Uudiste arhiiv
Folklore 38
Ilmus rahvusvahelise teadusajakirja "Folklore. Electronic Journal of Folklore" 38. number. Selles numbris avaldatud uurimustest käsitlevad mitmed surmakultuuri erinevaid aspekte Aafrikas ja Põhja-Euroopas. Mitmed käsitletud teemadest on huvipakkuvad mitte üksnes folkloristika, vaid laiemalt tänapäeva elu ja tavade mõtestamise, sotsiaalse kohanemise selgitamise ning pärimuse ja mäletamise interpretatsiooni seisukohalt.
Tänapäeva linnakultuuris laiemalt levinud kombest tähistada ootamatult surmasaanu hukkumispaik küünalde või mälestustahvliga kõneleb tuntud rootsi etnoloog Anders Gustavsson. Kuidas on muutnud merel hukkunute ja liiklusavariis elu jätnute mälestamine ja mille poolest see sarnaneb omakultuuri mudelitega, soovitamegi lugeda fotodega illustreeritud artiklist, mille autor toob esile, et ajakirjanduse suurenenud huvi mõjul traagiliste sündmuste vastu on muutunud suhtumine surmajuhtumisse ja sellega seotud rituaalide mudel - ootamatut surma tähistatakse avalikult, sh ka avalikku ruumi jäävate püsimärkidega hukkunule lähedase sotsiaalse rühma poolt.
Huvitavaid paralleele pakuvad Keenia uurija Ezekiel Alembi matusekommete ning soomlase Kaarina Koski Wittgensteini ja Lakoffi mudeleid kasutav uurimus kunagi väga tuntud mõistest "kalmuvägi".
Mati Taltsi pikem käsitlus tutvustab Eesti ühte iseäralikumat prohvetit-pühameest paljasjalgset Tõnissoni ning budismialaste teadmiste levikut siinses kultuuriruumis. Hiljuti surnud malta folklorist Gorg Mifsud Chircop analüüsib kavalpea-motiivi variante, Tarmo Kulmar inkade kirja võimuvahendi aspektist.
Lisaks ülevaade olulisematest teaduskonverentsidest, kaitstud väitekirjadest ja uuematest erialaraamatuid.
Ajakiri ilmub 1996. aastast, seda indekseerivad mitmed rahvusvahelised andmebaasid. Artikleid saab täistekstidena lugeda Internetis (http://www.folklore.ee/folklore/vol38/).
