EESTI VÄRSSMÕISTATUSED

Kõik tüübid

733. tüüp [175 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagaotsast
ikka tõusen maast ja metsast,
koon sul vörko silma ette,
et keik lähäb mino pette:
olen paks ja langen maha,
siis sa loodad heina teha
töusen üless' körgemale,
siis toon vihma ligemale.
Vastus: Udu. (P Post. nr. 52 (1864) 415 ja P Post. nr. 2 (1865) 15)

345. tüüp [40 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest sul oli vaja,
kui jahu veskelt koju tõid.
Mu teine puhastas su maja,
kui rotid rohkest' rooga sõid.
Nad ühtekokku mõlemad
üht kuulsat lindu näitavad.
Vastus: Kot-kas. (Kmpm. Kdl 20)

404. tüüp [40 varianti]:
 Küsimus: Mind leiad linnu sugudes
sa iga looma otsa ees,
kord olen pikk, kord lühike,
kord kõver, paks, kord õhuke.
Kui tagant loed: siis kevadel
sul loigust kostab minu heal.
Vastus: Nokk-konn. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

428. tüüp [40 varianti]:
 Küsimus: Kolm veiked kirjatähekest
sul avaldavad mehikest,
kes kaks kord oli sündind.
Seepärast ei või imest'da.
Kui tema kuulsad nime sa
saad eest ja tagant hüüdma.
Kui uhkel rüütli poeal
on kannuksed ta jalal,
ja punane kroon peas.
Ta aitab ööde pikusel,
kui kõige parem tunnikell
sul läinud aegu mööta.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 111/2 (10))

487. tüüp [40 varianti]:
 Küsimus: Ma olen väike härjapõlvemees ja elan metsas soode sees.
Vastus: Sammal. (ERA II 158, 533 (38))

637. tüüp [30 varianti]:
 Küsimus: Üks veike ahi olen ma,
mind küetakse taimega,
ei lausa tuld mul põle sees,
mu korstna otsas imeb mees
mind eest ehk tagant lue sa,
ma olen ikka muutmata.
Vastus: Piip. (Meelej. nr. 17 (1887) 135 ja nr. 18 (1887) 143 J. Leppik)

549. tüüp [18 varianti]:
 Küsimus: Kord kõnnin öösel ülevel,
kord tasa halli taeva all.
Kord maadlen maa pääl meestega,
kord lind mind lõhub lõpmata.
Kui öösel voodis hingad sa,
siis taga tare tantsin ma
Ja nutan, nuutsun halesti,
ehk küll mind isi põlegi,
kui nüid sa veel ei aru saa?
Siis võtta taga lugeda,
sääl olen virge piiga käe,
ta kaabib kord mind iga päe.
Vastus: Tuul. (Mötleja 40 ja 55 (12) A. Reinvaldt)

355. tüüp [17 varianti]:
 Küsimus: Sa sõimad põldu kergeks maaks
kus mind on rohkest mulla sees
ja arvad koorma raskemaks
kui mina vankri rata ees.
Loe tagant: siis mind ammetmees
saab tarvitama mitmes töös.
Vastus: Liiv-viil. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

370. tüüp [17 varianti]:
 Küsimus: Ma olen vana aitaja ja noore näpus näitaja.
Vastus: Kepp. (H II 10, 201 (133))

476. tüüp [14 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest, mis sa ei söö,
toob mesilaste näputöö.
Mu kolmas neljandamaga
peab valgustuseks põlema
kes rohkel kukrul rahamees,
ei leppi selle valgega,
vaid paneb ühes põlema
kõik neli järku sõna sees.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 111 (9))

31. tüüp [13 varianti]:
 Küsimus: Kui lähäd heina riisuma,
siis tulen ma sind aitama.
Nüüd loe mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
kui piim ei lõpe udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus: Reha - aher. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

643. tüüp [13 varianti]:
 Küsimus: Kui pime varjab laia maad
siis esimest sa kätte saad
ja võid seal puhata.
Mis lühikesest üle jõud'
ja keskmisest ka mööda söud':
see leiab teises aset.
Kui kevadise iluga
sa lähäd metsa köndima:
siis laulvad mölemad.
Vastus: - (P Post. nr. 47 (1864) 375 ja P Post. nr. 49 (1864) 391)

298. tüüp [12 varianti]:
 Küsimus: Kui s sa mu ette sead,
siis näed head ning vead,
ja ilma selle täheta
ma olen kõik, mis nägid sa.
Vastus: Silm, ilm. (Lasteleht nr. 3 (1902) 48 ja nr. 4 (1902) 64 Villi Andi (Fr. Kuhlbars))

352. tüüp [12 varianti]:
 Küsimus: Kui tõe jälgilt eksid sa,
siis armastad sa mind
ja pead sa sõbrust minoga:
ei usu ükski sind.
Saad sabast sa mind lugema,
siis könnin uhes sinoga
ma kätkist kunni hauani,
sull' tugiks viimse tunnini.
Ja kui sul keha põrmuks lääb
vaim ika mino kütke jääb
nüüd mõista, armas lugeja!
Kaks asja ühe sõnaga!
Vastus: Vale-elav. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

438. tüüp [11 varianti]:
 Küsimus: Kes vara hoiab varga eest,
mind paneb varjuks ette,
et tema oma kasti seest
ei lähä võera kätte.
Kes tagant loeb: see vihkab mind,
pean olema üks kuri lind.
Vastus: Lukk-kull. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

817. tüüp [11 varianti]:
 Küsimus: Ma olen üks lind,
kahe poole sõnaga kirjutad mind.
Võta r ja l mo viimse eest ära,
siis on mo ema üks mära.
Kui siis veel himu sul püüda,
mind kelmiks veel peälegi hüüda:
las r siis paigale jääda,
ja katsu a ta taha veel seäda.
Vastus: Varres, vars, varras. (Maarah. Nädalal. nr. 20 (1821) 160 ja nr. 21 (1821) 168)

354. tüüp [10 varianti]:
 Küsimus: Veel mitmes suurtes külades
ei peeta minust lugu
kus mina õitsen rahva sees,
seal kasvab targem sugu.
Kes noorelt ial minus käind,
on targemaks kui teised läind.
Loe tagant mind: üks sõna uus
siis elan igas rooma suus:
ja kui mul küüned tugevad:
siis sind ja koormad vedavad.
Vastus: Kool-look. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

514. tüüp [10 varianti]:
 Küsimus: Kaks kahe silbiga sõna.
Raudsepa käes ma käin,
ma olen majasein.
Kui takkaotsast mind loed sa,
siis lugemata olen ma.
Kes ikka veel minust aru ei saa,
mind merelt ja maast mingu otsima.
Vastus: - (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 76 (37))

166. tüüp [9 varianti]:
 Küsimus: Eest olen ilus heinamaa
ja tagant tulitorkaja?
Vastus: Aro - ora. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

578. tüüp [9 varianti]:
 Küsimus: Eest olen elav tuluke!
Ja tagant veike liikmeke,
mis pahandust ja tüli teeb,
ja mõne mehe rahu sööb.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 115 (20))

474. tüüp [8 varianti]:
 Küsimus: Esmalt olen ihuliige,
iga inemise käes.
Tõiselt olen ihukate,
meeste kui ka naiste väes.
Kokku, tööriist naistele,
tihti ka veel meestele.
Vastus: Sõrmkübar. (Kas. Talur. Kal. (1884) 57)

636. tüüp [8 varianti]:
 Küsimus: Naeruväärt, et meeste sugu
minust peab palju lugu.
Iga päeva söön ma raha,
ei mind naesterahvas taha.
Loed mind tagant ette sa,
nimi jääb mul muutmata.
Vastus: Piip. (Saarlane nr. 9 (1887) [lk-ta] ja nr. 10 (1887) W.K.)

726. tüüp [8 varianti]:
 Küsimus: Olen elukohaks sul
õhtul, öösel, hommikul.
Kaub algustäheke:
kukun leemekatlasse.
Vastus: -uba (Gr. Elr I 4 A. Piirikivi (Ado Grenzstein))

361. tüüp [7 varianti]:
 Küsimus: Olen sulle tarvilik,
rääkimiseks vajalik,
sest sa ilma minuta
üldse kõnelda ei saa.
Kuid mind tagurpidi loe,
kõrvetan siis, olen soe...
Vastus: Keel: leek. (Lugemist Lastele, nr. 5 (31) (1940) 40)

633. tüüp [7 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk takka,
ikka seisan vakka
sinu raske piina käes,
mis sa teed mul väetil väes.
Olen meestel armas,
juba poisski varmas
mind on oma seltsiks võtma,
elust läbi ühes tõtma.
Olen lahk'mat sõber,
olgu hää ehk kõver,
siiski tulega mind rõhud,
ja mu elu välja õhud.
Surmani ma annan
suud sul, viidet kannan.
Ime! Mõnes kohas naesed
ka mu kütkes on naad vaesed!
Vastus: Piip. (E NS 32/33 ja 75 (1))

162. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Ei mul ole saabast, sukka,
siiski kõnnin ma,
kõnnin kas või Paidest Pukka,
ikka ühes sinuga.
Kuu ja päike minu teed
(Pildi kardan ma!)
Kui mind aga k-ga loed,
suvel metsast leiad sa.
Siis sa minu kannul huikad
rõõmsal suveaal,
laulad lõõritad ja luikad,
hõiskad õrnal õiemaal.
Vastus: Vari, kari. (LM nr. 9 (1937) 72)

318. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Lehkan maade hulgas,
aina õilmetes
igavene tali siiski südames.
Vastus: Italia. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.15/16 ja 16 (71) J. Järv)

411. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed: siis olen ma,
üks rahva vaimu harija,
kui võtad tagant lugeda,
saad koorma ees mind nägema.
Vastus: Kool, look. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.5 ja 16 (15) P. Rootslane)

450. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Kui üht asja teada tahad,
nimetad sa mind
Kui mind vastuoksi loed:
katan jalast sind.
Vastus: Kus. (Mötleja 41 ja 55 (15) C.E.M.)

467. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Kui vaenlast tapab söamees:
siis olen tema püssi sees,
loe tagant: sead sa varjuks mind,
et tuul ei aknast puhu sind.
Vastus: Kuul-luuk. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)

682. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Merelained minu ümber mässavad,
pane mulle juurde ainult a,
piibliloos mu nime leiad sa,
vanas sääduses mind mäletad?
Vastus: Saar-a. (RKM II 52, 423 (115))

813. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Mu esimine rahu annab
sol päise vaiva järge,
ning teine seni muret kannab,
ät paha äi teeks vaindlane.
Kaks kogu hüüdved sarve kajal
sind unest esimise ajal.
Vastus: Vastus puudub. (KKI, KT 301, 21)

860. tüüp [6 varianti]:
 Küsimus: Kus elab nõid ehk osav mees,
kes kolme kirjatähe väes
viis imet jõuab teha?
Kolm tähte annan, üheskoos
üks healega, kaks healeta:
neist pead viis sõna valama
sa viie tähe abiga,
kaks loomust peavad elama -
üks kuival maal ja teine vees,
kolm võivad jäeda eluta.
Nüüd kats'gem võita õnneloos.
Kui seisab s neil juhiks ees,
siis sünnib veike kalake
kui h, siis sünnib elajas,
kel saba taga, sarved peas,
kes k neil juhiks laulatab,
see maius rooga palgaks saab.
Üks j teeb istme kehva toas
ja auga suures keisrikoas.
Kui m on ees, ei kardeta,
et põud võib vilja rikkuda.
Nüüd platsi poisid agarad!
Kes saab teist krooni pärima?
Vastus: (KM EKLA, F.47, M.66:4, l.4)

133. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: M mul ees ja A mul taga,
pisut pikergune aga.
Kui mind tagant loed sa,
vett võid sisse valada.
Vastus: Muna, anum. (LR nr. 4 (1933) 95)

202. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: K-ga ripun varre kaelas,
p-ga ka ma kõlgun paelas,
kui mull' s-se paned ette, -
"Riided maha! sooja kätte!"
Ehk ma vaese ulu-alu,
kellel puudub veike talu.
Vastus: Kaun, paun, saun. (Vlg. Kal. (1897) 116 ja (1897) 118 Lennula)

255. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Mind igal loomal leiad sa,
ja iseeneselgi ka.
Kui loomast sa mind lahutad,
siis ihukatteks mahutad.
Mo teine on üks elajas,
kes elab eluhoonetes
ka asub ahjualustel,
ja sigib viljaväljadel.
Kui võttad sõnaks sõlmida,
mind kahes järgus korraga
siis lendan varemete pääl,
ma hilja eha ajal sääl.
Vastus: Nahkhiir. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.13 ja 16 (56) H.H.)

351. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Kui pilve rinnad lüpsavad,
siis esimest n'ad annavad:
et rohu taim ja lillesuud
ja kõik, kes jänulised muud:
sest keelekastet leiaksid.
Mu teine on üks elajas,
kes veikemaid kui mõrtsukas
sul maeast ärahukab,
ta silmad näävad pimedas
nii heast kui pääva valgel.
Kiil mõlemid kui metsalind
sa kuulid vilistamas,
kus nemad loogu võtes sind
on tagakihutamas:
et vihm on tulemas.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 112 (11))

365. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Mu kahe esimestega
võid piima, vett ja kalja sa,
kui jänud oled, rüüpada.
Mu kolmas teeb sul kibedad,
kui vallatuse libedad
ja süüd sind eksitavad.
Kõik kolm, kui metsas õitsevad
ja magusaste õhkavad:
sul võtel näpu torkavad.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 108 (5))

378. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Olen tuttav veike kala minust saab üks ainus pala, loed tagurpidi sala siis olen suur ja kuulus kala.
Vastus: Kiis, siig. (ERA II 22, 640 (93))

414. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Eest olen selle aitaja,
kes vana väeti lonkaja.
Kui tagant loeb mind põllumees:
siis olen tema aida sees,
kus perenaene juures käib,
sest minu sees on sagest leib.
Vastus: Tok. (Mötleja 39 ja 55 (9))

460. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Pealt ma nooljas harjaslane
alt nii hirmus haruline
Kui siit elust lahkud sa
viimseks varjuks saan sull' ma.
Võtad tagant s, u, sa,
olen taevas öövaht ma
Kui eest tähed k ja u
piab mind pagan ja kõik muu.
Vastus: Kuusk - kuu - usk. (Virul. Lisa nr. 32 (1888) 510 ja nr. 35 (1888) 559 M. Aidnik)

475. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest ta loodud väes,
sa kannad mõlemates käes,
kus tema vend'de seltsiga
sul iga toimetuse sees
üks väga osav abimees:
sind teenimas on palgata.
Mu teine kolmandamaga
on pandud ühes teenima:
et udu, külm ja pääva paist
ei meeste päid saaks piinama.
Kül võiksin siin ma küsida:
mikspärast n'ad ei varja naist?
Kõik kolm on esimese kilp
kus igal nõõl ja riidehilp
on tülis teine teisega.
Kül rätsep, kingsep, kindasep
ja osav naisterahve näp
on künnud nende kolmega.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 110/111 (8))

501. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed, siis olen peas
sull' juhatajaks antud,
ei ole elajate seas
mind valitsejaks pandud.
Kui tahad tagant lugeda:
siis leiad mind kui vedela
sa söömalaualt kausi sees,
kust toiduks võtab igamees.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 110 (7))

661. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: Mets on esimese ema,
haljal poeal imetajaks
tood sa ema rüpest tema
koeo mingi tarvitavaks:
ika jääb ta muudemata,
siledalt ja tahumata.
Tallinna ja Tarto raeal
teisel isi tähendused,
ehk kül temast igal aeal
rahval' saivad katetused:
seal pool keha ligemal,
siin pool kehast kaugemal.
Kui sind möllemate rüppe
öhtul ükskord sängitakse,
siis on elo vaeval löppe,
saad sa vaikse rahusse:
kus üks esimene paljas
teise asemel sul selgas. Kr.
Vastus: Puusärk. (P Post. nr. 41 (1865) 333/4 nr. 43 (1865) 349)

702. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: E-ga mind iial ei näe sa
liiga su ligidal olen ma
u-ga olen katteks linnule,
ä-ga olen noor hobune.
Vastus: s-lg (Okas 52)

791. tüüp [5 varianti]:
 Küsimus: On minul k, siis vaata sa taevasse üles,
tähtede piiridel rändan ma kauguse süles.
On minul l, siis elan su tublimaks toeks,
olen su kenale kehale muutmataks moeks.
On minul p, siis ehin ja lehin su aasa,
tulen ka sagedast' õue ja aeda su kaasa.
On aga s, siis tarkust ja mõistust mult nõua,
et võiksin lõpeta isamaa kurjema põua.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (13) ja nr. 14 (1881) 54)

212. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Mu nimes neli tähte seisab,
Mind tunneb iga põllumees.
Ma suvel agarasti töötan
Ja kisun nii, et silmad vees.
Kui tähe eest mul ära võtad,
Siis pimedus mind varsti katab.
Saab päike läinud une sülle,
Siis toon veel pisut valgust sulle.
Vastus: Reha - eha. (Vlg. Lisal. nr. 19 (1891) 152 ja nr. 20 (1891) 160 M.T.)

244. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Ma olen selge vedelik,
mind pruugib kuning, vabadik.
Mind leida maal ja mere sees,
niisama kõrges tuule ees.
Kui võtad nr-i seadida
mull' esimeseks täheks sa,
siis leiad, et mind lille seest
saab kokku kantud lindudest.
Vastus: Vesi, mesi. (Ol. Lisa nr. 17 (1882) [lk-ta], nr. 18 (1882))

287. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: K-ga elan talutares,
s-ga veteriigis meres,
t-ga olen vete jagu,
p-ga silma töö ja tegu.
Vastus: Kilk, silk, tilk, pilk. (Meelej. nr. 47 (1887) 375 ja nr. 48 (1887) 384)

310. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: H-ga asun seal, kus elu,
v-ga teen su peale valu.
K-ga olen jalanõuks,
l-ga viskamise jõuks.
Vastus: Hing, ving, king, ling. (Virul. Lisa nr. 17 (1888) 269 ja nr. 20 (1888) 319 K.L.)

388. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Eest ma sarvik elajas,
tagant poeg mull kuningas.
Vastus: Sik, kis. (Ol. Lisa nr. 33 (1882) [lk-ta] ja nr. 34 (1882) C.H.R.)

389. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Eest olen aknaklaasi ees,
ja tagant: aetud sihi sees.
Vastus: Kit. (Mötleja 43 ja 55 (21) C.E.M.)

408. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Mu nime nelja tähega
võid eest ja tagant lugeda:
ma ikka maiustoiduks jään
ja laual lapsi rõõmustan.
Vastus: Kook. (Lasteleht nr. 2 (1910) 32 ja nr. 3 (1910) 47 Johannes Janson)

412. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Eest olen kõver, koolutud,
ja tagant: targaks toemetud.
Vastus: Look. (Mötleja 40 ja 55 (13) C.E.M.)

436. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene asub mäe sees
kes teda leiab, see on õnnemees.
Ka sulle, väikene arvaja,
ta sära vist saab väga meeldima.
Mu teine igal linnul lennates,
ta kehaosadest on kõige ees.
Kui kahte osavasti ühendad,
siis kevadel ta laulu kuulda saad.
Vastus: Kuld-nokk, kuldnokk. (Ronk nr. 28 (1925) 672 ja nr. 29 (1925) 696)

458. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Jõuab kätte pime öö,
kõnnid minu valguses,
sest siis maksab minu töö,
mis mull antud alguses.
Pane viimne esimeseks,
siis mind kuuled ülevelt,
kus sull olen igaveseks
mälestuseks vanadelt.
Vastus: Kuu, Uku. (Ol. Lisa nr. 14 (1882) [lk-ta] ja nr. 17 (1882))

510. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Olen okkaline mees,
elan väikselt metsa sees.
Tagant loed, siis - oi, mis ime -
saad sa tütarlapse nime.
Vastus: Siil, Liis. (Lugemist Lastele nr. 7 (21) (1939) 56 ja nr. 9 (23) (1939) 72)

718. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: (Saarlastele)
võite kolme tähega
minu nime tähenda.
Tagant ette lugeda,
jääb mu nimi muutmata.
Teie, kes mind mõtlete,
ise see ka olite.
Vastus: Tit. (Saarlane nr. 18 (1887) [lk-ta] ja nr. 19 (1887))

732. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Mu kahe esimeste sees
saab varjupaika igamees,
sa rutud külma ilmaga
neid kiirest kinni tabama:
kes omaks neid võib nimet'da,
see tohib rahul elada.
Kes kolmat pehmeks paenutas,
sel on ta maea elajas
jääb ta kui meie sõna sees,
siis seisab küsimise ees:
kas veel ei märka, vennike? -
noh, arva süüks siis silmale.
Ei tunnud rahvas vanal a'al
kõik kolme ühenduse teel
nad kasvid kaugel võõral maal,
ei kulutanud raha veel,
kui nüüd, kus noor ja vana mees
on ala nende suitsu sees.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 106 (1))

734. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Loed mind eest ehk loed mind tagast, üks ma olen alati.
Mina rikun kartulipealsed ja ma värvin linavarsi.
Ilma minu lubata, ei saa rukkist lõigata.
Vastus: Udu. (ERA II 182, 240 (96))

830. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: Kaks kanni kaunimat
mu õnneks õitsevad,
nad üsna ühtemoodi,
neid ilma iluks loodi.
Kes nende nägu näeb,
see rõõmsalt seisma jäeb.
Üks asub aasalla
ja teine toassa,
üht nopitakse vainult,
teist viiaks kodust ainult.
Kui võtad ühelt i,
siis teine käeski.
Vastus: Õieke ja õeke. (Ol. Lisa nr. 4 (1887) 64 ja nr. 7 (1887))

833. tüüp [4 varianti]:
 Küsimus: N-ga elan tule teel,
j-ga annan ruumi veel.
Vastus: -õgi (Gr. KmKr 61)

1. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Olen kõige kuulsam isa
terve ilmatäie kisa
teevad pojad, tütred mul.
Võta süda seest mul välja,
siis mul kõhus kanget kalja,
millest kõik maailm on hull.
Vastus: Adam - aam. (Virul. Lisa nr. 12 (1888) 190 ja nr. 16 (1888) 254 J. Järv)

2. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Eest sind oma kukil kannan,
tagant märga välja annan
saad sa mo seest, mis on paha,
maksad müijal kallist raha.
Vastus: Maa. (Mötleja 39/40 ja 55 (11) A. Reinvaldt)

20. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: T-ga üksnes piibumehel,
k-ga olen igaühel?
Vastus: Tael - kael. (Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 H.T.)

24. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: L-ga lendan üle mere,
k-ga joodan talupere.
Vastus: Laev, kaev. (E Post nr. 32 (1881) 127 (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

29. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kui hakatusest loed mind,
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis pärast pääva paistan ma.
Vastus: Ahe. (Mötleja 43 ja 55 (22) 1878 A. Reinvaldt)

51. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: K-ga sõpra tähendan,
l-ga au vähendan,
t-ga tõusen tegemata,
v-ga elan nägemata.
Vastus: Kaim, laim, taim, vaim. (Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill)

56. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: S-ga olen võõras mees,
m-ga elan keha sees,
k-ga olen pool ma neljast,
v-ga võtan kuue seljast.
Vastus: -aks (Gr. KmKr 61 (1879))

62. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Ma olen eesti kirjanduses kuldne koit
ja vanemate tähtsam vaimuelu loit,
jui otsast võtad ühe tähe sa:
Siis sagedaste kehva lapsena
ma asun linnarahva keskela -
ja lühendad veel a mu küllesta:
siis Juuda rahvast terve suguseltsiga
ma templi teenistuses pidin orjama.
Vastus: Kalevipoeg, Alevipoeg, Levipoeg. (Virul. Lisa nr. 27 (1888) 432 ja nr. 30 (1888) 478)

98. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Olen kena, kuulus maa,
meri mo sees tundmata
aga siiski südames:
on mul meri selgest sees.
Vastus: Amerika. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 16 (72) J. Järv)

201. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Sügise seisan ma väljal
kui k mo ette sa panned,
Siis käid mind noppimas väljal:
kui p mul essimesses annad
Siis reisides selgas mind kannad:
Kui s mo ees on nähha,
Siis aitan puhtaks sind tehha.
Vastus: Aun, kaun, paun, saun. (P Post. nr. 42 (1864) 336 ja P Post. nr. 45 (1864) 359)

215. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kui seisab otse ees mul n,
Siis olen noorte meeste õnn
Kui p, siis iga neiu rind
Mind ihkades näeb õnnist und.
Vastus: Neiu, peiu. (Virul. Lisa nr. 17 (1888) 269 ja nr. 20 (1888) 319 Jaak Järv)

268. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: On mul v, siis olen ma
raske raua raasija,
aga s, siis põõsastes
tuustin, tuuslen iganes.
Vastus: Viil, siil. (E Post nr. 31 (1881) 123 (Jututuba) ja nr. 32 (1881) 127)

313. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: K-ga kaks meid on, kui käid
v-ga minnu surra võid
l-ga piiblis tuntud ma
h-ga keegi minuta.
Vastus: King, ving, ling, hing. (Ronk nr. 23 (1924) 559 ja nr. 24 (1924) 584)

329. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Asukoht mull' maal ja linnas,
seisan praegu väga hinnas.
Loed sa minu eest ehk tagast,
toidan ennast sinu varast.
Riisun rinnast südame,
taskust rahakibeme?
Vastus: Kabak. (OM nr. 12 (1889) 928)

343. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: I sõna: Kaks vennast ühes ikkes taevast
maailma meie tuline
meid mõni kiidab, kätte saanud,
kell' haisu meist ei olegi.
Neid, kelle omaks meie saanud,
on väga pisut ilma peal,
et uulitsal ja turupaigal
küll järgest' kostab meie heal.
Kui otsast võtad meie pead,
Neid vastamisi vahetad,
Ja siis meid jälle ühte sead
Ja ilusaste rakendad, -
II sõna: Siis väga hädast' oleks tarvis
Meid häbemata koerale,
Ja mõnda meie kahekesi
Kaa värisema paneme.
Kui sa meid Jumalale näitad,
Siis väga õnnis oled sa
Sa hakkad saama esimesi
Vahetamata peaga,
On neid sull, küll siis arvad üles
MIs kumbki paar on, rutuga.
Vastus: Tar-kus, kar-tus. (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 95 (60))

366. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kui ägev pääva palaval
sa kõnnid laial lagedal,
siis soovid varjuks esimest:
mis südant sul, kui rahuta,
ja väsind keha viluga
saab karastama vist.
Mu teisel, ehk küll naiste seas,
on habe suus ja sarved peas,
nii kui ta vana mehel
üks kehvik, kes ei lehma saa,
se elab tema piimaga:
nahk kõlbab igalühel.
Kui mõlemid sa ühendad,
siis kõrgel nemad lennavad,
kui loodud sulekandjad.
Ja tiiva vuhin ülevalt
sull' avaldab kui teise healt:
se petnud nimeandjad.
Vastus: - (Kreutzw. VLL 109 (6))

376. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Eest mind lugedes võin olla
suur ehk väike,
tagurpidi lugedes - mind annab päike.
Vastus: Riik, kiir. (Ronk nr. 44 (1925) 1056 ja nr. 45 (1925) 1080)

387. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagant sa,
ikka koda olen ma,
kuhu käivad hulgana
inimesed paluma.
Vastus: Kirik. (Lasteleht nr. 2 (1910) 32 ja nr. 3 (1910) 47 Johannes Janson)

437. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: K ma kõige kuulsam ilmas,
r-iga mind räägitakse,
p ja v mu vennaksed,
õ mu kallis õeke.
Vastus: Vana vend kuld ja hõberaha. (RKM II 41, 369 (3) )

488. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Sa rumalaks küll kutsud mind,
see eest ma hoolsalt katan Sind.
Kui tagurpidi loed sa mind,
siis elan metsas soode sees
kui väike härjapõlve mees.
Vastus: Lammas, sammal. (RKM II 17, 315 (21))

490. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kui esimest sa lugend saad:
siis olen pitk: kolm jalga maad.
Kui viimast üksi arutad:
siis naeste rahvast nimetad.
On tagant kinni võetud
ja ette välja loetud
siis olen maea elajas,
kes soendab sind külma käes.
Vastus: Sam-mal. (Mötleja 43/4 ja 55 (23) C.E.M.)

513. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Ma olen osast mulla sees,
mul päris paik on suures vees.
Kui tagant loed, siis olen ma,
üks rauasepa aitaja.
Vastus: Liiv. (Mötleja 39 ja 55 (8) A. Reinvaldt)

546. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: S mul ees ja l mul taga,
maitseaine olen aga.
Tagant loed, siis rikkust toon,
kui sul osaks õnnesoon.
Vastus: Sool : loos. (LR nr. 1 (1933) 24 )

551. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene siin ja seal,
sull' annab aset igal maal.
Mu teine karjaelajas,
kes kuulus mees on kaklemas.
Kui kokku paned mõlemad,
siis magust asja maitsta saad.
Vastus: Maa + sikk. (Virul. Lisa nr. 18 (1888) 287 ja nr. 21 (1888) 336 J. Kunimägi)

552. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kus iial oled, kõnnid sa
mu esimest saad puutuma.
Sul aset annan alati
nii elus kui ka surmaski.
Mu teine karielajas,
kes vali, kohe poksimas.
Kui narrid, teda puudutad,
siis kohe temalt valu saad.
Kui kokku paned mõlemad,
siis magusat asja maitsta saad,
kõik mind ju süüa ihkavad
ja metsast üles otsivad.
Vastus: Maa, sik, maasik. (Lasteleht nr. 2 (1906) 32 ja nr. 3 (1906) 48 E. Põllulill)

555. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Mehest kõige matsagam, rammu kõige tugevam,
kui tagastpidi loed mind, siis mölder tutav minuga.
Vastus: Tamm, Matt. (H II 13, 579 (110))

566. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Ma olen väeti loomuke,
mind vähe näeb maailm
Mull pime mullakambrike
ja pime minu silm.
Vastus: Mutt. (Meelej. nr. 4 (1882) 63 ja nr. 5 (1882) 80)

571. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: On alguses a,
siis olen kodulind
on alguses u,
siis voodi sunnin sind.
Vastus: Ani, uni. (Okas 47)

580. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Eest tarvitad sa lauldes mind,
ja tagant lendes iga lind.
Vastus: Noot, toon. (Ol. Lisa nr. 20 (1882) [lk-ta], nr. 22 (1882))

621. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Võta: kott, nott, pott, rott,
kui tahad, veel peälegi lott:
võta ärra, mis kõigil neil ees
siis näen ma noor ehk vanagi mees.
Vastus: Ott (meeste nimi). (Maarah. Nädalal. nr. 11 (1821) 88 ja nr. 15 (1821) 120)

646. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: I-ga käisin pikkal tiel,
ühe suure rahva iel,
a-ga tõusen ülesse,
taevaisa truonile.
Kõlab mure, must kui i
valjuks on mul usklik a.
Vastus: Pilve, palve. (RKM II 52, 427 (137))

648. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Tuled sa kord sõbraks mulle,
tagurpidi annan sulle
kätte, mis sa vedelikku nõuad,
kui sa aga ära maksta jõuad.
Vastus: Pood, toop. (Lasteleht nr. 3 (1902) 48 ja nr. 4 (1902) 64 Willi Andi)

664. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kui kevade tuleb, siis tulen ma ka,
ma sulgissabade sugu.
Siis öeldaks, et kevadet toonud ma
mull pugu täis laulu ja lugu.
Kes mul aga keskelt "su" lõikab ää,
et saba ja pää järel jäevad,
sel olen ma lapsukse pisuke pää,
kui algus ja lõpp kokku läevad.
Vastus: Pääsuke, pääke. (Ol. Lisa nr. 8 (1882) [lk-ta] ja nr. 9 (1882))

677. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Toale ma valgust annan
ühelt poolt.
Meremees mind kaenlas kannab
teiselt poolt.
Vastus: Akna (ruut), tuur. (Lasteleht nr. 11 (1901) 176)

680. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Kaks asja ühe nimega:
Kes kohe võib neid nimeta?
Neist esimene lehepuu,
ta kasvukohaks mets ehk õu,
ja teine suur ehk väike maa
jões, järves, meremöllus ka.
Vastus: Saar: saarepuu, saar meres. (Lasteleht, nr. 5 (1901) 80 J. Leppik)

727. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Ma olen tuttav vili sulle,
ehk vähe tarvitad küll mind.
Kui tähe ette paned mulle,
siis omas süles kannan sind,
ja kui siis veel sa ühe tähe
ka lõpuotsa liidad mull',
siis meestest meie päevil vähe
neid, kes mu armust poleks hull.
Vastus: Uba - tuba - tubakas. (Virul. Lisa nr. 35 (1888) 559 ja nr. 39 (1888) 623)

735. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Ei iialgi saa kätega
mind keegi kinni pidada,
kord olen paks, kord õhuke,
kord suitsupilve sarnane
loed takka mind ehk otse eest,
ma ikka kiusan meremeest. J.A.W.
Vastus: Udu. (Meelej. nr. 13 (1887) 104 ja nr. 14 (1887) 111)

755. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: Me oleme kolm tähekeset
ja nimetame kohakest,
mis igaühe majala
piab tingimata olema.
Kui tahad aga kolmanda
sa vahetada teisega,
siis olen kallis rahu andja
ja inimeste sinna kandja,
kus lõpnud tülid, vaevad kõik,
kus igavene rahupaik,
ehk küll nüid minu pärast just
on ilmas palju riidlemist.
Vastus: Uks- usk. (Linda nr. 2 (1889) 96 ja nr. 3 (1889) 139)

858. tüüp [3 varianti]:
 Küsimus: H-ga olen just kui saba,
karga kinni, looma taba!
K-ga jäin ma palgist maha,
kaeva, võid m'ust kütist teha,
paned sa mull' m'e ette,
siis saad mu ja palgi kätte.
Vastus: Händ, känd, mänd. (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)

3. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kust sa mind otsi püiad,
oma alt mind ikka leiad.
Kahtlemata kõiki kannan,
asupaika ilmal' annan.
Loed sa tagantpoolt mu nime,
näha saad siis enne ime:
olen nõu, mis palju täidab,
endas vett ja viina peidab.
Vastus: Maa, aam. (Meelej. nr. 33 (1887) 263 ja nr. 34 (1887) 272 J. Jänes)

6. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Sul olen tuttav seltsimees
ja reisil abiks elu sees.
Sa tarvitad mind talve a'al,
ja ikka rohkem pöhjamaal.
Kui tähe vötad sa mul eest,
siis auk käib läbi minu seest,
mis annab märga sellele,
kes pann'd ta öige paigale.
Vastus: Saan - aan. (Virul. Lisa nr. 24 (1888) 383 ja nr. 27 (1888) 432 H. Lilleberg)

11. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Üks veike, siiski kuulus linnake
on nime andnud surma võitjale,
kui paned esimeseks uue tähe,
siis ükski sinna himuga ei lähe.
Vastus: Naatsaret - Laatsaret. (Ol. Lisa nr. 16 (1889) 256 ja nr. 18 (1889) 288)

12. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Leida sõna, mis on
v-ga nimetus Eesti ja riigi vahel.
r-ga maapind.
s-ga keha osa.
t-ga varga takistus.
n-ga külm koht maakeral.
k-ga osa lusikast.
l-ga osa käest.
Vastus: Vaba, raba, saba, taba, naba, kaba, laba. (Ronk nr. 49 (1924) 1184 ja nr. 50 (1924) 1208)

38. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui kõveral teel kõnnid sa
ja juhtud sääl end' näitama,
siis sinuga end' ühendan
nii, et so priiust paelutan.
Ja pääle see veel mõistlik mees
tunneb mo tulu mitmes töös,
kus vedama pean vägevast
ja siduma ka sagedast'.
Kui tagaspidi tahad sa
mind lugeda, siis olen ma
üks kõrblik toidus kõigile,
ehk kallis ta küll mõnele.
Vastus: Ahil. (E Post. Lisal. nr. 44 (1875) 264 (2) ja 52 (1875) 312)

14. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma olin kuulus linn maailmas.
Mu kõrgus säras kõigi silmas.
Kuid kadund nüüd mu uhkus tääl -
mul' pole kivi kivi pääl.
Kui eest mul jätad tähe maha,
siis ilmub ette tegu paha:
sest seda nime kandnud mees,
kes suri süüta ilma sees.
Ja kui veel ühe tähe võtad,
mu nime teda saama tõttad!
Siis näed, et olen ebajumal,
mis palus endne rahvas, rumal.
Vastus: Pabel, "abel, ""bel. (Linda nr. 40 (1896) 631 ja nr. 45 (1896) 704 Joh. Tasane)

42. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-ga tulen mina sügise,
j-ga olen toiduks kehale,
r-ga võid sa minus puhata -
Küllalt! enam ma ei juhata!
Vastus: -ahu (K Gr. KmKr 62 (1879))

15. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui tahad last vast ristida,
siis v-ga nimetad mind sa,
ja põlluriist siis olen ma,
kui v-d ei ette tarvita.
Vastus: Vader, ader. (Meelej. Nr. 24 (1886) 191 J. Leppik)

25. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui on l, võid merel sõita,
mõndki vaenlast ära võita.
Kui on k, siis maa sees olen,
tarvis sulle - ikka tulen
On aga v, siis põlgad mind -
auga siiski toidan sind.
Vastus: Laev, kaev, vaev. (Uus Aeg nr. 107 (1902) 470 ja nr. 113 (1902) 494)

33. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Umbes kümne jalaga
üle aasa astun ma,
nurmel, nõmmel roidan,
lüpsilehma toidan.
Kui mind ümber pöörad ka,
piima minust sa ei saa. Willi Andi
Vastus: Reha, aher. (Lasteleht nr 5 (1902) 80 ja nr 6 (1902) 96 (4))

63. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kord olin Eesti elu sees
ma kõige vahvam vägimees.
Mu elu, töö ja kannatus
on leida luuleraamatus.
Kui esimese tähe sa
mult tahad maha raiuda,
siis tihti kehva lapsena
käin linnarahva hulgas ma.
Kui ühe tähe võtad sa
veel otsast maha armuta,
siis Juuda rahvast pidin ma
all templi õues teenima.
Vastus: Kalevipoeg, Alevipoeg, Leevi poeg. (Lasteleht nr. 6 (1903) 96 Elly Põllulill)

108. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui sa merel käima pead,
ja siis r mull ette sead,
pead väga kartma kalju,
muidu saad sa kahju palju
aga seisab k mull' ees:
Olen liiga sinu sees,
mis su keha kaunist kannab
ja su sammul' jõudu annab.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (1) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.L.)

109. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Olen k, siis maha ma
pidin jääma juurtega
olen r, siis mu päält vaatvad -
sõbrad sõpru sõitma saatvad.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (2) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 B-r)

130. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Tina pool
vete põhja käib kui nool,
neelda teda ei või vool,
paned tina hoolega
tagurpidi ujuma.
Vastus: Tina, anid. (Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 Willi Andi)

150. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: H-ga inimeste murdjaid
metsast välja vian hirmsaid,
toon neile kaela surma-kohtu,
lõpetan nii mõnda ohtu.
s-ga halbu heade hulgast
lahutan ma välja rahvast,
olen nõnda kohtumõistjaks
segaduste seletajaks.
Vastus: Hari - sari. (Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 J. Järv)

156. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: M-ga kasvan maas ja puus,
n-ga asun kasarmus
s-ga vilja puhastan,
v-ga sinult kuju saan.
Vastus: Mari, nari, sari, vari. (Ronk nr. 26 (1926) 641 ja nr. 27 (1926) 665)

157. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui päike paistab ja ilm on ilus,
siis jälgin ma sind, kuid mitte vilus.
Kui aga muudad mu nina sa,
võid talus mind tagajärjekalt otsida.
Vastus: Vari - kari. (Lasteleht nr. 9 (1931) 144 ja nr. 10 (1931) 160)

185. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Sian nelja paari meest -
Kahte tagant, kahte eest
Olen kolme tähega...
Nüüd mind hakka arvama:
Paned ette mulle t. -
Oota, vesi veel ei kee
Võta t ja pane k
Siis saan koera naabriks ma
Vahetad sa k ja p -
Reisi üle maa ja vee
l-ga olen väike vaat,
Millest rüüpab Muhu taat.
Vastus: -ass (Ulak nr. 3 (1908) 24)

196. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: L-ga seisan igas talus,
r-ga olen kindel alus,
t-ga tegelikult valus,
H-ga tipus olen ma
Sinu viimne varjaja.
Vastus: Laud, raud, taud, haud.Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi (Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi)

205. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: On k mul pääks: siis ivad sees,
Kus s: seal elab kehva mees,
mind p peab kandma reisides?
Vastus: Kaun, saun, paun. (Ol. Lisa nr 23 ja 24 (1882) lk-ta)

209. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma olen üks Venemaa jõgi.
Kui paned mu otsa, mis mõni mees
Just hirmsaste püüab maailmas,
Siis olen suur Saksamaa jõgi.
Vastus: Don - Donau. (Meelej. nr. 2 (1885) 10 ja nr. 3 (1885) 14)

210. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma olen lohvakas ja käin loogeldes
Ja veeretan vee voogusid süle sees
Läbi toreda püha linna.
Kui teed sa mulle e-st uue pea,
Siis olen ma eksinud ema,
Keda tuntakse üle maailma.
Vastus: Neva - Eeva. (Virul. Lisa nr. 11 (1888) 174 ja nr. 14 (1888) 223)

211. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Iga õhtu, kui on päike
Kadund kuldse kumaga,
Võib mind näha suur ja väike
Lääne taevaservalla.
Kui mu ette võtad aga
Veel üht tähte seadida,
Siis mind niidul niitja taga
Pead tarvitama sa.
Vastus: Eha, reha. (Ol. Lisa nr. 8 (1888) 128 ja nr. 9 (1888) 144 P. Haljaspõld)

219. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest sull armu näitsid,
kui olid alles väetike,
kui lapse mõtted meelt sull täitsid,
kui kasvasid sa ülesse.
Kaks viimast pärinud on vee,
on merde lahke laeva tee.
Kõik kokku näed sa Eesti pinnal,
kui pühast kohast algab ta.
Ta kannab võeraid Taara linnal,
on kauba koorma vedaja.
Tall jõudu andvad loomus-käed,
mis sina Eesti pinnal näed.
Vastus: Emajõgi. (Ol. Lisa nr. 16 (1882) [lk-ta] ja nr. 17 (1882))

247. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Metsamees ja puusepp ka
töötavad kõik minuga.
Kui mind tagant loed sa:
valgustan ja surman ka.
Vastus: Saag, gaas. (LR nr. 12 (1933) 287)

248. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Eest lugedes purustan puud,
tagant valgustan, teen monda muud.
Vastus: Saag, gaas. (ERA II 22, 640 (95))

252. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Esmalt olen õhuke,
sile, kui ka karvane.
Sagedast' mind torgiti,
pärast surma pargiti
teiselt väike loomuke,
mulla seest käib minu tee.
Lähen toitu otsima,
leian pea otsa ma.
Kokku olen veider lind,
päeval ei või näha mind.
Õhtul urkast välja lään,
lendes saaki püüdma jään.
Vastus: Nahkhiir. (Meelej. nr. 2 (1881) 64 ja nr. 3 (1881) 96 F.W.E.)

261. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui sa "s" mull' ette sead - Siis mu liha praetult sööd!
Ilma selle täheta -
Elupikkus olen ma!
Tahad "v" mull' näidata
Etteotsa seadida -
Siis ma sulle vaenlane
Olen koolis kahega!
Vastus: Siga, iga, viga. (Lasteleht nr. 4 (1922) 64 ja nr. 5 (1922) 80 V. Toru)

267. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: S-ga tuttav mees
Kalevi-laulu sees,
targa nõu andja,
tänuks kasuka kandja
v--ga rauda sööb,
rasket tööd teeb,
laulab liri-lori,
sepa käpa ori
k-ga viimaks veel
ikka märjal teel
merememme sängis,
vettevoode mängis.
Vastus: -iil (E Post. Kal. (1880) 49)

271. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Olen väike loomake,
Ei ma sulle kurja tee.
Tahad kinni võtta mind -
Otsekohe torkan sind.
Paned aga k mull' ette -
Karjas jääd sa kohe hätta. -
v-ga tarvitab mind isa
Rauatöö, mis ränk ja visa.
Vastus: Siil - kiil - viil (LM nr. 12 (1935) 96)

300. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Suurt kahju sulle saadan,
kui kütkes sa mind pead
kuid aga omal volil -
kõik hukkan, hävitan.
Mult kustuta eest täht
ja tagurpidi loe -
mu osaline olla,
siis ihkab igamees.
Vastus: Tuli - (t)uli - ilu. (Uus Aeg nr. 51 (1903) 204 ja nr. 56 (1903) 224 A.Th.C.)

306. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: H-ga asja väärtust ütlen,
l-ga sulgislooma mõtlen
p-ga langen maha puust,
r-ga olen lihast luust.
Vastus: Hind, lind, pind, rind. (Ronk nr. 37 (1924) 895 ja nr. 38 (1924))

314. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: R-ga sulle rõõmu teen,
s-ga minu ära sööd,
p-ga istud minu peal,
l-ga avad ukse seal.
Vastus: Kink, sink, pink, link. (Ronk nr. 1 (1924) 23 ja nr. 2 (1924) 47)

315. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-d sull' annab armas käsi,
siis sa tänamast ei väsi,
s-ga ripun suitsu sees,
pärast küpsen keevas vees.
P su liikmeil annab rahu,
magama sa küll ei mahu,
l-ga seisan ukse ees,
kargan üles, tuleb mees.
Vastus: Kink, sink, pink, link. (Kasuline Talurahwa Kalender (1882) 46 (2) ja (1883) 52 (2) )

322. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mind leiad põllu päält,
ka heinast, karjamaalt.
Küll mägedest ja veest
ja mitme asja seest.
Kord olen suur, kord veikene,
kord pitk, kord lai, kord õhuke.
Sull' põllul tüliks ees,
mind põlgad heina sees
kui aga hoonet ehitad,
siis hoolega mind tarvitad
sääl aluseks mind sead,
ja selles kalliks pead.
Kui tahad tagant lugeda:
siis olen mõnes murdes
ma väga veikene.
Vastus: Ki-vi, ivik. (Mötleja 44 ja 55 (24))

333. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest mul kehata,
sest neid võid ainult kuulda sa
mu kolmas koduloomake,
kes röövlitööd teeb kurjaste.
Kui aga kõik kolm ühendad,
mu'st tutva merelinnu saad,
kes oma kuulsuse sest saab,
et esimesi kuulutab.
Vastus: Kaja + kass. (Sak. Lisa nr. 33 (1894) 264 ja nr. 35 (1894) 280 M. Juurik)

334. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mu teine pool on teise sees
ja mõlemaid võid leida vees.
Kaks esimest on peremees
ja teistel tuhanded on sees.
Mu viimne pool ka asub maal,
kus kasvab rõemsast suve a'al,
mind lapsed, eided nopivad,
ja kärmest suhu toppivad.
Ka inimene olen ma,
mind tüdrukuks võid palgata.
Kes kalamarja armastab,
see mõistatusest jägu saab.
Vastus: Kala + mari. (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)

337. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest mull tiibu kandvad
ja siiski kodunt sul ei läe.
Nad sulle kaunist toitu andvad,
kui Lihavõttepühad käe.
Kaht viimast loonud vägev Looja,
et jalgega võiks käia sa.
Kui tahad talvel saada sooja,
need pead töösse panema.
Kui kõik meid kokku püüad panna,
siis õitsme metsas, aasul, mäel.
Ehk ka - kui vanaks jäenud Anna -
ta kortsu kuivand näu pääl.
Vastus: Kana + varbad. (Kasuline Talurahwa Kalender (1882) 47 (3) ja (1883) 52 (3) F.W.E.)

339. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mind talvaga tapetakse, kirvega surmatakse, pöörad ümber mind, taari tarbeks olen sull?
Vastus: Pakk, kapp. (EKnS 48IV, 39 (83))

341. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mo nimes on kolm silbikest, mind tunneb iga saks ja sant.
Sa juba vara kevadel, mind mulla sisse paned,
sealt tärkan mina ülesse, kui ilus roosipõõsas,
siis igatsedes ootad sa, et minust värsket maitsta saaks.
Kui haljendan ja õitsen kaua mina,
siis sügisel saad rohket saaki minust sina.
Kui esimesel silbil laenad teiselt ühe tähe,
ei ma siis jõulukuuse küljes sära vähe
ja kui siis viimsed silbid kokku liidad sina,
siis hommiku, kui voodist tõused, vaatad, kus olen mina.
Vastus: Kartohvel - kard - tuhvel. (RKM I 9, 359 ja 370 (243))

348. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kaht esimest mull armastab,
kes kaupa müüb ja raha saab.
Mind sahker-juut on punga pannd,
kui rohkem saand, kui ise annd.
Veel teine tähendus on mull,
kui keha pikkust näitan sull.
Kui kolmat pehmelt tarvitad,
siis minust kodu-looma saad,
kell tiigri süda rinnus keeb,
ta loomukestel otsa teeb
Kui aga k õ v a l t sõna sees,
siis küsimise-lause ees.
Kõik ühendud on põhja maa,
kui kaunis anne külmal a'al.
Kas olgu saks ehk saunamees,
ta sooja leiab minu sees.
Ma hästi katan, varjan sind,
ehk Lõunes küll ei tunta mind.
Vastus: Kasukas. (Kas. Talur. Kal. (1882) 47 ja (1883) 52)

357. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Tulen kangest tulesta,
panen kõrvad uugama.
Vahetad sa otsa-tähed,
siis mind poodi ostma lähed.
Vastus: Pauk, kaup. (Ol. Lisa nr. 2 (1882) [lk-ta] ja nr. 3 (1882))

359. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Niiskes, tühjas toakeses,
kitsas, kindlas kambrikeses
seisan vangis vaenekene,
väike, madal mehikene.
Siiski rammu on rohkest' mull
päeval, õhtul ja hommikul.
Öösel küll olen kui hingeta,
hingvad teised, siis hingan ka.
Olen kuulus kõiges ilmas,
tuttav igaühe silmas,
mitmel olen haavu löönud,
mitmil mehil südant söönud,
mitmed mu löögist on langenud,
valuga haledast õhkanud.
Ma teen vaenu vagal palgel,
hirmsat kära ausal kombel,
ajan vägevat võitlema,
tutvad kiusakalt kaklema.
Tahad sa tagast mind lugeda,
siis ka sul kardetav olen ma:
neelan kõik ära, mis iiale
juhtub mull' kukuma küündesse,
tantsin siis uhkeste õhu sees,
nagu suur, kardetav, kuulus mees.
Mõista, mis see on?
Vastus: Keel - leek. (ER Kal. (1890) 102 ja (1890) 103)

360. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui sa loed mind päripidi,
kõnelen ma väga palju.
Põletama olen valju,
kui mind loed sa tagurpidi.
Mis ma olen?
Vastus: Keel, leek. (Lasteleht nr. 15/16 (1938) 243 E.J.)

396. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: A-ga olen lisaks toidul,
o-ga seisan koldeloidul,
u-ga äratan sind koidul.
Vastus: Kakk, kokk, kukk. (Lasteleht nr. 6 (1901) 96)

413. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kirikust mind leiate,
pähklilt ka mind tunnete,
tuuleveskil olen ma,
pange mulle lõpeks a,
siis ma olen mässaja,
keda ära neelas maa.
Vastus: Koor, Koora. (KKI 35, 451 (94))

425. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma olen väike sõnake
ning muudan mõted kergesti,
kui ainult üht täishäälikud
sa muudad mull ja mitte muud,
kui selleks paned sina "ä",
siis laisa meelest hirmus ma,
suurt ilust puud siis varsti näed,
kui tähe "a" seal seisma säed,
kui aga "o" seal seisab sees,
siis takistus on laeva tees.
Vastus: Käsk, kask, kosk. (RKM II 245, 546)

435. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ta äratab sind varahommikul lauluga.
Vaatle teda eestpoolt, vaatle teda tagantpoolt: ikka üks ja seesama.
Vastus: Kukk. (Kuhlbars 21 ja 27 (144))

446. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Olen maja kaitseks sull,
pöörad ümber mind, katkun suled siis.
Vastus: Lukk - kull. (EKnS 48IV, 39 (80))

451. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mul lahke pale, lõbus silm
kui rahus puhkab väsind ilm,
siis rändan vaikselt oma teel
ja kaon alles koidu eel.
Ja kui sa ühe tähek'se
mul' liidad külge lõpule,
siis olen väike paarisarv.
Saan tähe veelgi lisaks ma,
siis võtan kõiki rõõmusta
ma kallil jõulu a'al.
Mu ümber laulab lasteparv.
Vastus: Kuu, kuus, kuusk. (Ronk nr. 49 (1924) 1183/4 ja nr. 50 (1924( 1208)

461. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Eest pruugid akna varjuks mind,
kui tagant loed: surman sind.
Vastus: Luuk, kuul. (Ol. Lisa nr. 23 (1882) [lk-ta], nr. 24 (1882))

470. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ämblik, kütt ning kalamees
saaki leidvad minu sees.
Välimised vaheta,
kuulmeriist siis olen ma.
Kui mu keskmist peenendad,
siis must sõidulooma saad.
Vastus: Võrk, kõrv, kõr'v. (Meelej. nr. 35 (1887) 280 ja nr. 36 (1887) 287)

477. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene igal pool
on elu allikas.
Mu teine lendab lainte vool
maalt maale hällides.
Mu mõlemad, kui tõusvad,
siis pilvi tungivad,
mu esimesest sõudvad
tähteni jõuavad.
Vastus: Tuulelaev. (Meelej. nr. 20 (1885) 105 ja nr. 22 (1885) 117 P.K.)

478. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Lahkelt laeval' ruumi annan,
vaiksel veel ka paata kannan,
pöörad sa mull ümber nime,
näitan sull siis üsna ime.
Oh räägiksid sa saksa keelt,
siis orus lahutaksid meelt.
Vastus: Laht - Thal. (Vlg. Kal. (1896) 123)

485. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mind lugeda võib tagant eest,
ma ikka katan saunameest.
Vastus: Sammal, tagant lugedes lammas. (KKI, KT 271, 70)

489. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma olen täiest vaga mees, ei ole kurjust minu sees kui aga tagant loed sa, siis rohelise kuuega ma elan metsas soode sees kui väike härjapõlvemees, kus maale olen katteks seal - mõtle mu alanduse peal?
Vastus: Lammas, sammal. (RKM II 342, 348/9 (7))

498. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ehk inimeste oma
küll ala olen ma,
ei siiski keegi pole
mind näinud silmaga
mind lue tagant ette,
siis vedel olen ma
ja söögilaua peale
mind kannad tihti sa.
Vastus: Meel, leem. (Meelej. nr. 42 (1887) 335 ja nr. 43 (1887) 343 J. Leppik)

508. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kasukaks on minul nõelad,
õiglast torkavad, ning õelalt.
Saad mind ümber pöörata,
olen sinu sõbranna.
Vastus: Siil, Liis. (Lasteleht nr. 6 (1904) 96)

517. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Pihuks, põrmuks teen kõik üks, kaks, kolm,
kus ma käredasti tõstan hääle.
Tagurpidi olen ise tolm.
Kui sa sured, pandaks mind su pääle.
Vastus: Viil - liiv. (Lasteleht nr. 1 (1910) 15 ja nr. 2 (1910) 32 Willi Andi)

524. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ehitan sul maad ja metsa,
õitsen aasal suve otsa.
Aga kui külm tali jõuab,
närtsin, surm mind ära nõuab.
Lugeda mind võid sa vabalt,
tahtmist mööda eest ehk tagant.
Muutmata muu nime näed,
sõbraks vist ka mulle jäed.
Vastus: Lill. (Meelej. Nr. 38 (1887) 304 ja nr. 39 (1887) 312)

538. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui öösel voodis hingad sa,
siis panen ma sind passima.
Kui iial tuas näed sind,
siis sagest ikka rõhud mind.
Loe tagant mind: siis poodides
ma olen aus ja õige mees,
ja kaalun seda ülesse,
mis vana krossi raskune.
Vastus: Tool. (Mötleja 39 ja 55 (10))

539. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mu süles leiad puhkamist,
kui vaevab väsimuse rist.
Ma saunast keisri kroonini
ju tarvitusel ammugi.
Kui nime tagurpidi loed:
siis tarvitavad kaubapoed
mind suureks õigustegijaks,
misjärel ostjalt nõutaks maks.
Vastus: Tool, lood. (Sak. Lisa nr. 3 (1896) 24 ja nr. 5 (1896))

562. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Üks kuulus linn siin ilma sees,
on tagurpidi mooramees.
Vastus: Room - moor. (Lasteleht nr. 1 (1910) 15 ja nr. 2 (1910) 32 Willi Andi)

568. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui poleks mind,
siis poleks sind,
oh homo sapiens*, siin ilma sees.
Kui lisad "ta"
mu keskella,
siis seisan praegu sinu silma ees. *homo sapiens = tark inimene.
Vastus: Mõistus, mõistatus. (Ol. Lisa nr. 15 (1887) 235 ja nr. 19 (1887) 303)

574. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind lued,
siis minuta
ei rätsep iial läbi saa.
Kui tagant lued,
siis temata
ei perenaine korda saa.
Vastus: Niit, tiin. (Meelej. Nr. 31 (1886) 248 J.L.)

577. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan rammutud põllu peal,
ja kannan kiidetud vilja seal,
kui hoopis valmis ma olengi,
mind pööra ümber ja ole nii!
Sest kui sa nõnda olla ei taha,
siis katsu! Ma muidu pudenen maha.
Vastus: Nisu - usin. (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 76 (36))

584. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ei ole minul asu elus,
sa surmas, hädas leiad mind.
Ja kus sa kaebad hingevalus,
seal parem paik, kus leian sind.
Ka imestuses, ehmatuses
mind mõnel korral hüiad sa.
Nii sinuga käin käsikäes,
eks ütle siis, kes olen ma.
Vastus: Ohkamine ja hüie: oh! (Virul. Lisa nr. 9 (1888) 142 ja nr. 11 (1888) 174)

586. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: T - sind peab ülevel,
k - käib taevaservadel.
Vastus: Toit, koit. (E Post. nr. 5 (1881) 18 (Jututuba) ja nr. 6 (1881) 22)

602. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K jagab tarkust ilmale,
h tulu saadab kõigile,
n õhus lendab linnuna,
v veereb vete pinnala,
t tihti kannab sinu keha,
s sööki maitsvamaks võib teha.
Vastus: Kool, hool, nool, vool, tool, sool. (Linda nr. 33 (1896) 511 ja nr. 36 (1896) 559 G.Sr.)

603. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: T-ga kannan süles sind,
s-ga otsid lõunaks mind,
n-ga saan ka linnu vargaks,
k-ga teen sind pea targaks,
p-ga töötan perele,
v-ga viin sind merele.
Vastus: Tool, sool, nool, kool, pool, vool. (Lasteleht nr. 3 (1902) 48 ja nr. 4 (1902) 64 Willi Andi)

606. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: T-ga olen istumiseks,
n-ga sõjas surmamiseks,
k-ga minus lapsena
käid sa tarkust õppima.
Vastus: Tool, nool, kool. (Lasteleht nr. 4 (1910) 63 ja nr. 5 (1910) 80 J.A. Hermann)

618. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui sa näed mind, siis ma narrin sind, kui mu nime kirja paned, kolm poolt sõna siis mulle annad, viimse poole kui ära heidan, natukese siis töömeest aitan tahad mu peale lootust panna, siis mulle s veel taha anna, siis võin anda sulle toidust, raha küll (wenn du mich siehst, so necke ich dich, wenn du mich nieder schreibst, so giebst du mir drei Sylben, wenn ich die letzte ab werfe, so helfe ich etwas dem Arbeiter willst du auf mich Hoffnung setzen, so gieb mir noch ein s hinten, dann kann ich dir Nahrung und Geld genug geben), orawas, ora, oras (Eichhörnchen, Pfriem, Getreidegras).
Vastus: Orav, oravas, oras. (Wied. 271)

630. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: On mul isaks, emaks ka
mädapuu ning muld,
tagurpidi annan ma
terasele tuld.
Vastus: Pess, sepp. (Lasteleht nr. 6 (1904) 96)

640. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui päev on läinud ära,
siis tulen tema asemel.
Ma lõppetan tööd kära
ja toon ka rahu uinisel,
mina veike sõna olen,
ei mitte üsna tühjuke,
sest hoopis ma olen,
kui see mis kutsud lühike.
Ma olen linnukene,
kes laulab kenaste.
Vastus: Ööpik. (H I 2, 81 (196))

642. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui on päike läinud looja,
kustunud on eha,
tulen siis sul, rahutooja,
nimetan su keha.
Kui pole hõlpsalt otsa leida,
minu teistpoolt tunned sa,
mõlemaid meid kokku köida,
olen kuulus laulik ma.
Vastus: Öö - pikk = ööpik. (Ronk nr. 49 (1924) 1184 ja nr. 50 (1924) 1208)

663. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui pää ning suukese ka käre tuul
kord lendu viis,
mis pani linnukesele su huul
küll nimeks siis?
Vastus: Pää, suukene = pääsukene. (Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 Willi Andi)

668. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: A-d kalliks sina pead,
u kallim on, kas tead:
sest mis tooks a sul kasu,
kui u ei rinnas asu?
Vastus: Raha, rahu. (Rahva Lõbul. nr. 6 (1901) 384 ja nr. 8 (1901) 504)

669. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Minuga võid osta, müüa,
isegi mind surnuks lüüa.
Paned aga e mull' taha,
võin sind mina lüüa maha.
Vastus: Raha, rahe. (LM nr. 7 (1935) 53)

674. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mind perenaene võtab kätte,
kui mõnda muga hõerub puruks,
ka lükataks mind ukse ette,
et hästi ma ta kinni suruks.
Nüüd tähti ümber pöörda julge:
siis pikaks, peeneks sirgun koolis,
kui väike Juku kahmab sulge.
Läen viltu, mis ta sellest hoolis!
Vastus: Riiv : viiv. (Kasuline Talurahva Kalender (1883) 51/2 (1))

681. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Puuna kasvan kuival maal,
meres vesi piirab mind?
Vastus: Saar. (Leoke 4, 95 (1))

686. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Esimene olen ma,
tagurpidi teine ka.
Vääri mina kannan,
kindlust talle annan.
Kirikutes seisan ma,
lossidest mind leiad ka.
Vastus: Sammas. (Lasteleht nr. 2 (1902) 32 ja nr. 3 (1902) 48 Willi Andi)

688. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui arve kokku rehkendad,
siis minu sina kätte saad
Mu tähta targast vaheta,
siis puhun üle Sahara.
Vastus: Summa - samum. (Ol. Lisa nr. 16 (1889) 256 ja nr. 18 (1889) 288)

690. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Sa varesegi ingliks muudad,
kui teda ümber pöörda suudad.
Vastus: Vares, ümberpöördult: seerav. (Kuhlbars 14 ja 25 (66))

692. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Jäär ma pole ega tall,
siiski seisan vitsa all.
Sead r mull' sabaks,
teed mind varsti vabaks
üles suitsusambana
pilve poole sõuan ma.
Vastus: Siga(-r). (Lasteleht nr. 6 (1904) 96)

693. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed, siis lindu ma
viin sinna-tänna rutuga.
Kui tagant loed, siis minuga
võid kaunist healt sa tähenda.
Vastus: Siiv, viis. (Meelej. 33 (1886) 264 J.L.)

694. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Lindudel ma istun õlal
ühelt poolt
karjalaps mind kannab jalas
teiselt poolt.
Vastus: Siiv, viis (viisk). (Lasteleht nr. 7 (1905) 112)

703. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Ü-ga koldes loidan,
u-ga metsas roidan.
Vastus: Süsi, susi. (Kuhlbars 11 ja 24 (46))

705. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui keskelt sa mind katkendad
ja ühest ära lahutad,
siis esimest poolt leiad sa
Kuskil sul katteks olema.
Tõist aga noore neiu näpp
nii mõistuse teel mängitab,
et ta võiks saada esimest,
mis kaitseks jalga külma eest.
Vastus: Sukavarras. (E Post. Lisal. nr. 44 (1875) 264 (1) ja nr. 52 (1875) 312)

708. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed, siis leiad sa
mind igal loomal, endal ka.
Kui tagant aga loed mind sa,
siis võtad seda nimeta,
mis pruukimata senini
ehk enne pole olnudgi.
Vastus: Suu. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) lk-ta ja 74 /5/)

713. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mu turjal tantsib talleke
ja õitseb kena lilleke,
kuid siiski tihti sõimata
saan ainult, et ma kasuta.
Kui tagant aga laisk mind loeb,
siis kombet, mis tal puudub, mäeb.
Vastus: Sööt. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) lk-ta ja 74/3/)

715. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Üht õlilampi minuta
saad harvaste sa nägema.
Ma tõmban õli ülesse
ja juhin teda tulesse.
Kui teise tähe peale sa
kaks täppi tahat mahuta,
siis säran taevatelgist vastu,
kui õhtul võtad õue astu.
Vastus: Taht, täht. (Meelej. nr. 27 (1887) 215 ja nr. 28 (1887) 224 Jakob Jänes)

721. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: U-ga annan soojust, valgust,
a-ga pean lumetalgust.
Vastus: Tuli, tali. (Lasteleht nr. 2 (1904) 32)

773. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: J mind kiidab kõige targemaks,
r mind laidab väga mõistmataks,
h mind aga paneb kasvama
vastu päeva üles vardalla.
Vastus: -umal (Isamaa Kalender (1881) L.76 Piirikivi)

792. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-ga öösel näed mind sina,
l-ga kuueks on mul liha,
p-ga sirge, pikk mu keha,
s-ga palge sees sul mina.
Vastus: Kuu, luu, puu, suu. (Meelej. nr. 27 (1886) 216 J.L.)

806. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-ga vihmasaju eest sind kaitsen,
j-ga mullas elurõõmu maitsen,
p-ga olen linnu vangikoda,
t-ga maa- ning meremeeste oda.
Vastus: Kuur, juur, puur, tuur. (Lasteleht nr. 7 (1901) 112)

812. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: n-ga olen surmateel,
j-ga on mind tarvis veel,
b-ga olen kütkest lahti,
r-ga kõhelda veel mahti.
Vastus: Vana, Vaja, vaba, vara. (E Post. nr. 29 (1881) 115 (Jututuba) ja nr. 31 (1881) 123 Lg.)

824. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: I-ga põllul alati
mind ju hakki pisteti
ä-ga olen elajas,
tagurpidi kõndimas.
Vastus: i-ga vihk, ä-ga vähk. (Lasteleht nr. 2 (1906) 32 ja nr. 3 (1906) 48)

831. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Mind leiad igast ilmajaust,
tead imet minu suurest väest.
Kus vürstikroon ehk sandikepp,
seal ikka mina meister, sepp.
Kord olen suur, kord veike ma,
ja ikka ühe silmaga.
Kui võtad maha sa mu pea,
võin olla muud, kuid mitte hea.
Vastus: Nõel - õel. (Virul. Lisa nr. 20 (1888) 318 ja nr. 23 (1888) 367 Karl John Bach)

840. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: Tähekesed kolmekesi
rippunevad oksalla,
on nii magusad kui mesi,
ehk ka hapud maitseda.
Pöörad ümber keskitähe:
oled koos sa õnnega.
"Lisa" lugijaid vist vähe,
kes ei sellest jagu saa!
Vastus: Õun - õnn. (Ol. Lisa nr. 4 (1887) 112 ja nr. 10 (1887) 159)

845. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen ilusam lind,
kevadel sa ainult kuuled mind,
n-ga olen ikka paljas,
olgu külm ehk soe väljas.
Vastus: -ägu (Kündja nr. 44 (1883) 526 J. Leppik)

846. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: N-ga näed peeglis mind,
k-ga olen metsalind.
Vastus: Nägu, kägu. (Lasteleht nr. 1 (1903) 16)

848. tüüp [2 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kuulus lind
kevadel, kui kuuled mind.
N-ga olen ikka paljas,
olgu külm või soe väljas.
T-ga olen istumas,
n-ga sõjas surmamas.
K-ga minus lapsena käid
sa tarkust õppima.
Kui eest mind loed, siis saate sa
mind koorma ees ka nägema.
Kui tagant loed, siis olen ma
üks rahva vaimu harija.
Vastus: Kägu, nägu, tool, nool, kool, look, kool. (RKM II 212, 128 (9))

4. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Puune ja vitsune, sees kihvtiolukene
pöörad ümber mind, siis ma kannan sind?
Vastus: Aam - maa. (EKnS 48 IV, 107 (91))

5. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma emaks olen kõigile,
kes toidust teile annab,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis teises asjas tarvitad,
ja mooga kannad mõnda,
ei teine nõu ei kõlba.
Vastus: Maa, aam. (H, Lank 69 (276) )

7. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen kiviriigis,
l-ga leheliste liigis,
r-ga olen väikene,
k-ga kinnikatjake,
ilma nende tähteta
õitsen õnnel õitega.
Vastus: Paas, laas, raas, kaas, aas. (E Post, nr. 22 (1881) 86 (Jututuba) ja nr. 23 (1881) 90)

8. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen külm ja kõva,
k-ga kõik võin katta ma,
v-ga toas lilledega,
l-ga olen metsas ma.
Kui ei pane ühtki tähte mulle ette sa,
siis võid minult lilli korjata.
Vastus: Paas, kaas, vaas, aas. (LR nr. 9 (1935) 216)

9. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kevadel, kui puud ju lehtes,
minagi kui noorik ehtes.
l-ga tohutu maa-ala,
r-ga imeväike pala
k-ga näed mind potil, pajal,
P-ga seinas mõnel majal
v-ga kannan lilli süles,
t-ga jälle -- Arva üles!
Vastus: Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas. (LR nr. 3 (1938) 71)

10. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest või tagaltotsast,
a-ga algan igast otsast.
Vastus: Aasta. (RKM II 139, 37 (61))

13. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga seisan metsa sees,
t-ga talu ukse ees,
s-ga kannab loom mind taga,
l-ga sinu jalas aga
viibin n-ga ikka ma
jään su omaduseks ka.
Vastus: Raba, taba, saba, laba, naba. (Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 (3) Willi Andi)

16. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Märjaks saad, kui s mul ees,
l-ga palju kaupa sees,
m-ga salvan valusasti,
k-ga hävid igavesti.
Vastus: Sadu, madu, kadu. (Lugemist Lastele nr. 1 (1937) 8 ja nr. 2 (1937) 16 )

17. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Peiuta õitsesin ilu ja hiljem ma
varjasin vilu,
pleekisin pärast ja siis saatus
mu sajale viis.
Peiul ei püsimust ilmas,
ei seisatust iganes silmas,
sünnitab kõik ning sööb,
tervestab ise, mis lööb.
Peiuga teele ma tõttan
ja haridust kaasa ma võtan,
seletan, selitan ööd, ehitan,
edendan tööd.
Vastus: Ajaleht aeg = peig, leht = neid. (E Post, nr. 9 (1881) 33 (Jututuba) ja nr. 11 (1881) 42)

18. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga püüan siduda,
k-ga tõstan pead ma,
n-ga ammetmehel vaja,
t on tule sünnitaja.
Vastus: -ael (Is. Kal. (1882) 117)

19. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga köidan pead ja keha
n-ga kaalul võid mind näha,
p-ga olen sidumiseks,
t-ga tule süütamiseks.
Vastus: Kael, nael, pael, tael. (Is. Kal. (1881) 75 ja (1882) 120 (7))

21. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga olen sõudijaks,
k-ga põllul kasvamas,
n-iga mured ära ajad?
Vastus: Aer, kaer, naer. (Leoke 4, 93 (19))

22. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga sõidan mina veel,
v-ga olen häda teel,
k-ga tuled vaatma mind,
kuna janu vaevab sind.
Vastus: Laev, vaev, kaev. (Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882) H.)

23. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mul on l ees,
siis ujun ma selle peal,
mis on selle sees, millel k on ees.
Vastus: Laev, kaev. (LR nr. 1 (1937) 23)

26. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga olen tugev pide,
igapäine sitke side.
Vastus: Raha. (H II 57, 282 (53))

27. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga rõõmustan su meele,
eksitan ka paha teele
p-ga sina mind ei taha,
lubad järgest' jätta maha
k-ga aitan päeval, öödel
sagedast' sind vetetöödel.
Vastus: Raha, paha, kaha. (Ol. Lisa nr. 21 (1882) [lk-ta] ja nr. 22 (1882))

28. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga seisan mesipuus,
r-ga ahnitseja suus.
Vastus: Vaha, raha. (Ol. Lisa nr. 32 (1882) [lk-ta] ja nr. 33 (1882))

30. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Küll ma kukun körgest maha,
ja teen taimedele paha.
Esimene viimseks tee:
siis ei mina sigine.
Vastus: Rahe, aher. (Ol. Lisa nr. 3 (1882) [lk-ta] ja nr. 4 (1882))

32. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ilus lehtpuu olen ma,
kasvan palju aastaid ka.
Esimese täheta
minult piima küll ei saa!
Kui mind tagurpidi sa
jõuad ära arvata,
siis mu kümne pulgaga
võid sa heina riisuda?
Vastus: Vaher, aher, reha. (Lastel. nr 8 (1910) ja nr 9 (1910) 128 ja 144 )

34. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Igas elumajas olen ma,
annan soojust toale
kui mind aga ümber pöörad sa,
siis ma asun rinnasse.
Vastus: Ahi, iha. (Ol. Lisa nr. 16 (1888) 256 ja nr. 17 (1888) 272)

35. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen hinnas maal ja linnas
ühteviisi tähtsana.
Saabub tali külm ja vali,
võid mu mõnu nautida.
Pöörad ringi: inimhingi võimsa jõuga vallutan,
vahvustujul mitmel kujul
noori rindu paisutan.
Paned tähe mulle pähe,
jälle minust mõnu näed:
viid mind kööki - maitsvat sööki
perenaiselt ootma jääd.
Tunned soovi, tee veel proovi,
teine eestäht mulle sea:
muudan kuju: halva tuju
sünnitan ma sulle pea.
Kes olen?
Vastus: Ahi, iha, liha, viha. (Ronk nr. 28 (1924) 680 ja nr. 29 (1924) 704)

36. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma seisan igas elutoas,
kus soend ust must leiad,
kui tagurbidi pöörad mind,
siis kaugelt valgustan ma sind küll hommiku ja õhtu.
Vastus: Ahi-iha. (H, Lank 72 (288))

37. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui hakkatusest loed mind,
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis perast päeva paistan ma.
Vastus: Ahi-iha. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 11 ja 16 (51) A. Reinwald)

39. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga harin põllumaad,
n-st paari saapaid saad,
p-st sa oled piipu näind,
r - on kaljust lahku läind,
t-d soovib iga ammetmees,
kel terariistal tera ees.
Vastus: Sahk, Nahk, Pahk, Rahk, Tahk. (Meelej. nr. 8 (1880) 255 ja nr. 9 (1880) 288)

40. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Paned t sa ette mull',
olen sulle, puusepp, tarvilik küll,
on aga s meele ees,
siis minuta põllumehe silm küll vees.
Viimaks olen n-ga veel
mitmelt loomalt saada.
Vastus: Tahk, sahk, nahk. (Veg. Lisal. nr. 13 (1889) 104)

41. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mis ma olen?
N-ga lippan metsas nirgi seljas,
s-ga aitan põllumehi kündmas,
l-ga näitan punkti, kus kõik hargnemas,
t-ga teritab mul kääre, nuge meistrimees.
Vastus: Nahk, sahk, lahk, tahk. (Lasteleht nr. 7 (1937) 152 ja nr. 8 (1937))

43. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga ma õnnestan
rahvast, maad
avan igaühele
õnne väravad.
Leiad l minu ees -
sõber, seda usu!
Minu õnneõilmetest
järele jääb rusu!
Vastus: Rahu-lahu. (Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen)

44. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: J-ga ilmas olen toiduks,
r-ga mässu järel võiduks.
Vastus: J-ga jahu, r-ga rahu (Lasteleht nr. 2 (1906) 32 ja nr. 3 (1906) 48)

45. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen söögilaual,
t-ga koolipoisi laual.
Laudu, neid ju tunned sa!
Mõista, mis siis olen ma?
Vastus: Kahvel, tahvel. (Lasteleht nr. 1 (1901) 16 )

46. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga koolis tarviline,
k-ga mitmesarviline.
Vastus: Tahvel, kahvel. (Lasteleht nr. 10 (1906) 160 ja nr. 11 (1906) 176)

47. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H su tual soojust annab,
b sind hädast välja kannab,
f on tihti tarviline,
n on maja sulgeline,
kui r viimaks olen ma,
aitan s-i puhasta.
Vastus: - (Ol. Lisa nr. 19 (1889) 304 (Kivisaar))

48. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga tähtis igas majas?
N-ga maitsev pannil, pajas?
L-ga idamaast väidan?
S-ga elu tarbeid näitan?
Vastus: Ahi, ani, ali, asi (ERA II 110, 155 (4-7))

49. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kasvan mina mullapinnas,
siis mu alustus on t
elan aga sinu rinnas,
siis ei ole t, vaid v.
Vastus: -aim (Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi)

50. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen sarnane
sinule ja mitmele
t-ga näed mind suve a'al
üsna rohkest igal ra'al
v-ga võid mind mõtelda,
aga näha küll ei saa.
Vastus: Kaim, taim, vaim. (Meelej. nr. 29 (1886) 232)

52. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga kannan sinu nime,
t-ga olen õrnakene
v-ga näha ei saa mind,
l-ga teotan ma sind.
Vastus: Kaim, taim, vaim, laim. (Ronk nr. 29 (1926) 713 ja nr. 30 (1926) 737)

53. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga külma eest sind varjan,
k-ga metsast vastu huikan.
Vastus: Maja - kaja. (Vlg. Lisal. nr. 17 (1890) 136 ja nr. 18 (1890) 144 A.R.)

54. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga metsast vastu kostan,
m-ga võid mind ära osta.
Vastus: Kaja, maja. (Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144)

55. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga on ta meil üks lind,
k-ga toita võib ta sind,
l-ga ehib hobuseid,
t-ga teed tast keeruseid.
Vastus: Hakk, kakk, lakk, takk. (Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum)

57. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga elan arvudes,
m-ga iga looma sees
p-ga ma ei õhuke,
s-ga põle Eestlane,
v-ga mõõduks tarvitad.
Ütle, mis need olivad?
Vastus: -aks (Em Kal (1882) 63)

58. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga iga hingelise sees ma asun.
V-ga vist ma mõeduks kõlban.
P-ga raskuseks ma mõnel olen.
S-ga enne mütsi maha võtma sundsin.
Vastus: Maks, vaks, paks, saks. (Vlg. Lisal. nr. 3 (1890) 24)

59. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaval sõna.
K-ga tähendan ma arvu,
t-ga koera nimeks ma,
m-ga igal elusal ma olen
sisekonnas peidul ka,
s-ga tähendan ma meest,
kes ei künna iialgi,
p-ga omaduseks olen elusal ja elutul,
v-ga aga väikseks mõõduks.
Vastus: K-aks, T-aks, M-aks, S-aks, P-aks, V-aks. (Ronk nr. 12 (1925) 288 ja nr. 13 (1925) 310 Must mees)

60. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga pruugivad meid majad,
j-ga jälle reisurajad,
p-ga pisku peale vaata,
v-des märga sa võid saata.
Vastus: -ala (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)

61. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui talvel saanid sõidavad,
siis jooksen paaris mööda maad.
Kui võtad ühe tähe eest,
mind leiad sepikoja seest.
Vastus: Jalas, alas. (Ol. Lisa nr. 4 (1883) [lk-ta] ja nr. 5 (1883) Talu poiss)

64. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui v-ga tulen ilmale,
end näitan iga silmale,
ja kel ma pole nähtavaks,
see hüüetakse pimedaks.
Kuid t-ga mõni talumees
end aitab tööde paljuses.
Vastus: Valgus, talgus. (Ol. Lisa nr. 5 (1888) 80 ja nr. 7 (1888) 112 G.E.L.)

65. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen joogiks tehtud,
n-ga pulmal, pidul nähtud (segane riim),
t-ga valge, kare mees,
v-ga tõistest ikka ees. (mitte ikka!)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (1) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.J.)

66. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga võid mind ära juua,
n-ga võin sull' naeru tuua,
t-ga palju lund võib tulla,
v-ga saan ka vali olla. (segane riim)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (3) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 L.W. (?))

67. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga ma olen me "Sakala" Pärdile toeks,
n-ga mind leiad kui "Valgust",
mis vatsemip, loeks,
t-ga teen sõbrust, kui puistan
kõik õied su õuest,
v-ga, kui veeren kord välguna
pilvede põuest
muudad mind Pärtide peegliks
ja Märtide mõtteks,
tuisuks ja tormiks, siis teed minu
ütelust tõtteks.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (4) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 dl.)

68. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Januga
ei või mina elada,
sest mull kallis k-kene
tuleb appi varemine. (segane riim)
Murega
võtan vaimu sureta (?)
aga n, sa parem vara,
aga kurbdus, mure ära. (segane riim)
Suvela
mängivad lapsed rõõmuga
aga t, su külmad tuuled
kiskvad vingu naeru huuled.
Vaenuga:
sõbrad! ärge elage
sest täht w on väga hää,
õnn, kell omadus on ta.
(Viimne salm oleks vahest nii siledam:
Valjuste,
sõbrad, ärge sõidelge!
V teil andku ainult jõudu,
seadku kohe teie jõudu.)
Vastus: Kali, nali, tali vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (5) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.P.)

69. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga talurahval joogiks,
n-ga noortel lustilöögiks, (l. riim)
t-ga tunned minust külma,
v-ga kanget tuult ja ilma (?s.r.)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (6) (Jututuba) J.V.)

70. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga toon ma tuisku, külma, maru,
v-ga panen kõrvad kiunuma,
n-ga jookseb jutt vast ülearu,
k-ga võib mind kannust rüübata.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (14) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 hl.)

71. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kuivand kurkudele rohuks,
v-ga vastastele hirmutavaks ohuks,
t-ga olen aeg, mis väga vali, kibe,
n-ga ajaraiskaja, mis usin, libe. (?)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (12) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.J.T.)

72. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga hapnen astja sees,
n-ga kaunist juttu tees
t-ga lund ja mulda liidan,
v-ga mitut (vähe) asja kiidan.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (8) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 r.)

73. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga mina tuisku toon,
n-ga sulle naeru loon, (hää!)
Janu sa kustutad k-ga,
omadust avaldad v-ga. (kehv)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (9) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 C.F.L.)

74. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T on suve ilu surmaja,
n sind käsib ikka naerata,
tua nurgas tõrres seisab k,
mis on v, võid ise arvata.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (10) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.E.L.)

75. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K - kes ja nutab, mind joob,
t - siis külma, tuisku toob,
n on lusti, rõõmu sees,
v üks tubli võidumees.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (15) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 Talupoiss)

76. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga mõnus nuturohi,
uskuda sa mind ei tohi!
T-ga küsin kätte kinnast,
ajan lõbu loodus' rinnast.
K-ga kannu sees mind tuuaks'
ja, kui jänu juhtub, juuaks'.
V-ga minus palju paha:
võimalikult jäta maha.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (13) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 K.P.)

77. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui k sa mulle ette lood,
siis Eesti kannudest mind jood
kui n-ga jutu sisu ma,
siis saad mu üle naerda sa (nõrk riim)
kui t mul seisab sõna ees,
siis olen väga käre mees
kui v paned ette mull',
siis teen ma vahest hirmu sull'.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (11) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.B.)

78. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga kustutab kauniste joomise janu,
n-ga rõõmustab tihti nii noori kui vanu,
t tuleb, toob oma v võidu illma,
et sulle suve ei paista või silma.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (2) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K.)

79. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K on kaunis joomaajaks
üle ilma, üle maa,
sinu jänu jahutajaks
kenast kannust rüübata.
N on kuldseks elusädeks (sädemeks).
Igas riigis, igal maal,
igaveseks ilu tõdeks (s.r.)
Sääl, kus rahvas rõõmu teel. (s.r.)
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (17) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K. (Krimmi saarel))

80. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga joodan Eesti meest
kena kirju kannu seest,
n-ga hõiskan õnne häält
varrude ja pulme päält,
t-ga olen abiks veel (häda riim)
rabas, metsas, mäda teel:
Kui mul omaduseks w,
üle vee teen tubli tee?
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (7) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.R.)

81. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga kosutan ma sind,
k-ga aga jood sa mind -
Tartu keeli olen taar,
t-ga mu sees jaanuar.
Vastus: Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (16) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 M.J.)

82. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen talurahval joogiks
v-ga kurjale vennaks
t-ga olen väga külm
n-ga lõbustan ma kõiki
p-ga pesu juures tarvis mind.
Vastus: Kali, vali, tali, nali, pali. (Uus Aeg nr. 71 (1902) 324 ja nr. 77 (1902) 348 LU.)

83. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K - karastav jook
v - kurjale vennas
t - külm kui jää
n - ajab tahtmatult naerule
p - pesu juures vaja.
Mis see on?
Vastus: Kali, vali, tali, nali, pali. (Ronk nr. 40 (1925) 960 ja nr. 41 (1925) 984)

84. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga naerma ikka ajad mind,
k-ga himuga ju juuakse sind,
p-ga sinu sees saab puhtaks särk,
t-ga külm on sinu tundemärk.
Vastus: Nali, kali, pali, tali. (LR nr. 8 (1934) 190)

85. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga olen kõigil lõbuks,
p-ga perenaisel abiks,
v-ga olen väga karm,
k-ga januneja arm.
Vastus: Nali, pali, vali, kali. (EMl nr. 2 (1935) 3 ja nr. 4 (1935) 15)

86. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga püüan külma tuua,
k-ga olen mõnus juua,
n-ga naeru näole toon,
v-ga palju tuska loon.
Vastus: Tali, kali, nali, vali. (Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128)

87. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kõikumata kindel,
annan asupaika röövis-lindel.
P-ga mind ei ole kuskil näha,
kus mind saad ka iganes sa näha.
V-ga pole mitte kuri ma,
ehk mind küll seks piad sa?
Vastus: -alju (Meelej. Nr. 22 (1887) 175 M.J-k)

88. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M... on paharäti p...,
ütle varsi, mis on see?
Vastus: -alk (Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi)

89. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga näed mind sügise
vara väljas rohkeste
p-ga olen kannike,
suur ehk veike kuulike
s-ga olen riie ma,
katad kaela minuga
t-ga olen loomale
elukohaks alate
v-ga linna ümber ma
vanast olin kaitseja.
Vastus: Hall, pall, sall, tall, vall. (Meelej. Nr. 31 (1886) 248 J.L.)

90. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Leida sõna, mis t-ga on loomade asupaik,
h-ga - värv,
p-ga - lõbus mänguasi,
v-ga - kindel kaitsekoht,
s-ga - ihukate ja
m-ga - geomeetriline abinõu.
Vastus: Tall, hall, pall, vall, sall, mall. (Ronk nr. 10 (1924) ja nr. 11 (1924) 264 Ko.)

91. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga mina kaitsen sind,
s-ga kaelas kannad mind.
P-ga mängida võid sa,
m-ga koolis vaja lähen,
t-ga - pisilambakene.
Vastus: Vall, sall, pall, mall, tall. (LR nr. 11 (1938) 263)

92. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga olen tüdrukule nimeks,
s-ga talvel kaelas kantaks',
t-ga hobustele elamuks -
v-ga sõjas kindlustuste kaitseks.
Vastus: Mall, sall, tall, vall. (Lasteleht nr. 2 (1938) 32 ja nr. 3 (1938) 48)

93. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga alates oled looma asupaik,
h-ga oled värv,
p-ga lõbus mängukann,
v-ga kindel kaitseriist.
Vastus: Tall, hall, pall, vall. (Vikerk. nr. 3 (1922) 96 ja nr. 5-6, lk. 191)

94. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga tarve õpilasel,
s-ga ese riietuses
v-ga olen piir või vahe,
t-ga loomalaut ma lahe
h-ga päev, mil puudub päike,
p-ga mängib suur kui väike.
Vastus: Mall, sall, vall, tall, hall, pall. (LR nr. 5 (1939) 118)

95. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind kenaks neiuks hüüad sa
ja tahad pruudiks kosida.
Kuid vara, vaiksel eluteel
ei tea ma vastust anda veel.
Kui aga ühe tähe sa
mu nimest võtad vaheta,
siis langed risti alla sa -,
kus kõigil ase hingata.
Vastus: Salme - kalme. (Uus Aeg nr. 89 (1902) 396 ja nr. 95 (1902) 420)

96. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ei ial jäta see mind silmast,
kes endal rajab kindla maja,
sest muidu langeb kurjast ilmast
ta hoone, ning teeb suure kaja.
Loe tagant: veidralt käib mu käsi.
Kord olin paks ja kõva külmal,
nüüd aga pehme, vedel, vesi,
kui päike paistab soojal ilmal.
Vastus: Alus - sula (Ol. Lisa nr. 13 (1882) [lk-ta] nr. 14 (1882))

97. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest mind loe, siis minu a'al
lumimemme sepitsed.
Tagant loe, siis minu peal
iga asi asetseb.
Vastus: Sula, alus. (Lugemist Lastele nr. 10 (14) (1938) 96 ja nr. 2 (1939) 16)

99. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui kätte tahad saada mind,
siis noores polves ammu end,
pead minu ligi toppima
ja kättega mind tegema,
kui tagurpidi loed mind sa,
siis asesõnas seesan ma nii kui "saa".
Vastus: Ammet - tema (H, Lank 70 (279))

100. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind luust ja puust on valmistud, ja mitmeks lõhki saetud. Ma arin suid kui katsud mind, et sa ei enam kratsi, kui k. eest mul võttad sa siis jäeb must kasvataja. Ma inime kui sinagi sind noores põlves toitsin.
Vastus: Kamm. Amm. (H, Lank 74 (294))

101. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kasulik ja hea,
tihti tarvitab mind Sinu pea.
T-ga puu, mis kasvab metsa sees,
vastu piab ka tuule, tormi käes.
K-ga tugevate meeste sees,
s-ga igaühe käima sees.
H-ga olen muistse aja mees, kes isast vannutud sai ilma sees.
Vastus: Kamm - Tamm - Ramm - Samm - Hamm. (Vlg. Lisal. nr. 22 (1891) 176 ja nr. 23 (1891) 184 T.M.)

102. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga on ta nagu reha,
t-ga võid tast asju teha,
s-ga astudes neid saad,
w-ga tahvlit puhastad.
Vastus: Kamm, tamm, samm, vamm. (Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum)

103. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mul ees on
s - ma mõõdan sinu käidud rada,
r - sul aitan asju liigutada,
t - siis olen suur ja võimas puu,
k - vaid paljad hambad, puudub suu.
Vastus: -amm (Täheke nr. 5 (1970) 16)

104. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kasulik ja hea, tihti tarvitab mind sinu pea,
t-ga puu, mis kasvab mulla sees, vastu peab tuule tormi käes,
r-ga tugevaste meeste sees,
s-ga igaühe käima sees,
h-ga olen muistse aja mees, kes igast vannutud sai ilma sees.
Vastus: Kamm - tamm - ramm - samm. (RKM I 9, 357 ja 370 (213))

105. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga seisan tulbana,
l-ga näed mind laudas sa,
h-ga sinu suus teen tööd.
Kuid kui palju maiust sööd,
siis sind vahest panen ma
valu pärast karjuma.
Vastus: Sammas, lammas, hammas. (Lugemist Lastele nr. 12 (26) (1939) 96 ja nr. 2 (28) (1940) 16)

106. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind lubjast olla loodud, ja kõva kehaga
kui hoolega mind hoiad, sul seisan surmani,
kui l mulle ette sead, siis hing mul sees ja elan.
Vastus: Ammas, lammas. (H, Lank 73 (293))

107. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks kindel tugi olen ma
au mälestusemärk.
Mind eest ehk tagant lue ja
jään seegipärast muutmata.
Täht ees sa l-ga vaheta,
siis olen koduloom.
Kui tagurpidi lued siis mind,
siis olen väike taim. Mis ma olen?
Vastus: Sammas. (Ulak nr. 4 (1908) 32 ja nr. 5 (1908) 40)

110. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R on kindlaks vetemüüriks,
k su jalgadele tüüriks.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (3) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)

111. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R lahutab maa mereveest,
k leiad suka ja saapa seest.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (4) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)

112. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga elan vete ees,
k-ga raiestiku sees.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (5) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 G.E.L.)

113. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga samblas mullapõues
mädanen ma metsaõues
r-ga olen piiriks veele,
jaamaks maa- ja mereteele.
Vastus: -and (E Post nr. 25 (1881) 99 (6) (Jututuba) C.E.S.)

114. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga iga laevamees
igatseb mind elu sees
k, mind tehti taimesta
saega või kirvega.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (9) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)

115. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga seisan mere ääres,
k-ga aga - saapa sääres.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (8) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 Talu poiss)

116. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Pöörad silmad selja taha:
k-d võid kahekordselt näha
tõttad aga välja veest:
r-d sa leiad ikka eest.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (7) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)

117. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sinu sulaseks ma pantud:
pean sind käies kandma ma
jala taha koht mull' antud -
algustäheks kena k.
Mängib tormil mässav meri
ja sa sõuad lainella:
kärmest keeb su soontes veri,
r-d siis otsid rahuta.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (10) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 -hl)

118. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui võtaksid nõuks sa nüüd istuda laevakese pääle,
ja laened sind kiikudes kannaksid
võerale maale,
siis naerataks r sulle eemalt ju
lahkeste vasta,
kui tahaks ta laeva päält enese
sülle sind tõsta.
Ja kuuled sa kutsumist, ruttad
sa laeva päält maha,
siis k sinust lahkuda kuidagi-
viisi ei taha.
Ja puuduks sul k, siis sa isegi
õnnetu oleks,
su jalgade sammul nii nägu kui
tegu ei poleks.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (11) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 L.W.)

119. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga piiran ilmamaad,
kinnitan ta veteraad
k-ga minust näha saad,
kuida kanged langevad.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (12) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 M.K.)

120. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga kõnnin, kannan sind,
leiad mujalt ka veel mind
r-ga laened juttu vestvad,
kuni maa ja meri kestvad.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (13) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.K.)

121. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui sa k mull' ette säed,
siis mind raiestikus näed
paned aga r mull' ette,
siis saad üle minu vette.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (15) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.H.)

122. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen k-ga metsa all
ja mõnikord ka lagedal
on minul r, siis laeneke
mu vasta laksub lahkeste.
Vastus: Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (14) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 C.H.R.)

123. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga seal mind näed sa,
kust on langend metsa puu
r-ga mere ääres ma
olen lage liiv ja muu.
Vastus: Kand, rand. (Meelej. nr. 33 (1886) 264 J.L.)

124. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K ga lõhun maad ja jõed,
r-ga hobu kaela säed.
W on vaene puuri sees,
l-ga mini, väimees.
T-d on riistaks sepa käes,
pudrus perenaise väes.
P-le paned s-i pääle,
h-ga jõuad lumemäele
ehk ka suvel heinamaale.
Vastus: Kang, rang, vang, lang, tang, pang, sang, hang. (E Post nr. 16 (1881) 62 (Jututuba) ja nr. 17 (1881) 66)

125. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga mitmeharaline,
v-ga türmivaraline,
p-ga kannan märga süles,
s-ga tõstad p sa üles.
Vastus: Hang, vang, pang, sang. (Ol. Lisa nr. 10 (1883) [lk-ta] ja nr. 11 (1883) mul'k)

126. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga küll olen tarvilik põllumehel,
k-ga olen igal tõstjal, lõhkujal,
on p mul ees,
siis iga karjalauda talli sees.
V - aga olen vahi all,
ümber mul külm ja niiske vall
ja paned s sa mulle ette,
siis minuta ämber küll jäeb vette.
Vastus: Ang. Kang. Pang. Vang. Sang. (Vlg. Lisal. nr. 14 (1889) 112)

127. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga tõstetakse loomatoitu.
V-ga hommikul ei näe ma koitu.
S-ga olen pange hoidja.
P-ga tarvitab mind majahoidja.
Vastus: Hang, vang, sang, pang. (Ronk nr. 1 (1924) 23 ja nr. 2 (1924) 47)

128. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen majariistaks,
s-ga tema osaks ma,
h-ga heinakuhja loojaks,
k-ga töömees töötab ka,
v-ga istun kindlas paigas,
olles lahus teistest ma.
Vastus: Pang, sang, hang, kang, vang. (Vikerk. nr. 1 (1925) 16 ja nr. 4 lk. 50)

129. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mõista, mõista, mis see on?
Elan vees, kuid pole konn,
kuigi nahk mul libe on.
Aga veel ma ütlen sul:
võta -jas ja pane -vaks,
siis ma olen taime-saks.
Vastus: Angerjas, angervaks. (Lugemist Lastele nr. 1 (5) (1938) 8 ja nr. 3 (7) (1938) 24)

420. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagant sa,
püha koda olen ma.
Muudad aga mind sa vähe,
kustutad sa vahelt tähe,
paned asemele u,
siis ma iga perenaisel,
abiks pesu pesemisel.
Vastus: k-rik (Lasteleht nr. 1 (1921) 16)

131. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga on mul keppi kanda,
p-ga laen sulle anda.
J-ga võin vast naeru teha,
m-ga toidan maia keha.
Vastus: -ant (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)

132. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga minu koht on pandimajas
l-ga mind suvel katlamees vajas
kui aga s mull' ette asetad,
siis minust vigase, kerjuse saad.
Vastus: Pant, lant, sant. (Lugemist Lastele nr. 11 (25) (1939) 87 ja nr. 1 (27) 1940?)

134. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest mind praegu pühitsesid,
Linnu elu nühitsesid
Tagast olen nõuude seas
Köögis esimeses reas.
Vastus: Muna, anum. (Ol. Lisa nr. 14 (1883) [lk-ta] ja nr. 16 (1883))

135. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen pisikene maja,
Kus uinumas on tillu lind,
Ja maitsevamaks toiduks
Sa soovid tihti mind.
Kui tagant loed, siis varju annan
Ma seale, lambale ja muule,
Kuid ainult elutuina neid ma
endas kanna,
Kuid siis ka puudub minus luule.
Vastus: Muna, anum. (LR nr. 6 (1934) 144)

136. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest, siis linnuga
ikka seoses olen ma.
Tagant loe, siis olen ma
sulle tarberiistana,
sinu majapidamises
olen suures lugupidamises.
Vastus: Muna, anum. (Lugemist Lastele, nr. 8 (12) (1938) 72)

137. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sa paned asju minusse,
et seisaks seal nad õrnaste,
kui aga tagant loed sa
seal seisan sees ma kõigega.
Vastus: Anum - muna. (ERA II 212, 337 (2))

138. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: k-ga olen joogiriistaks,
l-ga sulle riide paigaks,
n-ga nõuu kus vesi on sees,
P-ga muistne püha mees,
r-ga kannab loom mind kaelas
s-ga loomal sisikonnas,
t-ga juhiks võlli veerul,
v-ga krooniks olen riigil.
Vastus: Kapp, lapp, napp, papp, rapp, sapp, tapp, vapp. (Meelej. nr. 46 (1887) 367 ja nr. 47 (1887) 375)

139. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga pikad riided kannan,
k-ga saunas leili annan,
W-ga kuulus asjamees,
l-ga varjuks augu ees.
s-ga ma olen viha,
k-ga võid mind kapiks teha.
Vastus viimse ria sees,
Kosta, kui sa nupumees!
Vastus: -app (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)

140. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui seisab s mul kõige ees
siis elan iga looma sees,
kui k, siis varjan hoolega,
mis sisse pandud maksuta.
Ja l-ga sinna passin just,
kus on so kuuel katkendust,
veel v-ga olen ma üks värk,
mis suurematte meeste märk.
Vastus: -app (Em Kal. (1882) 63)

141. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui k mull tähte karjus,
siis varandust on varjus,
on aga l, siis maad
või riide tüki saad
pead n paremaks,
muudan enda anumaks,
kuna jälle p-ga
katuseks võid tarvita
on mull s kui esimees,
leiad minu looma sees,
aga t-ga talvana
seina palgis salaja.
Vastus: Kapp, lapp, napp, papp, sapp, tapp. (Ol. Lisa nr. 45 (1883) [lk-ta] ja nr. 52 (1883))

142. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen panipaik,
l-ga ebameeldiv laik,
M-ga kaenla-alune,
P-ga paberi sugulane.
Vastus: Kapp, lapp, mapp, papp. (Lugemist Lastele nr. 2 (16) (1939) 16 ja nr. 4 (18) (1939) 32)

143. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: W-ga kus sa iial laed oma kaasas minnd sa naad s-ga sinul vilja ma võtan pahnast puhasta k-ga rõõmsal suveaal näha võid mind söödi maal.
Vastus: Vari, sari, kari. (ERA II 22, 642 (154))

144. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: "V"-ga asun igas paigas
"M"-ga olen kõigil armas
"K"-ga õitsval suve a'al,
Leiad sa mind karjamaal
"S"-ga talumehel ma,
Aitan vilja puhasta.
Vastus: Vari, mari, kari, sari. (ERA II 83, 329 (2))

145. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen ilma hingeta,
ja sinu kõrvas seisan
kui v. eest sa võttad
mull ja s. asemele sead,
siis tarbe riistaks olen
nii mõisas kui ka külas.
Vastus: Vari, sari. (H, Lank 73 (292))

146. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: h-ga pühkija,
Hiukste nühkija,
Riide närija,
Puhtuse pärija k-ga mullike,
Tugev pullike,
Oinas, kits ja tall
Jütsi juhi all,
m-ga täna murul,
Salgukese sõrvas,
Homme juba turul
Toobinaeste kõrvas.
M-ga mitte Maie
Ega Kadri Kaie, -
Minu taeva väike
Eluõnne päike,
Õnnetuse vari,
Minu magus --!
Vastus: -ari (E Post. Kal. (1880) 50)

147. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S'ga ootan mina tuult,
M'ga nopid mind maast ja puult,
K'ga hoida on mind poistel,
V'ga näed mind päikse paistel.
Vastus: Sari, mari, kari, vari. (Is. Kal. (1880) 83 ja (1881) 85)

148. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga armas peiu meelest,
m-ga tuntaks' magus keelest
Eks mind k-ga Jüts ei juhi?
s-ga seisab mu all kuhi
h-ga nühin, pühin sind,
w-ga valgel näed mind.
Vastus: Mari, mari, kari, sari, hari, vari. (E Post. nr. 34 (1881) 134 (Jututuba) ja nr. 35 (1881) 138)

149. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga olen inimene,
m-ga veike kuulikene,
s-ga puhastan ma teri,
v-ga moonutab mu kere,
k-ga on mind mitu, palju,
Vana Mats on mulle valju.
Vastus: Mari, mari, sari, vari, kari. (Kündja, nr. 44 (1883) 527 J. Leppik)

151. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga kasvan metsa sees,
v-ga mul on nähtvus ees.
k-ga aasalt rohtu korjan
Mitmel viisil sind ka orjan.
h-ga juhatan ma sind,
Ka mind kannab mõni lind.
Vastus: Mari, vari, kari, hari. (Rahva Lõbul. nr. 11 (1900) 704 ja nr. 2 (1901) 128 M. Juurik)

152. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga olen sõbranna,
H-ga kuulsa kuke kroonija,
k-ga uidan üle heinamaa,
v-ga lahkun pimeduses sinust.
s-ga saad sa puhast vilja minust.
Vastus: Mari, hari, kari, vari, sari. (Lasteleht nr. 11 (1902) 176 ja nr. 12 (1902) 192 Willi Andi)

153. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: v-ga kus sa ial läed.
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma
Võtan põhust puhasta,
k-ga rõõmsal suveaal
Näha võid mind söödimaal.
Vastus: Vari, sari, kari. (Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill)

154. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mis ma olen?
v-ga elan nägemata.
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma,
Võtan põhust puhasta.
k-ga rõõmsal suveajal,
Näha võid mind söödimaal.
Vastus: Vari, sari, kari. (Ronk nr. 27 (1924) 656 ja nr. 28 (1924) 680 Willi Andi)

155. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga kasvan metsa sees,
v-ga kaitsen vihma eest
k-ga aastalt rohtu korjan,
s-ga alati sind orjan
H-ga puhastan ma sind
Mind ka kannab mõni lind.
Vastus: Mari, vari, kari, sari, hari. (Ronk nr. 37 (1924) 895 ja nr. 38 (1924))

158. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ainult neli tähte reas:
h-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
m-ga küll maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükstaiskõik, kus viibid sa.
Vastus: Hari, kari, mari, vari. (LR nr. 1 (1933) 287 )

159. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: k-ga hulka loomi näed,
v-ga vihma ette säed,
n-ga võid mul puhata,
p-ga teed ei juhata.
Vastus: Kari, vari, nari, pari. (Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128)

160. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: k-ga kõnnin karjamaal.
H-ga riideid puhastan.
s-ga kasutab mind põllumees.
v-ga kaitset leiad vihma ees.
n-ga sõdurite puhkepaik.
M-ga meeldiv sulle on mu maik.
H-ga ema pühib ka veel tuba
Kas sa taipasid nüüd juba?
Vastus: Kari, hari, sari, vari, nari, nari, hari. (Lasteleht nr. 11 (1937) 251 ja nr. 12 (1937) 288 Jaan Kõks)

161. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ainult neli tähte reas,
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik, kus iial viibid sa.
Vastus: Hari, kari, mari, vari. (LR nr. 8 (1937) 190)

163. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: t-ga ma pole rumal,
M-ga sa kleebid mind kirjale.
Kui sead K-tähe ette minule,
siis lä'eb mind tarvis jalutumal.
Arva nüüd sina,
kes olen mina!
Vastus: Tark, mark, kark. (Lugemist Lastele nr. 4 (30) (1940) 32 ja nr. 6 (32) (1940) 48)

164. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga kannad põues mind -
maa pääl minu läbi taevas.
Saadan mina elus sind,
troosti leiad igas vaevas.
Paigutad sa p mu ette -
tunned siis mu mõju rikkust,
kui on suvi jõudnud kätte -
päevadel on sooja, pikkust.
Siis su vastu pean ma viha -
Siit ja säält sind salvan.
Karja keskel tõuseb kiha -
Saaki otsin, valvan!
Vastus: Arm - parm. (Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen)

165. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ah mis see olema
rinda sala rõhuma,
millest mina aru ei saa?
Aga haigus pole see -
sala igatsus mu sees,
tume õis mul südames,
uni põgenebki eest,
salasidemete väel.
Mõista ära mis see on?
Vastus: Lahenduse saame iga rea algustähtede kokkulugemisel "armastus". (RKM II 71, 105 (622))

167. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen järvelind,
ikka vees sa leiad mind
ära lendan, kui näen sind.
M-ga mardipäeval ma
külastan sind lauluga.
Kes ma olen, mõistata!
Vastus: Mart, part. (Lugemist Lastele nr. 1 (27) (1940) 8 ja nr. 3 (29) (1940) 24)

168. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kannan kena rohtu
ja täidan veiste kõhtu.
Kell mind ei ole peas,
ei kõnni tark'e seas.
Vastus: Aru. (Is. Kal. (1880) 84 ja (1881) 85)

169. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma maal ja merel vägev mees,
kõik puruks teen, mis on mul ees,
kui tähe ära võtad eest, siis
tunnen mind kui tarka meest,
ehk mõnda kohta nimeta,
kus õitsvad lilled iluga.
Vastus: Karu, aru. (Ronk nr. 10 (1924) 240 ja nr. 11 (1924) 264)

170. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ta asub peas, ei lärma mitte,
ent kui sa kirjutad ta ette
t - siis tasa sumiseb,
k - juba mõmiseb,
m - valjult vuhiseb.
Vastus: -aru (Täheke nr. 3 (1970) 16)

171. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kas k- ehk m- mul seisab ees,
mind kardab siiski igamees,
sest ikka tüli teen ju ma
Ükskõik, kas k- ehk m-aga.
Ma k-ga elan metsa sees,
kus luuran saaki valvates
kuid m-ga aga merel, maal -
ma möllan kõigil ilma ra'al.
Vastus: Karu, maru. (Vlg. Lisal. nr. 3 (1891) 24 ja nr. 4 (1891) 32 A.H. Trilljärv)

172. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Suvel haljast rohtu kannan,
lojustele toidust annan.
Peas ma au teen inimesel',
H-ga sünnin lahkumisel.
On mul ees, kas m ehk k, -
olen murdja, löhkuja.
Vastus: Aru, haru, maru, karu. (Virul. Lisa nr. 26 (1888) 415 A. Pallasma)

173. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga olen merel-maal,
kodumaal ja võõral raal.
k-ga olen metsaloom,
mitmele ma kahju toon.
Vastus: Maru, karu. (Ronk nr. 35 (1924) 848 ja nr. 36 (1924) 872)

174. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Imelik olek mul ilma sees järgest!
Aruta hulgale, nimeks mind annad,
olgu see elut' ehk elustud looduses,
sinul üks puhas - m'uks kutsud sa tend.
Tagast ka lugeda armastud olen
rohkeste lastest, kes õieti saanud
kasvatust elule parandus' järguks,
rõõmuga koguvad endid mu ümber,
täidavad tahtmist ja kuulevad sõna -
sellest ka võtan neid pidada kalliks
jagades armu ja edenus' järku.
Mõista, mis see on?
Vastus: Asi, isa. (E NS 33/34 ja 75 (2) )

175. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen iga nime kandja,
Ja tagant elu, nime andja.
Vastus: Asi - isa. (ERA II 212, 337 (1))

176. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen sulle kõige kallim,
Sest kes on sulle elu annd?
Kui mull ka pea kõige hallim,
Su eest ma ikka muret kanna.
Ma sulle näitan õiget rada,
Su kohus on mind auustada.
Kui tagant loed ette tähti,
Siis olen imeline mees:
Mind igas paigas maa pääl nähti,
Ma seisan iga kõrd su ees.
Sest kõik, mis iial näed, oh ime,
Võib kanda minu väikest nime.
Vastus: Isa : asi. (Is. Kal. (1882) 117)

177. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind tänuga sa mäletad
Ka siis, kui juba vanaks saad,
Kui tagant loed, siis lapsena
Mind ajaviiteks pruugid sa.
Vastus: Isa - asi. (Lasteleht [nr. 9] (1909) 144)

178. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks kahe silbiga sõna.
Armsamat nime ei ole nii häästi taevas kui maa peal
Lastel on igakord rõõm, kui nemad hüüavad mind.
Takka poolt loetud olen, kas paha või hea, kuis juhtub,
Vana või uus, aga küll olen ma midagi vist.
Vastus: Isa - asi. (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 95 (59))

179. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Armsamad nime ei ole,
niiäste taevas, kui maapeal,
lastel on igakord rõõm,
kui nemad hüüavad mind.
Takkapoolt loetud olen, kas
paha või hea, kuis juhtub,
vana või uus, aga küll olen ma
midagi vist?
Vastus: Isa. (H III 18, 584 (i))

180. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen metsas ma
t-ga rätseppa laual ka
On aga "v" mull ees
Siis olen suurte mägede sees.
Vastus: Kask, task, vask. (Vlg. Lisal. nr. 13 (1889) 104)

181. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga rauast kallim ta.
K-ga puu - mis tunned sa.
T-ga kannab igamees -
ja - ka rõemus jahimees.
Vastus: Vask, kask, task. (Vlg. Lisal. nr. 30 (1890) 240 ja nr. 31 (1890) 248)

182. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga kellana ma tornis kõlisen,
k-ga aia taga mina kahisen.
Vastus: Vask, kask. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)

183. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga metalliks mind nimetad,
M-ga mind mardiööl tarvitad,
k-ga kuid lehtpuu olen ma.
Kes ma küll olen, nüüd arva sa.
Vastus: Vask, mask, kask. (Lugemist Lastele nr. 6 (20) (1939) 48 ja nr. 8 (22) (1939) 64)

184. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen nelja jalaga ja söön teisi loome, kui k eest mull võttad sa, p-ga ümber vaheta, siis luban kõiki reisi ma kas Eesti maal ehk mujal.
Vastus: Kass, pass. (H, Lank 73 (291))

186. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Äks väike asi olen ma
mu nimi kolme tähega.
Paned sa mul ette t
oota, vesi veel ei kee.
Võtad t ja paned k,
siis saan koera naabriks ma.
Vahetad sa k ja p,
reisin üle maa ja vee.
l-ga olen väike vaat,
millest rüüpab Muhu taat.
Vastus: Ass, tass, kass, pass, lass. (RKM II 41, 567 (3))

187. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: See on nelja paari mees, kahte tagant kahte eest. Olen seitsme tähega, nüüd mind hakka arvama. Paned sa mul ette "T" oota vesi veel ei kee. Võtta "T" ja pane "K" siis saan koera naabriks ma.
Vahetad sa "K" ja "P" reisi üle maa ja vee. "L" ja "K" olen väike vaat, millest rüüpab Muhu taat.
Vastus: Kassiga, tassiga, lassiga ja passiga. Kohvi jooge tassiga, hiiri püüdke kassiga, reisul käige passiga ja kalja kandke lassiga. (RKM II 264, 166/7 (5))

188. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Missuguse Europa mäe nime 5 viimist tähte tähendavad ühe Europa kuningriigi pealinna nime?
Vastus: Karpathen - Athen. (Lindf. (1880) 59)

189. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga pikk ja peenike,
v-ga valge, pehmeke,
m-ga vajab iga maja,
olen jalapuhastaja.
Vastus: Latt, vatt, matt. (LR nr. 1 (1934) 24)

190. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga varjan sinu maja,
m-ga läheb siis mind vaja,
kui sa lähed puhkama.
Vastus: Katus, matus. (Lugemist Lastele nr. 7 (11) (1938) 56 ja nr. 8 (12) (1938) 72)

191. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Neljajärguline sõna.
Kaht eesmast elus soovivad
Küll kehvad vürstid, kuningad.
Kui kõik sa kokku ühendad
Ja tähtsal mehel pühendad.
Siis tema mälestused veel,
On alles tuleviku teel.
Vastus: Auu - auusammas. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) 75 ja (1902) 94)

192. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma puust olen valmistud, ja sinu ees seisan, sa minu pealt leiad kõik, mis sinu toiduseks kui L, eest mull võttad siis jäeb must järel see kus sina pärast puhkad kui elu lõppetad.
Vastus: Laud, aud. (H, Lank 74 (245))

193. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga on mu liikmed väga kanged,
h-ga ükskord minu kaisu langed,
l mind paneb tuppa seisama:
Siin sa võid mind välja arvata!
Vastus: -aud (Gr. KmKr 62 (1879))

194. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen madal, masakas, kuid siiski kena, kasakas. Mu käest sa kõhutäidet saad, peaaegu igas majas näed. Kui ühe tähe muudad mul', siis puhke paika pakun sul'. Kui oled väsind eluteel ja seisma jäänud reisiraal'.
Vastus: Laud, haud. (ERA II 87, 367/8 (3))

195. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga olen külm ja valus,
l-ga söömaaja alus,
t-ga hirmutaja elus,
H-ga voodi mulla vilus.
Vastus: Raud, laud, taud, haud. (Meelej. nr. 10 (1885) 42 ja nr. 12 (1885) 50)

197. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga olen kuulus mees suure laia ilma sees, söödan kõiki, joodan kõiki, rikas saab mult mitu käiku.
H-ga olen põlatud, noor ja rikas ihkab muud.
R-ga olen kangelane, tarviline kõigile.
Vastus: Laud, haud, raud. (Ronk nr. 52 (1924) 1263 ja nr. 2 (1925) 47)

198. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma l-ga elumaja sees, sul söögi ajal seisan ees, mind toas tallad jalgega veel võtad vennaks, valmista.
Vastus: Laud. (RKM I 9, 349 ja 369 (149))

199. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma r-ga kõva kõigiti, mees peksab risti põigiti, mind enne kui kord asjaks saab hobu kallid kingad saab.
Vastus: Raud. (RKM I 9, 349 ja 369 (150))

200. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga mürinal õhku ma täidan,
värinad kõikide peale ka heidan
P-ta madalam maast olen ma,
Minusse alati komistad sa.
Vastus: Pauk, auk. (Meelej. nr. 34 (1887) 271 ja nr. 35 (1887) 280)

644. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene imemees,
Tal kange nõidusvõim on sees,
Kui tema kuski healta teeb,
Siis sinu süda rõõmus keeb.
Mu teine elus hoiab sind,
Kui aga sisse võtad mind
Kes tahab ilmas elada,
See mind piab armsaks pidama.
Nüüd kahe järgu vahele
Veel pane veike täheke,
Siis esimest võid nuaga
Sa minust varsi lõigata.
Vastus: Pill, roog, pilliroog. (Meelej. nr. 5 (1887) 39 ja nr. 6 (1887) 47 M. J-K)

203. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Suvivilja küljes kõlgun ma,
Kui k mull' ette paned sa,
Ja p-ga hoiab reisimees
Teel oma vara minu sees,
Ja s-ga olen majake,
üks puhastuse kohake.
Vastus: Kaun, paun, saun. (Meelej. nr. 6 (1887) 47 ja nr. 7 (1887) 56 J.L.)

204. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Lähed sa kord reisile,
Võtad minu kukile.
Tunned teel ehk nälga sa,
k-ga seda kustuta.
Koju jõudes S sind ootab -
Puhtust, värskust sulle tõotab.
Vastus: Paun - kaun - saun. (L M nr. 9 (1936) 71)

206. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kus s ees, seal elab kehva miis,
kus p ees, sial elab reisija miis,
kus k ees, sial ivad siis?
Vastus: Saun, paun, kaun. (RKM II 17, 190 (17))

207. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kül üks veike sõna,
Ometi suur kära
Tuleb sest maailma peäl'.
Mitmed seda püüdvad,
Seda taga nõudvad
Suure vaevaga.
Lisa temal' tähe,
Siis saad varsti näha
Mis ta tõest' on:
Muud kui paljas udu,
Kaub ära ruttu,
Nii kui tõusnud on.
Vastus: Au - aur. (ER Kal. (1884) 95 ja (1884) 97)

208. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga istun rukihaki sees,
a-ga ujun vastuoksa vees.
Vastus: Iva, avi. (Ol. Lisa nr. 31 (1882) [lk-ta] ja nr. 32 (1882))

213. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga olen eluta,
Võin ma looma elata
r-ga olen jõgi ma,
Jooksen läbi Saksamaa
s-ga maja jagu ma,
Vast mull osa kaljust ka
v-ga valmin võeral maal,
Hulluks teen sind igal aal.
Vastus: Hein, Rein, sein, vein. (Meelej. nr. 35 (1886) 280 J.L.)

214. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga on meid igal majal,
H-ga asun luha rajal
l-ga õnnetaevas pime -
R - toob inimese nime.
Vastus: -ein (Kaja nr. 12 (1910) 44 G. Kajak)

216. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga ma peitun su silmades
ning jõuluküünalde tuledes.
k-ga sind vastlapäeval rõõmustan,
kui ma sind mäest alla sõidutan.
n-ga mind suvel aiast leiad sa,
siis kasvan peenrail ma lillena.
Vastus: Helk, kelk, nelk. (Lugemist Lastele nr. 2 (28) (1940) 16 ja nr. 4 (30) (1940) 32)

217. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga seisan seina peal,
näitan sulle õigust seal
t sull' annab mehe nime,
kes nii osav olnd, et ime
l-ga ühte sugulast
nimetan sull osavast.
Vastus: Kell. Tell. Lell. (Vlg. Lisal. nr. 9 (1889) 72 ja nr. 12 (1889) 96)

218. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga olen meistrist alam ma,
k-ga tunninäitaja.
Vastus: Sell, kell. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)

220. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mul esimeseks sind oli vaja,
kui jähu veskilt kodu toin.
Ja teine puhastas su maja,
kui rottid rohkest roaga söid.
Nad ühte kokku molemad,
üht kuulsat lindu näitavad?
Vastus: Kott, kass, kotkas. (Vilbaste 4, 202 (10))

221. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ääga oled nuar obune, uuga oled katteks linnule ja et ka sa mu ligi oled, ega ma sind siiski ei nää?
Vastus: Sälg (noorhobune) sulg, ega on selg. (Vilbaste 4, 202 (9))

222. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kes eest mu nime soovib hüüda,
see tahab omale mind püüda,
kas olgu kala-, jahimees.
Ning mida suurem minu jägu,
on seda rõemsam mehe nägu,
ehk seisku sõjaväed ta ees.
Kui loed tagant ette poole,
siis antakse kõik minu hoole,
et oleksin ma varjuks sääl.
Kus paha teeksid sandid ilmad,
kus eemal hoitaks kurjad silmad,
sääl seisan mind katteks pääl.
Vastus: Kaas - saak. (Laagus-Õunapuu 132 ja 195 ja Isamaa kalender, 1882)

223. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks mu pool on imemahe
õrna soovi avaldus,
rajab sillad üle lahe,
näitab kussa armastus
sagedaste terav oda,
haarab ausust hauaga,
lõhub maha tõe koda,
köidab käed rauaga.
Teine on üks vennakene,
kes ei tegev üksinda
ta viib paigalt paigale,
et sa tööd võid toimetada
paraku ka mitusada
kannab ohvriks kurjale,
tallab kiirul musta rada
kunni langend kalmule.
Kui pooled ühte liidad,
leiad ühe taimekse,
mis, kui metsas aega viidad,
näitab ennast lahkeste,
ennemuiste sortsi käed
võtsid teda venita,
sest ta abil sala väed
Kalevit said võrguta.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 52 (1986) K.E.Sööt)

224. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loed mind nii või loed mind teisiti,
ikka tähendan midagi.
Kui loed eest mind, kepslen karjamaal,
tagant loed, kasvan kuuse all?
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 177)

225. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga lõnga valmistab,
k-ga toitu teeb,
l-ga kutsub lõunale,
s-ga jalas kantakse?
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 177)

226. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ainult neli tähte reas.
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik kus iial viibid sa?
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 177)

227. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga nõuan kasukat,
ü-ga kohtumõistijat,
u-ga olen valgustaja -
hoia muu eest oma maja.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 1765 A. Piirikivi)

228. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mina kukun kõrgest maha,
teen su põldudele paha
kui ma hääled /=häälikud/ vahetan,
minust heinal abi saad.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 165 A. Piirikivi)

229. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Valgus mulle andis nime,
ehk küll ise olen pime
kaob valgus, kaon ma,
ehk küll katan ilmamaa
s-ga olen võrgu moodi,
m-ga taimedelt mind toodi,
k-ga nõuan karjamaad,
h-ga ennast puhastad.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

230. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: E mind ajab heinamaale,
a mind saadab sa'ale ra'ale.
Kes mind e-ga peos peab:
tagavara kokku veab
kes mind a-ga taga a'ab:
patuseks ja pahaks saab.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

231. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sa ä-ga leiad minu seest,
mis pea magusam on meest
ma u-ga lendan ülevel
ja kõnnin soodel, rabadel.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

232. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On mul alustuseks K:
elan üle pilve-ra'a
on sääl L, siis elan ma
nõrga liha toena
P-ga ehitan ma maad,
s-ga ütelda mind saad.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

233. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga pead kalliks mind,
m-ga ükskord katan sind.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

234. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga annan vaimu valgust,
panen uue elu algust
n-ga lendan nagu tuul,
nagu mõni püssikuul
P-ga kargan kangru käes
siia, sinna suures väes
s-ga kinnitan su keha,
et sa rasket tööd võid teha,
t-ga lasen puhata,
küll, ei enam juhata.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)

235. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Aa-ga asja raskust näitan,
uu-ga sõjariistu täidan,
ee-ga ehin sinu suud,
ii-ga lõhub töömees puud,
oo-ga kannan vaimu-hoolt.
Loe meid nüüd tagant poolt:
uu-ga olen akna ees,
aa-ga lausa tule sees,
ii-ga olen seltskond uus,
oo-ga rangirooma suus.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882)

236. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mu lõpus seisab B,
olen varjuks kehale,
L, siis rändan väga ruttu,
saadan surma, saadan nuttu
M, siis leiab soojust sees,
kes mul seisab iial ees.
R, siis hoomeks ennast muudan,
varju anda kõigil suudan
S, siis ütlen arvu sull,
ümber pöördud, teist näed mull.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 163 ja Isamaa kalender 1882)

237. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga hulgun suveajal
rõõmsalt karjamaade rajal
i-ga täidan postipauna,
lähen lossi, lähen sauna,
kõigil keskel märgike
u-ga olen ikka kuri
nagu vana karjamuri
õ-ga käivad minu teel
lõuna, hommiku ja õhtu
(tihti sagedamgi veel)
söögid, joogid sulle kõhtu.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 163 H. Jansen)

238. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ii-ga liigun Jaani-õhtu,
oo-ga täidan sinu kõhtu,
öö-s ma valmistan sul oo-d,
aa-le surmatava tood.
Vastus: - (Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882)

239. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest hellaste käte peal kandsid, sind nõdrakest, abi ja armu sulle andsid. Heal meelel kõik soojemad soovid täitsid ja esimest valgust sulle eluteel läitsid. Mo viimane on mõtete avaldus, mis nähtav on kirjas ja kuuldav suus. Ei ole sul kaugelt teda otsida vaja, eelseisvatest ridadest kostab ta kaja.
Vastus: Ema - keel - emakeel. (RKM I 9, 355 ja 370 (205))

240. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kes see on:
Esimene täht on K,
aga konn ei ole ta,
ujub ja lööb lupsu vees
hõbedases kuues mees?
Vastus: Kala. (Muhel HK II 52 ja 64)

241. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen Eeva omane,
õrnast sugust õieke,
astub minu ette k:
lähed m'uga kõndima
astub s, siis rauaga
mängin nagu sauaga.
l mind paneb kasvama
lepikusse leht'ega.
Vastus: -epp (Is. Kal. (1881) L.76)

242. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga on mind mitmet moodi,
kord kõver, sirge olen ma.
s-ga mind ju kohe loodi,
ja pandi maa peal töötama.
Kui l mul ette pannakse,
siis olen taim, mis roohkest põlgtakse.
Vastus: -epp (Vlg. Lisal. nr. 2 (1890) 16)

243. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga olen metsasalus,
s-ga tarviline talus,
k-ga toeks nõrgale?
Vastus: -epp (RKM II 49, 347 (50) )

245. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eestpoolt sa mind lugend saad
ja tisleri töötuppa läed,
siis leiad sa mind meistri käest
puud jautamas kõigest väest.
Loed tagast mind, siis olen õhk
ja põlen nii kui kuivand põhk.
Vastus: Gaas, saag. (Kündja nr. 38 (1883) 455 M.J.)

246. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma mitme miljonile
siin ilmas valgust annan
Ja mõndagi nii sageste
ka kõrgemale kannan,
käin, liigun vabalt ilma sees,
kui uueaja kunstimees.
Ja kui sa tahad lugeda
mu nime tagurpidi,
siis olen enamiste ma
küll puuseppmeistri ligi.
Kui tööd ta tahab teha hääst,
siis pigistab mind kinni pääst.
Vastus: Gaas - saag. (Sak. Lisa nr. 28 (1896) 120 ja nr. 31 (1896) 144 J. Linnu)

249. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma mitmele miljonile siin ilmas valgust annan ja mõndagi siis sageste ma kõrgemale kannan. Käin vabalt ilma sees, kui uue aja kunstimees. Kui mind loed tagurpidi, siis olen enamasti puusepa meistri ligi. Kui tööd tahad teha heast, siis pigista mind kinni peast.
Vastus: Kaas - saag. (RKM I 9, 352/3 ja 369 (190))

250. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui tähe ära võttad sa ja uue ette paned ka,
siis toitu, sul peeneks jahvatan,
siis näed mind kui naerma plahvatan,
kui algus sõna võtad sa
ja tagurpidi loed mind ka,
siis ütlen kohe ära sull',
et kasvan metsas puude all.
Vastus: Hammas, sammal. (ERA II 118, 284 (53))

251. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen mäe kõrgem koht,
Kus tihti jää, ei kasva roht
Kui silbiseisu muudad sa,
Siis põlluriistaks saanud ma.
Vastus: Hari, riha. (Meelej. nr. 4 (1887) 32 ja nr. 5 (1887) 40 J.L.)

253. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu kiige esimene silp
sul jalakatteks varjav kilp.
Mind looma seljast võttad sa,
et oma tuluks tarvita.
Mu teist sa kiusad kiigest väest,
ei ehis pääse ma su käest
kas kassi ehk kas lõksuga
mind ära püiad häävita.
Kui kokku mõlemad mul loed,
siis suve õhtul õuues näed
kui une hõlmas uinud sa,
siis saaki tõttan tabama.
Vastus: Nahkhiir. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.12 ja 16 (54) J.J.)

254. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kes ma olen?
Mu esimene igal loomal
ja inimesel noorel, vanal.
Mu teine kassi armsam toit,
kel' sahvris maiustuse paik.
Ja ühtekokku mõlemad
nad öist lindu näitavad.
Vastus: Nahk, hiir, nahkhiir. (Ronk nr. 14 (1925) 335 ja nr. 15 (1925) 360)

256. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On sul tubli r, siis kohus
Sinu poole alati,
d-ga oled häda ohus,
Hoia kinni kõvasti.
Vastus: Härra, häda. (Is. Kal. (1888) 106)

257. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga munen sulle muna,
k-ga vett sa võtad,
v-ga märki lasta võid.
Vastus: Tibu, kibu, vibu. (LR nr. 11 (1937) 263)

258. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene ots on mönus toid
Ja perenaeste käetöö kaunim võit.
Mu keskpaik väärt on surmameistrile
Nii kütile kui sõjamehele.
Mu viimast otsa iga viljataim
Sull' näitab seal, kus ärkand eluvaim
Kolm kirjatähte suur meist igaüks
Ja koos meid nähtud Tartus korda kaks.
Vastus: Või-dup-idu - Võidupidu. (Virul. Lisa nr. 40 (1888) 640 ja nr. 43 (1888) 687 J. Järv)

259. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind osaks antud kõigil ilmas,
Kas olgu suur ehk veikene
Kuid mõnel tilgub pisar silmas,
Kui mind tal jäetud liiaste.
Mu teine järvel, jões ja rannas,
Sul näha tihti silma ees.
Ma kalameestel ikka hinnas,
Ja püügil parem abimees.
Ning üheks sõnaks kokku võttes,
Mul lõppu pole iganes.
Õnn sull', kui elu maha jättes
M'us rahu, rõõmu leiad ees.
Vastus: Iga, vene, igavene. (Linda nr. 34 (1896) 528 ja nr. 36 (1896) 559 G. So)

260. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Söön laua alt ja laua päält,
teen hädas vaenus valju häält.
On algustäheks minul vee,
mind viga hüüdma sunnib see.
Vastus: -iga (EKnS 35, 30 (248))

262. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen peene kehaga
ja elan varjul rahuga,
kui palavus sull vaeva teeb
siis mina nahast välja keen
loed tagant mind ehk eest poolt
ma selleks jäen, mis oled loond.
Vastus: -igi (H, Lank 69 (275))

263. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga auran otsa ees,
p-ga meistri peu sees,
s-ga soovin sigidust,
l-ga enam ligidust.
Vastus: Higi, pigi, sigi, ligi. (E Post. nr. 23 (1881) 90 (Jututuba) ja nr. 24 (1881) 95 -kl-)

264. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: (2 järguga sõna) Kui T ees käib, siis tähendab ühe Itaalia jõe,
aga kui B ees käib, siis ühe elaja nime, kelle nahast rikka mehe kasuka krae.
Vastus: Tiiber - Biiber. (Lindf. (1880), 59)

265. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui sa k mull' ette säed,
Siis ma rippun õhu sees
Rahul' tähe r-ga jäed:
Valitsejaks mull üks mees
Lisad t, siis vaikne vesi
Heljub minus hiljukesi.
Mõtle nüüd, siis ütle seda,
Milleks l-ga loed teda.
Vastus: Kiik, riik, tiik, liik. (E.Post. nr. 20 (1881) 79 (Jututuba) ja nr. 21 (1881) 82)

266. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui on t mull ees, siis vaikne vesi
Asub minu märja voodi sees
Seisab aga p mul ees,
Mängitab mind sõjamehe käsi
Halastuseta vere tööl.
k-ga kiigutan ma Jaani ööl
Vaikses õhus puude vahel sind.
r-ga varjan mina mitu rahvast
Oma tiiva all ja kaitsen vahvast.
l-ga joovad mitmed mehed mind,
Kui on välja makstud kauba hind.
Vastus: -iik (E.Post. nr. 2 (1883))

269. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui m mull' ette paned sa,
siis olen mõõtühik ma
Kui aga k mull' ette säed,
siis sa mind suvel õhus näed.
Vastus: Miil, kiil. (LR nr. 10 (1939) 239 ja nr. 11 (1939) 263)

270. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen veike loomuke,
mind maa peal tihti nähakse,
kas olgu suvi ehk kas talv,
mind nähta ikka kasukal,
kui s-i eest mult võtad sa,
ja v asemele sead,
siis sepakojas näed,
mis sa kus tarbe riistaks olen ma,
mu keha kõikse kauem seal,
mis teisi leikab tõest.
Vastus: Siil, viil. (H, Lank 72 (287))

272. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-d sa esmalt juua saad,
k-ga kärmest laastad maad,
r-ga luuletaja kiidab,
l-ga puusepp laudu liidab.
Kui mull aga "S" on ees,
Siis ma olen Eesti mees.
Vastus: -iim (Is. Kal. (1882) 117)

273. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga tihti toidan sind,
r-ga laulus leiad mind,
l - mind tisler tarvitab,
kui kahte asja ühendab.
Vastus: Piim, riim, liim. (Linda nr. 6 (1897) 96 ja nr. 10 (1897) 159)

274. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga asjad kokku liidan,
r-ga laulus aega viidan,
P-ga toiduks olen vaja.
S - teeb tööd ja peab maja.
Vastus: -iim (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)

275. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ei s-ga kaugel ole ma
Kül p-ga võin sind vaevata.
Ja v-ga teha rõõmsaks meelt
Ehk eksitatta õigelt teelt.
Vastus: -iin (Em Kal (1882) 64)

276. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagantotsast,
ikka leiad sa mind metsast.
Täht eest sa v-ga vaheta,
Siis asun kõrtsis, trahtris ka.
Täht lõppus l-ga vaheta,
siis sepa käes mind leiad sa
siis tagurpidi loe veel mind -
ma pesu juures aitan lsind.
Vastus: Niin, viin, viil, liiv. (Uus Aeg nr. 29 (1903) 116 ja nr. 35 (1903) 140)

277. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen vedela kehaga,
Mind vatvad mehed sure isuga,
ma neile rõemu teen lõpmata,
ja kahju kui ei korda mind saa.
Mult sõna "v" võtta sa,
"h" asemele sea, siis suur riik olen Aasias,
ei vastast seisa teises Maas.
Vastus: Viin, Hiina-Riik. (H, Lank 70 (280))

278. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga väike loom ma olen,
k-ga aknast tuppa tulen.
Vastus: Hiir, kiir. (Lasteleht nr. 7 (1912) 112 W. Koch)

279. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga nurgas krõbistan,
k-ga kõike valgustan.
P-ga riigi ääres ma,
w-ga... Noh, küll mõistad sa!
Vastus: Hiir, kiir, piir, viir. (Ronk nr. 37 (1926) 913 ja nr. 1 (1927) 25)

280. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen veemees,
n-ga asun kala sees
l-ga loodad õnne saada
v-ga vaesel jalga katta
p-ga sajan taevast maha.
Vastus: Kiisk, niisk, liisk, viisk, piisk. (Ronk nr. 44 (1924) 1064 ja nr. 45 (1924) 1088)

281. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga pilvest langen ma,
k-ga elan vees.
v-ga jalas kannad sa,
l-ga otsustaja mees.
Vastus: Piisk, kiisk, viisk, liisk. (LR nr. 12 (1933) 287)

282. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen veemees,
n-ga asun kala sees,
l-ga loodad õnne saada,
w-ga vaesel jalgu katta,
p-ga sajan taevast maha,
Vastus: -iisk (RKM II 167, 138 (33))

283. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga olen uksel ees,
l-ga asun mulla sees.
Vastus: Riiv - liiv. (Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882) )

284. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On t mul ees, siis tõmbad tuld,
ja sihil tähendus muul uus,
on p mul ees, siis Möldri-Mats mind pruugib jahukividel.
Neid teritab tal Sepa-Ats.
On v-, siis kasvan põlluviljal.
On s-, siis olen emasokk.
On m-, sest ütle kallis Mikk,
vaat, p-ga tähendan ma pikk.
Vastus: Tikk, tikk, pikk (veski), vikk, Mikk, pikk. (Leoke 4, 93 (16))

285. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga ma olen mees
s-ga soku tembud sees.
Kui Miku sokku suksutab,
Siis sikk ka sellest osa saab.
Vastus: -ikk (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)

286. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga sinu silmad vaatvad,
t-ga pilved vihma saatvad,
s-ga elan Läänemeres,
k-ga parsil taluperes.
Vastus: Pilk, tilk, silk, kilk. (E Post. nr. 17 (1881) 66 (Jututuba) ja nr. 19 (1881) 75 F.W.E.)

288. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga mitme maja sees
olen tuttav ma!
Laulan lahkes viisides -
laulumeister ma.
S-ga elutsen ma meres,
asun hulgana
pruugitud ma igas peres
toiduainena.
P-ga - lausa lõkkele
saadan südameid:
vaata ette hoolsasti,
peiukene, neid...
Vastus: Kilk, silk, pilk. (Linda nr. 46 (1901) 736 ja nr. 49 (1901) 784 Reinh. Kamsen)

289. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga olen meremees,
k-ga laulan ahju sees,
t-ga ninast alla kõnnin
kasimata poisipõnnil.
Vastus: -ilk (Väikeste Sõber nr. 4 (100) (1934) 32)

290. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga ütled, et ma ilus,
kasvan päeva käes ja vilus
p-ga rõõmustan su meelt,
kui sa kuuled minu healt
w-ga pihku asun sulle,
kui sa hoolas oled jälle.
Vastus: Lill, pill, vill. (Meelej. nr. 28 (1886) 224)

291. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mul v-ga kahekordne tähendus:
ma katan sind ja soendust sul annan,
kuid tihti ka, kui just ma seda võin,
siis kanget valu, surma sulle kannan.
Ma p-ga meele sulle rõõmsaks teen,
sul tugevust ja julgust sõjaski ma jagan,
kui viimaks l mu ette ühendad,
siis nurmed, aasad ilustan.
Vastus: Vill, pill, lill (Linda nr. 19 (1896) 280 ja nr. 23 (1896) 360 A. Feldbach)

292. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind eest ehk tagant loe sa,
su südant suudan sütita,
kui kevadisel kallil a'al
sa mängid õitsval murumaal.
On p-ga palju rõõmu sääl,
kus helisemas minu hääl,
ja t-ga toidutaimedest,
mind tarvitad sa teiste seast.
Mind valu saatjaks sõimad sa,
kui v-ga seltsin sinuga
ja kui mu lõpp saab kõvaks veel,
siis pead mind pehmeks igal teel.
Vastus: Lill, pill, till, vill, (lamba) vill. (Lasteleht nr. 16J (1908) 95 ja nr. 7 (1908) 112 J. Leppik)

293. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga väike king mind hõõrub kanda,
t-ga ema võib mind suppi panna.
L-ga luhal kenast' kasvan ma,
p-ga minuga võid mängida.
Vastus: Vill, till, lill, pill. (LR nr. 8 (1934) 190)

294. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga sinu küljes olen ma,
I-ga minu küljes oled sa.
Vastus: Silm, ilm. (Meelej. nr. 27 (1886) 216 J. Leppik)

295. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Õrnem sul olen ja teenin sind,
seepärast ka alati kallista mind!
Jääb s kui ninamees otsast mul maha,
siin olen kord hea ja teinekord paha.
Vastus: Silm, ilm. (Meelej. nr. 43 (1887) 343 ja nr. 44 (1887) 352)

296. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma eluküinlaks olen sul
ja luule sisuks laulikul.
Kes liialte mind imestab,
see vahest ennast pimestab.
Kui esimese tähe sa
mu küllest võtad lühenda,
siis asupaigaks olen ma
nii miljonitel, sulle ka.
Vastus: Silm, ilm. (Virul. Lisa nr. 13 (1888) 208 nr. 17 (1888) 269)

297. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen elu küünlaks sul
Ja luule sisuks laulikul.
Mu ilu võidab südame,
Mu särast südant tuntakse.
Kui esimese tähe sa
Mu küljest võtad lühenda:
Siis asupaigaks olen ma,
Nii miljonitel, sulle ka.
Vastus: Silm, ilm. (Laste Maailm 72 1900)

299. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga vajad ikka mind,
parem, kui meid kaks.
F-ga lõbustan ma sind,
kui lä'eb sul igavaks.
Kui eest mul tähe võtad sa,
siis olen hea ja pahur ka.
Vastus: Silm, film ilm. (Lugemist Lastele nr. 2 (1937) 16 ja nr. 3 (1937) 24)

301. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga ilustan su pesu
k-ga äratan su isu
v-ga igatsed küll sa
päikse soojas mängida.
Vastus: Pilu, kilu, vilu. (Lasteleht nr. 5 (1932) 80 ja nr. 6 (1932) 99)

302. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Paned v sa mulle ette,
siis su sõber olen ma.
Suvel, siis kui päike palav,
otsid mind sa hoolega.
Paned k sa ette mulle,
südant siis sul kinnitan,
kui sul kõht on tühjaks läinud -,
veel su maiusroaks ma saan!
Kui sa p sead mulle ette,
läbi minu vahid sa.
Jätad kolmetäheliseks mind sa,
alati m'ust unistad.
Vastus: Vilu, kilu, pilu, ilu. (LR nr. 7 (1937) 167)

303. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M teeb minust rääkija,
s mind käsib kuulata,
n mind paneb palgesse,
l mind katteks ihule,
t teeb väga raskeks mind -
ütle, ütle: tunnen sind.
Vastus: Mina, sina, nina, lina, tina. (E Post. nr. 15 (1881) 58 (Jututuba) ja nr. 16 (1881) 62)

304. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mis ma olen?
L-ga kasvan põllul,
katan sind.
S-ga kirjanduse põllul,
oled juhtind mind.
M-ga nimetan ma
iseennast juba.
N-ga anna julgelt sa
näoliiget nimetada luba.
Vastus: Lina, sina, mina, nina. (Ronk nr. 12 (1926) 305 ja nr. 13 (1926) 329)

305. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga kuuled poes sa
minu nime hüüatama
l-ga kuuled metsas mind,
kui on lumest paljas pind
p-ga olen kitsas lai,
siingi nimetud ju sai
r-ga keha jagu ma
olen sul ja loomal ka.
Vastus: Hind, lind, pind, rind. (Meelej. nr. 26 (1886) 200 J. Leppik)

307. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma nahast olen tehtud, sull' seisan allpool otsas, kui k eest mul võtad sa, siis jäeb must järel see, kes elus peab sind.
Vastus: King - hing. (H, Lank 74 (297))

308. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga olen ümarik, k-ga kena jalaehe, t-ga pääs sul ahelas, l-ga kuulus viske riist, v-ga kibe vänge aur?
Vastus: Ring, king, ting, ling, ving. (Leoke 4, 95 (14))

309. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L tõi hirmu Vilistite hulgale,
w on toa lakas suitsuvennake.
Vastus: Ling, ving. (E.Post. nr. 50 (1881) 198 (Jututuba) ja nr. 51 (1881) 201)

311. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga jalga külmetamast keelan,
h-ga ükskord heast' ehk pahast elan,
kõrgess' viskan mina l-ga
r-ga ümargune asi olen ma,
w-ga ajan valutama pea.
Vastus: King. Hing. Ling. Ring. Ving. (Vlg. Lisal. nr. 9 (1889) 72 ja nr. 12 (1889) 96)

312. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga olen elustaja,
l-ga kaval vangistaja,
v-ga kuri õhu viir,
r-ga ümmargune piir.
Vastus: Hing, ling, ving, ring. (Sak. Lisa nr. 20 (1895) 176 ja nr. 27 (1895) )

316. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga laulan oksa peal,
mul on õige kaunis hääl
t-ga sina kirjutad
l-ga riideid kaunistad.
Vastus: Vint, tint, lint. (LR nr. 1 (1934) 24)

317. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest maa peal ja taevas on kõrge au sees küll rõõmus, küll vaevas,
ja kellel neid pole, küll vilets on see, valivad omale vale tee.
Meid kõiki kolmas peab üles ja ema kombel kannab süles.
Ta nime hüüab laevamees, kui reisilõpp on lausa ees.
Kõik kolme ihkab vaikses valus nii mõnigi võrsi-võeras talus,
ta rüpel rõõmus alati, ta pärast vahvast võideldi.
Vastus: Isa - taevaisa - maa - isamaa. (RKM I 9, 356 ja 370 (209))

319. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma üle ilma ilus maa,
kõik tõttavad mind vaatama
ma kannan kallid viljapuid.
Mul kõrged mäed ja pikad suid,
kuid siiski tali minu sees
just asub otse südames.
Vastus: Italia. (Linda nr. 8 (1897) 128 ja nr. 15 (1897) 232 K. Laast)

320. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga valus vennike,
k-ga kena mehike,
p-ga seisan sagest suus,
s-ga vana ja ka uus.
Vastus: Vits, kits, pits, sits. (Virmal. Lisa nr. 13 (1891) 208 ja nr. 15 (1891) 240)

321. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kirjuta mu keskele
kena d,
siis ma kasvan ülesse
priskeste.
Pane d-kse asemel'
kena l:
rõõmu teen su silmadel', südamel'.
Nüüd sa sinna kena h
kirjuta:
pead minust surmaga
lahkuma.
Aga kui mu südames
seisab s:
siis ma olen sinu sees
agar mees.
Vastus: i-u (Gr. KmKr 62 )

323. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaht esimest siis tarvitad,
kui tõisel mõtet avaldad,
ja kolmat pruugib iga mees,
kes ial kõnnib ilma sees.
Kui kõik kolm järku kokku sead,
siis ühe taime nime saad,
kis kasvab metsas, lepikus.
Vastus: Sõna, jalg, sõnajalg. (Ol. Lisa nr. 40 (1883) [lk-ta] ja nr. 42 (1883))

324. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen igaühe suus
ma sagest sooviavaldus.
Ma teine olen abimees
ja aitan ikka käimises.
Kui ühenduses mõlemad,
siis mõnda taime nimetad.
Vastus: Sõnajalg. (Virmal. Lisa nr. 29 (1891) 464 ja nr. 32 (1891) 511 J.A. Veltmann)

325. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks mu pool on imemahe
õrna soovi avaldus,
rajab sillad üle lahe,
näitab, kussa armastus.
Sagedaste terav oda,
haarab ausust auaga,
lõhub maha tõekoda,
köidab käed rauaga.
Teine on üks vennakene,
kes ei tegev üksida.
Ta viib paigalt paigale,
et sa tööd võid toimeta,
paraku, ka mitu sada
kannab ohvriks kurjale,
tallab kiirul musta rada
kuni langend kalmule.
Kui need pooled ühte liidad,
leiad ühe taimekse,
mis, kui metsas aega viidad,
näitab ennast lahkeste,
ennemuiste sortsi käed
võtsid teda venita',
sest ta abil salaväed
kalevit said võrguta.
Vastus: Sõnajalg. (Is. Kal. (1885) 109-110 K.E. Sööt)

326. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene käsib võtta,
Kui keegi keelekastet pakub
Kuid ära palju võtma tõtta,
Sest muidu kuuled: "tema lakub".
Mu teine, ammetmees, on ammu
Ju väga osav oma tööle.
Küll temal mehel siis on rammu,
Kui siub nahast põlle vööle.
Kõik kokku olen mina vaene
Küll palju häda saanud kanda,
Kui Potivari kuri naene
Mind lasi vangihoone anda.
Vastus: Joo + sepp. (Is. Kal. (1882) 116)

327. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen kuulus kuningas,
öö troonil uhkelt istumas.
Käin sagest kuldse kuuega
ja hõbesärgi uuega.
Mu teine väike habenik,
ta pole kõrge ega pikk,
ta peas on prillid, pasunad,
need imehealed, huikajad.
Kui mõlemaid sa kokku säed,
siis uudist jälle ilmas näed.
Ma haljendan kui ilus aas
ka talvel, kui on lumi maas!
Vastus: Jõulukuusk. (Vlg. Lisal. nr. 34 (1891) 272 ja nr. 35 (1891) 280)

328. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kes eest mu nime soovib hüüda,
see tahab omale mind püüda:
kas olgu kala-, jahimees.
Ning mida suurem minu jägu,
on seda rõemsam mehe nägu
ehk seisku sõjaväed ta ees.
Kui loed tagant ettepoole,
siis antakse kõik minu hoole,
et oleksin ma varjuks sääl,
kus paha teeksid sandid ilmad,
Kus eemal hoitaks kurjad silmad,
Sääl seisan mina katteks pääl.
Vastus: Saak: kaas. (Is. Kal. (1882) 116-177)

330. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan üksi karjamaal
ja metsa ääres niiduraal.
Mind lugeda võid tagant, eest,
ma ikka olen sama mees.
Kui võtad tähe tagant, eest,
siis naise nimi olen ma.
Vastus: K/ada/k. (ERA I 5, 52 (2))

331. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimene kasvab palul,
tõine tuli tuule vahel
punu üheks sõnaks nad:
imekena saksa saad.
Vastus: Kadakas, saks, kadakasaks. (Ol. Lisa nr. 36 (1882) [lk-ta] ja nr. 37 (1882))

332. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L annab heli hellamat,
v kastet kõige kallimat.
Vastus: Rae - ?? (Is. Kal. (1888) 106)

335. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen virga naiste töö,
mind tarvis igamehele.
Kaks järku ühe sõna sees. -
Ma seisan suurtes rullides,
kust osav meister nõnda teeb,
mis sulle sooja-andjaks jäeb.
Teist sõna võta arvata,
mis aga ühe järguga.
Et ära mõtle tütrekest,
ei üht ka oma õdedest,
vaid otsi üles meeste seast,
seks poisike küll kõlbab heast.
Nüüd pane siis veel tähele:
sea kahe sõna vahele
üksainus täht see olgu i.
Loe hakatusest lõpuni.
Siis kuulsat nime leiad sa,
mis luules austab Eestimaa.
Mis see on?
Vastus: Kalev + poeg. (Em Kal (1882) 61, 62)

336. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Enne ma olen austatud,
üle maa meelitud.
Vallasvanemaks valitud,
talus taadiks tõstetud.
Ei mind müüdud kulla eest,
vahetatud ei hõbeda eest.
Nüüd mind müüakse vase eest,
antakse iga penni eest.
Külanaised mind katsuvad,
ranna-Kadrid mind segavad.
(enne oli "Kalevipoeg". Nüüd on üks riie tuntud nimega "Kalev".)
Vastus: Kalev. (ERA I 5, 52 (4))

338. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks imeline asjake siin maa peal, tihti nähtakse.
Mistarvis läeb puuraiujal, niisama heast ka raudsepal,
kui tagant sa mind loed veel, mu nime leiad igalt poolt.
Kord olen nurgas külleli maas, kord laual pererahva ees.
Sa minust ikka seda saad, mis sinu keha kosutab.
Vastus: Kapp, pakk. (H, Lank 66 (256))

340. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui saadetakse metsa sinu i,
siis hoia, et sealt nõnda u ei vii.
Vastus: kar- (Kas. Talur. Kal. (1888))

342. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaht esimest näed hulgal
sa vainul rõõmuga,
mu kolmas ööde ajal,
lääb saaki tabama.
Kõik koos siis välja toodaks,
kui seltsis tervist joodaks.
Vastus: Kari, kas, karikas. (Ol. Lisa nr. 15 (1883) [lk-ta] ja nr. 16 (1883) )

344. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S on röövel elajas,
a on kaussi kattemas.
Vastus: ka-s (Kas. Talur. Kal. (1888))

346. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ütlen sulle, vaest sa ei oska?
Kass on vene keeli "koška".
"Koška" teine nimi "kot".
Mõistatus siin valmis "vot".
Olen kuningate seas,
aga kahejalgsete reas
tähte kuus mull nime sees
toidan ennast röövides.
Nimi hästi pooleks tee,
tõlgi ümber see ja see. -
Esimese poolega, olen venemeelne ma
teine pool on Eesi oma, - esimese sõna.
Vastus: Kot+kass. (E 41038 (2))

347. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui otsast loed mind õiete,
siis olen hiirte vaenlane,
mull otsa seada tähti viis,
üks vene soldat olen siis.
Vastus: Kass(akas). (Ol. Lisa nr. 17 (1883) [lk-ta] ja nr. 20 (1883))

349. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind iga kaupmees ihkab siin,
Sest haljale oksale ta viin.
Kui lisad lõpule mul kas
Siis saan ma asjaks armsamaks
Neil, kes on käimas kaugel teel
Kui külm on väljas kange veel.
Nüüd sõbrad mõistke ära mind
Mis olen? Milleks muudan end?
Vastus: Kasu - kasukas. (Ronk nr. 9 (1925) 216 ja nr. 10 (1925) 239 W.R.)

350. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaht esimest siis liigutad,
Kui vilja põhust puhastad,
Ja kolmas on üks elajas
Kes saaki püüab aidas, toas.
Kaks viimist esimeseta
Peab jõukaks meheks arvama.
Kõik ühes kandvad hoolsaste
Su maja katust truuiste.
Vastus: Sari+kass. (Ol. Lisa nr. 12 (1883) [lk-ta])

353. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui sa loed mind edaspidi, ära mult siis õigust küsi. Kuid kui loed mind vastupidi, ei ma pudeliski püsi.
Vastus: Vale, elav. (RKM, KP 39, 127 (10))

356. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest sääl kokku saad,
seepärast rahvad võitlevad,
on kolmas noor ja ligidal,
siis seisab ta see kaitse all.
Kolm kokku säed kui üksina
saad omal varapärija.
Vastus: Kasupoeg. (RKM II 71, 109 (640))

358. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma pole nähtav silmale, kuid siiski väga hõlpsasti mind võimalik on luua. On välimises häälikud, mul vastastikku vahetatud, siis olen poes (poodis) müüa.
Vastus: Pauk-kaup. (RKM I 9, 355 ja 370 (202))

362. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma mitmest liikmest kokku pandud,
et teeksin tugevuse tööd,
mind seinakellast saab ka kandud,
ta panen käima päevad, ööd
kui sa mind tagast otsast loed,
siis voodi minu alla poed.
Vastus: Kett, tekk. (E Post. nr. 36 (1881) 142 (Jututuba) ja nr. 37 (1881) 146 H.P.)

363. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest katan kaela iluga
sell, kellel olen armas ma.
Kui võtad tagant lugeda,
võib sooja saada magaja.
Vastus: Kett, tekk. (Just. Sak. Kal. (1882) 151 M. Tõnisson)

364. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen tehtud vägevast,
pean kinni mitu elajat.
Ka suured laevad mere pääl
kõik seisvad minu rammu väel.
Ja kes on uhke Saksa mees,
sel ripun mina rinna ees.
Kui tagast ette loed mind,
siis magades ma varjan sind.
Vastus: Kett, tekk. (Saarlane nr. 22 (1886) [lk-ta])

367. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind lugeda võib tagand eest,
Ma sülles kannan iga meest.
Kui mind sa hästi kõrgel aad.
Siis minust palju lõbu saad.
Vastus: Kiik. (ERA I 5, 52 (5))

368. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mõni pahusse mind ajab,
Teine kaupa kindlaks rajab.
Vastus: Kiil - liik. (Leoke 4, 93 (23))

369. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On k mul ees, siis purustan puu,
On l, siis jutukaks teen so suu.
Vastus: Kiil - liik. (Leoke 4, 93 (24))

371. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimest küll ialgi
keegi ääre päält ei leia,
kahest viimsest alati
enesele kasu püia
tervet leiab igamees
ikka kahe viimse sees.
Vastus: Kesknädal. (Sak. Lisa nr. 43 (1894) 344 ja nr. 44 (1894) 352 J. Normann)

372. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mets on ta üless' kasvatanud,
tuas, õues tihti näed
kord on ta kõrgel tõstetud.
Kord madalamal säed.
Kas püha on ehk pidupäev -
Üks hästi mekiv roog
Kas pöördud peast, ehk nõnda jääb
Üks ainsam silbi voog.
Vastus: - (Vlg. Lisa nr. 1 (1880) (Kanneldaja))

373. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Pää on ees ning kell mul taga
põuepõhjas elab aga
hääl mul ilma hääleta.
Ütle nüüd, kes olen ma?
Vastus: Pää, h, kell = pähkel. (Lasteleht nr. 2 (1904) 32)

374. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kus on m, seal ette vaata:
ta sind püüab lõksu saata
kus on k, seal ära pelga,
hüppa julgesti ta selga,
l sul annab õigest tääda,
kauaks mängule võid jääda.
Vastus: Kelm, kelk, kell. (Kodu nr. 1 (1908) 31 ja nr. 2 (1908) 52)

375. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kahe esimese sees
istub tihti rannamees,
kolmas libe liikmeke,
lõikab luuse kaelasse.
Tervet iga talvekuu
murrab Jütsi, Atsi suu.
Vastus: Venekeel. (Sak. Lisa nr. 36 (1894) 287 ja nr. 39 (1894) 312)

377. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind saadab alla päikene,
Et valgust tooksin ilmale,
Et suvel taimi kosutaks
Ja talvel lume vähendaks.
Kui aga võtad vaevaks sa
Mind tagurpidi lugeda,
Siis on mul oma kuningas,
Mu sees hulk rahvast asumas.
Vastus: Kiir: riik. (Lasteleht nr. 2 (1910) 32 ja nr. 3 (1910) 47 Johannes Janson)

379. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene sõas käis,
kui kangelaste vari,
mu teisest sood ja salud täis,
mind määramata kari.
Vastus: Kilpkonn. (Meelej. nr. 3 (1885) 14 ja nr. 5 (1885) 22 J.K.)

380. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen armsam kogupaik,
kus igatseja hing jääb vaik,
kui armastuse-hallikas
ta oma jänu kustutas.
Kui sellest veel ei aru saa,
siis võid mind tagant lugeda,
mis olen, selleks jäen ma ka,
nüüd ütle ülesse mind sa!
Vastus: Kirik. (Meelej. nr. 26 (1887) 207 ja nr. 27 (1887) 215 J.T.)

381. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen viie tähega
tähtis igas kohas ma:
Kaks neist tähte häälega,
Kolm neist ilma hääleta
Mis mul ees, see on mul taga
Ise vaikne paik, ja vaja.
Viiest r sul ütlen veel,
Teised arva mõistu-teel.
Vastus: Kirik. (Klemmer Elusal. Kal. (1905) 48 (12))

382. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mind võtad kirjutud
tutva kirjaviisiga
minu nime sisse siis
kulub kirja täht ja viis.
Kolm olid kaimu hääleta
kolm olid kaimu häälega.
Vastus: Kirik. (EKRK I 56, 438 (10))

383. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind teevad meistrid, ma kallis rikkal ja vaesel,
mind nuusutad kurt ja pime,
loe eest ehk tagant mind,
sull ikka olen armas olnd.
Vastus: Kirik. (E 25553/4 (72))

384. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks kättega tehtud asjakest, neist teine suur teine veikene, loed edasi või tagasi ikka üheks jäen maa.
Vastus: Kirik ja piip. (H, Lank 67 (259))

385. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Suur hoone on kelle nimi edas ja tagaspidi lugedes üks ja seesama on.
Vastus: Kirik. (H II 57, 197 (6))

386. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga algab, k-ga lõpeb, seisab keset kihelkonda.
Vastus: Kirik. (E 81993 (16))

390. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Väikse, kena maja sees
elan, väike, valge mees,
aga seda kuule, tea,
punane ehk pruun mu pea.
Selles majas mitmes reas
vennad ühe teise seas
vagusi me elame,
väljavõtmist ootame.
Kui ma algan oma tööd,
valgeks võin ka teha ööd,
ja kui peasen sinu käest,
kurja teen ma kõigest väest.
Loed mind aga takkapoolt,
siis see-eest ma kannan hoolt,
et sul ruudud akna sees
seis'vad tugevaste ees.
Vastus: Tikk - kitt. (Is. Kal. (1881) 75 ja (1882) 120)

391. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind väikseks, kitsaks loodi,
mu nimi väiksem veel.
Mind metsast koju toodi,
tuld sünnitab mu keel.
Kui tagant loed ette,
siis asun akna sees.
Mind võtab klaassepp kätte,
et ruutu seisaks ees.
Vastus: Tikk, kitt. (E Post nr. 12 (1881) 46 (Jututuba) ja nr. 13 (1881) 50 F.W.E.)

392. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen üks väike haavapulk
ja kasu on mul õige hulk,
kui vahel puudun mina sul,
siis tuled poodi järel mul, kui
tagant ette loed sa mind, siis
olen vene keeles ma üks suur
ja imeelajas kes elab põhjameredes.
Vastus: Tikk (Kit). (ERA II 168, 183/4 (81))

393. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma esmalt ihuliige,
mis tarvis igal a'al.
Sind teenin mina ala,
kas oled veel ehk maal.
Mind teiseks leiad rohkest,
sa aasalt, põllu päält,
kus takkistades kuulen,
ma sinu sõimu häält.
Ma ühtekokku asi,
mis teeb sul tihti head.
Kuid vaevaga sa ise,
mind ümbre a'ama pead.
Vastus: Käsikivi. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.16 (73) J. Leppik)

394. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaht esimest võib üksnes anda
sull Looja ühes ihuga.
Kui tahad virga nime kanda,
pead mõlemid sa pruukima.
Kaht viimast võid sa rohkelt leida,
kui täitvad teesid, põllumaad.
Sa südant ära temaks heida,
sest muidu "ihnsa" nime saad. noor neiu ümber ajama.
Neid oli vaja igal majal,
ehk nüüd nad küll on asjata.
Vastus: Käsikivi. (Is. Kal. 1882 115, 116)

395. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ii-ga liigun Jaani-õhtu,
oo-ga täidan sinu kõhtu.
öö-s ma valmistan sull oo-d
aa-le surmatava tood.
Vastus: k--k (Is. Kal. (1882) 117)

397. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Aa-ga asja raskust näitan,
uu-ga sõjariista täidan,
ee-ga ehtin sinu suud,
ii-ga lõhub töömees puud,
oo-ga kannan vaimu-hoolt.
Loe meid nüüd tagant poolt:
uu-ga olen akna ees,
ee-ga lausa tule sees,
ii-ga olen seltskond uus,
oo-ga rangi-rooma suus.
Vastus: k-l : l-k (Is. Kal. (1882) 118)

398. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga elan jões, meres,
ü-ga tõise talu peres,
õ-ga võid sa kuulda mind - <Ü>ütle ruttu: tunnen sind!
Vastus: k-la (Is. Kal. (1881) 76)

399. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga pole mul soojust sees,
e-ga sõidab poiss mu ees,
i-ga laulan majades.
Vastus: k-lk (Is. Kal. (1880) 83 ja (1881) 85)

400. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ü on talvel vali mees,
e, siis koerustükk mul sees,
o jäeb paarist poolikul',
u on päälpool silmi sull.
Vastus: k-lm (E Post nr. 35 (1881) 138 (Jututuba) ja nr. 36 (1881) 142)

401. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga olen mina ü,
lõpetad m'us oma töö,
u-ga elan sinu vaatel,
e-ga kõnnin paha saatel.
Vastus: k-lm (Is. Kal. (1881) 76)

402. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga seisan linnuliigis,
ü-ga pesunõuude riigis.
Vastus: k-na (E Post nr. 40 (1881) 158 (Jututuba) ja nr. 41 (1881) 162)

403. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk loe mind tagast, ikka olen rasva sõber?
Vastus: Kokk. (H IV 8, 576 (14))

405. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimene lapse käes
kargab üles omas väes,
teine soos ja loikudes
suveajal asumas,
loed need pooled ühte, siis
on ta kõrgel maja ees.
Vastus: Pall, konn, palkon. (Meelej. Nr. 11 (1887) 87 ja nr. 12 (1887) 96 J.A.W.)

406. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind valmistamas tihti kokk,
Mind armsaks peab maiasmokk.
Mind eest ehk taga aruta,
Sul ikka rõõmsast maitsen ma.
Vastus: Kook. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.8 ja 16 (35) P. Rootslane)

407. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen ühe järguline,
Siiski kahe aruline:
Olen vee vinnaja,
Pere keedu kandija.
Lued mind eest ehk tagant sa,
Ikka üks siis olen ma,
Teises arus leiad sa
Magusa ja maitseva.
Vastus: Kook. (Virmal. Lisa nr. 13 (1891) 208 ja nr. 15 (1891))

409. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Vähe on nüüd inimesi,
kes ei minust osa saa.
Ma võin maa- kui linnalasi
targaks teha elama.
Hobusid veel vähem näha,
kes on sõitmas minuta,
kui mind - mitte eespoolt taha -
juudina lääd lugema.
Vastus: Kool, look. (Meelej. nr. 48 (1887) 383 ja nr. 49 (1887) 391)

410. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest lugeda olen sul ää,
aga kui sa tagast loed,
sis ei saa sa sõita müüda.
Vastus: Kool ja luuk. Kool om ää küll, aga kui sa lugu pead. Aga kui sa ei pea, sis, Tagast lugedes om jälle see luuk. (RKM, Mgn. II 366a (63))

415. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: E on vanal tuetaja,
noorel uhkus asi ka
o-d on leemekokal vaja,
kui on märga maitseda,
ilma a-ta üksgi maja,
asju häid ei hoida saa.
Mis need kõik on? küsin teid,
olete küll näinud neid.
Vastus: k-pp. (Kas. Talur. Kal. (1888) 64)

416. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen healeks karjatsel,
kus loomad käivad karjas maal,
siis metsa sees ma hõiskan säel,
et kisa kuulub tükkil maal. Mind tagurpidi ammetmees,
saab tarvitama nahatöös.
Vastus: Krapp : park. (H, Lank 66 (252))

417. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sa ä-ga leiad minu seest,
mis pea magusam on meest,
ma u-ga lendan ülevel
ja kõnnin soodel, rabadel.
Vastus: Kärg, kurg. (Kod. Kal. (1881) 106 Piirikivi)

418. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga hulgun suveajal,
rõõmsast' karjasmaade rajal
i-ga täidan postipauna,
lähen lossi, lähen sauna,
seljas valge särgike,
kõhu keskel märgike
u-ga olen ikka kuri
nagu vana kubjamuri
õ-ga käivad minu teel,
lõuna hommiku ja õhtu
(tihti sagedamgi veel)
söögid, joogid sulle kõhtu.
Vastus: k-ri (E Post. Kal. (1879) 108)

419. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga lähen postipauna, lähen lossi, lähen sauna,
mul selgas valge särgike ja kõhu keskel märgike?
Vastus: Kiri. (E 41952 (42))

421. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga minust juuakse,
u-ga valjust lüüakse,
o-ga lapsi talutakse,
i-ga minus palutakse.
Vastus: k-rik (Saarl. Nr. 6 (1909) [lk-ta])

422. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga lõhun mesipuid,
ä-ga kasin esikuid.
Vastus: k-ru (Ol. Lisa nr. 1 (1882) [lk-ta] ja nr. 2 (1882))

423. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: O-ga punud sa mind vitsadest
Õ-ga tuisulaseks jääd sa igavest
A-ga elevandist kunni hiireni,
kasukaks ma igal loomal alati!
Vastus: Korv, kõrv, karv. (Ol. Lisa nr. 39 (1883) [lk-ta] ja nr. 40 (1883))

424. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: U-ga säran jõulu aal,
a-ga lehvin karjamaal.
Vastus: Kuusk, kask. (Lasteleht nr. 2 (1904) 32)

426. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ä-ga sunnin ma sind järgest,
A-ga leiad metsast kergest,
E-ga pole iial ees,
O-ga seisan jõevees.
Vastus: Käsk, kask, kesk, kosk. (Is. Kal. (1881-1882) 75 ja (1882) 120 ja (1882) 120)

427. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kõnnin ilmaruumi sees
ja säran nagu ime mees.
Kui lisad l-e juurde mul,
siis lindu ütleb sõna sul.
Kui d veel paned sabasse,
siis olen sõbraks rikkale.
Vastus: Kuu, kull, kuld. (Is. Kal. (1880) l. 83/4 (14) ja (1881) l.85 (14))

429. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Miis, kis kaks kord sündind
ja üks kord ilmas eland,
seepärast põle ime ka,
et tema kuulsa nimega,
nii väga võimas otsata,
ajab kuradi ka minema.
Vastus: Kukk. (RKM II 164, 127 (27))

430. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Tema valvab öödepikkusel
kui kõikse parem tunni kell.
Ja kui uhkel rüütli pojal
on kanuksed tall jalas
ja punane kroon peas.
Vastus: Kukk. (RKM II 136, 220 (32))

431. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Lapsed ühenkoon mõessatasid,
vai nüid enäm miälen one.
Kessi mõessab või õli mõõdab üüdepikkusid
kui kõege parem tunnikell.
Vastus: Kukk. Vuata, kukk laalab kesküü ajal, tõene kõrd enne koitu, kolmat kõrd, kui koit on väl'jän. Kui sedä kuke-raebet ei õlesi, suasi enäm magada. (ERA II 266, 335 (9))

432. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks kord sündind, siiski ristimata, nime loe eest ehk takka, ikka ühe sugune.
Vastus: Kukk. (H I 1, 268 (54))

433. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Uhke rüütli poeg,
kannuksid tal jalas,
punane kroon peas,
kesköö pikkusel
meil kõigeparem tunnikell,
kui tema kuulsat nime sai
sa eest ja tagant üüdma.
Vastus: Kukk. (ERA II 125, 469/70 (54))

434. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagast otsast, ikka olen üks?
Vastus: Kukk. (H IV 8, 344 (90))

439. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui tagantotsast loed sa mind,
pean olema üks kuri lind.
Eest otsast aga lugedes,
sul varjan vara varga eest.
Vastus: - (KKI 40, 335 (1))

440. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest, siis olõn varahoidja, loe mind tagant, siis olõn kuri lind.
Vastus: Kull. (RKM II 49, 55 (56) )

441. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kõnnin ilmaruumi sees
ja säran nagu ime mees.
Kui lisad l-e juurde mul,
siis lindu ütleb sõna sul.
Kui d veel paned sabasse,
siis olen sõbraks rikkale.
Vastus: Kuu, kull, kuld. (Is. Kal. (1880-1881) 83-84 ja (1881) 85)

442. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma (puust ja) rauast valmistud, ja pide riistaks settitud, kui tagurpidi loed mind siis vihaga ma kisun sind ei maa peal palju jookse ma mind taeva all näed elama.
Vastus: Luk - kull. (H, Lank 71 (284))

443. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui on põgenenud pime,
otsin üles linnupere,
küünistan neid nii mis ime,
valan viimaks nende vere.
Tagurpidi hoian ust,
et ei kauks varandust.
Vastus: Kull, lukk. (Ol. Lisa nr. 46 (1882) [lk-ta] ja nr. 48 (1882) K.E.S.)

444. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sa sead ukse ette mind ning vankumata varjan sind.
Kuid tagurpidi surman ma su kanad kuulsa kukega.
Vastus: Lukk - kull. (RKM I 192, 617 (504))

445. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen võetud võeralt väljalt,
toodud üle mere seljast.
Nüüd ju vara kaitsen ma
siis, kui unes hingad sa.
Vastu oksa olen lind,
siiski sina põlgad mind.
Kodu kõrgel taiva all
ehk ka metsas madalal.
Vastus: Luk, kul. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.6 ja 16 (22))

447. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind saksa kutser tervitab,
Kui ennast pukil istma seab.
Loe tagant, siis sult kiitust saan,
Et liiast verest vabastan.
Vastus: Puk - kup. (Vlg. Kal. (1896) 123)

448. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Tõllal olen ma, verd saunas imen ka?
Vastus: Puk, kup. (H IV 8, 399 (58))

449. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind võtad kõvalt tarvitada,
kui tühi kõht sull toitu pärib.
Ma näitan roogadele rada,
kui hammas sööki puruks närib.
Ma pehmelt olen pehme asi,
kui kõva kaudu kõhtu jõuan.
Mind vene aednik kasva lasi,
ma soola, pipart jätkuks nõuan.
Vastus: Kurk (kõvalt: keha jagu, pehmelt aia vili). (Ol. Lisa nr. 10 (1882) [lk-ta] ja nr. 11 (1882))

452. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Laevu sõitma võid mu peale panna.
Lõpust võta täht ja lisa juurde
ööde-kuninganna
ja siis veel üks r, siis planeet ju olen ma.
Katsu välja arvata!
Vastus: Merkuur. (Lugemist Lastele nr. 2 (6) (1938) 16 ja nr. 4 (8) (1938) 32)

453. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimest võid taeva rajal
näha igal aastaajal
Teise kosutavas vilus
maitseb lõbu suve ilus.
Koos end esitan sull' ma
koha nimetusena.
Vastus: Kuusalu. (Ulak nr. 11 (1908) 88 ja nr. 12 (1908) 96 V. Mölder)

454. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimene - karjane,
kõrge tema karjake.
Teine - sellel sarved peas
ja käib karjaloome seas.
Ühtekokku mets on ta,
mis on talvel haljas ka.
Vastus: Kuu, sikk, kuusik. (Meelej. nr. 1 (1887) 7 ja nr. 2 (1887) 15)

455. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Neljal kujul näed mu keha,
siis kui ära lõppend eha
teises silbis olen kariloom
aga koos on mu lehed ikka haljad,
kui kõik teised puud on paljad.
Vastus: Kuusik. (RKM II 323, 31 (24))

456. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene näitab valgust,
kui päike ammu looja läind.
Ma kõhn ja kidur olen algust,
ja paks, kui reisu ära käind.
Mu teine elajate seas
on väga imeline mees:
tal habe suus ja sarved peas
ja võitlemise vaim tall sees.
Kõik kokku võid mind kauge näha,
kuis seisan sirgelt metsa-maal.
Kui tahad lastel rõemu teha,
mu lapsi ehid jõulu a'al.
Vastus: Kuusik. (Kas. Talur. Kal. (1882-1883) 47 ja (1883) 52)

457. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mu lõpul seisab b,
olen varjuks kehale,
L, siis rändan väga ruttu,
saadan surma, saadan nuttu
M, siis leiab soojust sees,
kes mull iial seisab ees.
R, siis hooneks ennast muudan,
varju anda kõigil suudan
S, siis ütlen arvu sull,
ümber pöördud, teist näed mull
T, siis lendan mere kaudu,
kannan kiva, vilja, laudu
lõputa ma taeva all
naeran vastu vaatajal.
Vastus: Kuu-, tuul. (Is. Kal. (1882) 114)

459. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Paned viimase esimeseks,
siis mind kuuled ülevalt,
kus sul oli igaveseks
mälestuseks vanemailt.
Vastus: Uku. (ERA II 253, 256 (20))

462. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Väikse, kena maja sees
elan, väike, valge mees,
aga seda kuule, tea
punane ehk pruun mu pea.
Selles majas mitmes reas
vennad ühe teise seas
vagusi me elame,
väljavõtmist ootame.
Kui ma algan oma tööd,
valgeks võin ka teha ööd,
ja kui peasen sinu käest,
kurja een ma kõigest väest.
Loed mind aga takka poolt,
siis see eest ma kannan hoolt,
et sul ruudud akna sees
seisvad tugevaste ees.
Vastus: Kuul-luuk. (Is. Kal. (1881) L.75 (3))

463. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest - augu katja.
Tagant - elu võtja.
Vastus: Luuk, kuul. (Ronk nr. 42 (1924) 1015 ja nr. 43 (1924) 1040)

464. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe eest mind, olen virk kui tuul,
sind puudun, suigub sinu huul,
ka karud mind nii kardavad
ja hundid otsa huluvad.
Loe tagast, tõttan torni eest
kui kuuled kella kõla seest,
ka varjan vargaist öösiti
ma aknaid ammu ajuti.
Vastus: Kuul, luuk. (Kas. Talur. Kal. (1884) 58)

465. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eestotsast loed mind,
siis olen kiir kui tuul
kui juhtun puutuma ma sind,
siis suigub sinu huul.
Loed tagast mind, siis öösiti
ma aknal varjuks ees
ja ala pühapäiviti
mind puutub kellamees. J.A.V.
Vastus: Kuul-luuk. (Linda nr. 36 (1896) 559, nr. 39 (1896) 615)

466. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen taime riigis,
k-ga taeva tähti liigis,
l-ga kärem ihu jagu,
s-ga tunnen toidu magu.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (Ol. Lisa nr. 33 (1883) [lk-ta], nr. 35 (1883))

468. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen ilus metsake,
kui nime keskelt võtad i,
siis olen puu ma täiesti,
mis metsas kasvab kaunisti,
on ilus, haljas talvelgi.
Vastus: Kuusik, kuusk. (Lasteleht nr. 1 (1901) 16 J.L.)

469. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üht sinu meelt ma teenin.
Võta viimne v,
pane juurde see,
mida kardab iga laps,
siis sa aiavilja saad,
mida vist ka armastad.
Vastus: Kõrv + vits. (LR nr. 1 (1931) 22 Silvy)

471. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Rätsepa käes ma käin,
kui ümber pöörad ja mind tagast loed,
siis kuuled põllult mu häält?
Vastus: Käär - rääk. (H IV 8, 579 (38))

472. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mull ihu on ja ingeke,
mind loodud joosma rukkisse,
loed tagurpidi ümber mind,
siis rätsepal näed abiks mind.
Vastus: Rääk - käär. (H, Lank 68 (274))

473. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma esimene on üks liige küll iga inimesele
ja teine tuttav peavari nii meestele kui naistele.
Kes aga sõnad kokku liidab,
see aru saab, mind rätsep kiidab.
Vastus: Sõrmkübar. (RKM I 9, 347 ja 369 (130))

479. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe eestotsast taha mind ehk tagant ette,
ikka üks ja seesama määrusõna ma,
võtad keskelt taha mind ehk keskelt ette,
uue määrusõna jälle leiad sa,
hakkad aga tagant mind ehk eest ja keskelt veerima,
esitlen end sulle omadusesõnana,
katsu õige ülesse mind arvata.
Vastus: Laial. (Ulak nr. 6 (1908) ja nr. 7 (1908) 56 Madis Mürk)

480. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen vaikne koduloom,
kuid tagant taim, mis metsas, soos.
Vastus: Lammas, sammal. (Pioneer nr. 8, 10 (1953) 32 (5), koost. P.-E. Rummo)

481. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen täiest vaga mees,
ei ole kurjust minu sees,
sa oma latseks pead mind,
ei ole kirjus vastatsid.
Kui sellest veel aru ei saa,
siis võta tagant lugeda,
sest kus maale oled kateksti -
mõtle mu alastuse pääl?
Vastus: Siis om ta sammal, enne oli ta lammas. (RKM, Mgn. II 368a (42) A. Toompalu)

482. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma elan suure metsa all
ja sagedaste karjamaal,
mind maja seinas pruugid sa,
et külma varjuks oleks ma.
Kui sa sest aru veel ei saa,
siis võid mind tagast lugeda
seeläbi koduloomaks saan,
sull mitmekordist kasu toon.
Vastus: Sammal, lammas. (Ol. Lisa nr. 29 (1883) [lk-ta] ja nr. 33 (1883))

483. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma v-ga olen vagane,
üks tuttav koduloomake.
Kui võtad aga vaevaks sa
mind tagurpidi lugeda,
siis kasvan mina metsa sees,
kust leida võib mind igamees. Teises mõistatuses on e asemele v juhtunud.
Vastus: Lammas - sammal. (Lasteleht nr. [8] (1908) 128 ja nr. [9] (1908) 144 )

484. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eestpoolt otsast lued mind,
siis ikka metsast leiad mind.
Kui aga tagant lued sa,
siis koduloomaks olen ma.
Vastus: Sammal - lammas. (Vlg. Lisal. nr. 1 (1890) 8)

486. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loed mind eest, siis heina tahan,
loed mind tagant, siis seinas sull soojaks.
Vastus: Lammas - sammal. (RKM, Valdur 1, 383/5 ja 393 (29))

491. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks kindel tugi olen ma -
au-, mälestusemärk
mind eest ehk tagant loe sa -
jään muutmata.
Täht eest sa l-ga vaheta,
siis olen koduloom
kui tagurpidi loed siis mind,
ma olen väike taim.
Vastus: Sammas, sammal, lammas. (Uus Aeg nr. 23 (1903) 92 ja nr. 29 (1903) 116 A.Th.)

492. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest lugedes ma pehme, soe ja elus.
Mind talvel kaelas kantakse.
Kui tagant loed siis olen suvel põõsa vilus.
Mulle märga sisse pannakse.
Vastus: Sall - lass. (RKM I 9, 354 ja 370 (199))

493. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga olen su loomal varjuks, kui mind ümber pöörad ja tagast loed, siis (olen) leiad mind aiast.
Vastus: Tall, latt. (H IV 8, 344 (92))

494. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest, siis olen vaga,
jooksen ema lamba taga.
Tahad tagant lugeda,
siis mind heina ette aiaks,
paari vahel kinnitad.
Vastus: Tall, latt. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 6/7 ja 16 (25) G.E.M.)

495. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui lapsepõlves aega viidad,
käid külavainul, tänaval,
ja kurnimängi heaks kiidad,
kaks esimest siis jalge all.
Kel lehmi, hobuseid ja härgi
on rohkest' loomakarja sees,
ja mõnel silmab valge märgi,
see kolmandama peremees.
Kõik kolme tunned väga hästi,
meid istutasid aiasse.
Kui Kadril suppi keeta kästi,
siis pani ta meid pajasse.
Vastus: Murulauk. (Meelej. nr. 10 (1881) 320 ja nr. 11, 12 (1881) 380 F.W.E.)

496. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Naest sa mulle nimeta.
Tema nime pööra sa.
Tähekest veel kustudes,
on sull' vanem õde käes.
Vastus: Rahel - Lea. (ER Kal. (1885) 95)

497. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma mõlgun mõttena sinu peas,
et mõistlik oleksid mõistlikude seas.
Kui tagant loed, siis maitsen su suus,
et tugevaks saaksid sa lihas ja luus.
Vastus: Meel, leem. (Ol. Lisa nr. 25 (1882) [lk-ta] ja nr. 26 (1882))

499. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui vaevaks võtad lugeda
mind eest, siis märkad minuga.
Kui aga tagant loed mind,
siis lõunalaual toidan sind.
Vastus: Meel, leem. (Lasteleht nr. 6 (1910) 96 ja nr. 7 (1910) 112 Rudolf Engelberg)

500. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui inimesel puudun ma,
siis sandikirja loetaks ta,
kui sabast saad mind lugema,
saan söödvaks leemeks korraga?
Vastus: Meel. (E 45758)

502. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind edespidi lugedes
sull seisan laual nina ees,
ei mitte ilma minuta
sa kaua olla taha ka,
kui kohendad mind teiseti,
siis kõigil palju ei olegi.
Mis Looja jagab omast käest,
ei seda saa ma omast väest.
Vastus: Leem - meel. (H, Lank 67 (257))

503. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen tuttav metsapuu,
minud tunneb iga tark ja rumal,
kui tagurpidi loed sa,
siis olen muistne ebajumal.
Vastus: Lep pell. (ERA II 22, 640 (94))

504. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan kõige maade sees,
ning tarvitata mõnes tööd.
Mind tagurpidi lugedes
näed Jumalate sugudes,
kus ees kõik rahvas kummardas,
ja palju andid ohverdas.
Vastus: Lepp, võeras Jumal pell (H, Lank 66 (255))

505. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A on mere kena koht,
u, siis kasvab rohke roht,
e-ga taimi ehitan,
ü-ga lõnga kehitan.
Vastus: Laht, luht, leht, lüht. (E Post nr. 24 (1881) 95 (Jututuba) ja nr. 27 (1881) 106 A.T.)

506. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: "Leht" lehvib iluehtena
ja kenamast veel lehtessa
Ta õie ümber majana,
kus puttukate rajassa
Ei puudu kuskil karja maal,
küll õilmete ja marja aal
Kui tähe "e" "a"ks muudame,
siis merest tõest teed leiame.
Vastus: l-ht. (H, R 3, 461)

507. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen veike vaga mees
ja elan kalli kuue sees:
sult häävitan ma söödikuid,
kes närivad su vilja, puid,
Ma aitsin kord ka Kalevit,
kui ehitas ta alevit,
see-eest ka tänu maitsta sain
ja igavest ta sõbraks jäin.
Kui nüid veel otsale ei saa,
siia püia tagant lugeda,
ja kui üht neiu nimetad,
must õiget otsust kätte saad.
Vastus: Siil, Liis. (Just Sak. Kal. (1882) 138 A.K.)

509. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Alati mu ümber näed
hädaohu kaitseks oda.
Kui sa kõnnid metsa all
märkad kus on minu koda.
Asi muutub - naljakaks,
kui mind loed tagurpidi.
Siis võin teha sinule
lõua alla: kidi-kidi.
Vastus: Siil - Liis. (ERA II 263, 142 (4))

511. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen osast mulla sees,
mul päris paik on suures vees.
Kui tagant loed, siis olen ma
üks rauasepa aitaja.
Vastus: Liiv, viil. (Is. Kal. (1880) 84 ja (1881) 85 (16) A. Reinvaldt)

512. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sönamõistatus edasi ja tagasi lugeda.
Edasi: Kui mo suguarro küll kaunis perekas, siiski pole keegi meid siiamaale katsunud hingekirja vötta.
Väike ollen ma nimme, agga veel vähhem kehha polest, vaene ollemisse ja teo polest ma istun allati kohto laudas kus mo käest igga kord sedda vimist otsust nöutakse, ka Postimees ei pölga mo abbi, isseärranis maiad on töa tüdrukud ja kögi naesed mo järrele.
Taggasi: Ollen ma ennamiste keige ammetmeeste parrem kässi.
Vastus: Edasi: liiv. Tagasi: viil. (P Post. nr. 19 (1865) 157 ja nr. 23 (1865) 189)

515. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mina elan maas ja meres,
ikka õige suures peres,
lugemata aru sees,
raskuseks sull vankri ees
tagant ette lugedes,
olen järgest sepa käes.
Vastus: Liiv, viil. (Saarlane nr. 18 (1888) [lk-ta] ja nr. 19 (1888) L.K.O.)

516. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mitmes asjas mind on vaja,
tehtaks teed ehk elumaja,
teeb ka raudsepp oma tööd,
ei tal aita üksi söed,
ikka minust lugu peab,
tihti sepikotta veab.
Loed sa tagurpidi mind,
on mul kaunis, kallis pind,
olen siis ka kare mees,
süda rauast kõvem sees.
Vastus: Liiv, viil. (Linda nr. 34 (1899) 560 ja nr. 37 (1899) 608)

518. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen osalt mulla siis, mu päris paik on suures vees. Kui tagant loed, siis olen ma, üks rauasepa aitaja.
Vastus: Liiv - viil. (ERA II 202, 480 (56))

519. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Küll mitme miljonil
siin ilmas valgust annan
ja mõndagi nii sagest
ma kõrgemalle kannan.
Käin, liigun vabalt ilma sees
kui uue aja kunsti mees
ja kui sa tahad lugeda
mu nimi tagurpidi
siis olen enamasti ma
puussepa meister ligi
kui tööd ei taha east
siis pigistan sind kinni peast.
Vastus: Liiv : viil. (EKRK I 57, 225 (7))

520. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui vasta mind lued sa, sis lukemata olen ma?
Vastus: Viil. (E Mrd V 73 (13))

521. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Leida on mind maal ja veel
ning tarvitakse maanteel.
Mõni püüab m'oga kalu,
mõni annab raual valu.
Vastus: Liiv, viil. (Leoke 4, 95 (7))

522. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind saan ei salli, vankrit pean kandma ja mõnel tunnikellal jõudu või abi andma. Kuid müürisepal olen tarvis üle kõige. Nüüd mõista sõber, ratas pole õige.
Vastus: Liiv, viil. (RKM I 9, 355 ja 370 (204))

523. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loed mind eest ehk tagantotsast,
leiad sa mind põllult, metsast.
Heinamaid ma ilustelen,
mesilindu meelitelen.
Vastus: Lill. (Ol. Lisa nr. 28 (1882) [lk-ta] ja nr. 29 (1882))

525. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks imeline elajas siin maa peal olen olemas,
kui kõva t mul taha sead, siis tütarlaps mind armastab,
kui pehme d-ga vahetad, siis kohe metsa lipsatan ja lauluga sind rõemustan.
Vastus: Lint ja lind. (H, Lank 65 (251))

526. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kas tunned Eesti naesterahvast,
ta elas end'sel ajal vahvast -
kell nime ühe tähega
võib linnu pääle kirjuta?
Vastus: Linda, lind. (Ol. Lisa nr. 24 (1882) [lk-ta] ja nr. 25 (1882) H.)

527. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaks esimest sul maitsvad head,
sest neid ka väga kalliks piad.
Mu kolmas on üks loomake,
kes õhus uidab alati,
kõik kolmest linnukene saab,
kes esimesi kokku a'ab.
Vastus: Mesi, mesilind. (Meelej. nr. 25 (1887) 199 ja nr. 26 (1887) 207)

528. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen väike elajas,
kel eluaeg on algamas.
Ja teine, see on elupaik,
kus südaöölgi pole vaik,
kui mõlemad nüüd ühte sead,
siis paiga nime juba tead.
Vastus: Tall, linn = Tallinn. (Lasteleht nr. 4 (1911) 63 A. Ploompuu)

529. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma liigun tuules nagu lind.
Üks ainus tiib mull ongi antud,
Kolm kaunist karva katvad mind,
Saan sagedaste meestest kantud.
Loe tagant: keel mul kanges väes
Teeb rõõmsaks südant kergeks jalga
Ma piiksun poisikeste käes,
Ei vanadgi mo mõju salga.
Vastus: Lipp, pill. (Meelej. Nr. 1 (1882) 16 ja nr. 4 (1881) 64)

530. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest näed mängimas
sa inimeste käes,
mu teine kõrgel lehvimas
on kange tuule väes.
Vastus: Pill : lipp. (Kündja nr. 38 (1883) 455 M.J.)

531. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Rõõmsa rahvakarja kõlal
kõigun kõrges õhu õlal,
sõnata keelel sealt kõnelen,
asju tähtsamaid avaldan.
Ehk küll seal mu hellad huuled
ikka rahust, rõõmust rääk'vad,
siiski sagedast' ka seisan
vainuväljal ja seal vaatan
meeste vere voolamista,
surma süles suikumista.
Näen, kuis päid seal niidetakse,
vägevaste võideldakse,
kuis seal kuulsad vahvad mehed
langevad maha nagu lehed.
Kui aga tagaspidi tahad
lugeda mind, siis sa leiad,
et ma lahke laste käes
elan, olen aus ja väes,
ja kevadel veel karjapoiss
seisab mul uhkest' otsa ees,
ma teen tal' rõõmu rohkeste
ja olen seltsiks sagedaste.
Mõista, mis see on?
Vastus: Lipp. (ER Kal. (1890) 102-103 ja (1890) 103)

532. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga tipus laulan kaunil kõlal,
tagurpidi lehvin hoone õlal.
Vastus: Pill, lipp. (Lasteleht nr. 1 (1903) 16)

533. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mul ihu on ja hingeke,
siis healt teen, kui mind kistakse,
kui ümber sead mind teiseti,
siis seltsi märgiks olen ma,
ei kuskilt riigist puudu ka.
Muu olla rahvas vannub end,
mind hoidma peavad, nii kui vend.
Vastus: Pill - lipp. (H, Lank 70 (281))

534. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma seisan sõaväe ees,
ja ümbrepöördult: olen pulmamees.
Vastus: Lipp - pill. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.6 ja 16 (21) J. Rootslane)

535. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma liigun tuules nagu lind.
Üks ainus tiib mull ongi antud.
Kolm kaunist karva katvad mind.
Saan sagedaste meestest kantud.
Loe tagant: keel mull kanges väes teeb rõemsaks südant kergeks jalga.
Ma piiksun poisikeste käes, ei vanadki mu mõju salga.
Vastus: Lipp - pill. (H II 36, 722 (i))

536. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga olin Taavital
suureks abiks häda-aal
e-ga leiad riidest mind,
kus ma soojast' katan sind.
Tahad mulle anda a:
pead pulmi pidama.
Vastus: l-ng (Is. Kal. (1881) Piirikivi)

537. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu käest saad sa õiged arved,
ma olen väiklane ning vaga.
Mu tublil teiselpoolel aga
on habe juus ning pääs tal sarved.
Me tee
käib üle vee.
Vastus: Lood, sikk = lootsik. (Lasteleht nr. 6 (1904) 96 Willi Andi)

540. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind himustab küll igamees,
et seisaksin just tema ees,
kuid kahju, sellesugust hääd
ees kätte saades suured vead.
Kell aga õnn on koju tõtnud,
mind oma näppu näha võtnud,
see leiab sagest kaunist rikkust,
mis siiski tihti annab ikkust.
Kui tagast loed, siis minuta
ei või sa ilmas elada,
mind tarvis on sul alati,
et kinnitaks sind uueste.
Mõista, mis see on?
Vastus: Loos ja sool. (E NS 41 ja 75 (13))

541. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui pungas paigal rohked rahad,
siis näitemüükidele tõtta.
Kui mõne asja võita tahad,
siis kohe minu endal võta.
Kui tagant ette loed tähed,
siis tunnevad mind sinu hambad,
mind Soomest toovad rannamehed,
mind söövad inimesed, lambad.
Vastus: Loos - sool. (Ol. Lisa nr. 5 (1882) [lk-ta] ja nr. 6 (1882))

542. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest, siis igamees
ihkub saaki minu sees.
Aga meheks saaja mees
seisab hirmul minu ees.
Loe mind tagast, toidu sees,
sööb mind isul igamees.
Vastus: Loos : sool. (Kas. Talur. Kal. (1884) 58)

543. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed, siis olen ma
ka päris kiviriigist
Kui tahad sööki valmista,
siis võtad minu liigist,
ja kui mind lued tagantpoolt,
siis olen paber mina,
ja iga noormees - tunneb hoolt -,
mind käega katsud sina.
Vastus: Sool, loos. (Meelej. nr. 37 (1886) 296 J.L.)

544. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind lued, siis igas ias
sa otsid õnne minu sees
ja siiski vahest mõni mees
ka seisab hirmul minu ees.
Lued tagant mind, siis minuta
ei toit sull taha maitseda.
Vastus: Loos - sool. (Virul. Lisa nr. 38 (1888) 608 ja nr. 42 (1888) 672 A. Müllerhoff)

545. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui eest mind loed: siis olen ma
ka päris kiviriigist.
Kui tahad sööki valmista,
siis võttad minu liigist.
Ja kui mind loed tagantpoolt,
siis olen paber mina,
siis iga noormees - tunned hoolt -,
mind käega katsud sina.
Vastus: Sool - loos. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.9 ja 16 (43) J. Leppik)

547. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma ole sul üts õnnetuuja, aga ka maitseluuja.
Ma olen sul üks õnnetooja, aga ka maitselooja.
Vastus: Tähendäs: luus ümberpöördült - suul. Tähendab: loos ümberpöördult - sool. (ERA II 180, 464 (116) )

548. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma vaevan ja rusun so rinda,
sa kisendad, karjud mu käes
Veel surreski nõuan sult hinda,
siis õhkad mu võitmata väes,
su rõemude karikasse
ma kibedat tilgutan
ja pigistan pisaratesse
su silmi, et põgeneb õnn.
Kui võtad mu pea, va, maha
ja paned asemel I,
ei enam siis piinata taha
sind iganes ialgi,
siis ihkad mu järele sa jänul
ja armastad hellaste mind,
ja saad sa mind omaks, siis tänul
on paisumas õnnes sul rind.
Vastus: Valu, ilu. (Vlg. Kal. (1906) 95-96)

550. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind riidest olla valmistud ja naese ees ma seisan,
kui tagurpidi pöörad mind, otsas on kõik asi.
Vastus: Põll - lõpp. (H, Lank 75 (300))

553. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Võta ühe Palastiinamaa linna nimest esimene silp ära ja ütle siis, missuguse vaga naese nime pühast kirjast järele jäädavad silbid tähendavad?
Vastus: Samaaria - Maaria. (Lindf. (1880) 59)

554. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimese silbiga
võid nähtusi nimeta,
mis loomad inimestega
küll võivad toimeta.
Mu teise silbiga võid sa
üht nime rääkida,
mis naisterahvastel
sa kuuled olema.
Ja mõlemate silbiga
võid taime tähenda,
mis kasvab soode sees
ja haljas elua'a.
Vastus: Samm, Mall, sammal. (Linda nr. 3 (1888) 105 ja nr. 4 (1888) 150 J. Leppik)

556. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimest piigake püüab ja hellaste armsamaks hüüab.
Ihatav igavaks jäeb, närtsima nägusam läeb.
Teine ei iiale naene ehk muidu küll rikas küll vaene.
Jürina saab sest Jüts, pannakse pähä tall müts.
Laulatust mõlemad püüdvad, sind saadikud sajale hüüdvad:
Esimest teisena näed, isegi ilule läed.
Vastus: Peig + mees. (Meelej. Nr. 4 (1881) 128 ja nr. 5 (1881) 160)

557. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind valmistakse õlest, puust,
võib-olla ka veel mõnest muust,
kaks esimest võid süia sa
ja viimsest maja ehita.
Mu perekond on karvane.
Sa hoia, ää neil' liiga tee!
Sa mesi määri huuldele
ja puust tee veike majake.
Vastus: Mesi + puu. (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)

558. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks ihuliige olen ma, must täitnud ilm end eluga.
Ma ikka seisan meestel ees, ka loomadel, kuid naha sees.
Ja mis veel keige suurem ime, must tunneb maitset kurt ja pime,
kui pruugib ta mind õigel maal, teen rõõmu talle igal aal.
Ma seisan neljast tähest koos ja isi kasvan samblasoos.
Mul ümber seisvad sirged puud. Ja isi olen all pool suud.
Kui teise tähe muudad sa A-ks ümber, kohe muutun ma asjaks,
mis just tanguna, sa vahest pruugid toiduks ka.
Vastus: Munn. (H II 36, 398 (3))

559. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Inimestel on ta ees, loomadel liha sees.
Vastus: Riist. (H II 36, 400 (66))

560. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest mind loed, siis mu järel kenastakse kehavarju mood. Tagant lugedes ma õitsen. Pärast musti marju kannan.
Vastus: Toomingas. (RKM II 264, 166 (4))

561. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Oh ma väeti, vilets, vaene,
eluõhtu kätte jõuab!
Mulle öeldaks: vana naene,
Liiva-Hannus saaki nõuab.
Pööra tähed eestpoolt taha:
parkal mulle peksa annab.
Kui ta võtab looma naha,
rangi abil haisu kannab.
Vastus: Moor - room. (Ol. Lisa nr. 6 (1882) [lk-ta] ja nr. 7 (1882))

563. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-d maitsevat saad põesa alt
ja talutuast veel elavalt,
kuid kui lääd viimast otsima,
siis U eest ennast hoia sa
E kannab koormaid palju siin
ja siiski see tal pole piin.
Vastus: m-ri (Kas Talur. Kal. (1888) 64 G.E.L.)

564. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: U on valvas vahimees,
E-l on ikka vesi sees,
A on armas noppijal,
Õ-ga ots on ligidal.
Vastus: Muri, meri, mari, mõri. (Kodu nr. 1 (1908) 31 ja nr. 2 (1908) 52)

565. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M mul ees ja s mul taga,
keskel mitu tähte aga.
Kasvan metsas puude all,
ilus ümarik kui pall.
Kui mind sagedasti näed,
siis sa moorameheks jääd.
Vastus: Mustikas. (Lugemist Lastele nr. 8 (12) (1938) 64)

567. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest on herral vaja,
mul rammus põld ja uhke maja.
Kui paned mulle otsa ta,
siis hakka aju vaevama.
Ehk kui sa jätkad otsa -tus,
siis on sull käes kavalus,
et lõppudega -ta ja -tus
ma olen nagu mõistatus.
Vastus: Mõis, mõista! Mõistus, mõistatus. (Ol. Lisa nr. 39 (1882) [lk-ta] ja nr. 40 (1882))

569. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Oma täie kujuga
murdma pead, sind panen ma.
Aga viskad välja "ta",
siis sul kerge arvata
kui veel "is" sul anda täib,
lennul tee mul metsa käib.
Vastus: Mõistatus, mõistus, mõtus. (Ronk nr. 26 (1926) 641 ja nr. 27 (1926) 665)

570. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mõistus on targal inimesel olemas, ja sinna vahele panna (ta) siis saab "Mõis-ta-tus".
Vastus: Mõistatus. (H, R 4, 103)

572. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: E on ilus, noor ja kena,
õ on õnnetu ja vana.
Vastus: n-id (Is. Kal. (1888) 106)

573. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Lue mind eest ehk tagantotsast,
ikka leiad sa mind metsast.
Täht mul ees ja v-ga vaheta,
siis asun klubis, kõrtsis ka.
Täht lõpul l-ga vaheta,
siis meistri käes mind leiad sa.
Lue taguspidi veel siis mind,
ma pesu juures aitan sind.
Vastus: Niin. (Ulak nr. 4 (1907) 32 ja nr. 5 (1907) 40 Excelsior)

575. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sügise ja kevade
tärkan mullast ülesse.
Annad mulle mullamaad,
siis must tublit toitu saad.
Kui mind tagupidi loed,
siis sa virkusriiki poed.
Vastus: Nisu : usin. (E Post. Nr. 21 (1881) 82 (Jututuba) ja nr. 22 (1881) 86)

576. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma põllumehel kallis anne,
maamulda mind ta siiski matab.
Tal minuga suur hoolekanne:
mind sagedast' umbrohi katab.
Kui tagant loed ette tähed,
siis laiska elu ümber muuda,
et sa, kui elu tee pääl lähed,
ei enam aega viita suuda.
Vastus: Nisu, usin. (Ol. Lisa nr. 12 (1882) [lk-ta] ja nr. 13 (1882))

579. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma tuntud olen heliriigis -
kas kurb ehk rõõmus minu käik.
Kui ilmun ma sääl õiges liigis,
siis laulul ikka iluläik.
Kui liigutan ma leinakeeli
nii õrnalt, kaebel, valuga,
siis vangistan ma sinu meeli -
sa kaebad ühes minuga.
Kui aga, sõber, vaevaks võttad
mind lõputähest lugeda -
veevalda minuga siis tõttad,
mind püügiriistaks pruugid sa...
Vastus: Toon - noot. (Linda nr. 40 (1899) 656 ja nr. 45 (1899) 736 Reinh. Kamsen)

581. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen sinu kuue ees ja tagant riistal augu sees.
Vastus: Nupp - punn. (RKM I 9, 351 ja 369 (183))

582. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma ümmargune olen
ja augud sees seisavad,
ma kimutan su kere,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis püssi külles seisan,
kui tik sees seisab.
Vastus: Nööp, pöön. (H, Lank 75 (299))

583. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui k mull' ette sead sa,
siis tähendan sull' hoonet ma
mind ilma selle täheta
võid sõjariistaks pidada.
Vastus: Koda, oda. (Lasteleht nr. 6 (1910) 96 ja nr. 7 (1910) 112)

585. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga iga hommiku
äratan sind ülesse:
ajan ära und ja ööd,
saadan valgust särale.
T-ga leiad sa mind laual,
vaigistada võin su isu:
ütle, kes siis olen ma,
mõista minu õiget sisu!
Vastus: Koit, toit. (Lasteleht nr. 2 (1903) 32 Reinhold Kamsen)

587. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen inime,
s-ga vaga loomake,
l-ga heljun karja seas,
r-ga seisan söögi reas,
m mind paneb palgele,
n teeb linnul' liikmekse.
Vastus: Kokk, sokk, lokk, rokk, mokk, nokk. (E Post. nr. 27 (1881) 106 (Jututuba) ja nr. 28 (1881) 110)

588. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga sandid, isandad
sagedast mind kannavad,
v-ga naised tallavad
käima mind, üht masinat.
Vastus: Tokk, vokk. (Meelej. nr. 26 (1886) 208 J. Leppik)

589. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga tarvitab mind vanaisa,
v-ga aga vanaema.
N-ga toitu nokib lind,
s-ga aga poksin sind.
R-ga hobune mind armastab.
K-ga toitu keegi valmistab.
Vastus: Tokk, vokk, nokk, sokk, rokk, kokk. (Ronk nr. 14 (1924) 336 ja nr. 15 (1924) 360)

590. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga lõnga valmistab,
k-ga toitu teeb,
l-ga kutsub lõunale,
s-ga jalas kantakse.
Vastus: Vokk, kokk, lokk, sokk. (LR nr. 5 (1937) 119)

591. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen arvusõna,
t-ga puistan silmi mina.
Vastus: Kolm, tolm. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144 E.G. Mikelsaar)

592. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kõige suurem loom mind omab
soojal maal, kus hääl ta kõmab.
T-ga kollitan sind kõikjal
häälel koledal ja võikal.
K-ga saab mind viimaks koer,
olgu vana ta või noor.
Vastus: Lont, tont, kont. (LM nr. 7 (1936) 56)

593. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind jahust valmistata,
ja tule peale panda,
sull söömaasjaks oln ma,
ei mõja mind ka pruugita,
kui k mult eest võtad sa,
ja j asemele sead,
ei enam toiduks ole hea,
vaid selle peale sa mind sea.
Vastus: Kook, jook. (H, Lank 71 (283))

594. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind saab valmistatud köökis,
enamist' ma viimne söökis.
Aga teises teenistuses
olen näha kõveruses.
Loe mind: üks ma eest kui tagast,
teha võid mind igast hagast.
L-e kui ka u-ega
ikka kõver olen ma,
j-ga mina joodan sind,
ütle nüüd sa üles mind.
Vastus: Kook, look, nook, jook. (Saarlane nr. 14 (1886) [lk-ta] ja nr. 22 (1886))

595. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L see sõidab sagedasti
hobusega mööda teed
k-ga kantaks usinasti
kaevu juurest kotta vett
pruuksid tad ka muistsed köögid,
mispeal keedeti kõik söögid
j on mõnus sellele,
kelle keel on janune?
Vastus: Look, kook, jook. (Kas. Talur. Kal. (1888) 63-64)

596. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk tagast sa,
Maitsev toidus olen ma.
Muudad aga mind sa vähe:
Kustutad mu algustähe,
Paned asemele j,
Siis su jänu kustutan,
Nõrka keha karastan.
Vastus: Kook, jook. (Lasteleht nr. 1 (1901) 16 J.L.)

597. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga sööd, j-ga jood, l-ga hobusega ühes tood.
Vastus: Kook, jook, look. (LR nr. 4 (1934) 96)

598. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga ma hoian sind sagedast süles,
h-ga teen virgaks, a'an vara su üles
n-ga on minu töö verine, kole
p-ga ma ialgi täielik pole
s-ga ma süües sull' jämedust annan,
k-ga su vaimule haridust kannan.
Vastus: Tool, hool, nool, pool, sool, kool. (E Post. Nr. 42 (1881) 166 (Jututuba) ja nr. 43 (1881) 170 K.P.)

599. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga olen virga oma,
k-ga teen sind targaks mina,
n-ga võin ka surma tuua,
p-ga võid must kangast luua,
s-ga toidul magu annan,
t-ga kukla peal sind kannan.
Vastus: Hool, kool, nool, pool, sool, tool. (Em Kal. (1882) 62, 63)

600. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga annan vaimuvalgust,
panen uuel elul algust
n-ga lendan nagu tuul,
nagu mõni püssikuul
p-ga kargan kangru käes,
siia-sinna suures väes
s-ga kinnitan su keha,
et sa rasket tööd võid teha
J-ga lasen puhata,
küll, ei enam juhata.
Vastus: Kool, nool, pool, sool, jool. (Is. Kal. (1882) 114)

601. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T peal väsimust sa puhkad,
k-ga endal teadust ihkad,
s-ga olen toidu sees,
P-ga kangurite käes?
Vastus: Tool, kool, sool, pool. (Vlg. Lisal. nr. 17 (1890) 136 ja nr. 18 (1890) 144)

604. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga rikkalt kasu kannan,
k-ga palju hääd sul annan,
n-ga surm mu kannul kõnnib,
p-ga kaks meid kokku sünnib,
s-ga teatud maitseaine,
t-ga pruugib mees kui naene,
v-ga õõtsun õhu rinnal,
liigun ka veel lätte pinnal.
Vastus: Hool. (Ulak nr. 10 (1908) 80 ja nr. 11 (1908) 88 V. Mölder)

605. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga toon ma palju kasu,
v-ga pole paigal asu
k-ga külastad mind tihti,
n-ga taban teatud sihti,
s-ga koht mul laual, pajas,
t-ga tuntud igas majas.
Vastus: Hool, vool, kool, nool, sool, tool. (LR nr. 9 (1937) 214)

607. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga elu lõpetan,
k-ga lapsi õpetan.
Vastus: Nool - kool. (Lasteleht nr. 3 (1910) 47 ja nr. 4 (1910) 63 M. Einer)

608. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga lapsi õpetan,
n-ga elu lõpetan.
Vastus: Kool, nool. (Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144)

609. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga olen istetaks,
p-ga ikka kangakoeks.
Vastus: Tool, pool. (Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144)

610. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga on mul lapsed sees,
v-ga hoogsalt liigun vees,
t-ga istekoha annan,
n-ga ohtu kaasas kannan.
Vastus: Kool, vool, tool, nool. (Täheke nr. 3 (1970) 16)

611. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K - jagab tarkust ilmale,
h - tuluks kõigi rahvale,
n - õhus lendab linnuna,
v - veereb meie pinnalal,
t - tihti kaub sinu keha,
s - sööki maitsvaks võib teha?
Vastus: Kool, hool, nool, vool, tool, sool. (ERA II 110, 164 (5-10))

612. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga olen rahva käes
mõõduks mitme tarbeväes
r-ga olen üsna must,
otsin tihti ahjuust
h-ga pole magus ma,
hoia, et mind ei tunda saa!
Vastus: Toop, roop, hoop. (Ol. Lisa nr. 20 (1882) [lk-ta] ja nr. 22 (1882) K.M.)

613. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L on noore neiu ees,
m pole neiu ega mees,
n on vähe päivi näind,
v-s on mees ja hobu käind,
k on kirikus ja puus
ning piimast saadud sinu suus?
Vastus: Loor, moor, noor, voor, koor. (Meelej. nr. 8 (1880) 255 ja nr. 9 (1880) 288 F.E.)

614. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eesti hobuserakendusel vajalik, loed tagant: naine, kellel iga pikk.
Vastus: Room, moor. (Ronk nr. 28 (1924) 680 ja nr. 29 (1924) 704 W.M.)

615. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga tarvitab mind talumees,
n-ga olen pillimehel ees.
Vastus: Koot - noot. (Lasteleht [nr. 10] (1909) 159)

616. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga kala püüan ja ka laulma hüüan, k-ga vilja peksan ma, "jalaks" peetakse mind ka.
Vastus: Noot, koot. (LR nr. 4 (1934) 96)

617. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga kargan puude pinnal,
s-ga kasvan põllu rinnal.
Vastus: Orav, oras. (Lasteleht nr. 10 (1906) 160 ja nr. 11 (1906) 176)

619. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga tulen suurest suust,
p-ga olen märg ja must.
Võtad need tähed mult riisuda,
olen su alandlik teenija.
Vastus: Lori, pori, ori. (Lasteleht [nr. 11] (1909) 191 Willi Andi)

620. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: O-ga olen sunni all,
annan käsu iket
p ees, siis maas lasumas,
käigule teen riket.
L ees, laial liikumas
olen rahva keskel,
kannad mind sa ikka suus,
jutulõng sus keskel.
Paned t sa minu ette,
kihelkonnaks muudan.
Rahvast toita rohkesti
oma pinnal suudan?
Vastus: Ori, pori, lori, Tori. (Linda nr. 48 (1899) 784 ja nr. 2 (1900) 32 Reinh. Kamsen)

622. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga on mul terav hammas,
l-ga olen soolasammas,
k-ga keegi mind ei taha, kui mu sees ei ole raha,
n-ga olen jäänus puust,
o-ga hirmuhüüde suust
Toom sul, metsas tulles vastu,
p-ga aga julgest' astu
minu juure, sest mu sees leiad pudru iga mees.
Vastus: Rott, lott, kott, nott, ott, pott. (LR nr. 5 (1934) 120)

623. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga lõhun k ma ära,
kui on k sees viljatera.
Vastus: Kott, rott. (E Post. nr. 39 (1881) 154 (Jututuba) ja nr. 40 (1881) 158)

624. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kõnnin kahe jalaga,
kes teab mu nime nimeta?
Ma k-ga vaevan reisimeest
ja aitan ka, kui võtta seest.
Ka l-ga kalkun kannab mind,
ja r-ga tülitan ma sind.
P-ga ma mitmes seisuses,
küll auta ja au sees.
Mind tarvitab siis kirjanik,
tall' olen üsna tarvilik.
Kui vastuksi mind loeb ta,
siis oma kübar olen ma.
Vastus: Ott, kott, lott, rott, pott. (Saarlane nr. 1 (1886) [lk-ta])

625. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga vilja hoian ma,
sagedast vast muud veel ka
s-ga jälle näed mind sa
loome küljes olema
p-ga seisan akna peal,
kena taim mul sees on seal?
Vastus: Kott, sott, pott. (Meelej. nr. 30 (1886) 240 J.L.)

626. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mul ees on
k - siis minus jahu hoia sa,
p - ka vett võid sisse valada,
r - su jahunõusse augu teen,
n - vees vettisin, peal kasvab seen.
Vastus: Kott, pott, rott, nott. (Täheke nr. 5 (1970) 16)

627. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest võid näha sa,
kui põllu pääl mind puruks rusud,
ka kasu sulle saadan ma,
kui sa mu kätte raha usud.
Mu teist ei salli aidamees,
ei ta mind iial näha taha,
sest tema viljasalve sees
teen mina väga palju raha.
Kõik koos ei tahaks sina mind,
et ma sull häda kätte kannaks,
sest vaeseks tunnistan ma sind,
uks lukku, pitsat pääle pannaks.
Vastus: Pank + rott. (Is. Kal. (1882) 115)

628. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Millise kardetava sõna saame, kui rahaasutuse ja ühe närija looma nimed koos nimetame?
Vastus: Pankrott. (Ronk nr. 9 (1924) 216 ja nr. 10 (1924) 240)

629. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Õ-ga elan metsa sees,
u-ga auran laual ees.
Vastus: Põder, puder. (Lasteleht nr. 10 (1910) 160 ja nr. 11, 12 (1910) 192)

631. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ah mind rehe alla a'ab,
uh, siis minult marju saab.
Vastus: P-hm (E Post. nr. 51 (1881) 201 (Jututuba))

632. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen meestel armas,
k-ga sõjaväljal kärmas,
m-ga toiduks olen ma,
n-ga mind ei taheta.
Vastus: Piip, piik, piim, piin. (Lasteleht nr. 10 (1906) 160 ja nr. 11 (1906) 176)

634. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest või loe mind tagant,
ikka olen vanamehe parim sõber.
Vastus: Piip. (RKM II 49, 66 (149))

635. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Loe mind eest ehk takkaotsast, üks ma olen ikka puhas?
Vastus: Piip. (H II 18, 819 (67))

638. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Õhk ahjus, korsten mehe ammaste vahel.
Vastus: - (RKM II 266, 221 (35))

639. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma veike sõna olen,
ei, mitte üsna tühjake
sest hoopis enam olen
kui see, mis kutsud: lühike.
Vastus: Pikk. (H II 21, 820 (246:2))

641. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen linnukene,
kes laulab väga kenasti.
Kui loojas päikene
ja vaikne õhturahu käes.
Vastus: Ööpik. (H II 21, 820 (246 (3)))

645. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I küll oli muistsel ajal
hästi suures aus ja väes,
nüüd on teda meie rajal
ainult karjapoiste käes.
Aga õ on naiste asi,
mida mina siin ei sasi.
Vastus: p-ll. (Is. Kal. (1888))

647. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen aus ja õige mees,
kus kallis vara seisab sees
kui tagant loed, siis minuga
küll vett ja kalja kannad sa.
Vastus: Poot. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) lk-ta ja 74/4/)

649. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Eest olen aus ja õige mees,
kus palju vara seisab sees.
Kui tagant loed: vaat imet näe,
sa annad suud mul iga päe.
Vastus: Pood, toop. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.6 ja 16 (24) P. Rootslane)

650. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma puust tehtud riistuke,
mind mitme poole kistakse,
kui tagurpidi loed mind veel,
siis tütarlapsel uhkust teen.
Vastus: Pot, top. (H, Lank 68 (272))

651. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind olla loodud ilmale,
et abiks ma saan teisele,
ma kõikse armsam ilma sees,
sull seisangi uneski silma ees,
mind tagurpidi pöörad sa,
ja u must välja võtad eest,
p k-ga vahetad, siis võeras rahvas olen ma,
ei silma all mind salli sa.
Vastus: Pruut. (H, Lank 70/1 (282))

652. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ü-ga olen kütijal,
a-ga kaasas reisijal.
Vastus: Püss, pass. (Meelej. nr. 25 (1887) 199 ja nr. 26 (1887) 207)

653. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Oi ei olegi veel mees,
ü-l on tinatükka sees.
Vastus: P-ss (Is. Kal. (1888) 106)

654. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui võtad mul pää otsast, tule hobese sälläst ja lää - naiste kintse vahele.
Kui võtad mul pea otsast, tulen hobuse seljast ja lähen naiste kintsude vahele.
Vastus: Tähendäs: püts ja puts (käsitsi kirjutaden kats i-d ilma pääta moodustase u-tähe.) Tähendab: püts ja puts (käsitsi kirjutades kaks i-d ilma peata moodustavad u-tähe.) (ERA II 180, 465 (128))

655. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind pruugid levakõrvaseks ja tühjal kõhul kiidad hääks.
Mind valmistakse lihaga ja sagedast ka piimaga.
Ma rikka laual mitmest kogu segatud ja vaese rahval ainult kolmest valmistud.
Ka tagaspidi lugedes ei väsi ma sind teenides.
Sest mitmes paikas Eestimaal teen mõnda asja mehe käel.
Ja sagedast teen mõne elul teravust,
sest pistel avaldan ma kibedust.
Kuid hoopis ilma muutmata saan meiste sugus elama.
Ja tunnen omast meelest end, et olen loodud luule vend.
Kuid selle läbi rahval tundmata, et jäänd vähe haridusega.
Vastus: Supp, puss. (ERA II 187, 406/7 (176))

656. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen toiduks kõigile, kes valmistab mind holste,
mind tagurpidi lugedes näed tarberiista sugudes,
mind tarvitavad iga mees küll puusepp, tisler, ammetmees.
Vastus: Sup, pus. (H, Lank 69 (278))

657. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest saad sina näha,
kui lähed metsa kõndima
mu tõine katab sinu keha
ka suvel sooja ilmaga
nad ühtekokku sinule
on vaikseks voodiks viimate.
Vastus: Puu, särk, puusärk. (Ol. Lisa nr. 40 (1882) [lk-ta] ja nr. 41 (1882) J.T.)

658. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene haljas arus,
ta kasvab pikaks, jämedaks
mu teine Virus kui ka Võrus
on sulle ihu varjajaks.
Ja ühtekokku olen voodi mina,
kus ilmakärast eemal hingad sina.
Vastus: Puu, särk, puusärk. (Meelej. nr. 3 (1887) 23 ja nr. 4 (1887) 32 J.L.)

659. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kuulda on see imelik,
et mu süda sama pikk.
Vastus: - (Ronk nr. 42 (1925) ja nr. 43 (1925) 1032)

660. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Nagu isegi:
Lapsena mind omaks saad
Järjekindlalt tarvitad
Eluotsani:
Kokku kaks: ei pääse sest
Et mind kätest võõrastest
Esimesest tehakse
Lõpuks meile kõigile.
Vastus: Puu - särk = puusärk. (Ronk nr. 42 (1925) 1008 ja nr. 43 (1925) 1032)

662. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma lõpu a-ta asun puul,
kui imeilus, maitsev kuul
mind jõulul juhtud nägema,
kuldkuuel kuusel kõlkuma.
Ma teiseks tähtjas, tuttav taim,
Kui elan ehtes, virgub vaim.
Kord lehkan, lõhnan õue ees,
kord sooja annan ahju sees.
Kui a-ga, mis sa põlgasid,
kaks silpi sõnaks sidusid,
siis olen aias viljapuu,
mis kalliks kiidab sinu suu.
Vastus: Õun, puu, õunapuu. (Lasteleht nr. 8 (1903) 128)

665. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimene on täis rohket õnnistust,
ei leia aga meeste poolt suurt armastust,
mu teine katab kaunilt meeste sugu,
kuid naisterahvas piab ta'st vähe lugu.
Koos olles mässul taeva poole tungime
ja hirmust nuhtlust sealt siis alla saadame.
Vastus: Vesipüks. (Virul. Lisa nr. 19 (1888) 303 ja nr. 22 (1888) 351 J. Järv)

666. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Poolsaar olen Lõunameres,
kus usk tõusis võidul veres
Keskel neljatäheline
kannab püha seisus' nime
algustäht veel lühenda,
siis ma hädas aitaja.
Vastus: Arabia - rabi - abi. (Virmal. Lisa nr. 12 (1890) 192 ja nr. 13 (1890) 208)

667. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma ei tii küll ratu, kuid kui sa käänät indä mu pääl ümbre,
olet siski nigu allika man, kost võit juvva saia
käänat ümbre, võit edesi minnä.
Ma ei tee küll radu, kuid kui sa keerad enese mu peal ümber,
oled siiski nagu allika juures, kust võid juua saada
keerad ümber, võid edasi minna.
Vastus: Tähendäs: utar (ümbre käänden) ratu. Tähendab: udar (ümber keerates) radu. (ERA II 180, 463 (112))

670. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Maapõuest toodaks esimest,
et siin ta orjaks inimest:
sest kuningas kui kerjaja
ei saa siin läbi temata.
Teist tehakse maapinnale
ja märgitakse meresse.
Kes tahab ilmas reisida,
ei temata see korda saa.
Kaht kokku hobu õnnistab
ja tänuga tast tunnistab,
et see ta koormat kergitab
ja tema käiku lühendab.
Vastus: Raud + tee. (Is. Kal. (1888) 105)

671. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Esimene pool on kõva ja raske,
teise pääl kõnnib nii joodik kui karske,
kokku neid liites ta võimaldab alati
liikuda kiirelt ja odavalt, hästi?
Vastus: Raudtee. (ERA II 257, 459 (198))

672. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ei, esiteks ta pole ime,
mis sulle suutu tundmata
sa leiad temas mehenime,
mis paljalt nelja tähega.
Ta teiseks vähe imevärki,
ei eesti keelel tundmata,
kui tahad teda ülesmärki,
veel nelja tähte pruugid sa.
Ja kolmandaks pead teadma sina,
ta tuttav eesti rahvamees,
kes elab siiski, kui ju lina
katnud kalmu sees.
[viimase rea algus on koopial ära jäänud]
Vastus: Rein - vald. (Linda nr. 6 (1888) 244 ja nr. 7 (1888) (A) )

673. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: E-ga mind on suve a'al
tarvis hädast heinamaal.
A-ga leida kõigis ilmas,
olen armas iga silmas
Ma võin au ja hiilgust anda
ja sind rõõmu seltsi kanda.
Paned lõputäheks u,
siis ju vaikib sinu suu.
Vastus: Reha, raha, rahu. (Sak. Lisa nr. 38 (1894) 304 ja nr. 39 (1894) 312 M. Juurik)

675. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga olen osa sind,
tundmus tärkab mu seest,
a-ga olen liivane pind,
leiad mind merede eest?
Vastus: Rind, rand. (Meelej. nr. 2 (1887) 15 ja nr. 3 (1887) 23 J.L.)

676. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan toas ja õues,
sull iluehteks olen,
ja oma õitsva lõhnaga sull aknate peal haljendan,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis härja külles seisan ja suguriistaks olen.
Vastus: Roos, soor (härja). (H, Lank 73 (290) )

678. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mu lõpul seisab k,
siis mind kasuks arvad sa.
Seisab sääl mul aga n,
jääl ja lumel libisen.
Seisab r, siis paadiga
võid mu poole purjeta'.
G - siis on mul hambad suus,
nii et hirm on luus ja puus!
Vastus: saa- (Gr. KmKr 61)

679. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind vesi võtab piirata.
Suil ehin ennast lehtega.
Kui rahvusnimest mulle ka,
kaks viimast silpi jätkad sa,
siis olen ma su silma ees,
ehk sagedast' su mõtetes,
ja palju ei või vabanda,
ehk oled isegi - see ka.
Vastus: Saar. Saar = (saarepuu). Ajaleht "Saarlane", saarlane = saare elanik. (Saarl. nr. 1 (1887) [lk-ta] ja nr. 2 (1887))

683. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kõige suurema maailma liivakõrbe nime keskmine silp võta ära ja ütle siis, missuguse Vanas Testamendis ettetuleva naesterahva nime järele jäädavad silbid vana kirjutuse viisi järele tähendavad?
Vastus: Sahaara - Saara. (Lindf. (1880) 60)

684. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind laulus kiidab sinu suu,
ma kanast kasvand kaunis neiu.
Mul käisid kosjas päike, kuu,
ja tähtepoeg on minu peiu.
Nüüd viimne tähtist maha löö,
siis piiblis lehekülgi täidan.
Kui laululõngast loodud töö
sull' lauldes lõbu üles näidan.
Kui viimse hüüu ümber säed,
siis Juudamaale käsin minna,
kus kaugelt minu kohta näed,
kui tõttad vana rahulinna.
Vastus: Salme. (Meelej. nr. 3 (1881) 96 ja nr. 4 (1881) 128)

685. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Vanast mina virgusin,
täheneiuks sirgusin.
Võtad ära viimse tähe:
ei siis laulust mina lähe.
Vastus: Salme, salm. (Ol. Lisa nr. 34 (1882) [lk-ta] ja nr. 35 (1882))

687. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mul ütskõik, määndse otsa käänät, saisa iks pistü.
Mul ükskõik, missuguse otsa keerad, seisan ikka püsti.
Vastus: Tähendäs: sammas (sõna is ütesugune: loe iist vai takast).
Tähendab: sammas (sõna ikka ühesugune: loe eest või tagant). (ERA II 180, 456 (39))

689. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga arvu tähendan,
õ-ga rahvast vähendan.
ü-ga olen elamas
põuepõhjas sügavas.
Vastus: - (Rahva Lõbul. nr. 12 (1901) 56 Sulev)

691. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga lapsed maal mind ootvad,
kui nad isa linnast lootvad
u-ga annan kenad päevad,
kus su silmad rõõmu näevad,
ü-ga teenin nuhtlust ikka,
toon sull' karistuse rikka.
Vastus: s-i (Is. Kal. (1882) 114)

695. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Viiendas arvus olen number,
pöörad mind ümber, siis leiad veskilt?
Vastus: Viis - siiv. (H IV 8, 399 (56))

696. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kas tunned ühte muna,
mis kallim on kui kuld,
kell' kautuse läbi,
sul kõik on must kui muld.
Ka on ta üks tark maaler,
kell sarnast nähtagi,
kõik, mis on tema maalind,
see sarnast tehtagi.
Ei ole tarvis värvi,
ei pinselt sellel töös,
kõik sünnib aina päiksest
ja kaub pimes öös.
See muna peitus peetud,
on kauni kamre sees,
et paha saaks tast hoitud.
Kui vari tal on ees.
Vastus: Silmamuna. (E NS 37 ja 75 (6))

697. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: D-ga aitab üle veest,
k-ga elab merevees.
M-ga kannab prille ees,
p-ga peitub sõna sees,
t-ga teenib ärimeest.
Vastus: Sild, silk, silp, silt. (Ajusportlane nr. 3 (1933) 13 ja nr. 5 (1933) 15)

698. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan sinu külles,
sull toidust annan siis,
kui sa veel veiki oled,
kui tagurpidi pöörad,
mind killegel ei kõlba mind.
Vastus: Tiss : sitt. (H, Lank 74/5 (298))

699. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga viin sind jõest üle,
õ-ga mõõdan sinu süle.
Vastus: s-ld (Gr. KmKr 62 )

700. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ä-ga olen kõrvi sugu,
u-ga luiskan luulelugu,
e-ga elavate kehas,
ü-ga ülemkoht mul köhas,
õ-ga iluehtes nähaks', Ehk ka mõnes riistas tehaks.
Vastus: Sälg, sulg, selg, sülg, sõlg. (O. Lisa nr. 24 (1883) [lk-ta] ja nr. 25 (1883))

701. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Õ mind paneb neiu rinda
Eesti ehteks hiilgama
ü mull' alandab mu hinda,
teeb mind halvaks armuta
u mull' annab tõbe nime
sakalaste radadel
e teeb tubliks, nii et ime,
kange olen sadadel,
ä-ga võid sa ratsa sõita,
väikest koormat vedada
u-ga võid sa palju võita,
võid ka palju kaota'.
Vastus: s-lg (Gr. KmKr61)

704. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen ikka augu ees,
kust sisse läheb õige mees.
Säed aga keskmist tähte taha,
siis usud mind, ma hää ehk paha.
Säed nüüd veel viimist algusse,
siis katteks sinu jalgele.
Vastus: Uks, usk, suk. (Ol. Lisa nr. 47 (1882) [lk-ta] ja nr. 48 (1882))

706. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Seni kui jagad mul tõsilist nime,
vanadus tundmata, võeras mul on.
Kui seda muudad sa, usk'mata ime,
kaub mult kevadin' kaunistus' õnn.
Armastus' asemel põlgamin' astub,
Hoolimat' järgeste ümber m'ug käid,
Kunni mu vaevalin' elu kord kustub,
Kellel küll algus veel oli täis päävasi häid.
Pöörad mind ümber, siis kõigidel leiad
Olemast mind, kell elu on sees.
Kus m'ust on puudus, sääl paistavad hauad
Kiikumas kirgeste silmade ees.
Alati olen ma ametis tegev,
Üksi siis mitte kui uinutab öö,
Sagedast' olen ka otsata vägev,
Suur on mu näituse põhjendust' töö.
Järgeste olen truu abimees,
Et sa ei pöörle' saa häda sees.
Mõista, mis see on?
Vastus: Uus ja suu. (E NS 34 ja 75 (3))

707. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma osaks antud igal loomal,
mind teiseks hüüab lind,
ma sulle abiks söömal, joomal,
pruut-peigmees annab mind.
Kui tähti ümber pöörda jõuad,
siis vana lõppu näen.
Mind omaks tihti püüda nõuad,
ehk küll ma vanaks läen.
Vastus: Suu - uus. (Kasuline Talurahva Kalender (1883) 52 (2))

709. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu abil targad teevad tööd,
mind tarvitad sa siis, kui sööd,
kui tagant loed mind, pole ma
saan'd kaua ilmas elada.
Vastus: Suu - uus. (Lasteleht nr. [8] (1908) 128 ja nr. [9] (1908) 144 J. Leppik)

710. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma sinu külles elan,
su kaasas käja püian,
mind tarvitad sa igal pool,
kui asju toimetad,
ma võtan vastu toidust sull,
mis elu kinnitab,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis esimest kord näed,
et olen hoopis teine,
see tuleb nüid sull' meele.
Vastus: Suu, uus. (H, Lank 72 (286))

711. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga ehitad mind majaks,
u-ga kiidad rikkaks ajaks.
Vastus: s-vi (Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi)

712. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Tead sa üht aasa, kus veel söövad
nii tuhanded küll lammastest,
kus nemad kenast lusti löövad,
ja endid ellalt rõõmust'vad.
Üks karjane neil hoidjaks antud,
kes seista võta iialgi,
sest tal on koormaks pääle pantud
nei keskel kõndi alati.
Ei ole ta veel vaenlast näinud,
kes riisma oleks karja tulnd,
kõik pahata on mööda läinud,
ja kari ikka terve olnd.
Mõista, mis see on?
Vastus: Taevas. (E NS 36 ja 75 (5))

714. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Annan sulle mõistatuse,
nagu mahe imestuse.
Suudad ära arvata,
osav pää siis oled sa.
T mul ees ja s on taga.
R ja k on keskel aga.
Kui mind püüad, taga nõuad
ja kord kätte saada jõuad,
siis sind aitan igal ajal,
igas hädas, igal rajal,
nii et hästi läbi saad
leiad rahu, õnnemaad,
saadad muile hingevalgust,
et näeks õige elu algust.
Vastus: Tarkus. (Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 J. Leidin)

716. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Jõulupühil maal ja linnas
olen igal ühel hinnas.
Esimese liikmega.
Lõpu-liiget küllalt ka.
Küpsetad ja keedad sa,
siiski söögiks sündmata.
Vastus: Vorsti-tikk. (Virul. Lisa nr. 15 (1888) 235 ja nr. 19 (1888) 303)

717. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen vana aitaja ja noore ilu näitaja
käin kindrali ja krahvi käes
vahest kiigun karjamaal, vahest liigun lainte pääl,
jõululaupäeval olen sinulgi ees,
olen toiduks vaagna sees.
Vastus: Vorstitikk. (ERA II 222, 494/5 (40))

719. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga kõnnin linaga käsikäes
ä-ga sõidan ühkesti ja suures väes.
E-ga olen truuüks sõbraks sul ööl
i-ga abiks tulevõtmise tööl
u-ga õhtul vaevan sagedast' sind,
ü-ga iial tervet ei näe sa mind.
Vastus: Takk, täkk, tekk, tikk, tukk, tükk. (Is. Kal. (1880-1881) 83 ja (1881) 85)

720. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga nõuan kasukat,
ü-ga kohtumõistijat,
u-ga olen valgustaja,
hoia mu eest oma maja!
Vastus: Tali - tüli - tuli. (Is. Kal. (1881-1882) 76 (Piirikivi))

722. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ä-d ootab iga mees,
kes vähe hääd on teinud,
a-d tütarlaps,
kui tall kakskümmend ligi läinud.
Vastus: t-nu (Is. Kal. (1885) 110)

723. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L iste ajaks toodakse
ja p seest kalja joodakse.
Vastus: too- (Is. Kal. (1888) 106)

724. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui sa seadad l mu taha,
toeta mu peale maha.
p-d sa leiad majast, poodist
kaalude seast, igast moodist,
aga n mu taha lisa,
siis teen muusikaga kisa,
ja kui s mu taga teada,
võid mis tahad sisse seada.
Vastus: too- (Kaja nr. 15 (1910) 60 G. Kajak)

725. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Üks kallis asi olen ilmas ja ikka armas meeste silmas.
Ma olen ka just prao nägu. Mu metsa jooksvad loomad pagu.
Ma ikka seisan allpool ihu. Võib täiest katta mind ka pihu.
Mu põhjast vahest allik keeb, mis minu ümber metsa teeb.
Kui teise tähe muudad mul a-ks ümber,
kohe seisab sul üks riist vist ees,
kust kohvi jood ja seega endal rasva tood.
Ja peale selle on mul au,
kui elan, ei siis rahvas kau,
kuid pean ma siis endaga, ka naksu lüia laskema.
Vastus: Tuss. (H II 36, 398 (4))

728. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui t on nimel alguses,
siis oled ise minu sees
kui selle ära võtad sa,
siis toiduks sulle olen ma.
Vastus: Tuba, uba. (Lasteleht nr. 6 (1910) 96 ja nr. 7 (1910) 112)

729. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu eest antud palju raha:
nagu visatud kõik maha.
Kustub lõputäht mult ära:
varjan sind ja sinu vara.
Kaob algustäht veel minult:
söögiisu soovin sinult.
Vastus: Tubak, tuba, uba. (Lasteleht nr. 7 (1903) 112)

730. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: "Oma tuba, oma luba",
seda tead ammu juba.
Ütle, kuidas nagu nõid,
tuba, luba keeta võid?
Vastus: Algustähed t ning l tulevad maha kustutada. (Lasteleht nr. 7 (1905) 112)

731. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma kasvan üles mulla sees,
mind külvab maha iga mees,
pea toidust annan rohkest sull,
kui tarvita tahad mind,
kui t mulle ette sead,
siis hoopis teine kui mind pead,
ma eluasemeks sull hea,
kus perega võid olla.
Vastus: Uba, tuba. (H, Lank 71/2 (285))

736. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Metsad, orud ära matan, silmapiiri kinni katan,
olen paks ja langen maha, siis sa loodad heina teha,
tõusen üles kõrgemale, toon sul vihma ligemale.
Vastus: Udu. (RKM, Raidla 406)

737. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu isa nimi kange külm,
mu ema nimi soe ilm,
kord olen paks, kord õhuke,
kord suitsu, pilve sarnane.
Ei keegi kinni pidada
mind ialgi või kätega.
Kas loed mind takka ehk ka eest,
ma ikka kiusan meremeest. T.P.
Vastus: Udu. (Kündja nr. 39 (1883) 467)

738. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ei ialgi sa kätega
mind keeki kinni pidada.
Kord olen paks, kord õhuke,
kord suitsupilvesarnane.
Loe tagant mind ehk otse eest,
ma ikka kiusan meremeest.
Vastus: Udu. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.14 ja 16 (63) J.A.W.)

739. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga sulan suus sul ära,
t-ga teen ma kanakuudis kära.
Vastus: Suhkur, tuhkur. (Lasteleht nr. 11 (1902) 176 ja nr. 12 (1902) 192 Willi Andi)

740. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga mõllan külmal aal,
l-ga helgin heinamaal.
Vastus: Tuisk, luisk. (E Post. nr. 3 (1881) 10 (Jututuba) ja nr. 4 (1881) 14)

741. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kena lind,
s-ga jalas kannad mind,
l-ga olen uksel ees, t-ga põlen ahju sees.
Mõtle rohkem, kanna hoolt,
loe mind veel takkapoolt:
k-ga ikka linnuks jään,
väga vara virgaks lään,
s-ga seisan lausetes
kohta taga küsides,
l-ga lendan õhu teel,
kurjust täis on minu meel.
Vastus: -ukk (Is. Kal. (1881-1882) 75 ja (1882) 120 (6))

742. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga olen tunnismees,
et veel tuiskab õue sees,
n-ga olen lapse käes,
kes mind vaevab rõõmu väes.
K mull hüüab: "Ärkage,
koiduvalgust märkage!"
Vastus: Sukk, nukk, kukk. (Ol. Lisa nr. 46 (1883) [lk-ta] ja nr. 52 (1883))

743. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen troonikandja,
s-ga sulle soojaandja,
l-ga varanduse ees
kõige vaiksem vahimees.
Vastus: Kukk, sukk, lukk. (Sak. Lisa nr. 41 (1894) 328 ja nr. 44 (1894) 352)

744. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga nimetan sull' vahti
valvast, ilma kuulutajat
l-ga ilmas põle lahti,
mis kelmi eest sa varjul hoiad.
P-ga käib ta karja peaks,
enam ma ei nimeta.
S-ga? Kes seda ei teaks,
kui kenast jalga soendab.
T-ga tulel' roaks olen
vägise ma peale tulen,
kui ka ise seda olen.
Puid ma mitu kasvatan
vahest õnne kuulutan
peas tihti mitmel seisan.
Vastus: Kuk, luk, puk, suk, tuk. (Gressel (1887) 64)

745. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kodulind,
l-ga kaitsen öösi sind,
s-ga kannad jalas mind,
n-ga mängida ma suudan,
t-ga ennast tuhaks muudan.
Vastus: Kukk, lukk, sukk, nukk, tukk. (Lasteleht nr. 7 (1902) 16 ja nr. 2 (1902) 32 Willi Andi)

746. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sa sead ukse ette mind
ning vankumata varjan sind.
Kuid tagurpidi surman ma
su kanad, kuulsa kuke ka.
Vastus: Lukk, kukk. (Lasteleht nr. 1 (1903) 16)

747. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga äratan sind hommikul,
l-ga hoian ukse sul',
p-ga isteks olen ma,
s-ga jalavarjuksa.
Vastus: Kukk, lukk, pukk, sukk. (Lasteleht nr. 12 (1906) 192 ja nr. 1 (1907) 16)

748. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga paned jalga endale,
k-ga kellaks talurahvale.
Vastus: Sukk, kukk. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)

749. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kodulind,
s-ga jalga paned mind,
l-ga kaitsen varga eest,
t-ga süütan maja seest.
Vastus: Kukk, sukk, lukk, tukk. (Ronk nr. 36 (1924) 872 ja nr. 37 (1924) 895)

750. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga äratan sind hommikul,
l-ga hoian ukse sul,
p-ga isteks olen ma,
s-ga jalavarjuksa.
Vastus: Kukk, lukk, pukk, sukk. (Meos KÕ 38)

751. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-na olen kanade juures,
p-na olen voorimehe vankris,
l-na olen ukse sees,
s-na olen inimese jalas.
Vastus: -ukk (LR nr. 10 (1933))

752. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga sobin uksele,
s-ga kõlban jalale,
t-ga must või punane,
k-ga laulan koidule.
Vastus: Lukk, sukk, tukk, kukk. (LR nr. 1 (1934) 24)

753. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga soojendan su jalga,
l-ga eemal' hoian varga,
k-ga laulan hommikul,
t-ga ripun otsmikul.
Vastus: -ukk (Täheke nr. 2 (1972) 16)

754. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui k mu esimene häälik,
siis olen väga uhke päälik.
Mul julge kõnnak, tore kuju,
tugev hääl ning hää tuju.
Kui ka asemele panna l,
siis olen tarviline nagu kell.
Ma kaitsen hoolsaid inimesi,
et vargad ei viiks varandusi.
Mind kantaks linnas ja ka maal,
nii külmal kui ka soojal a'al.
Mind suvel siiski mõni põlgab
mu nimi aga s-ga algab.
Kui n-ga alustad mu nime
ja kingid Mannil' mu, oh ime -
kuis särama loob tema silm,
kui oleks päikest täis maailm.
Vastus: Kukk, lukk, sukk, nukk. (ERA II 118, 379 (1))

756. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga pead kalliks mind,
m-ga viimaks katan sind.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (1) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 Mõisa poiss (Vaata koolm. käsiraamat!))

757. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui kalli kaubaga mind vahetaks',
siis saan ma k-ga nii kui kuningaks,
ja igamees mind ikka himustab,
ent nõukas mees, kes minu kätte saab?
Ma m-ga olen "emaks" miljonitele,
neid toidan, katan mina hellaste,
ja tuleb kätte õnnis õhtuke:
neid oma hõlma võtan armsaste.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (2) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

758. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga kevade kenaste lehib,
k-ga peiusid, neiusid ehib.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (3) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

759. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen kallis asi:
minust raha valatakse,
õigust ära salatakse,
sest sa temast kaugel - kasi!
M-ga olen sinu "ema":
Sulle mina toidust annan
ja sind omal kuklal kannan,
sest on vistist mõista tema.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (4) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

760. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui m mul ees,
siis minu sees
võib taimekene kasva rõõmuga.
On aga k,
siis minuga
sa külluses võid uhkest' elada.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (5) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 Jaak E.)

761. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K teeb imet ilma pääl,
hiilgab, läigib siin ja sääl.
M meid kõiki toidab, katab,
viimaks oma rüppe matab.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (6) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 J.O.)

762. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga iluehet annan,
m-ga rohket vilja kannan.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (7) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

763. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K, sind ihkab igamees,
sull on ilu, rikkust sees
m kui põllult rohkest leida,
ei säde lõikus ennast peida.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (8) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 Talu poiss)

764. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga hiilgan, säran ma,
kuulus üle ilmamaa
kerjajad ja kuningad
minust osa soovivad.
M-ga mina toidan sind,
ole inime ehk lind
minu põues magab k,
saad ka sina hingama.
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (9) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 Eestlane)

765. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen ehteks noorel neiul',
nõuks ja abiks õnnelikul peiul',
vargal igataht kiusatuseks,
ihnsal' ihu, hinge hukatuseks.
M-ga olen mina must ja pime,
surma korter aga vaat, mis ime!
Elujõud on minu sisse pandud
ja saab minust surnud seemnel' antud!
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (10) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132 Eestlane)

766. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma k-ga olen suurmees varjuriigis,
ma hiilgan kõige kuningate kroonis
ja ehin kõrgeid valitsejaid troonis
või aukandjaid kaduvate liigis.
Kui m-ga vahetad sa endist nime,
siis see sind emalikult toidab, katab,
su eluväsind ihu viimaks matab.
Ta igavene vilu sülepime.
Ehk esimest küll mõned liialt püüdvad
ja virgalt varakambri koiku kandvad
ning oma lugupidamist ses nõudvad,
see tõisest siiski tummad hääled hüüdvad:
Ka sindki minu põlgtud väed andvad,
kõik siia ajahambal jälle jõudvad!
Vastus: Kuld, muld. (E Post. nr. 46 (1881) 182 (11) (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)

767. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga igapäev mind vajad,
s-ga uksest välja ajad,
k-ga aga Hiinamaal
mind võid leida igal a'al.
Vastus: Tuli, suli, kuli. (Lugemist Lastele nr. 4 (8) (1938) 32 ja nr. 6 (10) (1938) 48)

768. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga pole aru mull,
k-ga kahju teen ma sull,
n-ga vähem tõiste seas,
kui ma seisan üksi rias.
P-ga karjaloom ma olen,
r-ga põllul tarvis tulen.
Vastus: Hull, kull, null, pull, rull. (Meelej. nr. 17 (1886) 136)

769. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga palju kahju teen,
perenaestel muret loon
n-ga üksi väärtust pole,
seltsis väga tarvis olen
r-ga veeren mulla rinnal,
saha järel mullapinnal
m-ga ilmun vihma ajal
lompides, ka teerajal,
p-ga huiskan koju tulles,
passihäält löön välja minnes.
Vastus: -ull (Ulak nr. 12 (1908) 96 [1909. a. 1 nr. pole] K. T-r.)

770. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: R-ga põldu pehmendan,
n-ga arve suurendan,
k-ga linde hirmutan,
m-ga pinda kõrgendan.
Vastus: Rull, null, kull, mull. (LR nr. 7 (1935) 168 Siidikäpp)

771. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga elan linnuriigis,
n-ga näed numbrite liigis.
Vastus: Kull, null. (Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144)

772. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui arm neil sidun'd südameid
ja papp ju paari pannud neid,
mu esimest siis peagi sa
võid nende kodus silmata.
Kui p mu eest sa näpistad,
k asemele asetad,
mu teist siis silma jaona
vist peagi saad tundma sa?
Vastus: Pulm - kulm. (Ulak nr. 6 (1909) 48 ja nr. 7 (1909) 56 A. Parasmaa)

774. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma muuta võin seda tuhat asjaks,
ja ette toon, mis süda himustab.
Kõik siiski jäeb tõest tühjaks,
sest rumal on, kes minuss' usub.
Veel pole mina seda mitte näinud,
mis oleks olnd mul võimata,
küll palju töösi olen teinud,
mis sa ei võinud arvata.
Sa kõndi minu seltsis võtad
nii vaikse maa kui tormse mere pääl.
Kui õnne tood, siis sina tõttad
mind omal hoidma - asjata.
Mõista, mis see on?
Vastus: Unenägu. (E NS 37/8 ja 75 (7))

775. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: J-ga paistan sinu palgest,
l-ga säran väga valgest.
Vastus: -umi (Gr. KmKr 62 )

776. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen tige ma,
m-ga kipun haukuma,
p-ga viin su üle vee,
t-ga võtan kukile.
Vastus: -uri (Täheke nr. 6 (1970) 16)

777. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui esimest sa üksi loed
Siis okkas puul mind ikka näed.
Mu teine on üks elajas,
Kes päeva paistel magamas.
Ja koos: siis mind sa tunda saad,
Kui rahu varjab ilma maad.
Vastus: Vaik-us - vaikus. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) 75 ja (1902) 94)

778. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: J-ga kõnet vestad sa
t-ga näed mind rippuma
M-ga tuhnin mulla all
r-ga on sull kibe käes
n-ga silmas pisarad
v-ga häält heina (rohu) maal.
Vastus: Jutt, tutt, mutt, rutt, nutt, vutt. (Leoke 4, 93 (20))

779. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga pesitab lind mu pääl,
k-ga kauniste valgustan tääl,
l-ga leian su keha sees maad,
s-ga sa sõnast häälitsta saad.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 71 (1) ja nr. 14 (1881) 54 ["Üks noor sõber" Tallinnast])

780. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga kõigun tuule käes,
k-ga ligun taeva väes,
l-ga kosun liha sees,
s-ga olen kõnemees.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 71 (2) ja nr. 14 (1881) 54 ["Üks noor sõber" Tallinnast])

781. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga lehti lautan,
k-ga pimet kautan,
l-ga olen kondi venaste,
s-ga luiskan juttu kenaste.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 71 (3) ja nr. 14 (1881) 54 ["Üks noor sõber" Tallinnast])

782. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga metsast tuuakse,
k-ga tihti luuakse,
s-ga toitu süüakse,
l-ga kehast saiakse.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (4) ja nr. 14 (1881) 54 (S.S.))

783. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: a) On p mul ees, siis mullapinnast,
ma kasvan üles kauniste,
siis kasvatan ma tütreid, poegi
niikaua, kui lään surmale.
b) Ma olen sinu jäädav sõber,
su kasuks ainult elan ma,
kas olen õige ma ehk kõver,
ükskõik, seepääle vaatmata.
d) Kui lumevaip maad kinni katab,
ei päike rohkest soojenda,
siis tuled sina minu juurde,
sull' sooja lahkelt annan ma.
e) On suvel päike väga äge,
siis sulle varju annan ma
ja ikka, väga sagedaste
ma sulle marju kannan ka.
g) Kui seisab aga k, siis kõnnin kõrgel
ja vaatan alla ilma, maad.
Kui mina tulen, siis ma saadan vaikust,
siis sina ikka armast rahu saad.
h) On aga l, ei siis ma maha jäta,
su keha ilmas ialgi
Ma annan sulle tugevust ja jõudu,
mu rammu pääle loodad alati.
i) Kui olen mina nõder, siis su keha
ei jõua vasta panna ialgi.
Ehk olen ma küll looduse poolest kõva,
ma siiski annan rammu põllule.
k) Kui seisab s, siis iga päev sul tarvis
on mind, ei minuta sa läbi saa,
sa sureks kohe näljasurma,
ka söögi pääle vaatmata.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (5) ja nr. 14 (1881) 54 G.E.L.)

784. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P on maja iluduseks,
rohuaia alustuseks.
K teeb aru aasta-aast,
nädalatest, päevadest.
L käib seltsis lihaga,
kus näed looma eluga.
S-i pead pruukima,
kui üht sõna räägid sa.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (6) ja nr. 14 (1881) 54 J.P.)

785. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P sind talvel soendab,
k sind öösel valgustab,
l on sinu ihu sees,
s sind söödab iganes.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (7) ja nr. 14 (1881) 54 [J.P.])

786. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga kõigun karjamaal,
k-ga rändan taeva all,
l-ga olen lihal toeks,
s-ga mind sa kokku loeks,
kui saaks välja arvata,
hakka virgast mõtlema!
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (8) ja nr. 14 (1881) 54 -bb-)

787. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga vaatan armsast metsaväljast,
paha lapsi vast ka puren
k-ga näed mind üksi kuuvalgel
l-ga'i pane kuube ial säljast,
ühes sellega ma suren
s-ga paistan praegu sinu palgel.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (9) ja nr. 14 (1881) 54 K.P.)

788. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga ilmaruumi sees
säran nagu imemees,
l-ga sinul liikmeks ma
olen igal loomal ka.
P-ga metsas kasvan veel,
kodus tarvituse tööl,
s-ga olen vaidleja,
ihu ülespidaja.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (10) ja nr. 14 (1881) 54 J.E.K.)

789. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Seisab p mul kõige ees:
kasvan musta mulla sees
k-ga annan valgust hästi,
nii kui tõisel päeval kästi
s-ga võin ma käskida,
minuta võid surra sa
l-ga olen ihu sees
nii kui kala külmas vees.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (11) ja nr. 14 (1881) 54 W.P.)

790. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga kasvan taimeriigis,
k-ga rändan tähte' liigis,
l-ga s-i kõrges kannan,
s-ga l-le nime annan.
Vastus: Puu, kuu, luu, suu. (E Post. nr. 18 (1881) 72 (12) ja nr. 14 (1881) 54)

793. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen taevakeha,
l-ga poe mitte liha
p-ga kasvan metsades,
s-ga pruugid rääkides.
Vastus: Kuu, luu, puu, suu. (Meelej. nr. 50 (1887) 399 ja nr. 51/52 (1887) 411)

794. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga seisan ma sinu eest,
l-ga leida mind liha seest,
p-ga õitsen ma kevadel,
k-ga lähen taevasse õhtutel.
Vastus: Suu, luu, puu, kuu. (Lasteleht nr. 11 (1902) 176 ja nr. 12 (1902) 192 Willi Andi)

795. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-na kasvan suures metsas,
l-na inimeste sees
s-na söögilaua otsas
olen kõige tähtsam mees.
Kui on pime kõik maailm,
k-na valgust annan siis.
Vastus: Puu, luu, suu, kuu. (Vikerk. nr. 11 (1925) 188 ja nr. 14, lk. 222)

796. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga paistab taevakaarel,
p-ga sirgub nurme äärel,
l-ga koera maiustoit,
s-ga ütleb: "ah sa mait!"
Vastus: Kuu, puu, luu, suu. (Lasteleht nr. 3 (1933) 48 ja nr. 4 (1933) 63)

797. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: L-ga sinu liha mina kannan,
k-ga nõrka valgust annan,
s-ga minuga sa toitu sööd,
p-ga kirvega mind maha lööd.
Vastus: Luu, kuu, suu, puu. (LR nr. 8 (1934) 190)

798. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga ilma valgustan,
s-ga toitu jahvatan,
p-ga aia iluks loed,
l-ga olen keha toeks.
Vastus: Kuu, suu, puu, luu. (Lasteleht nr. 5 (1936) 80 ja nr. 6 (1936) 96)

799. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga lendan nii kui tuul,
t-ga nagu püssikuul,
l-ga nendest mööda sõuan,
h-ga seda sõna nõuan.
Vastus: -uul (Gr. KmKr 61)

800. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T väljal valjust kohiseb,
k paljudele surma teeb,
l lõbusamat loob,
kui h tad ette toob.
Vastus: Tuul, kuul, luul, huul. (Ol. Lisa nr. 47 (1883) [lk-ta] ja nr. 52 (1883))

801. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen püssi sees,
siis kui karujaht on ees,
t-ga ulun metsas ma,
siis kui kodu oleks sa,
h-ga olen kõneriist.
Nüüd saad küllalt aru must?
Vastus: Kuul, tuul, huul. (H II 36, 403 (106) )

802. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga olen linnumaja,
k-ga vankritel mind vaja.
Vastus: Puur, kuur. (E Post. nr. 28 (1881) 110 (Jututuba) ja nr. 29 (1881) 115)

803. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On mul s ees,
olen suur mees
võta s ära,
teen taskus kära.
Vastus: Suur, uur. (E Post. nr. 47 (1881) 186 ja nr. 50 (1881) 198)

804. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen ümmargune mees,
tiksun vestitasku sees.
Paned mulle ette p,
ära siis sa kurja tee,
muidu võtan vastu sind,
istud minus nagu lind.
Kui sa k mull' ette sead,
minus kraami varjul pead.
J-ga puid ja põesaid joodan,
neile rammu anda loodan.
S-ga pole mina väike,
kui mind sirutanud päike.
Vastus: Uur, puur, kuur, juur, suur. (Kas. Talur. Kal. (1882-1883) 46 ja (1883) 52)

805. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma sulle aega teatan heast,
kõik seda ise tean ma peast.
Kui j mull' ette paned sa,
siis maa sees ikka elan ma.
Kas varjul hoiad riistapuid
sa võid, ning ka veel mõnda muud.
Kui paned p mull ette sa,
siis vangistaja olen ma.
Kui s, siis pole veike ma
ja parajast veel suurem ka.
Vastus: Uur, juur, kuur, puur, suur. (Meelej. nr. 18 (1886) 150)

807. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: J-ga olen taimel tugi, P-ga linnul vangi koda, t-ga kõva raua kang, k-ga mitme asja varjuks, s-ga ei ma ole veike.
Vastus: Juur, puur, tuur, kuur, suur. (Leoke 4, 93 (18))

808. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui mind poleks,
oleksid siis söömata.
Tagant loed,
siis vana pole ma.
Vastus: Suu, uus. (LR nr. 12 (1933) 287)

809. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma lasen valgust su kotta, Kui paned p minu ette,
siis olin ehk olen su maailm.
Vastus: Ruut - pruut. (Meelej. nr. 12 (1885) 50 ja nr. 15 (1885) 66)

810. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Siis kukub käoke,
kui tulen ma,
siis lõõrib lõoke,
ilm hõiskab otsata.
Siis aasad auravad.
Ja lehed puus,
siis lilled lehkavad,
laul linnu suus.
Kui loed nimi t-ga
sa, armas sõbrake,
siis sulle tuttav ma,
kui vaga linnuke...
Vastus: Suvi, tuvi. (Linda nr. 48 (1901) 768 Reinh. Kamsen)

811. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga kena linnukene olen,
s-ga pärast kevadet ma tulen.
Vastus: Tuvi - suvi. (Lasteleht nr. [8] (1908) 128 ja nr. [9] (1908) 144 Johannes Janson)

814. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Tahad maale piiri panna,
esimesel kohta anna.
Teist, kolmat nõuab igamees,
kel kõrgemaale püüd on ees.
Kui loed kõik kolm kokku nad,
siis Viru kihelkonna saad.
Vastus: Vai, vara, Vaivara. (Linda nr. 45 (1898) 736 ja nr. 49 (1898) 816 K. Laasi)

815. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I mind paneb lille kandma,
e sull' palju raha andma.
Vastus: Vain kannab kaunid kannikesed, vaen raskendab sul eluteed. [Roost VMr-st] i-ga vainul lilled õitsevad, e-ga vaenul vaprad võitlevad. [Tikerpuu Tln-st] (Ol. Lisa nr. 1 (1889) 16 ja nr. 5 (1889) 80)

816. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu esimest järku sa tarvitad,
kui kaua eland asja sa nimetad.
Mu teist järku kõik püüavad,
kes rikkaks saada tahavad.
Kui kõik kokku sa ühendad,
siis muistsest ajast kuulda saad.
Vastus: Vana - vara = vanavara. (Uus Aeg nr. 11 (1903) 44 ja nr. 17 (1903) J.S.W.)

818. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Uinund uhkes hällis,
olen maganud
ema rüpes kallis,
neiuks kosunud.
Läksin vaatma ilma,
emast lahkusin,
lõune lugul lindma,
teele ruttasin.
Nägin mõnda maida
rahvaid rohkeste,
rahu siiski leida
võinud jäädvaste.
Heitsin teiste hulka,
ühendasin end,
suurendasin samma
nagu õde, vend.
Jõudsin kõrbest välja,
rändsin mõnda teed,
koju tahtsin tõtta -
käidud keerud, keed.
Minekul ka aitsin,
nagu eksmisel,
hädalisi, astsin
kaug'mal kõndmisel.
Koju jälle jõudnud
olen mina nüüd,
vaest siiski võetud
et saab reisihüüd.
Mõista, mis see on?
Vastus: Vesi. (E NS 35/36 ja 75 (4))

819. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kas tunned kahte kangelast,
kes elutsevad vägevast:
maapõhjast tungib läbi s
ja käib ka taeva kõrguses,
ning nagu tuju tuleb just,
ta head teeb ehk pahandust,
ja sinagi ei iial saa
taa eemal endast tõrjuda.
R seisab ligidamal veel
sull kõigel sinu eluteel.
Ta tungib sulle alati
ka südamesse koguni.
Seepärast nüüd ehk tunned vast
sa ära neid kaht kangelast.
Vastus: Vesi, veri. (Ol. Lisa nr. 3 (1888) 48 ja nr. 4 (1888) 64 G.E.L.)

820. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma vete kaldal kükitan
ja tõkkest elustatud saan,
kui liigun, siis mul müra sees,
sest "Mats" on minul peremees.
Mu nimi neljaks jäuta,
kaks jäevad hauda voolama,
teist kaks võid tassi mäele,
kus "Mats" nad paneb tööle.
Vastus: Vesiveski. (Vlg. Kal. (1897) 116 ja (1897) 118 Lennula)

821. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga olen aki sees,
ä-ga elan jõe vees.
Vastus: Vihk - vähk. (Kod. Kal. (1881) 105)

822. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On mu sõna algul vi-,
siis mind hakki pisteti.
On seal aga seismas vä-,
tagurpidi käik mul käe.
Vastus: Vihk - vähk. (Virul. Lisa nr. 13 (1888) 208 ja nr. 17 (1888) 269 J.M. Sommer)

823. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: I-ga istun haki sees,
ä-ga rändan järvevees.
Vastus: Vihk - vähk. (Laste Maailm 122)

825. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: A-ga olen kuuldav ja kange,
ä-ga laialdane ja lage,
i-ga kasvan välja pääl,
e-ga hüüab pulmas mu hääl?
Vastus: Vali, väli, vili, veli. (Is. Kal. (1880-1881) 83 ja (1881) 85)

826. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: On mul a,
siis seisan ma
Eesti-Läti piirila
on mull ä,
siis sina tää:
pilvist pilgun piksena.
Vastus: v-lk (Gr. KmKr 62 )

827. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kaugel omast emast kõnnin,
pojukene, taeva piirel,
mis sa sinna vaatma läinud
päiksepaistel kenal kiirel.
Sina ennast mitmeks jagad
võera kepi rõhu all,
aga end ka ta all kogud,
et võiks jõuda kodumaal.
Pea leiad sugulasi,
keda sina sõbraks võtad,
nende seltsis ühendadud,
ema kaissu rutma tõttad.
Mõista, mis see on?
Vastus: Vihm. (E NS 39 ja 75 (9))

828. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ai mind suremataks loob,
ei - mind mõrsja kaasa toob.
Vastus: v-m (Gr. KmKr 62 )

829. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: O-ga täidad jõuluõhtu,
söögilaudas oma kõhtu.
Ü-ga olen valitseja,
hulga rahva talitseja
e-ga terve ilmamaa
tunneb mind maamõõtjana.
Vastus: (Rahva Lõbul. nr. 12 (1901) 56 Sulev)

832. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mind inime on valmistand
ja põhja alla kudund,
kui midagi sa puhastad,
siis minust läbi lased,
kui s eest mul võtad sa,
siis jäeb must järel põlgaja.
Vastus: Sõel, õel. (H, Lank 74 (296))

834. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga määrin sind mustaks,
j-ga pesen sind puhtaks?
Vastus: Nõgi, jõgi. (Lasteleht nr. 10 (1902) 160 ja nr. 11 (1902) 176 Willi Andi)

835. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui p mull' ette paned sa,
siis olen loomal söögiks ka
kui p-d ei ette tarvita,
siis sina näha mind ei saa.
Vastus: Põhk, õhk. (Meelej. nr. 13 (1887) 104 ja nr. 14 (1887) 111 J.A.W.)

836. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Otse sinu silma ees,
ümber, sees ja südames
seisan mina järgesti
sündimisest surmani.
Pole paika ilma pääl,
et mind poleks leida sääl,
sest et ilma minuta,
keegi elada ei saa.
Kui mu väikse nimele
lisad ette tähekse,
siis mu nahku püiad sa,
teed neist endal kasuka.
Vastus: Õhk, tõhk. (Sak. Lisa nr. 34 (1894) 272 ja nr. 35 (1894) 280 J. Normann)

837. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu terve oli vanal ajal
liig kardetav küll igal Eesti majal.
Kui pühid eest mul ühe tähe,
siis olen kena iluehe.
Veel ühe, endine püha koht,
kel nüüd on surm ja hädaoht.
Vastus: Mõis, õis, iis. (Is. Kal. (1880-1881) 83 ja (1881) 85)

838. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga tallab mind talumees,
t-ga mul suured saksad sees.
Vastus: Põld, tõld. (Lasteleht nr. 1 (1903) 16)

839. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma toidust annan kõigile,
kes harivad mind hoolsaste,
kui tähe p mult võtad sa,
ja t asemalle sead,
siis sõidu riistaks olen ma
ei regi ega vanker ka.
Vastus: Põld, tõld. (H, Lank 68 (273))

841. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Pime kesköö ilmasse,
seisan sihil silmasse,
lõpp ja algus võta sa,
ripun uhkest oksalla.
Keskelt võta täht mull veel,
leiad toiduks eluteel.
Vastus: Lõuna - õun - õn. (Virmal. Lisa nr. 12 (1890) 192 ja nr. 13 (1890) 208)

842. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga kasvan ma puu otsas,
olgu kodus ehk ka metsas.
H-ga hingetundmus ma,
mis ei iial salli sa.
Vastus: Käbi, häbi. (Meelej. nr. 34 (1886) 272 J.L.)

843. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Mu juures sagedaste karjapoisina
Sa külalisena mind vaatmas käid
Kuid aga ainult mind sa mehena
Nii madalalt ja arva näid.
Kui võtad minult tähe, mis on ees,
Siis sinuga ma enam nalja heida
Üks kõik, kas olgu naine, olgu mees,
Kel puudun ma, sel noorust pole leida.
Vastus: Käbi - äbi. (Ulak nr. 8 (1908) 56 ja nr. 8 (1908) 64)

844. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen armas lind,
n-ga näed peeglis mind.
Vastus: Kägu - nägu. (Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882))

847. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga hoiab reisimees
teel oma vara minu sees.
Ja s-ga olen majake,
kus ennast puhtaks pestakse.
K-ga olen laululind,
kevadel sa kuuled mind.
N-ga olen ikka paljas,
olgu külm ehk soe väljas.
Vastus: Paun - saun kägu - nägu. (Lasteleht nr. 4 (1911) 63 A.E. Nugin)

849. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Tervena - suur, vägev eluandja,
langeb eestäht - hea ja paha kandja
võtad veelgi tähe eest mul maha,
keegi siis mind sallida ei taha.
Vastus: Päike, äike, ike. (Ronk nr. 22 (1925) 528 ja nr. 23 (1925) 552 W.M.)

850. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Pilvepõues peitun ma
suvel kuuma ilmaga,
lendab minu kuldne joon,
siis ma sulle kahju toon.
Kui sa p mull' ette säed,
siis must ainult rõõmu näed.
Aga v-ga olen ma sinu kasvu määraja.
Vastus: Äike, päike, väike. (LR nr. 1 (1933) 287)

851. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Küll tähtis asi olen ma, ei ilma minuta läbi saa, kui mind ei oleks, sureks kõik, kes siin maailmas liiguks, käiks. Kui tähe eest mul võtad sa, siis märga toon sul' müraga.
Vastus: Päike. (ERA II 118, 321 (260))

852. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga suur ei ole mina,
p-ga keset taevasina,
ä-ga toon ma vihma teile,
juua närbund lillesuile.
Vastus: -äike (Väikeste Sõber nr. 4 (100) (1934) 32)

853. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma hiilgan suures valguses,
kuis olen loodud alguses.
Kui võtad eest mul tähekse,
siis viid mind pilvepiirile,
ja võtad teise, orjana,
sa pead siis mu all ägama.
Vastus: Päike, äike, ike. (Ol. Lisa nr. 24 (1887) 384 ja nr. 25 (1887) 400)

854. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga külvan valgust, soojust,
kuni metsa taha loojun.
Ä-ga tulen taevast alla,
päästan mürina ka valla.
Võta vahelt ära i, -
põllutööriist olen nii.
Vastus: Päike - äike - äke. (RKM II 150, 303 (9))

855. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga olen ivakogu ma,
n-ga vaimuks piad mind sa,
p-ga kasvan metsas, olen seen,
t-ga olen loom ja tööd sull' teen.
Vastus: Käkk, näkk, päkk, täkk. (Meelej. nr. 41 (1887) 327 ja nr. 42 (1887) 336 J. Leppik)

856. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: N-ga teen so kõhul kibet (valu),
s-ga olen veel noor hobu,
j-ga jalast järel jään?
Vastus: Nälg, sälg, jälg. (Leoke 4, 93 (17))

857. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga olen asi ise,
k-ga selle asja ase.
Vastus: Mänd, känd. (Ol. Lisa nr. 27 (1883) [lk-ta] ja nr. 29 (1883))

859. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Olen laste armsam ajaviide,
Igal pool ma seltsis nendega
Hommikul ei jõuagi laps riide,
Juba tegemist tal minuga.
Olgu toas, vainul, metsas, õues:
Minuga neil süda hüppab põues.
Kui mu esimese tähe muudad,
Õhtul vastu siis sind võtan ma
Kui veel väsimuses käia suudad,
Mind sa otsid üles himuga:
Uneingel silmad kinni vaotab,
Kallist rahu lapse üle laotab.
Vastus: Mäng, säng. (Lasteleht nr. 11 (1903) 176 J. Normann)

861. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Pääle iluehtena
lehvin kenast lehtessa,
maiusroa majana
putukate rajassa,
kõnnin kõrgilt karjamaal
õilmete ja marja aal,
merestki mind leiad sa -
tähti aga uuenda.
Vastus: Pärg, kärg, härg, särg. (Ol. Lisa nr. 10 (1887) 160, nr. 14 (1887) 224)

862. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Maiusroa majana
putukate rajassa,
kõnnin kõrgilt karjamaal
oilmete ja marja aal.
Vastus: Mesilind. (H, R6, 591)

863. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: K-ga on ta mesipuus,
m-ga pole kuiv - ei uus,
h-ga ennast loomaks loob,
j-ga jutulisa toob. A.H. Trilljärv
Vastus: Kärg, märg, härg, järg. (Vlg. Lisal. nr. 27 (1890) 216, nr. 28 (1890) 224)

864. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga ujun suvel kaldaheinas,
p-ga näitan austust, tänu leinas.
K-ga mind täidab meega mesilasehool.
H-ga lehmakarjas olen kangem pool.
Vastus: Särg, pärg, kärg, härg. (Lasteleht nr. 11 (1937) 255, nr. 12 (1937) 288)

865. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga kuulun veteriiki,
h-ga võitlejate liiki,
k-ga loome tarkusnäide,
i-ga puuduliku täide,
m-ga sügisilma toode,
p-ga mõrja ihu ja oode. V.M.
Vastus: Särg, härg, kärg, järg, märg, pärg. (Ronk nr. 33 (1924) 800 ja nr. 34 (1924) 824)

866. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen mitme jalaga
ja puhkepaigaks sull,
kui j eest mull võtad
ja h asemele sead, siis
veuloomaks olen sull,
küll suure rammuga.
Vastus: Järg, härg. (H, Lank 73 (289))

867. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: J-ga poolik, s-ga kala, k-ga mesi, h-ga lojus. P-ga pruudi pääs, haual viimseks ehe?
Vastus: Järg, särg, kärg, härg, pärg. (Leoke 4, 95 (8))

868. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga terve ilm mind tunneb
ja mind kiidab ehk ka laidab.
T-ta ilma varjan ma,
uinutan ta magama.
Vastus: Töö, öö. (Meelej. nr. 32 (1886) 256 J.L.)

869. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kõik ma ilmas üles pean,
riigid, rahvad korda sean,
küla, valda valitsen.
Kui ei sünnita ma higi:
siis su õnn ei iial sigi -
sest ka sindki talitsen.
Kui mu algustähti kaub,
siis mu loomus hauda vaub,
pimedus veel järel' jäeb.
Paljud on see tähe võtnud
ja siis pimedusse tõtnud -
mõnigi veel järel' läeb!
Vastus: Töö, öö. (A. Grenzstein, Eesti Lugemise-raamat II (1888) 11 (11))

870. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen pimedus
ja mul on mõned vead
kui aga k mu ette
ning k mu taha sead,
siis võin ma sulle varsti kooka teha,
mis maitsevad ja karastavad keha.
Vastus: Öö, köök. (Lasteleht nr. 3 (1902) 48 ja nr. 4 (1902) 64 Willi Andi)

871. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: V-ga mähin ümberringi,
t-ga palka võtan tingi!
Vastus: Vöö, töö. (Lasteleht nr. [4] (1908) 64 ja nr. 5 (1908) 80 J. Illak)

872. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: T-ga peret mina toidan,
t-ta valguse ma võidan.
Vastus: Töö, öö. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)

873. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Minu pärast vaieldud on valju,
määrusid mu kohta tehtud palju.
Kas sa eest ehk tagant loed mind,
ikka ühtemoodi paelun sind.
Esimene jatk m'ust üksinda on pime,
teda ihkab väsind inimene.
Teine jatk toob sulle leiba, raha.
Rikas temast hoolida ei taha.
Vastus: Öötöö. (Ronk nr. 38 (1924) 920 ja nr. 39 (1924) 944)

874. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kõik ma ilmas üles pean,
riigid, rahvad korda sean,
küla, valda valitsen.
Kui ei sünnita ma higi:
siis su õnn ei iial sigi - sest ka sindki talitsen.
Vastus: Töö. (ERA II 111, 252 (89))

875. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Sinu pärast vaieldud on palju,
määrusi su kohta tehtud palju,
esimene jätk on must ja pime,
teda ihkab väsind inimene.
Tõine jätk toob sulle leiba,
rikas temast huolida ei taha.
Vastus: Üö ja tüo. (RKM II 68, 573 (54))

876. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Ma olen pimedus ja mul on mõned vead,
kui aga k mo ette ja mo taha sead,
siis võin ma sulle varsti kooke teha,
mis maitsevad ja karastavad keha.
Vastus: Öö - köök. (RKM I 9, 359 ja 370 (239))

877. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: Kui me algustähti kaob,
siis mu loomus hauda vaob.
Pemedus veel järel jäeb.
Paljud on see tähe võtnud
ja siis pimedusse tõtnud -
mõnigi veel järel' läeb.
Vastus: Öö. (ERA II 111, 252 (91))

878. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: H-ga tööriistake,
r-ga reisja vaenlane.
Vastus: Höövel, röövel. (Ol. Lisa nr. 26 (1883) [lk-ta] ja nr. 27 (1883))

879. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: S-ga tulen tulesta,
l-ga kõnnin kaarila.
Vastus: Süsi, lüsi. (E Post. nr. 7 (1881) 26 (Jututuba) ja nr. 8 (1881) 30)

880. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: M-ga elan allpool pirda,
k-ga tapan metsalinda.
Vastus: Mütt, kütt. (E Post. nr. 43 (1881) 170 (Jututuba) ja nr. 44 (1881) 173)

881. tüüp [1 varianti]:
 Küsimus: P-ga piimalehma lüpset,
võid ning vaara linna kannan,
k-ga metsalinnu küpset
sulle süüa annan.
Vastus: Pütt, kütt. (Lasteleht nr. 2 (1904) 32)