MAASTIK, PINNAVORMID

Auk

Mida rohkem võetakse, seda suuremaks läheb? — Augu kaevamine (Rõn 1967)
Kui võtad, siis läheb suuremaks, kui paned, siis läheb vähemaks? — Auk (Kuu 1892)
Võta maaha, saa suurõb, panõ pääle, saa vähäb? — Aiamulk (Se 1928)
Kui võtad, siis tõuseb, kui paned, siis vajub? — Lapse kiigu (Pär 1888)
Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kahaneb? — Auk (VJg 1889)
Kui võtad, siis üleneb, kui paned, siis alaneb? — Aiaauk (Vil 1892)
Võtad sa minust, suuremaks saan, paned sa minusse, vähemaks jään? — Augu kaevamine (KJn 1889)
Kui muljud, siis tõuseb, kui tõstad, siis langeb? — Lapse kätkit (Kaa 1889)
Tetten kasvab, lahken kaob? — Mulk aia sehen (Puh 1889)

Jõgi

[Levikukaart]
Veskilt tuleb, veskile läheb, ilmaski kotti koju ei too? — Jõgi (Kuu 1891)
Kolm venda räägivad, üks ütleb: jookseme, teine ütleb: liigume, kolmas ütleb: seisame? — Vesi, rohi, liiv (Iis 1936)
Siit siugati, säält säugati? — Jõekäärud ehk jõgi (Hel 1874)
Must vasikas, valge pea? — Vahutav oja (Lai 1888)
Jookseb tuule kiirusel, aga ise on ilma eluta? — Jõgi (Trv 1895)
[Levikukaart]
Hobene joosk, ohja saisva? — Jõgi (Hel 1889)
Hobu jookseb, aisad seisvad? — Jõgi (Emm 1938)
Hopõn sõit, vehmre saisva'? — Uja (Se 1929)
Hobene sais, ohja juuskva? — Jõgi (San 1888)
Hobene sais, vehmre liigusse? — Perve, jõgi (Räp 1888)
[Levikukaart]
Hõbune sõit ööd ja päävad ilma ohjeta? — Jõgi (Urv 1887)
Hobu jookseb ohjata? — Jõgi (Tor 1889)
Hall hobune, rohelised aisad? — Jõgi (Kse 1889)
Must hobu, rohelised aisad? — Põld ja põllupeenrad (Hlj 1936)
Kivist põhi, maast sain, luast lagi? — Jõgi (Kan 1888)
Hõbejoon mööda maad? — Jõgi (Pil 1888)
[Levikukaart]
Liegeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? — Jõgi (Tor 1887)
Kiirlep ja viirlep, allapoole joosep? — Vesi ojan (Nõo v. Ote 1890)
Jookseb ööd ja päevad ilma väsimata? — Vesi (Hls 1894)
Käib kõik ilma läbi, aga ära ei väsi? — Tee (Kuu 1963)
Miis laul üüd ja päivä, ärä ei väsi kunagi? — Saenakell (Krl 1887/9)
Lind lindas, hand perähn, ei väsü kunagi är? — Kellälipats (Rõu 1897)
Juusse päävä, j[uusk] üöse, tüüd ei joua lõpeta? — Urg (Lei 1911)
Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle koljatisuurune, jooks ja keerlemine on minu ülemtöö, siiski ei ole mul jalgu ega seljaroodu, arud on mul küll, aga ilmaski käsi, minu ihus elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi (Oft bin ich zwerghaft, dann wieder so gross wie ein Goliath, Laufen und Drehen ist meine Hauptarbeit, und doch habe ich weder Füsse noch Rückgrat, Zweige habe ich wohl aber niemals Hände, in meinem Leibe leben Tausende von Miethern, aber keiner zahlt mir auch nur einen Groschen)? — Ein Fluss (Tt enne 1876)
Ema imeb lapsi? — Meri (Hää 1934)
Ema imeb poegi? — Jõed jooksevad merde (Jõh 1889)
Ema imeb tüttarde piima? — Jõed jooksevad merde (Kad 1888)
Siga imeb põrsaid? — Meri ja jõed (Lüg 1921)
[Levikukaart]
– Kõverik-kõverik, kus sa lähed? – Nühka paljas, mis sa tahad? — Jõgi ja heinamaa (Pal 1888)
– Tere, tere, nühkä palas! – Kos sa läät, kõvõrik? — Jõgi (Plv 1890)
– Koberik-koverik, kus sa lähed? – Nüri pard, nüri pard, mis sa tahad? — Jõgi jookseb (Vai 1893)
– Kõverik-kõverik, kus sa lähäd? – Vintlik-väntlik, mis ta tahad? — Jõgi, jõekaldad (KJn b:dat-ta)
– Sinka-sanka, kuhu jooksed? – Pea suu, nühka paljas! — Emajõgi ja heinamaa (TMr 1932)
– Pikk kõvvõr, koes sa läät? – Lühike lõigat, mis sa taht? — Jõgi (Urv v. Krl 1892)
– Kõvver kaal, kos sa läät? – Põetu pää, mis sa tahat? — Jõgi ja niit (Urv 1890)
– Vingõr-vangõr, kos sa läät? – Mis su tüü, pöetpää? — Niit ja jõgi (Se 1939)
– Koes lääd, vingõr-vangõr? – Laku perst, pöetpää! — Oja, perved küsivad oja käest, et kuhu lähed, a niidetud pervedele vastab oja siis (Se 1935)
Pöetpää, aet hapõn, vingõr-vangõr, viitii? — Oja (Se 1933)
– Kos sa juused, luhatõbras? – Mes sulle vaia, pöötüle? — Vesi juusk – hain küsüs (Lut 1894)
– Kõver-kõver, kus sa lähed? – Nühka paljas, mis sa tahad? Veskilt tulen, veskile lähen — [Lahendus puudub] (VJg 1932)
– Kuura-käära, kus sa lähäd? – Nühka paljas, mis sa tahad? Ma lähän vallast valda — Jõgi (Vän 1889)
– Kivõr-kõver, koe sa lähad? – Pöetpää, mis sa tahad? Ma lää aina mõisa, istu maha juttu aama — Jõgi, heinakuhi, meri (Hls v. Krk 1868/96)
– Tsiira-viira, kos sa lääd? – Paljas nühka, mis sa tahad? Linklangardi talule — Veski (Võn 1897)
– Kühnas-kähnas, kus sa käisid? – Tulin veskilt, lähen oma isa mõisa — Jõgi (Amb v. JMd 1937)
– Kiverik-kõverik, kus sa lähad? – Lühike lõigak, mis sa tahad? Ma lää oma isa mõisa lusikaid-liude loputama — Hein ja oja (Pst 1888)
– Tere, tere, vintlik-väntlik, kus sa lähed vintlik-väntlik? – Mis sa tahad, pisike piiret lakk, ma lähän oma isa-ema mõisa — Vintlik-väntlik on jõgi, pisike piiret lakk on jõe ääres kasvav rohi, isa-ema mõisa on meri (Tõs 1894)
– Kõverik-kõverik, kus sa lähed? – Piiripurlak, mis sa tahad? Ma lään oma ema mõisa — Jõgi ja kallas (Hää 1889)
– Kover-kover, kus sa lähed? – Ma lähen oma isa-ema igakojosse — Jõgi (Sa 1875)
– Kõverik-kõverik, kus sa lähäd? Nihak-nihak, mis sa tahad? Mina lähen oma emale — Jõgi jooseb (Pil 1888)
– Kõverik-kõverik, kus sa lähed? – Lühike lõigard, mis sa tahad? Mul on isa, sul pole ühti — Kuhi ja jõgi (SJn b:dat-ta)
– Kõver-kõver, kos sa läät? – Võõralt maalt lää leiba otsma — Suurtie (Pal 1896)
– Kõverik-kõverik, kus sa lähed? – Tahku paljast, mis sa tahad? Veskilt tuled, veskile lähed, ilmaski kotti koju ei too — Jõgi (Lai 1926)
Vintlik, väntlik, üle metsa peitlik, kus sa lähed, pisike piiritlak? — Vesi (Kse 1889)
Kaks venda vahivad vette, aga ei saa ilmaski ühte? — Jõekaldad (Pil 1888)
[Levikukaart]
Ilma hingeta kongerdab? — Äke (Ksi 1926)
Ilma luu ja lihata kongerdaja? — Inimese vari (KJn b:dat-ta)
Ilma luuta kongerdab? — Keel (KJn 1870)
Ilma luita kongerdab? — Jõgi jookseb (Trv 1889)
Ilma luita kongerdab ilmale? — Väljaheide, sõnik (SJn 1889)
Ilma luuta kööberdab? — Vesi (Trv 1936)
Ilma luita kongerus? — Sitt (Ote 1892)
Ilma luuta lungõrus? — Toss (Rõu 1896)
Ilma luuta jookseb? — Vesi, oja (Trv 1888)
Silmi olõ-õi, siivõrdas, luid olõ-õi, lokõrdas? — Kell (Se 1934)
Tuleb kongerdades ilmale, ilma luuta, ilma nahata? — Sitajulk (Hel 1874)

Järv

Suu suur, sutt olõ-õi? — Järve' (Se 1888)
Suur mõts soelda, suur küla kikkalda? — Matus (Vas 1894)

Jää

Üte ööge sünnüb, vötab mehe selgä? — Jäe (Hls 1891)
Vana kuub ja uus paik? — Jäe jõe peal (Vän 1896)
Sügise sünnib ja kevade sureb? — Lumi (Sim 1889)
Mu ema sünnitas mind ja pia sünnitan ma ema? — Jää (Pst 1891)
Emast sünnib poig, pojast sünnib emä? — Jää (Ote 1889)
Sõda sõedab kolmepäese varsa selles? — Jää vee peal (SJn 1893)
Vana vakk, uus kaas? — Järv, jää (Krl 1887/9)
Vana vakk ja iga aasta uus kaan? — Jõgi (PJg 1876)
Vana vakk, vahtsõnõ kaas? — Lumi maah (Se 1928)
Vakk sais üttepuhku, aga egä aasta vastne kaas? — Järv ja jää (Rõn 1889)
Vana vakk, vaskne kuas? — Jõgi iatese all (Ksi 1888)
Vana pütt, uus kaas? — Tiik jäe all (Hlj 1895)
Vana anum, iga aasta isi kaas? — Eatus vee pääl (Vil 1889)
Suur katel, iga aasta uus vaskne kaas peal? — Jää järve peal (Plt 1899)
Iga aasta pajal uus kaan? — Jää (Rap v. Mär 1938)
[Levikukaart]
Igavene tönnikene, poolõaastanõ kaasõkõnõ? — Järv talvõl (Rõu 1896)
Aasta anumake, pooleaasta kaaseke? — Maa ja lumi (Ote 1893)
[Levikukaart]
Vakk all ja kaas pääl? — Kölmötand tiik (Phl 1889)
Katlal raudkaas pääl? — Kinni külmunud meri (Kaa 1946)
Sinine katel, kaan peal? — Meri (Ris 1937)
Länikule pandas ega sügise kaas pääle? — Järveiä (Nõo v. Ote 1890)

Kivi

Olen kündjal ristiks ees? — Kivi põllul (SJn 1889)
Põllumehel ristiks ees? — Kivi (Pär 1888)
Kolmõkeske velitsit, üts kumardas, tõnõ sais, kolmas juusk? — Hain, kivi ja vesi ujah (Se 1888)
Veli sais, sõsar tants, vellenaene joosep? — Kivi, rohi, vesi (Rõn 1889)

Kosk

Laulap ööd, laulap päiva, viis ei lõppe kunagi? — Veekohin (Plv 1890)

Känd

Suvel tüdruk, talvel naine? — Känd (Pee 1927)
Talvel valge peaga tüdruk, suil musta peaga naene? — Känd (Tor 1889)
Suvõl paaba, talvõl noorik? — Känd (Se 1938)
Suvel lesk, aga talvel naine? — Lumi postide pääl (Kos 1892)
Sui must mees, aga talvel valge noorik? — Puukänd (Tor 1888)
Suvõl susi, talvõl noork? — Kand (Se 1927)
Mees istub tee ääres, valge kübar peas? — Puukänd ja lumi peal (Trm 1896)
Mees istub kahe mäe vahel, valge kübar pääs? — Puukand tee ääres, lumi pääl (Vil 1898)
Mees istub metsas, iga talvel uus kübar pääs? — Puukänd (VNg 1889)
Mees metsas, valge lakk peas? — Känd (Pöi 1894)
Must mees, valge küpar? — Kannu otsan lumi (Urv 1890)
Vanamiis mõtsan, valgõ küpär pään? — Puukand (Urv 1888)
Hall vanamees tee ääres, valge müts peas? — Känd, kellel lumi otsas on (Kos 1888)
Saks istub mõtsa veeren, valge kübar pähan? — Saks (Trv 1890)
Vanamemm istub metsas, valge tanu peas? — Lumine kand (Hää 1889)
Mees istub mätta otsas, suitsetab piipu, kui aega, siis hingab? — [Lahendus puudub] (Pöi 1897)

Maa

Ta joob, aga ei saa kunagi täis? — Maa (Rõn 1889)
Küll mind peksetakse ja raiutakse, pööretakse ja lõigutakse, mina aga kannatan kõik ära ja maksan kõigile heaga tagasi? — Maa (Trv 1905)
Vanaesä kask, rohilise rihmuga ummeldu? — Maa (Nõo 1898)
Lapsed tallavad ema silmi, aga ema võtab neid siiski kaisso? — Maa (Käi 1896/7)
Lapsed tallavd ema rinda, aga ema võtab neid siiski oma kaissu? — Maapind (Plt 1899)
Üks ema toidab ilosast, kül mitusada tuhat last, ta hoiab kõiki hellaste, neid ise kannab, katab, ja tuleb õnnis õhtuke, siis oma hõlma võtab? — Maapind (Tt 1871)

Meri

Suur katel ilma kaaneta? — Meri (SJn 1893)
Lai katel ilma kaaseta? — Meri (Krk 1892)
Suur pada ilma kaaneta? — Meri (Vil 1960)
Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? — Laev, meri (Mar 1923)
[Levikukaart]
Palki jõuab kanda, aga nõela ei jõua kanda? — Vesi (Trm 1895)
Kelle selg ei kanna liivatera, aga siiski kannab mitu maja? — Vesi (Tor 1889)
Selg kannab kõige raskemat koormat, aga liivatera ei kanna? — Vesi (Rak 1892)
Üks maja, mis on hästi tehtud, ta hääl ja rammu kaugel nähtud, ja palju võeraid mängvad sääl, ei iial kuuldud nende häält, küll maadest maasse liigub ta ja tema võerad temaga, mis on see maja nimi? — Maja on meri ja võerad on kalad (Vil 1894)
Ma tunnen ühte maja, mis hästi ehitud, ta häält ja rammukaja ju iemalt kostab kõrvu mul, tal tuhat võerast mängvad sies, ei ükski kuule nende häält, nii maadest maasse liigub ta ja tema võerad temaga? — Meri, kalad (kalad on võerad, kes ei tie häält) (Jõe 1948/53)

Mets

Siga songip, harjasse liiguva? — Metsasagarik (Rõn 1888)
Sõda taples, pää hõllus? — Mõts (San 1888)
Üks on pikk ja piiramata, teine lai ja noolemata, kolmas kaljusta kõvera? — Jõgi, meri, oja (Hlj 1892)

Soo

Maad om, inimese ei käi, vett om, laeva ei sõida? — Raba (Trv 1894)