RÕIVAD, JALATSID JA EHTED. RIIETUMINE JA KÄNGIMINE

RÕIVAD, JALATSID JA EHTED.
RIIETUMINE JA KÄNGIMINE

Helmed

Luu all, luu pääl, liha keskel? — Helmed (KJn 1870)
[Levikukaart]
Õlped läve all? — Helmed kaelas (Kõp 1896)
Hõlped risti ukse all? — Helmed (KJn 1870)

Jalats: pastel, king, saabas

Üks hiir, kaks saba? — Pastel (KJn 1870)
Hiir lähab lakka, kaks saba takka? — King (Kod 1889)
Üts hiirekene, kats hannakõist? — Suvva (pastlad) (Rõu 1896)
Hiir lääb nurka, kaks handa perses? — Pastal (Kõp 1895)
Nahkrott, kaks saba taga? — Vanuk (pastal) (Hii 1891)
Üks hiir, kaks saba? — Pastal, paelad taga (Kuu 1956)
Üks hiir, kaks saba? — Pastal, suug ja paelad taga (Trt 1925)
Üks hiir, kaks saba, pastelking ja paelad taga? — [Pastelking ja paelad taga] (Ksi 1937)
Üks hiir ja kaks saba, vana passel, paelad taga? — Vana passel, paelad taga (Muh 1949)
Üks hiir, kaks saba, vana vatuk, paelad taga? — [Vana vatuk, paelad taga] (Khk 1959/61)
Üks rott ja kaks saba, ise pastel, paelad taga? — [Ise pastel, paelad taga] (Krj 1938)
Must puts ja punased suoned? — Kihnu rahva pastal (Khn 1948)
Nilgutas härga, löütas oinast, nilgutas oinast, löütas inemist? — Saabas, sukk ja jalg (Har 1934)
Liha magab lamba sees ja lammas magab härja sees? — Jalg suka ja saapa sees (Var 1888)
Sada silma pias, aga ise pime? — Sukk ehk kinnas (VMr 1939)
Sada silma, aga ei näe? — Passel (pastel), mis jalgas (HJn 1895)
Käib kips-käps, mitu paari silmi, aga ei näe? — Silmadega king (Saa 1939)
Pealt must, seest punane, pistad sisse, on mõnus? — Kaloss (Nrv 1992)
Must, seest punane, paned sisse, on soe? — Kaloss (Nrv 1992)
Pealt must, seest punane, lükkad sisse, on soe ja armas? — Kaloss (As 1963)
Seest roosa, pealt must, sisse pistad, mõnus? — Jalaskäidav kaloss (Kuu 1992)
Seest punane ja karvane, pealt sile ja must? — Nahkkindad (Plt 1894)
Kogu päivä kiips-kaaps, õhtul luts nurka? — Kingad (Kuu 1903)
Üks hiir, kümme silma? — Saabas (Saa 1928)
Kats hiirt, neli handa? — Soog (pastal) (Hel 1889)
Kaks rotti ja neli saba, vanad pastlad ja paelad taga? — [Vanad pastlad ja paelad taga] (Muh 1922)
[Levikukaart]
Nahkne rott ja linane saba? — Pastel (Tõs 1890)
Nahkrott ja kaks linast hända? — Pastal (PJg 1888)
Nahkhiir, linast saba? — Pastal (Vig 1895)
[Levikukaart]
Enne elas, nüid ei ela, kannab ihu ja hinge? — Pastlad (Tõs 1893)
Enne on ta elanud ja iga kord on ta surnud ja nüid kõnnib mööda ilma ja talob ihu ja hinge? — Nahk (Ris 1888)
Lihast ma olen saand ja liha ma ei ole, siiski kannan ihu ja hinge? — Saabas (KJn b:dat-ta)
Ole ära tapetu, ole ära süüdu, väljan käi ma siski? — Saapa (Rõn 1889)
[Levikukaart]
Imeloomad oleme, päeval tarvis me tuleme, lehm meid vaeseid ilma kannud, põld meil poole liikmeid annud, paaris seotud, magame ööd, lahutud üheskoos käime me teed? — Pastlad (Hel 1926)
Vaene luum mo ilma kandsõ, põld meil poolõ' liikme andsõ, päiva käümi' pikkä tiid, üüse näemi rahun und? — Pastlad (Urv 1958)
[Levikukaart]
Hupst torni? — Saabas tsusatas jalga (Se 1888)
Tips-taps torni, tõmba rihmad kinni? — Naesterahva saapa jalga panemine (Kuu u. 1890)
Upst-upst turni, ligi perset linna, tõstan neitsi tõlda, panen rihmad kinni? — Särgi selgapanek (Trm 1939)
Õps-tõps tõrde, tõmma rihmad kinni? — Saapa jalgapanemine (Hlj 1888)
Venita nahka, siruta nahka, upub torni? — Saabast aetas jalga (Ote 1895)
[Levikukaart]
Vea nahka, venita nahka, üles muhku põlve otsa? — Saabast jalga (Ran 1889)
Nahk vintäs, liha küntäs? — Saabas (Se 1927)
Venita nahka, siruta nahka? — Saabast aetas jalga (Ote 1889)
[Levikukaart]
Lehm köüdetäs lambalõ sälgä? — Tsuug aias jalga (Urv v. Krl 1892)
Härg kippas lamba sällän? — Tsoog sukaga (San 1893)

Kaelaraha

[Levikukaart]
Tihane tuttipidi taevas? — Kaelaraha (KJn 1870)
Tihanä tuttipidi taevas ja silmad tilguvad vett? — Tilgad vinnaga kaevukougu ots (Hlj 1893)
Tihane nokkapidi taevas? — Raha kaelas (SJn 1907)
Tigalene taiva küüdsin? — Sõlg rinnan (San 1888)
Tuvi tuttupidi taevan? — Kaalaraha (Pst 1893)
Lõoke küüsipidi taevas? — Sõlg, prees ees (Hls 1894)
Kihulane kintsupide taeva külge hanku jaenud? — Priis (Urv 1889)

Kasukas

Liki liha karvanõ? — Kask (Se 1951)
Neljajalgne kasvatab, kahejalgne katkestab? — Kasukas (Jür 1896)
Üks oinas, kaks kotti? — Nahkkasukas kahe ripptaskuga (Kad 1968)
Valge utt ja punased huuled? — Valge kasukas punase liigenaha äärtega (Plt 1891)
[Levikukaart]
Päält sille, sisest karvane? — Kask (Kan 1895)
Pialt sile, seest karvane, kaks kõrva külles? — Kasukas (Pal 1889)
Karv all, ihu pääl? — Riideta kasukas (SJn 1889)
[Levikukaart]
Samblist sannake, lämi ku potike? — Kasukas (Pst 1893)
Saun seest sammelded? — Kasuk (Trv 1888)
[Levikukaart]
Kangas ei koeta, võllas ei võrgita, seljas sünnib pidada? — Kasuk (Pst 1888)
Tellil ei tetta, võllil ei võeta, parem kui keegi muu? — Kasepuu (Hel 1874)

Kinnas, kinda kättepanek

Ahk lammas, hand küllen? — Kinnas (Har 1890)
Neli sulast saunas, peremees parsil? — Käsi kindas (Rak 1888)
Must lammas, valge moka? — Kinnas (Plv 1889)
Karvane tolmab, kui paljast pistedä? — Kinda kätte panemine (Kuu 1903)
Üts tuba, viis kammert? — Sõrmkinnas (Hel 1889)
Ütten taren viis kamerd? — Sõrmkinnas (Pst 1889)
Üks maja ja viis kambrid? — Sõrmkinnas (Ote 1937)
Üks saun ja viis kamrid? — Kinnas (Krj 1889)
Üks koda, viis kambred? — Sõrmkinnas (Jür 1890)
Üts ait, viis kammerd? — Sõrmkinnas (Rõn v. San 1889)
Viis aita, a üts lävi? — Sõrm (Se 1938)
Kats lauta, kümme lävve? — Sõrmuliste kindide kätte ajamine (Plv 1893)
Üits lävi minna, viis kammert kävva? — Sõrmkinnas (Ote 1895)
Üks uks sise mennä, viis kambri läbi käüä? — Sõrmkinnas (Kuu 1963)
Üks uks viib viide kambri? — Sõrmkinnas (Hlj 1947)
Ütest ussest lääb sisse, käub kik viis tuba läbi? — Sõrmilist kinnast aets kättä (Hls 1891)
Üks tuba, viis ust? — Sõrmkinnas (Plt 1891)
Neli tarrõ, üts uss? — Sukk (Har 1934)
Üks uks ja viis aita? — Kinnas (HMd 1925)
Viis talli ja üks uks? — Sõrmkinnas (Mih 1938)
Üts uss, viis tsulanat? — Kinnas (Se 1949)
Kümme kambrit, igas kambris pime mees korteris? — Sõrmkinnas, sõrmed (Trm 1906)
Viis kambrit, igas kambris pime mees, üks ei tunne üht, teine teist? — Sõrmkinnas ja sõrmed (Hlj 1899)
Pime tüdruk ja viis kammert? — Sõrmkinnas (Lai 1926)
Üks tuba ja viis kammert, igas kambris pime mees? — Kinnas (Saa 1930)
Ümärik maja, viis kammert sehen, egän kamren om pimme mies kortlen? — Sõrmkinnas (Krk 1892)
Üks talu, viis kammert, igas nurkas püme mees? — Sörmed kindas (Mus 1978)
Üks talu, viis tuba, igas toas pime mees korteris? — Kinnas (Pöi 1953)
Üks saun ja viis kambrid, igas kambris pime mees korteris? — Sõrmkinnas (Muh 1949)
Viis miist ühes kamres? — Kinnas käes (Pst 1936)
Viis meest lähavad tuppa, igaüks pöörab ise kambresse? — Kinnast aetakse kätte (Vil 1892)
Viis vendä lähtväd ühte aita? — Käsi lääb kõndasse (Khn 1948)
Viis velle lääva kirikude, igaüts omast lävest? — Kinnast aetes kätte (San 1895)
Viis neitsid elavad ühes majas, aga igaühel oma kammer? — Sõrmkinnas (Kir 1971)
Viis saksa lähäväd ühest uksest sisse ja igaüks läheb oma tuba? — Sõrmkinnas aetas kätte (TMr 1889)
Üks tuba, viis torni? — Sõrmkinnas (Pai 1894)
Üks suur ja viis veikest kambrit? — Sõrmkinnas (Jõh 1964)
[Neli] neidu, [kümme] peigu? — Kindad (Vig 1888)
[Levikukaart]
Kiberiku-käberiku, käppa urgu, joone urgu, soone urgu? — Sõrmkinnas (Hel 1874)
Kippädi-kappädi käpä orgu, käpä orust soonõ orgu, soonõ orust joonõ orgu? — Sõrmkinnast aetas kätte (Urv v. Krl 1892)
[Levikukaart]
Käsi oisu persen? — Kinnas (Krl 1889)
Tsuska käsi uiso persehe, uisooinas? — Kinnas (Se 1924)
Käsi ute perse'? — Käsi kindas (Se 1960)
Lammas lehma kotuh, käsi usso perseh? — Kinnas tubinitsah (Se 1932)
Alt sile, päält karvane? — Käsi kindas (Äks 1889)
Seest libe, väljast karune, neli korda aastas keib naise jalge vahel? — Lammas (Phl 1939)
Sile läheb karvase sisse? — Käsi läheb kindasse (VMr 1978)
Sile läheb kareda sisse? — Käsi läheb kindasse (Kuu 1992)
Libe lääb karuse sisse? — Käsi kindasse (Khk 1937)
Nilbe lätt karvatsõlõ sisse? — Kinnast tõmmatakse kätte (Plv 1924)
Pallas lää karutse sissi? — Sukka ehk kinnast aias kätte (Krk 1889)
Sille aetas karvatse sisse? — Kinnas (Räp 1888)
Sile torka karvase sisse? — Kinnas kätte (Jõh 1889)
Sille tsuskas karvast? — Kinnast aetas kätte (Kan 1937)
Libe pistab karvast? — Käsi läheb kindasse (Kos 1930)
Libe, auguline pulk pistab karvast? — Kangasüstik (Jõe 1889)
Paljas pistab karust? — Kinda kätte tõmbamine (Tor 1889)
Libe ja köva pista pehme ja karvase asja sisse, siis saab kena? — Käsi ja kinnas (Mus 1979)
Sile pistab, karvane mõllitab? — Kinda kätte panemine (Jõh 1889)
Karvane möllütäb nii kaua, kui paljast pistetakse? — Kinnas ja käsi (Kuu 1911)
Karvane tolmab, kui paljast pistedä? — Kinda kätte panemine (Kuu 1903)
Sile kahe karuse vahel? — Käsi kindas (Trt 1956)
Üks libe kahe karuse vahel? — Kinnas käes (Kuu 1935)
Paljas kahe karuse vahel? — Tiisel (Vän 1897)
Kõva kahe karuse vahel? — Vankretiisel hobuste vahel (Vän 1897)

Kuub, Mulgi kuub

[Levikukaart]
Isänd istub oina sellän? — Särgi kaalduke (Trv 1896)
Saks sõidab lamba seljan? — Nöör särgi ees (Hel 1874)
Saks lamba kaala pääl? — Vammussanöör ja kaalapääline (Pst 1893)
[Levikukaart]
Hahk oinas, hangu sarvõ, verevä' villa', püikä ei saa? — Nöördega hahk särk (Urv v. Krl 1892)
Must puts, punased veered? — Vammus (Pst 1888)
Must puts punase äärega? — Sõuke (Hel 1928)
Must müts, punased veered? — Vammus (Vil 1893)
Must meri, vereva veere? — Sõuke (Hel 1874)
Must kõõrik, vereva veere? — Piruhüdsi (Se 1888)
Must mutt, vereva veere? — Vanaaja naestesärk (Nõo 1889)
Muu must, ääred punased (Etwas ist schwarz, die Lippen sind roth)? — Der Weiber in Wierland ihre Strumpfbänder (Tt 1732)
Muidu must, verevä moka? — Vagina (Ote 1889)
Must utt ja punased huuled? — Tanu, nüüd enam tarvitusel pole (Jaa 1937)
Must lammas, vereva moka? — Sõukõ (Ran b:dat-ta)
Must mees, punatse moka? — Nöörega särk (Trv 1894)
Must mees, punatse hamba? — Nööritatud särk (vammus) (Trv 1893)
Mehele paras, ise must ja punased lõuad? — Must kuub, nöörid ääres (Hää 1889)
Must õhvake, sinitse mokka? — Sõuke (Krl 1889)
Punane põld, mustad veered? — Vammus (Vil 1892)
Must kattus, punane rästas? — Nööriga vammus (Trv b:dat-ta)
Must vokk, kuldsed nöörid? — Vanaaegne naiste kuub (MMg 1889)

Kõrvarõngas

Ilustaja ihu sees? — Kõrvarõngas (VMr 1888)

Muhv

[Levikukaart]
Üks must mul on, kõhu peal ma kannan, noort meest ma ei karda ja vana ma ei häbene? — Muhv (Tln 1889)
Üks karune minul on ja kõhu peal mina kannan, noored mehed, ärge kartke, minu karune ei tule teie kallale? — Muhv (Tür 1926)
Karvane ma olen, kõhu pääl mind kannad, poisid, ärge kartke, ega see teid torka? — Naisterahva käe-muhv (Amb 1896)
Mina kannan karvanässi, sina kannad karvanässi, ära karda karvanässi, karvanäss ei hammusta? — Kindad (VNg 1892)
[Levikukaart]
Seest sile ja punane, päält must ja karvane? — Muhv (TMr 1926)
Pealt on must ja karvane, seest on punane ja soe? — Muhv (As 1963)
Must ja pehme, päält karvane, seest punane, naisterahva asi, harilikult seisab allpool naba? — Muhv (Vil 1939)
Seest sile ja punane, pealt must ja karvane, naised kandvad oma ees, nahknuiad käivad sees? — Muhv (Kad 1935)

Müts

Karvane läheb karvase sisse? — Müts pähe (Kuu 1892)
[Levikukaart]
Must mätas, mulk seen? — Kübär (Kan 1896)
[Levikukaart]
Kui püsti, siis tühi, kui kummale, sis täis? — Kaabu (Võn 1950)
Kummali täis, sälüli tühi? — Küpar (Urv 1890)
Kummuli täis, perseli tühi? — Müts (Tor 1889)
Kauss perilde tühi, kummulde täüs? — Küpar pään (Kan 1888)
Kummuli täis, põhjuli tühi? — Mehe müts (Vän 1889)
Õkva tühi, kummuli täis? — Kübar (Ran 1889)
Pääval täis, kummuli, ööse püsti ja tühi? — Müts, kübar (Jür 1890)
[Levikukaart]
Päival puus, öösel maas? — Müts (Jõh 1892)

Pearätt

Mõista ära mõgla kirja, mis sa tahad tagla kirja? — Kirju rätt (Hel 1874)
Kolm risti Kolgatal? — Päärätt (Hls 1888)

Prees, sõlg

Rips on peal ja nipp on all? — Rees (Tür 1888)
[Levikukaart]
Väikene merekene, hurmõline veerekene? — Sõlg (Se 1887)
Väikene järvekene, sõmerine veerekene? — Sõlg (Kan 1888)
Tsõõrik järvekene, sõmerine pervekene? — Kausis vesi (Ote 1895)
[Levikukaart]
Kuu kua läve ehen, hagu aida rästan? — Sõlg, silmä (Krk 1890)
Kuu kua läve all? — Sõlg (Hel 1889)
Kuu koja ukse ees? — Prees (Trm 1894)
Kuu paistap küüni läve all? — Lehmasõnnik (Plv 1889)
Kuu kummali tare läve iin? — Sõl'g rinnan (San 1888)
Kuu kuma ukse all? — Sõlg rinnas (Pal 1888)
Kuu läigib lääve alla? — Kaelaraha (Aud 1888)
Kuu kumab rikka mehe läve all? — Kaelaraha (Var 1888)
Kuu kahe aida vahel? — Sõlg rinnas (JJn 1889)
Kuu kuhja külle pääl? — Tasku vööl (SJn 1889)
Kuu kuhja külje pial, täht aidaharja pial? — Sõlg rinnas (MMg 1889)
Päike paist tare läve ihen? — Sõlg (Hel 1889)
Luukere läve all? — Sõlg (Ksi 1888)
[Levikukaart]
Hõbelast ukse all? — Prees rinnas (Pil 1888)
Hõbeleht ukse all? — Prees (Plt 1878)
Hõbepakk ukse all? — Rees (SJn b:dat-ta)
Hõbelipp läve all? — Kaelaraha (Kih 1889)
Kuldlast läve all? — Raha (Puh 1889)
[Levikukaart]
Üle aogu priuh? — Vanaaene rees (KJn 1936)
Üle vitu kriuks? — Preesi tilgut (Sim 1892)
Üle putsi purre? — Prees (Plt 1892)
Valge puts ja purre peal? — Prees, sõlg (Vil 1927)
Augul purre pääl? — Rees, sõlg (Tt b:dat-ta)
Pütil purre pääl? — Rees, mis hamme ehen (Trv 1894)
[Levikukaart]
Üle mere purrõ? — Katlavang (Rõu 1896)
Üle järve purre? — Preesi telg (Pst 1888)
Purre üle tiigi? — Pannel (Ote 1895)
Raudsild üle saare? — Pangivang (Har 1934)
Sild üle järve? — Preesi telg (Pst 1891)

Põll

Üks kala, kaks hända? — Põll (Pst 1888)

Püksid

Mäelt üts, alast kats? — Kaadsa (Se 1930)
Üks hani, kaks kaela? — Püksid (Pst 1888)
Üks kott, kolm suud? — Püksid (Vän 1889)
Kümme meest vieave pussulinna all noota? — Püksi jalga tõmbamine (Trv 1889)
Viis paari härgi vidävä pussunuuta üles sitamäkke? — Pükse aetas jalga (Kan 1888)
Kümme meest veavad üle pussumäe noota? — Pükse tõmmatakse jalga (Pil 1888/9)
Viis meest veavad pussumäel noota? — Püksinööbi lahti võtmine (Trv 1889)
Kümnekesi velitsid, kiskvah üle pussumäe nuuta? — Kaatsah (Se 1935)
Kümme hunti viavad pussumäel noota? — Mies tõmbab püksa jalga (SJn 1889)
Pussunuut mäe pääl? — Kaatsa perse pääl (Se 1937)
Kümme küüsilist veavad üle tossumäe noota? — Pükste jalga tõmbamine (Vän 1889)
Kaks käpameest, kümme küünemeest, veavad üle pussumäe noota? — Püksa jalga tõmbama (SJn 1893)
Viis miist vinnavad, teine viis tõmmavad nuuta üle peerupussumäe? — Pükste jalga ajamine (Hää 1933)
Viis veab ja viis peab üle tussumäelinna noota? — Pükste jalga panemine (Jõe 1889)
Kümme poisikest tõmbavad tussumäel noota? — Meisterahvas kisub pükse jalgu (Saa 1895)
Kümme meest veavad tussunoota üle ämmasoo mägede? — Püksi ülestõmbamine (VJg 1889)
Kümme poissi tõmmavad noota iga hommiku üle mere? — Sõrmed pesevad silmi (Hlj 1888)
Viis Villemit vidä üle pussumäe puid? — Perse süitmine (Räp 1980)
Kümme sutt sõitva üle mäe? — Kaatso ajatas jalga (Se 1888)
[Levikukaart]
Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid? — Püksid (SJn 1907)
Tiirutimmed-taarutimmed, nahkatussu toorutimmed? — Härjaike (Rak 1888)
Tuurutimid-taarutimid, takukoti toorutimid? — Mees laseb pussu (Pil 1888/9)
Tiirutimmid, taarutimmid, nahkasossi soorutimmid? — Lehmalüpsmine (MMg 1889)
Pilgutimad-palgutimad, nahkaooru sorutimad? — Hobusevaljad (Hlj v. Kad b:dat-ta)
Kiirutimed-kaarutimed, nahkavoru vortsutimed? — Roomad (VJg 1889)

Seelik

Mõista ära mõkerpuu, tiia ära täkerpuu, vahel varessakirja, vahel harakukirja, kuukiri keskel? — Undrik, körsik (Ran 1889)
[Levikukaart]
Hommiku anna suud, õhtu pühi perset? — Paned seelikut selga (Pär 1888)
Hommiku pühib suud, õhtu perset? — Kört (Hel 1891)

Sukk, sokk

Vorst ühe otsaga? — Sukk (Vil 1895)
Päävä luu, öösse luts? — Sukk (Juu 1945)
Üüse nõrk, päivä kõva? — Kaput (Se 1932)
[Levikukaart]
Päeval vorst, öösel soolikas? — Sukk (Lai 1904)
Üüse soolik, päivä vorst? — Kaput (Vas 1903)
Öösel soolikas ja päevaeg vorst, öösel lahti ja päevaeg kinni? — Sukk (Äks 1894)
Päeva mauk ja öösse soolikas? — Sukk (Pil 1931)
Hommikul vorst, õhtul soolik? — Sukk (San 1970)
[Levikukaart]
Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis? — Sukk (Kad 1888)
Öösel tühja tuult täis ja pääval toorest liha täis? — Sukk (Kos 1934)
Öösel tühja tuult täis, päeval liiga liha täis? — Saabas (Vln 1942)
Päivä täis liha ja verd, üöse tühi kui põrguhaud? — Sukk (Krl 1887/9)
Päeval tünner liha täis, üösel tühja tuult? — Sukk (Jõe 1950)
Päeva täis, öösi tühi? — Sukk ehk kinnas (Trv 1894)
Pääval täis kummuli, ööse püsti ja tühi? — Müts, kübar (Jür 1890)
Päeval tiine, öösel aher? — Sukad (Jõe 1888)
[Levikukaart]
Lammas magab lehma maus? — Sukk pastlas (Jõh 1892)
Lammas lehma kõtus? — Viis ja sukk (Urv 1889)
Ago tule, aig jõud, lammas lätt lehmä kõttu? — Jala kängmine (Se 1888)
Lammas maka härjä kõtun? — Kaput tsuuan (Har 1889)
Lammas härja naha sees? — Sukk pastla sees (Ran 1939)
Lammas magab härja põues? — Sukk ja pastal (Aud 1888)
Lammas tallab härga? — Sukk kinga (JJn 188)
Ute ätä kõtun? — Sukk jalan, tsuug pääl (Krl 1889)
Lammas magab vasika vatsas? — King ja sukk (Kuu 1939)
Lammas magab härja sees, kopsud-maksad liiguvad? — Sukk saapa sees ja jalavarbad liiguvad (Pal 1888)
Lammas lehma kõtuh, käsi usso perseh? — Kinnas tubinitsah (Se 1932)

Sõrmus

Lihane tõrs, raudne vits? — Sõrmus sõrmes (Pal 1888)
Lihane tõruke, raudvits pääl? — Sõrmus sõrmes (Kõp 1888)
Lihane pütt, raudne vits? — Sõrm ja sõrmus (Hää 1889)
Lihane vaadike, raudne vitsake? — Sõrm ja sõrmus (TMr 1888)
Valge lihatünn, raudvits pääl? — Sõrmus sõrmes (Saa 1930)
Lihane astja ja raudvitsad peal? — Sõrmus sõrmes (Lai 1895)
Lihane pütt ja vaskne vits? — Sõrmus sõrmes (Muh 1940)
Lihast pütt, vasidsõ rõnga pääl? — Sõrmus sõrmõh (Se 1929)
Lihane tõrdu, vasine vits? — Sõrm ja sõrmus (Nõo 1889)
Lihane vaat, vaskine varu? — Sõrmus sõrmen (Krk 1889)
Lihast tonnike, vaskne vitsake? — [Lahendus puudub] (Hel 1891)
Lihaasti, vaskvõru pääl? — Sõrmus sõrmes (Jõh 1889)
Lihane keha, vasksed vitsad? — Sõrm ja sõrmus (Jäm 1925)
Lihapütt, hõbevits? — Sõrm sõrmusega (Räp 1905)
Lihatõrike, hõbevits? — Sõrmus sõrmes (Saa 1889)
Lihane ankur, hobedaine varu pääl? — Sõrmus sõrmes (VNg 1947)
Lihane pütt, kuldvõru ümber? — Sõrm ja sõrmus (Trt 1927)
Kuldvits lihast tõrre peal? — Sõrmus sõrmes (KJn 1932)
Lihavaat, kuldvaru? — Sõrm ja sõrmus (Vai 1893)
Tünner liha täüs, kuldvits pääl? — Sõrmus sõrmega (Kuu 1963)
Lihapakk, kuldvaru? — Sõrm sõrm[usega] (Vai 1893)
Umbine pütike, vaskene vitsake? — Sõrmus (Trv 1895)
Verrev vaat, vasitsõ vitsa? — Sõrmus sõrmõh (Räp 1892)
Nahane vaat, vasine vits? — Sõrm ja sõrmus (Kan 1895)
Lihane kubu, vaskne side? — Sõrmus sõrmes (Pst 1888)
Tünn toorest liha täis? — Sõrmus (Ris 1889)
[Levikukaart]
Tünder toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? — Sõrmus (Muh 1947)
Pullik liha täis, mõlemad otsad lahti? — Sõrmkübar sõrmes (Hii 1890)
Lihatünn, ilma põhjata? — Sõrmus (SJn 1937)
Tünder liha täis, kummaski otsas ei ole põhja? — Sõrmus sõrmes (Kuu 1891)
Pütt toorest liha täis, kumbaski otsas pole põhja täis? — Sõrmus (Tt a:dat-ta)
Lihatõrss, põhja all ei ole? — Sõrmus (Prn 1933)
Vaat on liha täis, aga põhja all ei ole? — Sõrmus (Kuu 1939)
Ilma põhjata, aga ise liha täis? — Sõrmus (Sim 1928)
Tonn liha täis, aga tonnil ei ole põhja all ega kaant peal? — Sõrmus (Vän 1937)
Põhjata ning kaaseta, ise liha täis? — Sõrmus (Khk 1947)
Eluaja kantakse, korra tarvitatakse? — Sõrmus (Vig 1888)

Särk, särgi selgapanek

Kolm auku toppis ning kirjä pael all? — Kihnu särk (Khn 1948)
Must kukk, kuldsed kannuksed? — Kardraiustega särk (Hel 1874)
Valgõ hatt, kirivä käpä? — Hamõ (Rõu 1890)
Ühest uksest läheb sisse, aga kahest tuleb välja? — Söömine ja väljaheited (Plt 1895)
Üts suur sisseminek, kats väikest välläminekid? — Kaatsa (Se 1929)
Ühest august sisse, kolmest välja? — Särk (Tt 1885)
[Levikukaart]
Susi risti aia pääl, suu ammuli? — Hame (Urv 1890)
Susi suu pääl, suu ammuli? — Adõr (Urv v. Krl 1892)

Tanu

[Levikukaart]
Isi tipitäpilene, istub toa harja pial? — Tanu (Koe 1890/3)
Tipiline-täpiline, istub aida harja peal? — Tanu (Tor 1889)
Lipitud ja lapitud, istob aida harja peal? — Veikese lapse tanu (Tür v. Juu 1891)
Pealt piiberoodu, saba kullakeerdu? — Nooriku tanu (Pöi 1892)
Mõissa, mõissa meerdu, läbi käte keerdu, pealt pipiroogu, saba kullakeerdu? — Vokk (MMg 1889)
Mõni asi nõnda, läbi käte kända, pea peteriia, saba kullakeerus? — Lambaniitmine ja rauad (Trm 1897)
Läbi käte käärdu ja pealt pilve roodu? — Pastlapaela tegemine (Tor 1926)
[Levikukaart]
Suun pikkä pedäjä, pikkä-päkkä pääle lüvvä? — Kootidega rehepesmine (Krl 1887/9)
Suu pikä, saare pikä, aru pikä, haina pikä, pikä-päkä pääle lööva? — Tanukirja kudamine (Ote 1890)
Suu' pikä', saarõ' pikä, jõõ pikä' järve pikä', hiiru pikä', haru pikä', pikä-päkä pääle panda? — Tanukirjä kodamine ehk pilu (Urv v. Krl 1892)
Libises-labises, ära ei lää konagi? — Tanulint (Ote 1889)

Tasku

Allpool naba, pealpool põlvi? — Püksitasku (Nõo 1992)
Neli pool tolli päälpool põlvi, käib soe asi sisse ja välja? — Käsi läeb püksitasku (Kod 1939)
[Kümme sentimeetrit] nabast alla, natuke paremale, pistad käe sisse, on pehme ja soe? — Tasku (Kei 1992)
Katsu kaatsa kaudu külge, mida pikem, seda parem? — Nääpskott (Krj 1926)
Mööda mõõtsa, kaudo kaatsa, mida pitkem, seda parem? — Task (Sa enne 1893)
Must jääras ja valged munnid? — Must kuub ja valged taskud (Noa v. Hii 1887)
Vilne lammas ja linune koll? — Kuub ja tasku (Rei 1889)

Vöö

Üks madu, kaks saba? — Vüü (Kod 1888)
[Levikukaart]
Öösel angerjas, päeval tõrrevits? — Naiste vöö (Tor 1887)
Päevä pütivitsäkene, ööse angerjas? — Vöörihm (Hel 1889)
Öösi uss, päeval tõrrevits? — Vöö (VMr 1890)

RÕIVAD, JALATSID JA EHTED.RIIETUMINE JA KÄNGIMINE

Helmed

Jalats: pastel, king, saabas

Kaelaraha

Kasukas

Kinnas, kinda kättepanek

Kuub, Mulgi kuub

Kõrvarõngas

Muhv

Müts

Pearätt

Prees, sõlg

Põll

Püksid

Seelik

Sukk, sokk

Sõrmus

Särk, särgi selgapanek

Tanu

Tasku

Vöö

RÕIVAD, JALATSID JA EHTED.
RIIETUMINE JA KÄNGIMINE