Lapsed seisavad püsti ringikujuliselt. Üks laps, kes mängust osa ei võta, paneb teistele lastele numbreid (järjestikused). Aga üks laps jääb numbrist ilma, see läheb ringi keskele. Ta hüüab kaks numbrit. Need lapsed, kellel olid need numbrid, peavad omavahel kähku kohad vahetama. Laps, kes nüüd jäi ilma toolita (laps, kes oli ringi sees, peab jõudma ühele tühjale kohale), läheb keskele ja hüüab uuesti kaks numbrit. Seda mängu mängisid tavaliselt suuremad lapsed tundide vaheajal.
Mängijad võtavad paaridesse. Üksik annab kõigile mängijatele numbrid ja mõtleb endale ka numbri. Siis hüüab üksik ühe numbri ja kellel see number on, jookseb tema juurde. Kes jääb nüüd üksikuks, hüüab numbri. Naabrid võivad numbreid vahetada omavahel. Teistele mängijatele ei tohi oma numbrit öelda.
Mängijad istuvad ringis. Üks mängija ütleb igaühele ühe numbri, mille see meelde jätab. Seejärel hüüab ta kaks numbrit ja need vahetavad kohad. Selle aja sees peab numbrite panija ruttu ühele toolile istuma. Kes kohast ilma jääb, hüüab uued numbrid.
Mängitakse üheksani ja istutakse ringis. Keegi hakkab jutustama mõnda lugu, kus esineb palju numbreid. Igale osavõtjale määratakse number. Iga "number", mis loos esineb, peab tõusma püsti ja jutustajale kummardama. Kui on mitmekohaline arv nagu 578, peavad püsti tõusma kõik arvud "5"; "7"; "8". Eksimise korral peab andma pandi.
Sünnipäev ongi ju selleks, et saad aasta vanemaks ning võid külla kutsuda oma parimad sõbrad. Aga sõpradega saab palju huvitavat ette võtta. Nii ka järgmine mäng. Üks külaline läheb ukse taha, igaüks võtab endale mingi numbri. Kui suure arvuni võib minna, see on eelnevalt kokku lepitud. Kui igaühel oma number olemas, siis tuleb külaline tagasi ning hakkab rääkima, nt: "Elasid kolm eite..." Nüüd tõuseb püsti nr kolme all olev ning kummardab jne. Kes magama jääb, sellelt võetakse pant. Pärast mängu algab pantide lunastamine.
Numbrimäng on vanem ja alaline mäng, mida palju mängitakse. Mängitakse järgmiselt: Mängijad istuvad majas seina ääri mööda toolidele. Üks ütleb nendele numbrid – ühest pääle alates, nõnda palju kui inimesi on; öeldakse ka kümnete viisi – 10, 20, 30 jne. Kõik istuvad paaristikku, pääle ühe, kes omale ühe numbri välja hüüab. See, kelle number hüütud, peab siis ruttu, kohe hüüdmise järel, hüüdja kõrvale minema; kes aga tähele ei pane ja minekuga viibib, peab pandi andma. Sellejärele hüüab üksijääja jälle ühe numbri välja. Kui hüütav viibib, peab pandi andma. Nõnda kestab mäng, kuni pantisid palju (igalt ühelt) korjub, siis hakkab pantide lunastamine. Pantide lunastajaks on üks isik, kes mängus ei ole; võib ka mängus olla, kui soovib. Pantideks võetakse, mis juhtub – ninarätt, tikutoos või muud. Mängijad võivad ka oma numbrid vahetada, kui soovivad, et teised neid (nende numbreid) ei teaks. Nüüd (umbes paari aasta eest) on moeks võetud, et numbrite väljahüüdmise ajal pandikorjaja paneb ratta (anumakaane) keerlema. Selle aja jooksul, kui ratas keerleb, peab hüütav hüüdja kõrvale jõudma; ei jõua ta, s.o. kui ratas kukub ennem keerlemast maha, peab pandi andma. Sellega on kindel ajamäär igaleühele.
Täisviide
ERA II 107, 513/5 (43) < Torma khk., Avinurme v. – Mihkel Sild (1936)
Inimesed võtavad paari. Siis pannakse neile paarisnumbrid, näiteks: 2, 4, 6 jne. Üks jääb üksikuks, tal ei ole paarilist. Missugust numbrit ta hõikab, see läheb tema juurde, ja kes üksikuks jääb, see hõikab jälle. Üks loeb alati: 1, 2, 3 – ja kui ta on kolm korda nii ära lugenud ja ei ole veel kedagi hõigatud, siis see aeglane annab panti.
Täisviide
ERA II 106, 135/6 (2) < Kodavere khk., Pala v., Kuke t. – Erika Sarvik, Pala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Siis üheks jooksumänguks on numbrimäng, mida mängitakse harilikult toas. Mängijad istuvad kõik sõõris, nii et keset tuba jääb jooksmiseks vaba ruumi. Siis üks mängijatest hakkab nn. „hõikajaks“. Hõikaja nummerdab enne kõik mängijad, iga mängija peab meeles pidama oma numbri. Siis läheb hõikaja keset tuba ja hüüab kaks numbrit, näiteks 8 ja 7. Nimetatud numbrid peavad siis katsuma oma istekohti vahetada, aga hõikaja katsub ise sinna ette jooksta. Saab hõikaja enne kohale kui hõigatav, siis teine numbritest saab hõikajaks. Kui hõikaja kolm korda järjest peab hüüdma või kui ta kogemata numbreid nimetab, siis peab ta panti andma. Niisamuti peab andma panti see mängija, kes hõikaja kutsumise pääle välja ei tule.
Täisviide
ERA II 96, 66/7 (38) < Halliste khk., V.-Kariste v., Kamali k., Ressi t. – Elmar Sapas (1935)
Mängijad istuvad ringis. Igale mängijale antakse number. Mängujuhataja võtab mingisuguse sõõrikujulise asja, kas pajakaane või muu ketta, ning paneb selle põrandale keerlema ja hüüab ühe numbri. Kes selle numbri omanik on, peab ringist välja jooksma ning selle ketta enne kinni püüdma, kui see jõuab põrandale küljeli kukkuda. Kui ta laseb ketta kukkuda, peab ta panti andma. Nüüd paneb tema ketta uuesti veerema ning hüüab numbri ning läheb sellele platsile, kust tullakse ketast püüdma.
Täisviide
ERA II 93, 528 (66:5) < Kihelkonna khk. – V. Alber, Taritu algkooli õpilane (1935)
Numbrimängijad istuvad ringis.
Numbrid pannakse järgmiselt: 5, 10, 15, 20 jne. Mängijate alammäär on 15. Numbrite hüüdja on ringi keskel. Kes teistele numbrid pani, võtab endale viimase numbri ja jääb esimeseks hüüdjaks. Kui ta näiteks hüüab: „10–35!“, siis peavad need kohti vahetama. Et hüüdjat kohale minemast takistada, vahetavad kõik samal ajal.
Kui hüüdja kogemata oma numbri nimetab või kolm korda järjest hüüdja on, siis annab ta panti.
Täisviide
ERA II 90, 365 (3) < Türi khk. – Aksella Usterman, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijaid võib olla kuitahes palju.
Mängijad istuvad ringis, aga üks mängija seisab ringi keskkohal ja paneb mängijatele igaühele numbri, ühest alates. Ringi keskkohal olija hüüab kaks numbrit korraga välja, näiteks kolm ja viis või mõned muud numbrid. Need numbrid peavad endi kohad vahetama. Kohtade vahetamise ajal katsub ringisolija võtta mõne tühja koha endale. Kui see tal õnnestub, siis jääb see ringi keskele, kelle koht ära võeti. See, kes sai endale koha, võtab selle mängija numbri endale, kes ringi keskele jäi.
Täisviide
ERA II 90, 347 (8) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)