PILLID JA LAUL

Kannel ja viiul

[Levikukaart]
Must kukk, kuldsed sooned? — Kannel (Pär 1888)
Must kukk ja kullast soolikse? — Härmoonik (Hel 1962)
Must kukk, siidisooled? — Viiul (Jõh 1888)
Punane kukk, kuldsooned? — Viiol (Saa 1889)
Kõllane kikas, punatse sooliku? — Viiul (Nõo 1957)
Must kukk, kuldsed sooned, laulab korra nädalis? — Kirikuõpetaja (Muh 1938)
Kuju kuus, kullatse soone? — Viiul (Krl 1887/9)
Must kukk, kuldsed sarved? — Kannel (Tt b:dat-ta)
[Levikukaart]
Vana härg, vasksed sooned? — Kannel (Lai 1888)
Vana härg, vastsed sooled? — Kannel (Hel 1874)
Seinä pääl seisub, lini-lani laulab? — Viiul (Kuu 1903)
Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? — Viiul (Tür 1889)
Lagi all, lagi pääl, lae vahel laoletas? — Lõõtspill (Trv 1892)
Lagi all ja lagi peal, lae peal laulavad? — Viiul (HMd 1927)
Lagi all, lagi pääl, lae pääl lauljakasõ? — Kannõl (Se 1930)
Lagi all, lagi peal, lae peal laut? — Suu (Plt 1878)
Lagi all ja lagi peal ja lae all lauletas? — Viiul (TMr 1889)
All lagi, pääl lagi, lae pääl mängitas? — Kannel (Kan 1888)
Põrmand all, lagi pääl, lae pääl mängitäs? — Kannõl (Rõu 1961/3)
Kammer all, lagi pääl, lae pääl lauldakse? — Viiulimäng (Saa 1888)
Kelder all, lagi pial, lae pial laalab inimene? — Viiul (Koe 1890/3)
Lagi all, lagi pääl, lae pääl laulõtas, kaasõ pääl karatas? — Kannold mängitäs (Se 1929)
Pial kaas, all kaas, ülemise kaane pial mängitakse? — Viiul, kannel (MMg 1888)
Laud all, laud pääl, lavva pääl lauletes? — Viiul (Hel 1925)
Lagi all, lagi pääl, lae pääl lapsed laulavad? — Viiul (Vai 1893)
Tare all, tare pääl, latse laulva keskel? — Kannel (Räp 1888)
Lapsed laulvad lae pääl, kümme miist kiigutavad? — Viiul (Hää 1939)
[Levikukaart]
Õõnespuu, põõlespuu, noorte meeste mängispuu? — Püss (Saa 1928)
Õõnispuu, põõnispuu, noorde meiste mängupuu? — Kannel (Hls 1939)
Õõnispuu, mõõnispuu, noorte meeste mängipuu? — Püss (Vil 1895)
Õõnikpuu, mõõnikpuu, noorte meeste mängupuu? — Kannel (Hls 1889)
Ilus puu, õõnispuu, noorte meiste mängupuu? — Papiross (Hls 1893)
Metsas sündinud, metsas kasvanud, nüüd nutab mehe põlvel? — Kannel (Vig 1888)
Mõtsan sünnis, mõtsan kasvas, võetes käte pääle, nakas ikma? — Viiul (Krl 1887/9)

Laulja

Suu suitseb, habe väriseb, lõuad lodisevad, hambad kärisevad? — Singer (Tt 1660)

Orel

Vanamoor nurgas, sada last süles, igal lapsel ise nimi, igal lapsel ise hääl? — Orel (Amb 1894)

Pajupill

Mu süda mu sees väänatud ja paljas nahk veel jäetud, mu suu on viltu lõigatud ja augud selga tärgitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? — Pajupill (Vil 1889)
Suu mul viltu lõigatu, punni ette topitu, kuiva kortsu päeva käen, vingu tuulen, laste käen? — Paeopill (Võn 1889)
Toorelt vingub laste kää, kortseb kokku kuivaga? — Vile (Ris 1889)
Vissi-vassi virelivassi, kui mahla nakatas jooma, sis nakatas minnu kodu tooma? — Pajopill (Ote 1893)
Tuhat-tuhat tuuliauku, sada sandi sitaauku, kortsub kokku pääva kääs, vingub karjapoiste kääs? — Pajupill (Võn 1874)
Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? — Pajupill (Tor 1887)

Sikusarv

Liha söödud, nahk müidud, pia karjub karja hulgas? — Sikusarv (Koe 1890/3)

Torupill

Vintlik-väntlik, üle metsa õige? — Torupill (MMg 1889)
Viiderik ja vääderik, üle mõtsa imelik? — Torupill (Ran 1889)
Hele tamm rikka mehe läve ees? — Torupill (Räp 1875)
Üle tamm, ole tamm, rika mehe läve all? — Trepp (Puh 1890)
Hele kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? — Torupill (Jäm 1897)
Tore kuusk, hele tamm, rikka mehe tua ees? — Aken (HJn 1888)
Hele kuusk, kole tamm, rikka mehe lääve all? — Torupill (Kse 1889)
Kõre kuusk, ere tamm, suure saksa läve all? — Koera händ (Krk 1890)
Hele kukk, kole tamm, rikka mehe läve all? — Torupill (Han 1889)
Hele kell, kole kell, rikka mehe läve all? — Laudpõrand (Trv 1936)
Kummõ kuus, helle pettäi, rikka mehe rehe all, targa mehe tarõ all? — Kerigukellä hääl (Se 1927)
Kuju tamm, hele tamm, rikka mehe tarelävel? — Püss (San 1927)
Hele kukk, jäme härg, rikka mehe läve all? — Klaver (Plt 1895)
Ilus leht, kena leht, rikka mehe tua ees? — Aken (Koe 1889)
Sile puu, vile puu, rikka mehe tua taga? — Ägi (Jäm 1896)
[Levikukaart]
Härg läheb mõirates mäele, ei ole kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? — Pasun (VMr 1890)
Must härg läits mõiraten mäele? — Sitasitik (Puh 1889)
Härg läks möirates mäele, põle kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest, isi ku torupillike? — Torupill (KJn 1936)
Härg läts mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maasikmarjavarrekest? — Lõõtspill (Rõu 1957)
Härg läts mõtsa mürraten, kodu tulli jõrraten, suun ei hainakõrrekest ega viljavarrekeist? — Härmoonik (Kan 1896)
Pull lätt mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest? — Vii järele min[emine] paarid seljas (San 1925)
Hall härg läks ammudes, küla kajule karjudes, tal põle kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? — Torupill hüiab (Tür 1888)
Mees läheb metsa möirates, pold tal kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? — Torupill (Jür 1888)
Kena oinas, kestud sarved, läheb möirates mäele, tairutes üle tammi? — Konn (Plt? b:dat-ta)
[Levikukaart]
Kena lehm ja keegud sarved, lääb ammudes arusse? — Torupill (VJg 1889)
Must lehm, mõnusad sarved, kena lehm, on keigud sarved, tuleb ammujes arusta, ihkudes Ihasalusta, kõhus ei mitte kõrrekesta, maus ei marjavarrekesta? — Torupill (Jõe 1940)
Must lehm, mugurad sarved, kena lehm, keigud sarved, tuli ammujes arusta, ihkujes Ihasalusta, ei old kohus korrekasta, maus ei marjavarrekasta, ise täis kui täine puuki? — Torupill (Kuu 1903)
Kirriv lehm, kõigu sarve, tule kodu tuida-taida, ei ole kõtun kõrrekest, maon marjavarrekeist? — Lõõtspill (Rõn 1888)
[Levikukaart]
Titt nutab Tirelumäel, kümme meest kiigutavad? — Bajaan (Pöi 1953)
Tipp nutap Tirinamäellä, kümme miest on kiikutamas? — Torupill (Kuu 1907)
Titt nuttab Tiredumäel, kümme meest teda kiigutavad? — Lõõtsapill (Han 1889)
Titu-litu nutab Toomemäel, kümme meest kiigutavad? — Pill (Khn 1948)
Titt nutab Tirinal, kümme meest kiigutavad, ei jää siiski vait? — Torupill (Pär 1888)
Titt Tiretimäel, kümme meest kiigutavad, mida enam kiigutakse, seda enam karjub? — Viiul (Tõs 1921)
Üks laps, kümme hoidjat, mida enam hoietakse, seda enam karjub? — Harmoonik ja sõrmed (Kär 1890)
Üks hani karjub kahto healt? — Torupill (Tõs 1893)
Kaks kõritpidi reite vahel? — Torupill (Vän 1888)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimid kõlle-rõlle, vireti virsi ja vareli varsi, nahka tupe tuuritimid? — Torupill (Plt b:dat-ta)
Vireli-vissi, vareli-vassi, nahka tuppe torutimmi? — Vokk (Ksi 1888)
Virulit vissi, varulit vassi, musta tuhka tuura-luura? — Suits ja nõgi (MMg 1910)
Mõsta, mõsta, mõlle-ralle, kõpitsal olli kõlle-ralle, pääl olli tiri-torulla, alla olli timpa tille-ralle? — Kerk (kirik) (Rõn 1964)