Für den Eintritt der Sonnenfinsterniss haben die Esten Ausdruck:
"Vannaissa puhhastab päikest"
(der Altvater reinigt, wascht die Sonne).
Holzmayer, Os II 5 (16) Khk
Die Sonnenfinsterniss bezeichnet man auch durch die Ausdrücke:
vanna issa puhhastab päikest (Der Altvater reinigt oder wäscht
die Sonne) und päikest mutakse (Die Sonne wird umgewandelt
oder verwandelt).
Holzmayer, Os II 46 (3) Khk
Päikest saab siis pestud ja üks suur teek sinna ette,
et meite silmad ei nää mitte, mis mehed need pesiad
on või mis moodi teda pestakse.
H, Mapp 126 (3) Krj
Eestlased austasid vanasti päikest, kuud ja tähti. Päike
oli taeva silm. Päikese varjutamise ajal arvas rahvas, puhastati
päikest, et hiilgaks suurema julgusega.
ERA II 183,479 (37) Amb J. Neublau
Kui Päige varjotakse, siis puhhastakse neid.
H, Mapp 89 Krj
Kui päikest ehk kuud varjutatakse, puhastatakse neid. Pikka
teed käies sünnib päikese ja kuuga niisama kui
särgiga: mida kauem kannad, seda enam määrdub ta.
Päike ka kuu kaotavad siis käigul oma hiilgust ja puhtust.
Tuleb päikese ehk kuu varjutus, küüritakse mõlemad
jälle puhtaks. Kes neid puhtaks küürib, ei tea
ütelda.
E XI 17 (71b) Sa
Kui kuu ehk päikese varjutus oli, siis uskus vanarahvas,
et kuud ehk päikest puhastadi, sest pärast varjutamist
hüüdnud nad ükstõise vasta: "Vaata!
On palju heledam kui enne oli, on heledam!"
H I 7,504 (158) Hel
Siis pidade päikest ja kuud puhtaks pühkima mis ränka
olla korjanud.
H, Mapp 111 (3) Krj
Eks iga asjal ole oma puhastamist tarvis, nenda ka päikesel
ja kuul oma puhastamine, et jälle selged on ja paremine valgust
annaksivad.
H, Mapp 107 (3) Krj
Päikese ja kuu varjutamisest usuti, et kui parajalt neid
varjutatakse, siis olevat inglid neid puhastamas. Kord puhastatavad
ainult üks külg, kord teine külg, kord koguni kõik
terve kuu ehk päike; sest nõnda pea kui päikese
ehk kuu pääl plekisi näha olla, võtvad kohe
inglid puhastamise ette. Suitsutadud klaas silm ees hoides olla
just tuuda kuida inglid töös olevad.
H IV 3,783/4 (1) Puh
Kuud ei pea mitte varjutatama, vaid siinpool rahvas ütlevad:
"Kuud klaaritakse." Ma küsisin kord ühe vanakese
kääst: Mis moodi ja kes kuud klaarib; sellepeale jäi
vanake mulle vastust võlgu.
H II 14,466 (21) Amb
Die Metzküll'schen Bauern sind der
Ausicht, dass Schlangen das Bestreben haben, die Sonnenstrahlen
in sich aufzu fressen. Wenn ihnen das vollständig gelingt,
so entsteht grosse Finsterniss auf der Erde.
Holzmayer, Os II 46 (2)
Die Sonnenfinsterniss entsteht dadurch, dass Hundwelpen (koerakuitsikad)
an der Sonne nagen (närrivad päva külgis).
Holzmayer, Os II 46 (1) Sa
Pääva varjutamine arvati, et teda süüdävät
ärä. Kui läbi glaasi vaadata, sis olevat nähä,
et üks päeva söövat leppä lusikuga.
H II 29,431 (70) TMr
Tuud ka' olõ nännü, ku päivä vaivatas,
tuud om õnnõ väega harva. Nigu süümä
nakkas ütest veerest. Ei tiiä', kestuu süüjä
om. S'üü ar', ni olõi ku pikält, jo' nakkas
tõõsõst veerest kasuma.
ERA II 252,205/6 (5) Se
Päikse varjutuse aeal on vana rahvas õige kurvad,
ütlevad: nüüd süiakse vana päikest ja
õerutatakse uut.
H IV 3,267 (8) Trv
Kui kuud või päikest varjatakse, püüavad
maod teda ära süüa.
E 8° 11,72 (141) Nõo
Kui kuud ehk päivä varjotetas, sis süvväs
kuud ehk päiva. Redensart: Kuud od. päivä süvvas
= varjotetas. Kui nätä tahetas, kuis süvväs,
sis tuvvas pang vet moro pääle ja kaetas sisse. Sis
näet, kuis suure vagla päivä ehk kuud söövä.
H, R 2,24 (132 ) Plv
Päikese varjutamise aegas arvab vana rahvas, et Jumal ühe
katte päikese ette paneb, aga kuu varjutamise ajal türklased
püssi lasevad ja taeva lõukoer kuu kallale kipub.
H II 58,346 (3) Kul
Kuu varjotamise aigu ütteltakse nenda: "Toho Jummalagõnnõ,
kuu kaos ärr! Tulgõ nuu kaema, kuu süvvas parhilla
ärr."
H IV 3,997 (5) Rõu
Ku kuut varotedas, sis nagu süvväs är'. Mõne
Eestimaal seletivä, et nännüvä, et nagu koera
pini' söönüvä' ja haarnuva' är'.
ERA II 33,11 (1) Läti <Rõu
Ku kuud varötädas, ütlese naa, et taivah üts
kahr olõvat, kes kuud süömä nakkas, kuna
kuu sisgi takah õks arr kasuvat.
H II 60,700 (1) Se
Kui kuud varjottatse, siis ikke üeldässe, et kistasse,
aga kes tämä kisub...
KKI, Ws Kod; AES Kod
Taevas ongi need sõdimised, kui
vehklevad ja kuud varjutavad. Kuuvarjutamine on, et taevas peab
sedasi tehtama, et pool kuud valge ja pool musta. Virmalised pidid
õlema lapplased või maaalused, neie pärast
pidid õlema need varjutused.
ERA II 37,339/40 (28) Jõh
Päikese või kuu varjutamisest arvatakse nimetuid {nimetatud}
kehasi uueste loodavad, ja selle tarbeks
tõmmatakse neile katte ette.
H II 21,954 (13) Tor
Päike ja kuu saab uueks, ümber muudetud.
H I 2,571 (1) Rõu
Die Mondfinsterniss stellt sich der Este als eine Umwandlung des
Mondes vor (ümbermuudminne).
Holzmayer, Os II 48 Khk
Päikese varjutus on kuu süntimise
ajal, siis kui kuu sünnip.
KKI, Ws Lüg
Päikese ja kuu varjutamine tulevat sellest, et: säitse
pilve tükki asuvat päikese ehk
kuu kallale, üks võtvat ühest tõine tõisest
äärest, kuni pimedaks jäeb.
H II 32,641 (9) Räp; sõnasõnalt sama E 29582
(112) Vil A. Suurkask
Päikese ja kuu varjutamist arvatakse, et Looja
neid ajuti pilvetega pimestab, et oma võimust näidata
ka nende üle valitseda.
H II 59,744 (4) Äks
Päikesevarjutus sünnib rahva pattude
pärast.
E 26550 (9) Hls J. Sõgel
Päikese ja kuu varjutamine peab olema mälestuseks sellest,
kui Kristuse surma tunnil ka päike
pimedaks läks.
H I 2,571 (1) Rõu
Om päävä varötus, sis pelgäse naa ilma
hukka minekit.
H II 60,700 (1) Se
Päikese- ja kuuvarjutus - rahvas kardab, et viimnepäev
tuleb.
ERA II 160,229/30 (32) Vas
Vanadrahvas arvas siis viimist pääva tulevat, kui oli
päikse- või kuuvarjutus. - - Ka suuri sõdasi
pidi see tähändama.
ERA II 188,243 (46) LNg
Kuuvarjutus - vanad inimesed arvasid, et viimanepäev tuleb.
ERA II 77,295 (108) Hag
Kuu varrotamise aigu sis um mitme sugutsid jutta vannu innemisi
sisehn kuulda. Mõnno ütlese viime päiv tullõ,
mõnnnõ lätva mõtsa piibli raamat käehn,
sis tullõ tarkus manno ku muido ei tullõ, mõnno
lugõva värsi ja mei essad; jääb poolõlõ
H IV 3,995 (12) Rõu
Päikese varjutus kuulutab kas halba aega ehk ülepea
mingisugust halba ette.
E XI 29 (57) TMr; õnnetust H II 21,50 (3) Tor; suurt
paha ERA II 125,98 (95) Iis
Sonnenfinsterniss bedeutet Krieg und Hunger.
Holzmayer, Os II 46 (4) Muh
Enni Ilmasõda oli kesk pääval päikesevarjutus,
siis kardeti jälle sõda.
ERA II 254,144 (47) Phl; sama tekst türgi sõja
kohta ERA II 254,144 (46) Phl
Päikesevarjutus tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.
ERA II 7,643 (3) TMr
Kuu ja päikesevarjutused ja sabaga tähed pidid sõda
tähendama. Niisama virmaliste vehklemine suure õnnetuse
kuulutus.
ERA II 56,254 (64) Karuse, Paatsalu v.
Kuu varjutus täh. sõda, haigust, kallid aegi ja muid
õnnetusi.
E 63493 (19) Rõu J. Gutves
Kuuvarjutus tähendab häkilisi haigusi, sõda ja
muid õnnetusi.
E 84047 (281) Mus
Päikesevarjutus ei tähenda head. Pole hea, kui see loomade
peale paistab.
E, StK 39,274 (50) Khk
Kui pääva varjuduse ajal loomad väljas on, siis
loomde jälad lähvad haigeks.
H III 5,199 (23) Käi
Päikese varjutuse ajal olla loomad koduse lauta aetud ja
kajud päält kinni kaetud.
ERA II 260,585 (24) Krj
Päikesevarjutuse ajal kaevusid vaja kinni katta, muidu läheb
kaevus vesi rikki.
E 8° 9,50 (172)
Päevä või kuu varjutse aig vaja midagi tähtsäd
tüüd piäle akata, siis õnnistab ästi.
H II 66,736 (14) KJn
Ei tohi ka vilja külvä kuu varõtamise
aigo.
ERA II 150,412 (108) Räp
Ka päikesevarjutuse ajal kalapüügiriistadega tegemist
teha edendab kalasaaki.
E XIV 15 (104) Kod
Kuu ja päikse varjutuse ajal tuleb püügi riistu,
ka õngi puhastada, siis saab nendega rohkemini kalu.
E 8° 10,5 (12)
Kuuvarjutuse ajal ihutakse õnge ots hästi teravaks,
siis hakkavad kalad hästi õnge otsa.
E XIV 14 (102) Kod
Kuuvarjutuse ajal vaja parandada kalapüügi riistu ehk
vähemalt puudutada neisse, siis toob võrk rohkesti
välja kalu.
E XIV 14 (103) Kod
Päevavarjutuse ajal peab liigutama kalapüügiriistu
ja rahakotti, et siis saab alati võrguga ja õngedega
kala ja raha saab.
KKI 51,215 (3) Kjn
Äi tea ma sest miski, et päikse vöi kuu varjutus
oleks püüstele miski möju
jätnd.
RKM II 18,372/3 (7) Pöi
Kuuvarjutuse ajal mine ja raiu see puu maha,
mis sipelga pesa keskel kasvab, tee sellest püssi pära,
siis linnud ega loomad ei näe sind ja sa saad suurt saaki.
E, StK 41,185 (55) SJn
Kuu varjutuse aeg tuli teha jahimehel püssi pära ja
kala meestel västra varsi ja liivi raami puid, siis pidi
olema hea õnn sellel riistal, sest kala ja loom ega lind
ei pidanud nägema oma varitsiad.
ERA II 149,596 (33) SJn Joh. Leinsoo
Kuu varjutuse ajal tulevad kõik kala püügi ja
jahi riistad parandusele võtta, siis ei näe pärast
kalad ega linnud püüdjad.
ERA I 4,373 (9) SJn Joh. Linde
Päävä var'atuzõ aigu präät'edäs
kõvastõ, sis tuu lang saa ar's'ti lang; kidzi vasta
ja'...
AES Se
Kui kuu varjotamise aigo roosk tetas ja selle
roosaga lüvvas elajile kel midagi vikka om, saap terves.
H III 11,582 (88) Plv
Kui kuu varotamise aigo kurapidi roosa saat tetta, sõs
selle roosaga tseale ehk eläjille 3 kõrd lööma,
kui midagi vikka eläjil om. Täh. sa terves.
E 15955 (43) Plv
Kui kuud varjotadas - ja kiä sis raha kotti umblõs,
tuu inemine lääväd rikas.
H II 71,465 (1) Vas
Kui kuud varjutadas, sis piäp raha kotin häste kõlistama
ehk kui kot katski om, sis piäp tedä parandama, sis
õnnistus raha sisse tulek.
H II 31,651 (21) Ote
Kuu varjutamise ajal lähab inimene välja ja ütleb
need sõnad: "Tere, tere noor
kuu, mina noor sina vana, mina kulla kergesse, sina raua raskesse,"
siis seista see inimene noor.
E 7994 (3) Vil
Kui kuu ja päi pimendata, siis panndagu näbid
varrna, arvati sel korral.
RKM II 15,254 (7) Virumaa