei võta lahti, kukub maha, läheb ise lahti? — Muna (Tor 1888)
Ait harjani vilja täis, ei lähe läätsi-ivagi sisse? — Kanamuna (Kos 1888)
Umbine ait, teri täis? — Pähkel (Pst 1889)
Valge maeake, kõllane lillike sihen? — Kanamuna (Trv 1894)
Kõrge mägi, kollane lill keskel? — Muna (Trv 1894)
[Levikukaart]
Käes seisab, seina vahel ei seisa? — Kanamuna (KJn 1870)
Pihku mahub, saina vahele ei mahu? — Muna (TMr 1888)
Saena vahele ei sünni, piiu sünnib? — Kanamuna (Puh 1889)
Puhu sünnib, saina vahele ei sünni? — Kanamuna (Nõo 1889)
Toop keedust, toop soola, toop vett, hakka sööma, siiski mage? — Munad (Jõe 1889)
Viskad ülesse, on valge, kukub maha, on kollane? — Muna (Lai 1895)

Nälgimine

Suurem kui maakera, pisem kui tolmutera, surnud teda söövad ja kui elavad teda söövad, siis surevad ära? — Mitte midagi (Hel 1979)
Väiksem kui tolmutera, suurem kui ilmakera; kes teda söövad, surevad, kes teda ei söö, on surnud? — Mitte midagi (Hls 1939)

Pada, pajakook, pajaahelad

Must koer koldes, liha ta sööb ja rasva ta neelab, aga siiski suuremaks ei kasva? — Pada (Vän 1893)
Ait all, look peal? — Pada (Jür 1890)
Haud all, look pääl? — Pada, vang pääl (Rõn 1888)
Allik all, look pääl, kuremunad keskel? — Katel keeb kartulitega (Phl 1924)
Paun all, look pial? — Pada (VMr 1939)
[Levikukaart]
Seest kui sibul, pealt kui pagan? — Pada (Lai 1888)
Seest sile kui sibul, pealt must kui pagan? — Pada (Äks 1889)
Seest kui sibul, pealt kui pagan, üle mere vikerkaar? — Pada (Sim 1889)
Seest siid, pealt samet? — Pada (VMr 1888)
[Levikukaart]
Must kass, aidavaras? — Pada (Hlj 1888)
Must rott, aidavaras? — Pada (Jõe 1878)
Must mütt, aidavaras? — Pada (SJn 1891)
Must siga, aedavaras? — Pada (KJn 1936)
Must kukk, aidavaras, istub punase mäe peal? — Pada (Juu 1890)
Must poiss, aidavaras? — Pada (PJg 1928)
Must Mikk, aidavaras? — Pada (HJn 1890)
Must kurat, aidavaras? — Pada (Hag 1888)
Must kass, aidavaras, kure kael üle mere? — Pada ja paasang (VMr 1890)
[Levikukaart]
Meil must, teil must, igas peres ise must? — Pada (Pär 1888)
Meil must, teil must, iga külas ise must? — Pada (Ris 1892)
Meil must, teil must, egän majan must? — Pada (Urv 1888)
Teil must, meil must, igalühel ise must? — Pajad (Aud 1893)
[Levikukaart]
Vii must, too must, pane must lõõga? — Pada (KJn 1870)
Must kana, verevä muna? — Pada süte peal (Vas 1887)
Vesi keskpaigan, tuli ümmer vee? — Pada tule pääl (Krk 1890)
Tammõpakk, päiv paist ümbre? — Katla (Rõu 1895)
Karu kükitäb kullase mäe õtsan? — Pada tulel (Kod 1887)
[Levikukaart]
Tsigan kulla pääl istus? — Katla tule pääl (Lut 1894)
Mustlane makas kullatse tooli pääl? — Pada tule pääl (Rõn 1889)
Üks mies, üheksä silmä? — Pajakook (Khn 1934)
Kure kael üle mere? — Paja sang (Sim 1929)
Kure kaal üle musta mere? — Paa vang (Rõu 1897)
Kure kael üle soolase mere? — Pada sang (Urv 1887)
Kure saba üle mere? — Paja sang (Äks 1889)
Kure kael üle jõe? — Paea sang (Vil 1889)
Üle soo kure kaal? — Paa vang (Urv 1890)
Hane kael üle mere? — Katla sang (Ans 1891)
Kassi hand üle mere? — Paa vang (Kan 1888)
Musta kassi saba üle mere? — Paja sang (Vän 1897)
Kassi hand üle kajo? — Paa vang (Ote 1891)
Koera saba üle mere? — Ämbri sang (Vai 1893)
Must uss üle jõe? — Paa sang (Koe 1931)
Tamme look üle mere? — Paja sang (KJn 1903)
Üle mere vikatkaar? — Paa vang (Räp 1889)
Must kass, aidavaras, kure kael üle mere? — Pada ja paa sang (VMr 1890)
Kurg joo üle mere? — Paa vang, kõvver raud (Krl 1910)
Must kukk, kuldsed suled? — Pada tulel (Saa 1888)
[Levikukaart]
Auke täis, aga esi piab kinni? — Kett (Trv 1894)
Sada auku ja siiski peab vett? — Sõrmkübar (SJn 1907)
[Levikukaart]
Mõista, mõista, mõnne-sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute? — Ahelad (Sim 1888)
Mõista, mõista, mõnna sõrme, see sõrme see sisara sõrme, seitse sõrme vastakute? — Ahel (Kad 1888)
Mõista, mõista, molle-rolle, kõlgutimed kolle-rolle, need sõlmed sõsera sõlmed, sajad sõlmed vastakute? — Raudahilad (Kad 1888)
Mõista, mõista, mõnne-sõnne, sõnne see sõsara, seitse sõnne seljakute, kaheksa sõnne kaelakute? — Ahelad (Hlj v. Kad b:dat-ta)
Mõista, mõista munnad-sunnad, maa-munnad madalad sunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laessa? — Keeduahelad (Kuu 1892)
Muista, muista, munna-sunnad, maas on madalad sunnad, laes on lademed sunnad, seitse sunna tutkamessa, tutkamed tua laella? — Pajaahilad (Kuu 1911)
Mõista ära, mõnni-sõnni, pääle kite-kate sõnni, seitse sõnni vastatiku? — Ahelad (Tt b:dat-ta)
Lae all oli letti sõlme, keskel kitti-katti sõlme, seitse sõlme vastastiku? — Loomaketid (Kos 1898)
Mõista, mõista mõnne-sõnne, läbi lae latik-sõnne, peale tipu-tilli-lilli? — Kirikutorn (Pee 1911)
Mõista, mõista, mõnne-sõnne, peale kiele-kate sõnne, sinna laia laane sisse, tuttelusse? — Söömine ja pärast põõsasse puistamine (Var 1890)
Mõista ärä, mõnni-sõnni, lajalõ latika sõnni, tuhka munni? — Ahelad, pada ja tuhkase (Võn 1931)
Mõista, mõista, mõnnessaare, peale kittes-kattes saare, laulu lassangi saare? — [Lahendus puudub] (PJg b:dat-ta)
Mõista, mõista, mõnne-sõnne, tuhat sõnne, kuke-nossu? — Pajaahelad (Jõe 1889)
Mõista ära, mõnni-sõnni, pääle siri-tiri-tärinaga, pääle tilli-timpa-ralli, seitse sõnni vastatiku? — Ahela lülid (Trv 1889)

Pann

Väike perse om pengi all? — Pann (Se 1936)

Pannkoogid, pliinid

Ptuh, me se um? — Pliini küdsätäs (Lut 1894)
Ravane rehesindse, kaaradse ladama? — Pliniraud, plini vahel (Lut 1894)

Piim

Uus maja, ise kasvatab katukse? — Piimapütt ja koor (Kär 1890)
[Levikukaart]
Võeras vara jalgade vahelt? — Piim (Lai 1897)
Erguti persses, võera roog reite vahel? — Kanamuna, lehmapiim (VMr 1888)
Perseh magõhhus, seerde vaihõl serbähüss? — Kanamuna ja lehmapiim (Se 1937)

Pipar

Keele peal kibe, leeme peal magus? — Pipar (Vai 1893)
Ilus puu punane pärgä, sies on nie vihäväd? — Türgi pipar (Kuu 1891)

Puder

Allikas kuhja otsas? — Või pudru sees (Pöi 1894)
[Levikukaart]
Hall härg, mäda selg? — Või pudru sees (Aud 1888)
Hall oinas ja mäda auk selgas? — Puder võiga kausis (Rei 1889)
Hall lammas, mäda silm? — Pudru kausis, või silmas (Hää 1934)
Valge lammas, sula selg? — Või pudrusilmas (VMr 1890)
Laudatäis lambaid, läte um kesken? — Suurmanõ sakõ pudõr, võid kesken (Rõu 1891)
Mõista, mõista mõõdu, pane peale paadu, keskelle kelevere, peale nuppu kullakeele? — Pudru kausis, või silmas, lusikas silma peal (Hlj 1889)
[Levikukaart]
Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest? — Pudru sees võiauk (Jür 1888)
Püsta, püsta, topi, topi, ära kõvast vauta, ära riku riistapuud? — Pudrumänd (Tor 1904)
Pista, pista, kasta, kasta, ära ääri ära riku? — Pudru söömine, kellel või keset sees on (Trv 1888)
Tipi, tipi, kasta, kasta, ära riku rennikesta, ära ääresi häveta? — Pudru söömine, kus või silmas on (Hlj 1891)

Samovar

Papp sais silla pääl, täntäs kõiki ää kusõ? — Samavar (Lut 1937)
Taevas auk ja maas auk, keskel tuli ja vesi? — Teemasin (Amb 1894)
Üleväh mulk, alah mulk, keskeh tuli ja vesi? — Tiimasin (Vas 1902)
Tulp kest merd? — Samavar (Se 1927)
Keset merd tuli? — Teemasin (Jõh 1937)
Kest järvi tulõkõnõ? — Samavar (Lut 1894)
[Levikukaart]
Vesi ümbre tsõõri, tuli kespaigah? — Samavar (Se 1930)

Sool. Soolavakk

Hää söök herrale, kaunis söök kuningale, tarvis talupoegadele, siiski ei söö siga ega kõlba koertele? — Sool (Tt 1871)
Ilus söök oli isandale, kaunis söök oli kuningale, tarvis talupoegadele? — Sool (Pld 1938)
Kuningale kõlbab, koer teda ei söö? — Sool (JJn 1888)
Saks sööb, aga siga ei söö? — Sool (Rak v. Sim b:dat-ta)
Viist sündüs, vett pelgas? — Soola' (Se 1935)
Viih sünnis, viih ristitas, ku umalõ imäle mano saa, um surm käeh? — Sool (Vas 1887)
[Levikukaart]
Mis mass mikke-makke, kui ei ole kippe-kappe kirutajad? — Soolata roog (Har 1888)
Mis mass mikki-makki, kui ei olõ kippi-käppi ? — Suul (Kan 1896)
Tsirk lendäs, kõik ilm ängäs, loose ilma viirde muna, saase kõgele ilmale süvvä? — Suul (Ote 1895)
Nellänurgeline valget täis? — Soolavakk (Hls 1889)

Suhkur, suhkrupea

[Levikukaart]
Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? — Suhkrupea (VMr 1890)
Jämme jalg, kitsas suu, makust täis kui meepuu? — Suhkrupää (Hel 1889)
Sinine kleit ja valge keha, mitmes majas on mind näha? — Suhkrupea (JJn 1888)
Pealt ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? — Suhkrupea (Tor 1889)
Päält mina terav, alt mina lai, sisu magusam kui sai? — Suhkrupää (Trv 1936)
Kihast valge, rõiva sinitse, laiad jalad, terrav üleväst? — Tsukrupää (Plv 1890)
Päält sinine, seest valge? — Suhkrupää (VMr 1887)
Sinine püks, valge vuuder, püksis magus? — Suhkrupää (Hää 1933)
Valge kui lumi, kõva kui kivi, isi magus kui mesi? — Suhkur (Plt b:dat-ta)

Uhmer, uhmris tampimine

Katõ otsaga orik? — Netsvä (Se 1933)
Üts orik, kats ninna? — Annom, minko terri sõklist puhastädäs (Se 1888)
Must mees, auk päälaen? — Uhmer (Trv 1897)
Üts saabas, kats jalga? — Hummõr (Se 1934)
Kats pulka raiuva ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? — Uhmar (Trt 1949)
[Levikukaart]
Kaks kargavad ühe saapasääre sees? — Uhmrinuiad uhmris (Ta 1913)
Kaks kurge nokivad ühe saapasääre seest? — Tera tampimine (MMg 1888)
Kaks kurge kargase üte saapaseere sehen? — Kesvatampimine (Räp 1895)
Kats velle tants üte saapaseere seen? — Uhmer (Har 1921/2)
Katõkese velidse üte saapaseere seeh kargasõ? — Teräsurbminõ (Se 1935)
Katõkese sõsarit üteh saapaseereh kargasõ? — Terri surbutas huhmrõh (Se 1934)
Kaits preilit tantsva üte saapaseere sisen? — Terri survetas (Ote 1888)
Kaks neitsit tantsiva üte saapaseere sisen? — Terri survetas (Ran 1889)
Kats poisikõst karglõsõ üte saapaseere siseh? — Kesvi survetas (Vas 1888)
Kaks poissi tantsivad ühe saapasääre siden? — Uhmri sees odra tampimine (MMg 1889)
Kaks saksa poisikest tantsivad ühe saapasääre sees? — Teratampimine (Äks 1888)
Kats saksa tantsva üte saapaseere sisen? — Terri survamine (Ote 1890)
Kaits saksa kargava üte saapaseere sehen? — Uhmris surutakse kesvi (Plv 1908)
Kats meest tantsva üte saapaseere sisen? — Teri surutakse (Rõn 1888)
Kahr istus, kõrva kargase? — Uhmer, pekli, kun surteri surutas (Lut 1894)
Kahr sais, kõrva kargas? — Terri surbtas (Se 1934)
Kahr maka, karva kargasõ? — Uhmõr (Se 1888)
Sada pauku ühte auku? — Uhmer (Lai 1895)
[Levikukaart]
Emandal oli ööriauk, esandal oli plaksavus? — Uhmer, survinuia (Rõn 1889)
Emanda öörimulk, esanda plaksavus? — Terri survetas (Ote 1891)

Vaagen, kauss, liud

Üks seljali maas, seitse segavad sees? — Leemekauss ja lusikad (Kad 1897)
[Levikukaart]
Üks puts, üheksa türa? — Vaagen ja lusikad (Jõe 1889)
Kõik türad tüögivad ühte auku? — Pudrusilma kastmine (Rak 1892?)
Puts põhjuli maas, türad tongivad sees? — Supi söömine kausist (Pee 1927)
Puts põrmandal, türad jooksevad ümber? — Kauss ja lusikad (VMr 1888)
Puts põrandal, vaesed türad vahivad juures? — Kauss ja lusikad (Ksi 1926)
Üks puits põrandal ja kõik saevad sisse? — Leemekauss (Kos 1892)
Pütt põrandal, kanad jalgupidi sies? — Lusikad, vuagnad (Kos b:dat-ta)
[Levikukaart]
Kümme kurge küütsäkälle, üheainsa ääre pääl? — Lusikad kausiääre pääl (MMg 1888)
Kümme kurge küürutavad ühe vaagnaveere peal? — Lusikad kausiveere peal (MMg 1888)
Kümme kürba ühe auguveere pääl? — Lusikad kausiveere pääl (Äks 1889)
Mitu titti tipivad ühe vituveere peal? — Kausist söömine (Äks 1980)
Tilinakellad, talinakellad, läbi soo solinal? — Liudu, lusikid pestasse (Pil 1888)
Tilinakellad, talinakellad, kaks vaksa vagunikellad, üle soo suur solin? — Kausid ja lusikad (VMr 1890)
Trillikellad, trallikellad, piriparajad kellad? — Lusikad ja kausid (Kad 1897)

Vorst, vorstitegu, vorstivarras

Ei ole hakatust, aga selle eest kaks otsa? — Vorst (Tln 1940)
[Levikukaart]
Nahkait, puulukk? — Makk, vorst (Pöi 1894)
Puulukk ja nahkait? — Vorst (HJn 1888)
Nahkne ait, puine lukk? — Vorst (Pär 1902)
Nahkait, puust lukk ees? — Vorst (Äks 1894)
Nahkait, puutaba? — Vorst (Puh 1894)
Nahkait ja puuvõti? — Vorst (Pst b:dat-ta)
Nahkait, lõngalukk, puuvõti? — Vorst (Vän 1939)
Nahkait, niinest võti? — Lehm lõõgas (Hää 1889)
Lihast ait ja puust lukk? — Vorst (Ksi 1926)
Lihast ait, puust võti? — Vorst (Trv 1889)
Nahkaid, puulukk? — Vorst (Äks 1889)
Nahkkott, puulukk? — Vorst (Kuu 1937)
Üks ait, kaks puulukki ees? — Korts, vorst ehk makk (Muh 1872)
Nahkait, puulukk ees, odraivad sees? — Tanguvorst (Mär 1939)
Nahkkott, odraivad sees, puupöör ees? — Vorst (Krj 1939)
Nahktuba, odraivad sees, puulukud ees? — Vorst (Tõs 1892)
Odraiva sees, puulukk ees? — Verivorst (Trm 1992)
Ait tangu täis, puu põigiti ees? — Vorst (JJn 1896)
Nahkne tuba, tanguivad sees, puupöör ees? — Vorst (Prn 1933)
Nahkait ja puulukk, ukse taga kriba-kraba? — Vorst (Kad 1897)
Nahkait, puust lukk, ise nagu makk? — [Makk] (Krj 1938)
Pool seast, pool odrast? — Vorst (Tor 1888)
[Levikukaart]
Saksad söövad, talupojad söövad, mis jäeb järele, ei söö koeradki? — Vorstivarras (Äks 1894)
Saks süüb, mua süüb, mis üle jääb, ei süü koergi? — Vorst (Ksi 188)
Saks sööb, sant sööb, viska maha, koergi ei söö? — Vorstivarras (Lai 1888)
Härjakari uppumas, kõigil ikked peas? — Vorstid keemas (Jür 1896)
[Levikukaart]
Mõista, mõista möösel-mölki, moosel-mölki, teevel-tölki, teevel-tölki, rasva-nölki? — Vorsti tegemine (Lüg 1935)
Muista muisu-mulku, muisu-mulku teivas-tolki, kürvä-kärvä küünäs-tõlki? — Vorst (Jõh 1890)
Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk? — Siga (MMg 1889)
Tiises-tilku, moosus-mulku, reisi auku? — Vorsti tegemine (San 1929)
Moosõs-mulku, keesus-kelko, esi tapõ rüüvli mulku? — Vorstõ võtas (Kan 1895)
Muidu musta, teeven testa, esi ülpäb lääber mulk? — Vorsti tettas (Nõo 1875)
[Levikukaart]
Keedetakse ja küpsetakse, aga ei sööda? — Vorstivarras (Pöi? a:dat-ta)
Keedetakse, küpsetakse, siiski süüa ei sünni? — Vorstitikk (Vän 1889)
Keedetakse, küpsetakse, laua peale pandakse, aga ei sööda? — Vorstivarras (Trm 1894)
Keedetas ja küdsetas ja lavva pääle pandas, ent süvva ei sünni? — Vorstitikk (Puh 1888)
Keedetässe, küpsetässe, laua piäle tuuasse, siiski ei kõlba süüa? — Vorstitikk (KJn 1898)
Küpsetasse, keedetasse, laua piale kantasse, aga süüa ei sünni? — Vorstitikk (Plt 1892)
Küll keedetakse ja praetakse, aga siiski süüa ei sünni? — Vorstipulgad (Tln 1892)
Küll keedetasse, küll praaditasse, tuuasse lauale, keski ei söö? — Vorstivardad (Jõh 1892)
Keedetakse, küpsetakse, praetakse, süüa äi sünni siiski? — [Lahendus puudub] (Krj 1938)
Paas keedetakse, ahjus küpsetatakse, laua peale toodakse, aga ei sööda? — Vorstisidemed (Hel 1893)
Pajas keedetakse, kerisel küpsetakse, aga süüa ei sünni? — Vorstitikk (Hag 1889)
Keedetakse, küpsetakse, panni peal praetakse, aga süüa ei sünni? — Vorstitikk (Juu 1888)
Pajas keedetud, panni peal praetud, siiski ei sünni süüa? — [Lahendus puudub] (VMr 1890)
Küpsetakse ja keedetakse ja pannu peal praetakse ja nuaga lõigatakse, aga ükski ei söö teda? — Vorstitikk (Ris 1888)
Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, siiski ei kõlba süüa? — Vorstipulk (Jõh 1888)
Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse ja süüa ei sünni? — Vorstitikk (Pil 1891)
Kirvega raiutakse, nuaga lõigatakse, paeas keedetakse, kerisel küpsetakse, aga süüa [ei sünni]? — Vorstiork (Muh 1896)
Saetakse, praetakse, keedetakse, raiutakse, aga süüa ei sünni? — Vorstitikk (JMd 1992)
Saega saetakse, kirvega raiutakse, noaga leigatakse, ahjus küpsetakse, tuuakse lauale, ükski ei söö? — Makihark (Jäm 1906)
Metsast tuuakse, parsile pannakse, kerisel küpsetakse, pajas keedetakse, lauale pandakse, aga siiski ei sünni süüa? — Vorstipahl (Mih 1889)
Keedetakse, küpsetakse, laua alla visatakse? — Vorstivarras (Vil 1894)
Küpsetud, keedetud, laua peale pandud, maha visatud? — Vorstitikk (Pil 1888/9)
Keedetakse, küpsetakse, loetakse, lauletakse ja ikka visatakse veel maha? — Vorstitikk (Vän 1889)
Paan keedetes, lavva pääle tuvvas, maha visätes? — Vorstitikk (Hel 1889)
Paja sees keedetakse, ahjus küpsetakse, laua peale tuuakse, maha visatakse? — [Lahendus puudub] (Tõs 1889)
Mõtsast tuuasse, kuivatetse, keedetse, küdsädetse, laua pääle pandas, laua ala visatse? — Vorstivarras (Pst 1893)
Küpsetud ja keedetud, laua alla visatud, koertele ei kõlba? — Vorstivarras (Jõe 1889)
Keedetud, küpsetud, ei söö koer ega kass? — Vorstitikk (Tür 1889)
Keedetud ja küpsetud, lauale toodud ja koerte ette heidetud ning koerad ei söö? — Makipulk (Jäm 1896)
Keedetas ja praaditas, pantas lavva pääle ja koergi ei söö? — Vorstivardad (TMr 1888)
Pajas keedetud, kerisel küpsetatud, too lauale, ei söö koergi? — Vorstivardad (Sim 1939)
Kirvega raiutas, nuaga lõigatas, kiedetas, küpsetas, laua pääle viitas, aga ei söö keegi, ei koer, ei kass? — Orsti (SJn 1889)
Keedetakse, küpsetakse, laua peale kannetakse, ei söö saks, ei talupoeg? — Vorstiork (Tor b:dat-ta)
Praaditasse ja keedetasse, ei söö saks, ei sant? — Vorstivarras (Hlj 1893)

Võitegemine, võimänd

Plirtsub-plärtsub perenaise jalge vahel? — Võitegemine (Ran 1939)
Pliksub ja plaksub perenaise reite vahel? — Võikern (Hlj 1936)
Litsub ja lätsub vanaeide reite vahel? — Võitegemine (Vi 1921)
Virtsub ja vartsub vanamoori reite vahel? — Või sõtkudes (Hlj 1888)
[Levikukaart]
Pigista-pagista ja pane nappi? — Või pane nappi vitsikusse (Kad 1888)
Virtsub ja vartsub, piigista ja paagista, pane nappa? — Püstkernuga võitegemine, kus männaga klopiti (VJg 1889)
Pigin natta, pagin natta, panen natta nappikusse, nappikust sõin nahka? — Või (Jõh v. Iis 1889)
Pese putsi ja piigista putsi ja pane putsi lauale? — Või (Iis 1938)
Hüäst tetäs parebat? — Võisind tetäs (Se 1928)
Imä tege hüvä parembas? — Imä tege võidu (Vas 1902)
Laterdaja-taterdaja, mütta-mätta müllerpuu? — Võimänd (Vai 1888)

TOIT JA JOOK:AINED, RIISTAD, TEGEMINE, SÖÖMINE

Herneste keetmine

Juust

Kile, kiisel

Korp

Kulp

Käsikivi

Leib. Leivasõtkumine. Leivanõu

Linnased

Lusikas. (Puu)lusikaga söömine

Mesi

Muna

Nälgimine

Pada, pajakook, pajaahelad

Pann

Pannkoogid, pliinid

Piim

Pipar

Puder

Samovar

Sool. Soolavakk

Suhkur, suhkrupea

Uhmer, uhmris tampimine

Vaagen, kauss, liud

Vorst, vorstitegu, vorstivarras

Võitegemine, võimänd

TOIT JA JOOK:
AINED, RIISTAD, TEGEMINE, SÖÖMINE