Uudiste arhiiv
Piiranguteaja Mäetagused COVID-19 folkloorist
Ajakirja Mäetagused 79. numbri autorid jätkavad erinevate Euroopa riikide näitel koroonaaja problemaatika, toimetuleku mehhanismide, kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise mudelite ja folkloori käsitlemist. Vaatluse all on kultuurispetsiifiline huumor ja meemid, suhted looduse ja kliimakriisiga, spordikultuur ja arhailiste kaitseriituste taaselustamine.
Artikkel „Poola intertekstuaalsed meemid COVID pandeemia kohta“ (autorid Dorota Brzozowska ja Władysław Chłopicki) toob esile meemides põimunud kohaliku ja globaalse külje, kus on olulised 1) visuaalse külje tegelaste kultuurispetsiifilised hoiakud; 2) intertekstuaalsed viited filmistsenaariumitele, kunstiteostele jm ning nende seostamisele COVID-pandeemiaga; 3) metatekstuaalsed elemendid nagu pealkiri või puänt; ja 4) visuaalse ja verbaalse suhted meemitsükli sees. Autorid üldistavad, et meemides väljenduv loovus näitab kultuurimälu tohutut potentsiaali kogukondliku ühtsuse tugevdajana ja huumori osa toimetulekus. „Internetifolkloor globaalse pandeemia ajal: COVID-19 Valgevene veebihuumoris“ (Anastasiya Fiadotava) jätkab teemat Valgevene näitel. „Loodus tuleb tagasi: delfiinid ja saurused. Libauudistest, Photoshop-muistenditest ja meemidest koroonakarantiini ajal“ (Eda Kalmre) käsitleb pandeemia mõju utoopiatele ja düstoopiatele.
Valgevene folkloristid Tatsiana Valodzina ja Tatsiana Marmysh käsitlevad artiklis „COVID-19 tingitud folkloristlikud reaktsioonid Valgevenes“ vanade tõrjemaagiliste kommete taaselustumist. Üksikasjalikult käsitletakse iidse rituaali aktiviseerumist ühepäevaliniku loomise ja pühas kohas ohverdamise näitel. Kirjeldades pandeemia ja arhailiste kommete vastasmõju, jõuavad autorid järeldusele, et selle rakendamine kriisiajal oli kogukonnale eriti oluline. Artiklist ilmneb, et ka uutes folkloorivormides peituv huumor on üks tee kriisiolukordadest jagu saamiseks.
Anastasiya Fiadotava ja Piret Voolaid analüüsivad artiklis „Fännikultuuri loomine koroonakriisis Eesti ja Valgevene jalgpallijuhtumite näitel“ spordikultuuri ja koroonakriisi vahekordi kahe teineteisest füüsiliselt sadade kilomeetrite kaugusel asuva riigi – Eesti ja Valgevene – fännirühmituste näitel. Riigid suhtusid pandeemiasse ja spordiüritustesse erinevalt. Eestis nagu enamikus Euroopa riikides olid kõik spordivõistlused ja platsimängud 12. märtsist 17. maini 2020 kehtinud eriolukorra ajal keelatud, Valgevenes jätkus aga tavapärane spordielu. Valgevene ainulaadne olukord suunas maailma jalgpallifännide tähelepanu Valgevene jalgpallile.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli autorid Kadi Lubi, Eliisa Metsoja, Kaie Eha, Silja Mets-Oja ja Lilian Ruuben käsitlevad artiklis „“Surm on ainus, mis hirmutab”: viirusnakkushaiguste ja nendega seotud vaktsineerimise tähenduse loomine gripi ja koroonaviiruse näitel“ põhjusi, miks osa elanikkonnast ei taha lasta end vaktsineerida.
Triinu Ojamaa on võtnud artiklis „Koroona-aasta Triinu Merese blogis „Maha äng““ vaatluse alla küsimuse, kas ja mil määral on koroonakriis muutnud uuritava autori blogimiskäitumist. Tulemused näitavad, et analüüsitud isiklikus blogis postituste arv ei suurenenud ning arutelud kommentaariumis ei muutunud aktiivsemaks varasemate aastatega võrreldes. Globaalne koroonakriis ei kujunenud domineerivaks blogija isiklikke kriise lahkavate teemade üle.
Koroonatemaatikast põikub vaid üks käsitlus: Tiiu Jaago ja Mare Kõiva artikkel „Üks jälg Eesti folkloristikas. Elmar Daniel Päss 120“.
Ajakiri on avatud veebiaadressil http://folklore.ee/tagused/nr79/.
Ajakirja ilmumist toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).
