Uudiste arhiiv
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnna saab Arvo Krikmann
13. veebruaril otsustas Vabariigi Valitsus määrata 2014. a F. J. Wiedemanni keeleauhinna Arvo Krikmannile „eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest“.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku Arvo Krikmanni rahvaluuleuuringutega on tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Viimase valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid.
Krikmanni teaduslikuks põhitööks on olnud suurväljaannete "Eesti vanasõnad" (I–V, 1980–1988), "Eesti mõistatused" (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostajaks ja toimetajaks olemine. Silmapaistva eduga on ta arendanud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb Krikmanni teadustöö asjaolu, et ta on viinud eesti rahvaluule käsitluse rahvusvahelisse käibesse.
Isikliku uurimistöö kõrval on kõrge väärtusega ka Krikmanni pedagoogitöö: Tartu Ülikooli erakorralise professorina on ta pidanud loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on valminud viis edukalt kaitstud doktoritööd.
1997. aastast kuulub Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta on olnud ja on mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.
Krikmanni on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, kultuurkapitali aastapreemia ning Balti Assamblee teaduspreemiaga. Mullu sai Krikmann Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinna Soome ja Eesti rahvaluulealase koostöö edendamise eest.
Krikmanni esitasid Wiedemanni keeleauhinna kandidaadiks kirjandusmuuseum, eesti keele instituut, emakeele selts, haridus- ja teadusministeerium ja Tartu Ülikool. Lisaks temale kandideerisid auhinnale Marju Kõivupuu ja Leelo Tungal.
Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Eelmisel aastal sai auhinna Valve-Liivi Kingisepp, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Kokku on auhinna pälvinud 34 inimest.
