Uudiste arhiiv
2. septembril kaitseb Christiana Holsapple Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritööd
2. septembril kell 18.30 kaitseb Christiana Holsapple Tartu Ülikoolis (Ülikooli 16-212) folkloristika erialal doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“ („Positsionaalsuse narratiivid tänapäeva Gagauusias: komplekssus ja rahvuslik normatiivsus“).
Juhendaja: kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa, Tartu Ülikool
Oponendid: professor Alexia Bloch, Briti Columbia Ülikool (Kanada), teadur Eva Toulouze, Tartu Ülikool
Doktoritöö käsitleb Moldovas Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses loodud etnograafilise ainese põhjal üksikisikute ja riikide positsionaalsuse narratiivide lõikepunkte globaalse ebavõrdsuse taustal. Kui traditsioonilist ’identiteedi’ mõistet saadab essentsialismi taak, siis ’positsionaalsuse narratiividele’ keskendumine pakub alternatiivi, nihutades esiplaanile konteksti ja praktikad. Uurimus käsitleb kriitiliselt rahvuslikku normatiivsust kui sundust kuulutada end teatud rahvusesse kuuluvaks. Väitekiri analüüsib ajalooliselt, keeleliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt Bulgaaria, Moldova, Türgi, Rumeenia ja Venemaaga seotud Gagauusiat ümbritsevate rahvusriikide osalt kattuvate identiteedipoliitikate ja -diskursuste sihtmärgina, näidates, kuidas Gagauusia ja selle elanikud navigeerivad nende vahel strateegiliselt, et kasutada neile pakutud võimalusi ja materiaalset tuge. Lähemalt vaadeldakse keelepraktikaid ja -ideoloogiad ning nende osalust rahvusliku normatiivsuse ja sellega paratamatult seotud väljaarvamiste alalhoidmisel. Samuti pälvivad tähelepanu Gagauusia „etnopoliitilised ettevõtjad“, kelle äriideed ja -tegevus rajanevad nende endi loodud kujutlustel eelmodernsest homogeensest talupojakultuurist ja sellest lähtuval autentse gagauusialikkuse retoorikal. Väitekiri rõhutab kohapealsete individuaalsete ja kollektiivsete positsionaalsuse narratiivide mitmekesisust ja dünaamikat. Tegemist on uudse lähenemisega, sest kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uurimusi Gagauusiast, napib etnograafilistel välitöödel põhinevaid ja eemilist vaatepunkti väärtustavaid käsitlusi. Väitekirjas analüüsitakse ka autoetnograafiliselt rahvusliku normatiivsuse painet autori enda elus ja teadustöös, kõigutades nii vaatleja ja vaadeldava konventsionaalset dihhotoomiat. Argumenteerides komplekssuse teadvustamise ja välja toomise poolt, püüab doktoritöö mõtestada ümber kategooriaid, mille läbi me maailma ja kaasinimesi vaatleme ning ennastki esitleme ja väljendame.
