{"id":157,"date":"2014-03-06T12:17:51","date_gmt":"2014-03-06T09:17:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/?page_id=157"},"modified":"2018-10-16T14:25:19","modified_gmt":"2018-10-16T11:25:19","slug":"naiteid-voistlustoodest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/kogumisvoistlus-2013\/naiteid-voistlustoodest\/","title":{"rendered":"N\u00e4iteid v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest"},"content":{"rendered":"<p>Tutvu v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dega ka <strong>m\u00e4ngude<a href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/arhiiv\/exhibits\/show\/kogumisvoistlus_2013\"> andmebaasis.<\/a><\/strong><\/p>\n<p><strong>Pille Tamm<\/strong><\/p>\n<p>Ei ja Jah<strong> &#8211; <\/strong>Seda m\u00e4ngiti enamasti kahekesi ja m\u00e4ng ise oli lihtne. \u00dcks esitas k\u00fcsimusi ja teine tohtis vastata ainult ei v\u00f5i jah ja kui vastas kuidagi teist moodi, siis kaotas. Nipp oli selles, et tuli k\u00fcsida konksuga k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks kas sa oled ikka veel naabripoissi armunud. \u00dcksk\u00f5ik, mida vastati, ikka selgus piinlikkust p\u00f5hjustav t\u00f5siasi, et v\u00e4hemalt kunagi on naabripoissi armutud oldud\u2026<\/p>\n<p><strong>Heinz Valk<\/strong><\/p>\n<p>Oh tuhat seitsesada, mu jalg l\u00e4ks vastu pada,\u00a0ma jooksin teise kambri ja kukkusin vee\u00e4mbri.<\/p>\n<p>M\u00e4nguks v\u00f5ib vist lugeda ka n\u00f6\u00f6bilugemist. Seda tehti hulgakesi. Alustati k\u00f5ige \u00fclemisest s\u00e4rgi-, kleidi-, palitu ja muude riideesemete\u00a0 n\u00f6\u00f6bist ning loeti sealt allapoole, vastavalt sellele, kui palju n\u00f6\u00f6pe kellelgi oli. Lugemisrida oli selline: keiser, kuningas, talupoeg, sant, kommunist. Kui n\u00f6\u00f6pe oli rohkem, j\u00e4tkati taas keisrist. Millise nimetusega n\u00f6\u00f6birida l\u00f5ppes, sellele vastavalt siis l\u00f6\u00f6biti ja pilgati n\u00f6\u00f6pide omanikku.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Tuuli Reinsoo<\/strong><\/p>\n<p>Me m\u00e4ngisime k\u00f5ike koos \/poisid ja t\u00fcdrukud\/, kuigi mind teiste t\u00fcdrukute m\u00e4ngudesse eriti ei kutsutud. seal oli tingimuseks nt teat nuku (Barbie) olemasolu ja meil peres nende jaoks raha polnud. Kui ma l\u00f5puks endale Barbie sain, ajasin ta esmalt kiilaks ja panin punkari riided selga&#8230; tihti olid mu m\u00e4ngukaaslasteks just poisid, sest mul on liiga rahutu loomus ja \u00fclevoolav kujutlusv\u00f5ime, et rahulikult nukkudega m\u00e4ngida<\/p>\n<p><strong>Maie Matvei<\/strong><\/p>\n<p>Kui tunnid l\u00e4bi said, m\u00e4ngisime sageli v\u00f5imlas. Tr\u00fckist oli ilmunud A. Lindgreni \u201dMeisterdetektiiv Kalle Blomkvist\u201d. Olime k\u00f5ik selle raamatu f\u00e4nnid ja kujutasime oma raamatukangelasi m\u00e4ngus ette. Meil k\u00e4is oma Punaste ja Valgete Rooside s\u00f5da. Mul ei \u00f5nnestunud kunagi olla Kalle Blomkvist. Lihtsalt loosiga ei vedanud. Sain endale Sixteni rolli, ega see ka p\u00e4ris vilets ei olnud. V\u00f5imlemismattidest tegime omale peakorteri, meil oli ka oma Suurm\u00f5mmik, mille eest v\u00f5idelda. Sellest m\u00e4ngust on meelde j\u00e4\u00e4nud \u00fclima p\u00f5lgusega \u00f6eldud lause: \u201dOo Valge T\u00e4i, sinna majja k\u00e4i!\u201d<\/p>\n<p><strong>Maria Peep<\/strong><\/p>\n<p>Tarzan. K\u00fcla rahvamajas n\u00e4idati filmi \u201eTarzan\u201d. Ruum oli nii t\u00e4is, et uksest ei mahtunud sisse. Meie ronisime saali\u00a0 ekraani k\u00f5rval olevast aknast. Istusime ekraanile nii l\u00e4hedal, et lausa \u201enina vastu lina\u201d, peaaegu ulatusime l\u00f5vi k\u00e4ega puudutama. Aga filmi n\u00e4gime \u00e4ra. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval olid poistel k\u00f6ied kaasas, need seoti koolimaja \u00fcmber puude k\u00fclge \u2013 liaanid! Poisid kiikusid nendega \u00fche puu otsast teise otsa ja j\u00e4ljendasid Tarzani s\u00f5jah\u00fc\u00fcdu. H\u00e4sti tuli v\u00e4lja! Jane r\u00f6\u00f6vimine nii kergesti ei l\u00e4inud, selleks oleks olnud tarvis nelja k\u00e4tt- kaks Jane kandmiseks ja kaks k\u00f6iel ronimiseks \u2013 Tarzani\u00a0 j\u00f5udu ju ei olnud. Aga l\u00f5bu oli niigi laialt, sest Jane`id olid k\u00f5ik \u00f5ues vaatamas.<\/p>\n<p><strong>Maila J\u00fcrgenson<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcksinda m\u00e4ngisin kodum\u00e4ngu. Mul olid oma nukud Mare, Anne ja Tiiu. Nukud olid riidest ja t\u00e4idetud saepuruga, pead kipsist v\u00f5i savist. T\u00e4di tegi mulle papist pliidi, l\u00f5ikas ka papist pliidir\u00f5ngad. Nukun\u00f5ud olid plekist. Nukuvanker oli puust ja ratastega. Kui olin 1. klassis, sain kingituseks nuku, kelle k\u00e4isid silmad kinni-lahti ja kes tegi h\u00e4\u00e4lt. Selle kinkisid mulle sugulased. 4. klassis sain samadelt sugulastelt postipakiga ka nukun\u00f5ude komplekti, p\u00e4ris portselanist, ja laua ning neli tooli. T\u00e4di t\u00f5i mulle Leningradist plastmasstelefoni. Esimene ja ainuke must m\u00e4nguauto, veoauto, oli plastmassist ja must. Teadsin, et see auto on hapupiimast tehtud. See oli mul olemas enne kooliminekut. Kooliajal m\u00e4ngisin ka paberist nukkudega. M\u00f5ned neist olid ostetud poest, osa joonistasin ise. Joonistasin neile ise moeajakirja Siluett j\u00e4rgi riideid.<\/p>\n<p><strong>Virge Haidak<\/strong><\/p>\n<p>Kuid tavap\u00e4rastele laste rollim\u00e4ngudele on meie r\u00fchmas lisandunud uusi m\u00e4nge lennujaam ja reisimine. M\u00e4ngu algus ja initsiatiiv tuli lastelt. Et m\u00e4ng oleks huvitavam ja areneks edasi valmisid laste ja\u00f5petaja koost\u00f6\u00f6s vajalikud vahendid. Otsisime\u00a0 gloobuselt ja maakaardilt sihtpunktid ja koostasime reisiplaani. Valmisid turvav\u00e4ravad, lint pagasi jaoks ja lennupiletid. Lapsed teadsid t\u00e4pselt, kuidas paigutada istekohad (toolid) lennukis. Toolide seljatugedele\u00a0\u00a0 kinnitati turvav\u00f6\u00f6d (p\u00fcksirihmad). Lenduritele valmis juhtimispult jne. M\u00e4ngu t\u00e4iendati pidevalt. Olin v\u00e4ga \u00fcllatunud, kui teadlikud on lapsed reisimisest lennukiga ja kui innukalt tulevad m\u00e4nguga kaasa ka need lapsed, kes pole lennureisil ise k\u00e4inud.\u00a0 Telesaadetest m\u00e4ngitakse \u201eK\u00e4ttemaksukontorit\u201c, \u201eSuperstaari valimist\u201c. Palju j\u00e4ljendatakse multifilmide kangelasi.<\/p>\n<p><strong>Ado J\u00f5ks<\/strong><\/p>\n<p>M\u00e4letan \u2013 viljak\u00fc\u00fcnile l\u00f6\u00f6di laastukatust ja mina korjasin mahapudenevaid puut\u00fckikesi m\u00e4ngimiseks.<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem sai koolis m\u00e4ngida v\u00e4ljas \u2013 s\u00fcgisel, kui ilmad olid ilusad ja siis ka ainult vahetundidel. Aga kevadel oli see lausa massiline: m\u00e4nguks oli ikka rahvaste pall! M\u00e4ng oli lihtne ja osa said v\u00f5tta k\u00f5ik, nii t\u00fcdrukud kui poisid. V\u00e4ljaku piirid seati puuokstest, kivide v\u00f5i millega iganes, peaasi, et oli m\u00e4rgata. Ja palliks polnud mitte sisekummiga ja nahakestaga \u00f5hupall, vaid meisterlikult (r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6d tundva inimese poolt) \u00fcmaraks \u00f5mmeldud, linatakku t\u00e4istopitud m\u00fctsakas. See m\u00fctsakas oli raske, aga kui see veel m\u00e4nguhoos juhtus sattuma veeloiku \u2013 ligunes l\u00e4bi ning teda tuli mitu p\u00e4eva kellegi koduahjus kuivaks saada.<\/p>\n<p><strong>Elsa Polli<\/strong><\/p>\n<p>\u00d5de oli mul kiire loomuga. Kui mul tekkis tahtmine nukku saada, \u00f5mbles tema kaltsudest k\u00e4ed, jalad jne., toppis kaera-aganaid t\u00e4is, mis on pehmed. Joonistas silmad, nina, suu \u2013 tissid, naba, luu ja asi sai aetud.\u201c<\/p>\n<p><strong>Eha Asperg<\/strong><\/p>\n<p>Kui ema ja isa t\u00f6\u00f6l olid, siis meie lapsed m\u00e4ngisime kolhoosikarja pidamist. Selleks olid meil suured kuusek\u00e4bid lehmadeks, v\u00e4iksemad kuusek\u00e4bid lammasteks. Puu okstest tegime karjakoplid ja panime sinna lehmad ja vasikad sisse. Lambad olid eraldi aias. Panime aeda purgiga vett joogiks ja rohelisi heinatutte s\u00f6\u00f6giks. Siis me s\u00f6\u00f6tsime ja jootsime neid k\u00e4bisid \u00fchekaupa ja seej\u00e4rel panime \u00fchte aianurka magama. Vahel l\u00e4ks aed katki ja lehmad l\u00e4ksid kiini (jooksu). Lambaid p\u00fcgasime m\u00e4ngult ja enne seda pesime veega, et vill oleks puhas. \u00d5htupoole hakkasime lehmi l\u00fcpsma ja piima kurnama. Nalja sai, vahel l\u00e4ks piiman\u00f5u \u00fcmber, siis oli riid majas. Aedu oli mitmeid, elumaja otsas sirelip\u00f5\u00f5saste juures. Sirelilehtedest tegime suus hammaste teel eri mustreid ja riputasime lehti aia peale. K\u00f5ige hullem oli see, kui hommikul \u00f5ue minnes selgus, et kanad olid meie karjaaiad \u00e4ra l\u00f5hkunud ja k\u00e4bid laiali siblinud. Tuli uuesti alustada.\u201c<\/p>\n<p><strong>Anna Rinne<\/strong><\/p>\n<p>Ema hoolitses meie eest. Tema oli see, kes \u00f5petas meid m\u00e4nguasjadega m\u00e4ngima. M\u00e4nguasju oli meil palju ja erinevaid. Meil oli mitu erinevat nukku, nukum\u00f6\u00f6blit, oli nukkudelegi toidun\u00f5usid.<\/p>\n<p><strong>Urve J\u00fcrjets<\/strong><\/p>\n<p>M\u00f5ned nukud olid ka. Mul olid neil k\u00f5igil nimed, s\u00f6\u00f6tsin nukke ja panin neid magama. Mulle meeldis nimi ANU, see oli lausa kolmel nukul.<\/p>\n<p>Kui olin \u00fcheksa aastane (talvel), n\u00e4gin kord m\u00e4nguasjapoes suurt nukku. Ta oli aastase lapse suurune. See nukk meeldis mulle kohutavalt ja ma nuiasin seda vanematelt kangesti. Aga vastus oli, et nii suured t\u00fcdrukud enam nukkudega ei m\u00e4ngi. Kuid kui suvel sain k\u00fcmme, oli mu r\u00f5\u00f5m otsatu, sest mulle kingiti nukk. Mitte k\u00fcll see nukk, vaid teine, mis oli ka suur ja armas. See nukk muutus mu lemmikuks. Tal oli palju riideid, k\u00e4isin nukuga \u00f5ues jalutamas. Tundsin end emana.<\/p>\n<p><strong>Gylli Heinla<\/strong><\/p>\n<p>M\u00e4letan, et tahtsime oma onni poiste ees saladuses hoida, tegime uksel\u00e4vele liivariba, et kutsumata k\u00fclaliste j\u00e4ljed kohe n\u00e4ha oleks. Ei m\u00e4leta, kas kedagi nii ka tabasime, kuid mingi konflikt \u00f5hus oli. Kord t\u00f5i naabrit\u00fcdruk v\u00e4ikese t\u00fchjakssaanud \u00e4\u00e4dikapudeliga kodu\u00f5lut onni, aga naabriema sattus ka just tulema, pudel lendas kuhugi nurka \u2013 arvasime, et peame seda varjama, aga suurt probleemi ei tulnud. Oma m\u00e4nguseltskonnale (mina ja kaks \u00f5de ning naabri kaks t\u00fcdrukut) panime nime \u201eS\u00f5prus\u201c,\u00a0 pidasime oma tegevuse kohta p\u00e4evikut.<\/p>\n<p><strong>Juhan Lepasaar<\/strong><\/p>\n<p>Isa tegi talveks meile suusad. Kaselauda rohkem polnud, pidime vend Eeduga \u00fche paari suuskadega l\u00e4bi ajama. Suusas\u00f5idu kirg oli nii suur, et kui suusad alla said, siis enam teistele ei raadsinud s\u00f5ita anda. Tekkis t\u00fcli. R\u00fcselemise k\u00e4igus suuskade p\u00e4rast, olime p\u00e4ris nattipidi koos. Isa n\u00e4gi seda. Tuli juurde ja \u00fctles: &#8220;Kui te ei oska omavahel suusas\u00f5itu jagada, siis pole neid ka teile tarvis. V\u00f5ttis suusad ja murdis oma p\u00f5lve vastu katki. Meil vennaga p\u00e4\u00e4ses n\u00fc\u00fcd pill lahti, aga parata polnud midagi, \u2013 see oli meile \u00f5ppetunniks kogu eluks.<\/p>\n<p>Olen t\u00e4nulik oma vanematele, kes meid, poistekarja korralikeks inimesteks kasvatas.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Maret Lehto<\/strong><\/p>\n<p>P a n d i m\u00e4nge oli ka,\u00a0 aga seda,\u00a0 mida m\u00e4ngisid minu \u00f5ed ja veel vanemad k\u00fclanoored, ma kaasa ei m\u00e4nginud. M\u00e4ngiti Mardi talus, kus oli endal 2 neidu ja 2 noormeest. Ma ei m\u00e4leta seda m\u00e4ngu, millega pandid korjati, aga sellel m\u00e4ngul oli isev\u00e4rki pantide lunastamine. See k\u00e4is nii. M\u00e4ngujuht k\u00fcsis: \u201cMis see peab tegema, kelle pant mu k\u00e4es on?\u201c (minu arvates m\u00e4ngijad k\u00fcsimise ajal seda panti ei n\u00e4inud). M\u00e4ngijad pakkusid n\u00e4it. \u201ePeab kuud vaatama\u201c. Siis n\u00e4itas m\u00e4ngujuht seda panti (kas m\u00f5ni riideese vm.) ja selle omanik pidi siis kuud vaatama. Kuu vaatamine t\u00e4hendas, et sulle pandi kellegi kuub \u00fcle pea ja sa pidid l\u00e4bi sirgena hoitava varruka taeva poole vaatama, samal ajal valati sulle l\u00e4bi varruka natuke vett vastu nina.<\/p>\n<p>V\u00f5i siis: kelle pant see on, see peab surnule suud andma. See t\u00e4hendas, et pidid pandi tagasi saamiseks otsima seinapalgist oksakoha ja seda musitama.<\/p>\n<p>V\u00f5i siis: Peab n\u00f5ia majas k\u00e4ima. See t\u00e4hendas, et pandi lunastaja pidi ukse taha minema, kuni toas tehti nn. n\u00f5ia maja, See t\u00e4hendas, et kaks korjuga tooli pandi \u00fche rea peale ja nende peale ja \u00fcle korjude laotati suurr\u00e4tik, sellest j\u00e4i kolme tooli laiuse sohva mulje. Toolide peale istus kummalegi \u00fcks m\u00e4ngija. Siis kutsuti ukse taga ootaja sisse ja paluti tal n\u00f5ia majas istuda sohva sellele kohale, kus tooli ei olnudki all. Siis t\u00f5usid 2 toolidel istujat p\u00fcsti ja tulija istus p\u00f5randale. Seda tehes j\u00e4lgiti ikka, et keegi \u00f5nnetult ei kukuks.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks veel t\u00f5rrevitsutamine. Poisid ja t\u00fcdrukud vaheldumisi olid ringis, k\u00e4e alt kinni, poisid n\u00e4oga ringi sisse, t\u00fcdrukud n\u00e4oga v\u00e4ljapoole. Tikku p\u00fc\u00fcti hammaste vahelt suuga edasi anda, nii et see maha ei kukuks, Praegu, kui seda kirjutan, m\u00f5tlen, et \u00e4kki see oligi hoopis m\u00e4ng, millega pante koguti. Et kes tiku maha pillas, pidi panti andma. Pandilunastamiseks oli veel ka klaaside vahel k\u00e4imine. See oli nii: P\u00f5randale pandi teeklaasid, teatud vahedega. See, kes oma pandi lunastamiseks seda tegema pidi, n\u00e4gi neid klaase. Aga siis seoti ta silmad kinni ja ta pidi pimedast peast klaaside vahelt l\u00e4bi minema. Aga teeklaasid korjati vaikselt ja kiiresti p\u00f5randalt \u00e4ra. Teistel oli muidugi hea itsitada, kui pimesikk ettevaatlikult kure k\u00f5nnakuga \u00fcle p\u00f5randa tuli.<\/p>\n<p>Peab tuvi s\u00f6\u00f6tma. See t\u00e4hendas, et pandi lunastaja pidi endale paarilise kutsuma, poiss t\u00fcdruku v\u00f5i siis t\u00fcdruk poisi. Neile anti paarivaksane l\u00f5ng, L\u00f5nga otsad anti teine teisele suhu ja siis pidid hakkama l\u00f5nga suhu s\u00f6\u00f6ma, kuni paarilisega ninad ja suud kokku j\u00f5udsid.<\/p>\n<p>P\u00f5nevaks tegi asja see, kui m\u00f5ni m\u00e4ngijatest ei olnud kursis, mida \u00fcks v\u00f5i teine asi t\u00e4hendas.<\/p>\n<p>T e i n e m\u00e4ng on kolhoosielust. M\u00f5isa tallis oli kolhoosi lehmalaut ja k\u00fclanaisi oli seal l\u00fcpsjateks. Kalda talus paiknes kolhoosi pull. Me tegime koos K\u00f5ue poistega meie maja taha metsa sarapuuokstest punutud kolhoosi lehmalauda, u. 60 cm x 60 cm x 60 cm. Lehmadeks olid \u00fcmarad kivid (nii rusikasuurused). Lauda tegime 2korruselise, poisid tegis II korruse lehmade jaoks kaldtee, Jaan oli kolhoosi esimees, Ants traktorist ja mina karjabrigadir. Ma l\u00e4ksin \u00fchel p\u00e4eval Muhu teise serva Kallaste k\u00fclla oma klassi\u00f5dede juurde (\u00fcks ots 12 km). Aega veetsime mere \u00e4\u00e4res ja ma leidsin sealt t\u00fckk maad suurema \u00fcmmarguse kivi, kui meie laudas lehmad, umbes 2 meherusika suuruse. Mu r\u00f5\u00f5m oli suur, sest saan oma kolhoosi ka pulli viia. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval hakkasingi, pull r\u00e4tiku sisse seotud, vedades kodu poole minema. Teel tuli muidugi \u00fchtteist ette, aga \u00f5htul ma ikka koju j\u00f5udsin (12 km). Vanemad vangutasid mu kandamit n\u00e4hes p\u00e4id. J\u00e4rgmisel hommikul l\u00e4ksin toodud t\u00f5upulli K\u00f5ue poistele n\u00e4itama. Panime ta elama lauda alumisele korrusele. M\u00e4ngutuhin l\u00e4ks aga m\u00f5ne p\u00e4evaga \u00fcle. Kui sinna n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem l\u00e4ksin, olid sarapuukepid ja lehed \u00e4ra kuivanud ja lehmad alumisele korrusele pudenenud. Sihuke kuulsusetu l\u00f5pp.<\/p>\n<p><strong>Urve Vares<\/strong><\/p>\n<p>Mina elasin ilusas maakohas, kus l\u00e4heduses oli kaunis j\u00e4rv ja\u00a0 \u00fcmberringi metsad. Ma nautisin seda paika ja m\u00f5tlen lapsep\u00f5lvekodule sageli. Minu lapsep\u00f5lv oli ilus ja p\u00f5nev. Meil oli emapoolne vanaema, kes elas meiega koos ja laulis meile rahvalikke laule ja r\u00e4\u00e4kis oma lapsep\u00f5lvest ja m\u00e4ngudest. Sageli k\u00e4is meil isapoolne vanavanaema, milj\u00f6\u00f6 oli minu arvates v\u00e4ga hea. Ema ja isa k\u00e4isid t\u00f6\u00f6l aga hiljem oli isa kodune, sest ta oli raskesti haige.<\/p>\n<p>Meenutan lapsep\u00f5lvekodu t\u00e4nutundega. Minu lapsep\u00f5lvekodu oli kohas, kus praegu asub Maarjak\u00fcla, seega Haavassaare talus, P\u00f5lvamaal. \u00dcmber maja kasvas palju p\u00f5lispuid, kes olid suured ja v\u00f5imsad, kaks v\u00e4ga suurt kaske \u00f5ues, \u00fchele oli \u00fcmber ehitatud laud. Maja taga olid suured m\u00fc\u00fcrid ja k\u00fc\u00fcnid, eemal ilus kaskedealune ja teisel pool hobusekoppel. See oli ideaalne paik kasvamiseks ja m\u00e4ngimiseks. Seal oli k\u00f5ike: avarust, metsailu, uhkeid puid, huvitavaid aiasoppe ja salapaiku. Suvel olid metsad marju ja seeni t\u00e4is. Naabrid olid toredad, vanapaar, kellel omal lapsi ei olnud ja nad hoidsid meid v\u00e4ga. Ma olen uhke, et mulle oli antud v\u00f5imalus sirguda sellises v\u00f5rratus kohas, millest on alati midagi meenutada. Kui ma m\u00f5tlen oma loovusele ja fantaasiav\u00f5imele, mis on mulle antud, siis ongi see kindlasti p\u00e4rit just sealt.<\/p>\n<p>Vaatasin isaga koos filme, eriti seiklusfilme\u00a0 ja s\u00f5jafilme. Kapten Tenke\u0161 ja Neli tankisti ja koer, k\u00f5iki pealkirju enam ei m\u00e4leta. P\u00e4rast l\u00e4ksin \u00f5ue ja matkisin, mida olin filmis n\u00e4inud. Istusin n\u00e4iteks\u00a0 suure p\u00f5llut\u00f6\u00f6reha otsas ja enda arust kujutasin, et ma ratsutan. Igasuguseid asju ja tegevusi sai v\u00e4lja m\u00f5eldud. Puu otsas oli vaatetorn. Madalas kohas kaevik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tutvu v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dega ka m\u00e4ngude andmebaasis. Pille Tamm Ei ja Jah &#8211; Seda m\u00e4ngiti enamasti kahekesi ja m\u00e4ng ise oli lihtne. \u00dcks esitas k\u00fcsimusi ja teine tohtis vastata ainult ei v\u00f5i jah ja kui vastas kuidagi teist moodi, siis kaotas. Nipp oli selles, et tuli k\u00fcsida konksuga k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks kas sa oled ikka veel naabripoissi armunud. &hellip; <a href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/kogumisvoistlus-2013\/naiteid-voistlustoodest\/\" class=\"more-link\">Loe edasi <span class=\"screen-reader-text\">N\u00e4iteid v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest<\/span> <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":110,"menu_order":1,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/157"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/157\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":246,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/157\/revisions\/246"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/110"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ukauka\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}