Pioneerikssaamise õhtul õpetas Eikner meile "Kosmonaudi" mängu. Osalema pidi vähemalt üks, kes sellest mängust midagi ei teadnud. See saadeti ukse taha. Klassi keskele pandi tool ning igast selle jalast võttis kinni üks tugevamat sorti poiss. Selle tooli kõrvale toodi teine tool, mille peale ronis klassijuhataja, käes plastmassplaat. Uksetagusel seoti silmad kinni. Ta juhatati klassi keskel seisvale toolile püsti seisma. Tema jalgealust tooli hakati vähehaaval kõrgemale kergitama ning õpetaja hoidis plaati kergitatava pea kohal. Tõstetavale öeldi, et ta röögataks ja alla hüppaks, kui pea vastu lage põrkab. Kui tool oli põrandast umbes kümne sentimeetri kaugusel, siis lasi õpetaja "kosmonaudile" plaadi pähe langeda. See tundis, nagu oleks pea vastu lage ning hüppas põrandale. Enamasti oli kosmonaut imestunud, kui teada sai, et teda oli vaid mõned sentimeetrid kergitatud.
Poisid muidugi näitasid neile /lastekodusse sügisel tulnud uutele väikelastekodu lastele/ „Riia linna“. Küsisid: „Kas Riia linna tahad näha?“ – „Jaa“. Läksid siis vastajale selja taha, asetasid oma pihupesad vastaja kõrvadele, sõrmeotsad ülespoole ja tõstsid vastaja nii kõrgele kui ulatasid. Kasvuvahe oli oluline. Ei olnud uustulnukate sisseelamine meilgi kerge. Liiga raske ka mitte.
Täisviide
EFA I 170, 81/2 < Järva-Madise, Mõnuvere k.. < Kadrina, Tapa v. Saksi k. < Hageri, Haiba k. - Age-Li Liivak, snd. 1941 a. (2013).
Pandilunastamismänge mängisime vähe. Ei tule enam naljakaid lunastamisi meelde ka. Kui ehk „ninaga lund tuua“. Loll, kes oma ninaga tõi, tuli tuua kinganinaga.
Hanekstõmbamisi sai ka kasutada ainult ühe korra, varsti teadsid tulemust kõik.
Sügisel enne kooli, kui väikelastekodudest uued lapsed tulid, siis neile sai küll pakutud et „pane hobune jooma“ s.t „pista oma sõrm pakkuja ristiasetatud mõlema käe esimeste sõrmede vahele tekkinud pilusse“. Sai siis pisikese rumalukese sõrme pöidlaküünega surutud ja oma sõrmed tugevasti koos hoitud.
Täisviide
EFA I 170, 81 < Järva-Madise, Mõnuvere k.. < Kadrina, Tapa v. Saksi k. < Hageri, Haiba k. - Age-Li Liivak, snd. 1941 a. (2013).
Märgin siia üles need mängud, mida mängis minu ema Riita Sarv (snd. 1930) lapsena. Mängujuht joonistas käega õhus ja samal ajal ütles näiteks: "Ma joonistan kuu, silmad, nina ja suu. Tehke täpselt järele, mida mina teen." Kõik mängijad peavad olema märganud ütleja eranditult kõiki liigutusi, ka nt. ninakirtsutust, ning seda järele tegema. Kes täpselt ei tee, langeb välja.
Täisviide
ERA, DK 100, 11 (5.2) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Kätega sai mängitud veel mängu "Kits kaevule jooma". Käed laialiaetud näppudega asetati teineteise peale, keskmiste sõrmede vahele jäi kaev. Siis tuli "kits", pistis oma keskmise sõrme kiiresti kaevu. Kaev aga surus sõrmed kokku ja püüdis kitse kinni saada.
Täisviide
EFA I 168, 114 < Võnnu khk < Väike-Maarja khk, Kiltsi al - Eha Võso, s 1948 a (2013)
Joonistan kuu: ringi keskele joonistati kuu, ise öeldes: "Joonistan kuu, silm-silm, nina, suu," ja siis anti pulk edasi järgmisele kõrvalistuvale naabrile. Nipp oli selles, et joonistamise ajal tuli pepu toolilt üles kergitada, joonistamine polnud üldse tähtis. Aga kui mängija seda polnud ära tabanud, püüdis ta väga hoolikalt kuud joonistada.
Neid kaht viimast tähelepanumängu (käärimäng ja joonistan kuu…) õpetas mulle ema.
Täisviide
EFA I 168, 113 < Võnnu khk < Väike-Maarja khk, Kiltsi al - Eha Võso, s 1948 a (2013)
Käärimäng: kõik istuvad ringis toolidel ja käest kätte antakse edasi käärid, öeldes samal ajal: "Annan otse, võtan risti." Tähtis polnud kääride asend, vaid see, kuidas olid jalad sel ajal, otse või risti. Mõnel mängijal läks taipamisega väga kaua aega, teistel nalja kui palju, kui nägid, kui püüdlikult teine kääre setib. Neid kaht viimast tähelepanumängu (käärimäng ja joonistan kuu…) õpetas mulle ema.
Täisviide
EFA I 168, 112/3 < Võnnu khk < Väike-Maarja khk, Kiltsi al - Eha Võso, s 1948 a (2013)
Riukalik mäng. Istute rivis, silmad suletud või kinni seotud ja keegi toob midagi oma aiast ja paneb teile suhu. Vahel on see maasikas, vahel on see nõgeseleht või vihmauss, aga sa pead suu vähemasti kinni panema kuni tooja kümneni loeb. Kui enne välja sülitad, siis oled uus tooja. Ma sain kaks korda vihmaussi, mida ma ei sülitanud välja, aga siis topiti mulle suhu tükk piimašokolaadi ja seda ma vihkan. See lendas asfaldile...
Täisviide
ERA, DK 110, 4 (5. 1 d) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013).
1967. aasta suvel olin paar nädalat Metsapoole pioneerilaagris, mis asus Läti lähedal. Seal toimus esimene öine häire, mis oli väga põnev. Röövitud oli meie lemmikkasvataja. Tänu suuremate kaasabile leidsime oma kasvataja pimedast metsast üles. Veel meenub laagrist üksteise pasteerimine. See tähendas seda, et kui kõik magasid, võtsid oma hambapastatuubi ja tegid naabrile mõnusa näomaalingu. Oli ka juhuseid, kus pasta sattus juustesse ja hommikul võis kuulda korralikku hädakisa kannatanult.
Täisviide
EFA I 168, 196 < Haapsalu l. < Kose khk., Kose v., Liiva k. - Maie Matvei, s. 1957. a. (2013).
Seda mängu sai mängida samuti vaid sellega, kes polnud sellisest mängust kuulnud. Madalal toolil või pingil seisva mängija silmad seoti kinni ja lubati teda "kosmosesse" tõsta. Tegelikult tõsteti tool vaid paar sentimeetrit maast lahti ja kõigutati veidi, et tekiks tunne, nagu oleks tool kõrgele tõstetud. Seejärel kästi mängijal maapinnale hüpata. Kuna mängijal oli tunne, et ta asub küllalt kõrgel, siis oli tema hüpe madalalt maandumise kohta naljakas ja pealtvaatajad said naljaka hüppe puhul naerda. Sellist mängu mängiti põhiliselt õues pehmel murul, kus oli ohutum maanduda.
Täisviide
ERA, DK 126, 10 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
Kaaslase käest küsiti: "Kas tahad Moskvat näha?" Jaatava vastuse korral võeti kahe käega kaaslase pea ümbert kinni (kõrvade kohalt) ja tõsteti ta maast lahti, ise küsides: "Kas näed Moskvat?" Kui kaaslane eitas, jätkati tõstmist, kuid harilikult paluti end vaid lahti lasta.
Täisviide
ERA, DK 126, 10 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
Keegi läheb laua alla. Kui ta sääl on, siis öeldakse: „Sa ei seisa ilma rääkimata nii kaua laua all, kui ma 3 korda vastu lauda löön!“ Kui ta ütleb: „Olen!“, siis küsitakse: „Kas oled nüüd paigal?“ Kui viimane ütleb: „Jah!“, siis hakatakse naerma ja öeldakse: „Juba rääkisid!“
Täisviide
ERA II 92, 443/4 (12) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Voldemar Kurberg, s. 1922 (1935)
Mängijaid saab olla ainult kaks. Üks paneb ühe käe esimesed sõrmed umbes nii laiali, et otsade juures võib teine kaks sõrme vahele panna ja teisel käel samuti. Siis paneb ta sõrmed ristamisi kokku, esimene alla ja teine pääle, või vastupidi. Nüüd ütleb teisele: „Pane härg jooma!“ Teine pistabki parema käe esimese sõrme teise sõrmedest tekkinud ruutu. Siis püüab esimene pigistada tema sõrme ja pöidla küünega alt kriimustada.
Täisviide
ERA II 102, 570 (10) < Räpina khk., Veriora v., Palomõisa as. – Kaljo Kindsiko, Leevi algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Lunastaja käsib ühe mängija ukse taha ja lööb õlekõrrega ukse pääle, ning küsib teiselt, kas valus sai. Sai sel valus, antakse pant kätte. Kes teab, see ütleb alati, et valus sai. Kes ei saa sellest aru, ütleb, et ei saanud valus.
Täisviide
ERA II 102, 466 (38) < Rõuge khk., Viitina v., Keskküla t. – Leili Tatrik, Viitina algkooli õpilane < isalt (1935)
Jutustaja: „Elas kord vanamees ja vana naine. Neil oli must lehm ja lehmal valge vasikakene. Kas olete seda juttu kuulnud?“ – „Ei ole!“ Jutustaja algab uuesti otsast peale ning küsib jälle: „Kas olete seda juttu kuulnud?“ Ei taipa kuulaja, et jutt pikem ei olegi ja vastab: „Ei ole!“ Jutustab jutuvestja veel kolmas kord ja küsib samuti. Ütleb nüüd kuulaja: „Olen küll“, siis ütleb jutustaja: „Hea küll, siis pole mul tarvis enam jutustada,“ ja vaikib. Tahab aga kuulaja narrida ning ütleb alati: „Ei ole,“ peab jutustaja jutustama, kuni mõlemad väsivad, nii jutustaja kui kuulja.
Täisviide
ERA II 102, 65/6 (79) < Hargla khk. – J. Tamm (1935)
Üks mängijatest küsib, et kes tahab mõnda looma näha. Siis ütleb mängijaist mõni, keda ta armastab. Siis toob küsija peegli ja näitab. Peeglis on sama isiku nägu. Näiteks: „Tahan näha eeslit.“ Peegel näitab küsijat.
Täisviide
ERA II 98, 617 (31) < Tartu l. – Liilie Lepner, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Pandilunastaja, kes pää jala alt läbi peab panema, võib ükskõik mille või kelle (silgu-, kapsa- jne.) pää mõne (tooli, laua jne.) jala alt läbi panna. Mõni, kes seda vigurit ei tea, hakkab oma pääd oma jala alt läbi panema ning näeb asjatult vaeva.
Täisviide
ERA II 98, 405 (47) < Tartu l. < Äksi khk. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane < Eduard Priks, 28 a. (1935)
„Tähtede uurimist“ saab mängida vaid nendega, kes enne sellest mängust midagi kuulnud pole või seda näinud pole. Kui sobiv isik on olemas, siis asetatakse ta toolile, kuub üle pea. Pikksilm või „tilleskup“ on aga kortsus ega lase vaatlejal ühtegi tähte näha. „Montöör“ seletab, et ilm pilves, kuid küsib, kas sajab vihma või lund – ning valab varrukasse vett, mis voolab aga „astronoomile“ kaela.
Täisviide
ERA II 99, 29/30 (7) < Paistu khk., Holstre v. – Mart Port < Jaan Port, 45 a. (1935)
Võetakse kaks taldrikut. Ühel on põhi lambisuitsuga mustaks suitsutud. See antakse „ahvitegijalle“. Istuvad tõine tõispool lauda, laua peal on nõuga vesi. Ahvitegija peab kõik järel tegema, mis tõine ees teeb: pistab sõrme vette, võtab taldreku põhja alt ja tõmbab näo pääle kõiksugu vigurid. Põhi on kumbagil muidugi väljapoole. Mujale vaadata ei tohi kui ainult eestegijalle. Nii tuleb lõpuks välja päris määrkass.
Täisviide
ERA II 96, 220 (27) < Karksi khk. – Marie Sarv < Magda Evert, 21 a. (1935)
I. „Veame kihla, et sina ei saa õlekõrrest üle karata.“ Selleks pannakse õlekõrs maha, kästakse kahe käega jala suurvarvastest kinni võtta ja nii üle karata – kahe jalaga korraga. II. Õllejoomine ühe käega kummulipandud täis klaasist. Klaas valatakse õlut täis, pannakse alustass pääle ja käänatakse tass põhja pääle. Kes kihlvedu võita tahab, peab ära jooma, selle juures ainult üht kätt tarvitades. Selleks peab pää hästi selga ajama, et tassi saab pääle panna nagu lauale. Siis paneb käe klaasile pääle ja laseb pääga ettevaatlikult järgi, seni kui klaas on põhja pääl – siis muudkui joo. III. „Sa ei aja üksinda kuube seljast maha.“ Kui teine ajama hakkab, siis tarvis ise ka kohe ajama hakata – ja nii ajavad kahekesi. IV. „Meie seisame ühe ajalehe pääl, aga sina ei saa minusse puutuda.“ Selleks pannakse ajaleht ukse alt läbi, kästakse teine minna teise otsa pääle, uks vahelt kinni – ja puutu nüüd, kui saad. V. „Sa ei löö pajakaanega kanamuna katki põrmatul.“ Selleks pannakse muna just nurgakese sisse, nõnda et ka serviti lüüa ei saa. VI. Ühe silmaga mees näeb rohkem kui kahe silmaga, kui nad seisavad vastamisi. Ühe silmaga näeb teise kahte silma, aga kahe silmaga näeb teise ühte silma – ja kaks on ju rohkem kui üks. VII. Pudelikaela otsa alt raha ära võtta, nõnda et pudelisse ei puutu ja et pudel jääks ikka püsti. Peab osav lööja olema, siis lööb laua väitsega alt ära.
Täisviide
ERA II 96, 209/10 (31) < Karksi khk., Karksi v., Nuia al. – Marie Sarv < Anton Sarv; Hans Nirk, 60 a; Hans Henn, 56 a (1935)
Tuhkapäeval viidud vanast ja viiakse praegu ka veel „tuhkapoisse“. Need tehakse selle järel, kellele neid viiakse. Tüdrukil viiakse kavaleere, poistel armsamaid, noorpaaridele lapsi jne. Viimine sünnib teadmata. Siis muidugi katsutakse ära aimata, kust toodud, ja viiakse tingimata tagasi. Nii neid kannetakse vahel paar nädalid. Ei ole leidnud, kes teaks, mis tähendus sel oleks (võib-olla, et juhtub kunagi kuulma). Kui mina jõmpsikas olin, siis viisime ka nalja pärast väikesi tuhakotikesi ja viskasime ukse vahelt naabritele – et meie toome temal laiskust. Rohkem pole kuskilt kuulnud.
Täisviide
ERA II 96, 208/9 (30) < Karksi khk., Karksi v., Nuia al. – Marie Sarv, 60 a. (1935)
Mängijad asetuvad käpuli kas põrandale või väljas mängimise korral rohule. Üks kõige all, kuna teised temale selga. Kui kõik valmis, laseb allolija end kas kõhuli või libiseb alt välja. Hundikuhi kukub ümber ja sealjuures saab palju nalja.
Täisviide
ERA II 96, 109 (32) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Pandilunastaja saadetakse ukse taha. Kui ta vastava käsu peale tuppa ilmub, kordavad toasolijad kõik ta sõnad järgi, mis ta ütlema juhtub. See kestab niikaua, kuni arvatakse küll olevat. Sarnane nuhtlus tehakse sellega, kes seda enne ei tea.
Täisviide
ERA II 94, 536 (24) < Pöide khk., Uuemõisa v., Reina k., Türna t. – Johan Peegel, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijad moodustavad ringi, üks mängijaist on ringi keskel. Sellele on tehtud ülesandeks vile üles otsida, mis käib ringi ühe käest teise kätte. Otsijal seotakse esialgu silmad kinni. On mäng käimas, vabastatakse silmad ja otsimine algab. Tegelikult on aga vile niidi otsas, nõelaga otsija enda selja taha riputatud. Ringisolijail peavad käed taktis käima nagu taalrimängu juures, keskel kokku lüües ja jälle üksteise peodele asetades. Suurt nalja sünnitab see mäng selle tõttu, et otsija otsib vilet energiliselt ringist, kuid vile ripub selja taga, kus mängijad, kelle poole otsija selja pöörab, seda ühtelugu vilistavad.
Täisviide
ERA II 94, 59/60 (29) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mängijad istuvad ringis, üks mängijaist viskab teisele taskurätiga, öeldes näiteks: „Ei mina pole nupust nikastanud!“ See peab vastama: „Mina küll!“ See viskab jälle kellelegi teisele, öeldes, näiteks: „Ei mina pole kontka-hobusele keelt näidanud!“ Teine vastab: „Mina küll!“ Ja taskurätikut edasi visates ütleb näiteks: „Ei minu käed pole kui käiavändad!“ Teine vastaku: „Minul küll!“ Nii läheb mäng ikka edasi.
Täisviide
ERA II 94, 41 (12) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Raha pannakse põrandale. Üks käsib teisel jala selle peale panna. Teine paneb jala raha peale, kuid tal on king jalas. Kuid keegi teine tõmbab kinga jalast ära ja paneb palja jala raha peale. Ja tema võit on.
Täisviide
ERA II 93, 456 (70) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Koki k., Aandi t. – Johannes Vakrem, Taritu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
„Poisid, kes üle õlekõrre astub, sellele annan oma ilusa pühademuna, aga kes ei astu, annab oma minule vastu.“ Muidugi igaüks on sellega päri ja läheb astumiseks lahti. Tuuaksegi õlekõrs tuppa. See, kes seda teistele rääkis, asetab kõrre täiesti pikuti seina äärde ja käsib nüüd astuda. Muidugi keegi ei saa seda teha ja muna saab jälle see, kes on võidumees.
Täisviide
ERA II 92, 609 (31) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)
Mängijatest üks, kes teab, räägib teistele: „Kui teie olete nii tugevad mehed, et olete laua all, niikaua kui mina löön laua peale kolm korda rusikaga, siis saate minult need pühademunad,“ – ja võtab oma taskust ja näitab. „Aga kui ei ole niikaua seal, siis kaotate mängu ja mina saan teie käest muna.“ Muidugi kõik on sellega nõus ja munad asetatakse kuhugile, et midagi pettuseks ei lähe. Poiss läheb laua alla ja muidugi ootab, missugused need mürakad on, mis lüüakse, aga egas need polegi suured. See, kes peab lööma, lööb esimese korra ja ütleb: „Soh, täna lõin ühe korra, homme teise ja ülehomme kolmandama korra.“ Muidugi keegi ei ole nii kaua laua all ja muna on jälle kaotatud.
Täisviide
ERA II 92, 607 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)