Uudiste arhiiv
Kirjastuselt Cambridge Scholars Publishing ilmus Eesti-uuringute Tippkeskuse artiklikogumik varieerumisest
Meil on suur rõõm teatada kirjastuses Cambridge Scholars Publishing ilmunud uuest artiklikogumikust "Variation in Folklore and Language" ("Varieerumine folklooris ja keeles“).
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste Piret Voolaiu ja Saša Babiči toimetatud ingliskeelne väljaanne pakub üksikasjalisi käsitlusi erinevate kultuurinähtuste varieerumisest. Raamatu üheksas peatükis analüüsitakse varieerumise erinevaid ajalisi (sünkroonseid ja diakroonseid) aspekte, erinevaid (individuaalseid, piirkondlikke, ajaloolisi) tasemeid, erinevaid keeleregistreid (sh murded) ja žanre (rahvalaul, müütilised narratiivid, mõistatused). Varieerumist kui universaalset keelt, aga ka kogu maailmapilti läbivat ilmingut peetakse folkloori- ja kultuuridünaamika põhialuseks.
Raamatu esimene osa „Ethnos in Words“ (’rahvus sõnades’) põhineb peamiselt ühel kultuuri-uurimises sagedamini kasutataval, s.o keeleteaduse, etnoloogia ja folkloristika piirimaile kuuluval etnolingvistilisel meetodil. Antra Kļavinska keskendub Latgale murrete toponüümilisele ja antroponüümilisele süsteemile ning analüüsib eestlasi tähistavate etnonüümide kontekstilist tähendust latgale rahvaluuletekstides ja tänapäevastes latgalikeelsetes tekstikorpustes.
Nikolai Antropov kirjeldab Moskva etnolingvistilise koolkonna meetodite kasutamist valgevene ainese varieerumise uurimisel ning näitab, kuidas üks meetod võib avada erinevusi eri kultuurikontekstides.
Jelena Boganeva demonstreerib Paabeli torni motiivi kasutamist valgevene rahvapiiblis ja esitab motiivi laiema slaavi tausta paralleelide ja sarnasustega Vana Testamendi teistes ehitusteemalistes motiivides.
Kogumiku teine osa „Colourful Folklore“ (’värviline folkloor’) on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine folklooris. Tiiu Jaago analüüsib värvinime „punane“ esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu. Järgnevad käsitlused värvinimedest mõistatustes. Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemis(sagedu)st ja kujundiloomet eesti mõistatuste kolmes levinumas mõistatuste alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes, Saša Babič keskendub oma kirjutises vastavalt sloveeni mõistatusmaterjalile.
Kolmas osa „Culture and Entertaining Variation“ (’kultuur ja meelelahutuslik varieerumine’) võtab luubi alla kalendritähtpäevade, rahvatantsu ja teleseriaalide variatiivsuse. Julia Krasheninnikova tutvustab nigulapäeva kombestikku Komi Vabariigi Kazõmi tööstuspiirkonnast 21. sajandil kogutud materjali põhjal ning keskendub selle tähtpäeva uuele elule. Sille Kapper ja Madli Teller näitavad, kuidas videopõhise tantsuanalüüsi ja kehaliste teadmiste rakendamine võimaldab tuvastada uusi rikastavaid tahke eesti tantsu variatiivsusest, võrdlusmaterjalina on kasutatud ungari ja norra audiovisuaalseid tantsusalvestusi.
Viimases kirjutises uurib Siim Sorokin narratiivse tegelaskujuga suhestumist teleseriaali „Halvale teele“ netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal.
Kogumiku valmimist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eestiuuringute Tippkeskus – CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5 ja Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projektiga MOBJD33.
