Plikade ja poiste mäng, toas.
Mängijad asuvad reas ehk sõõris. Üks on nende keskel ja ütleb: „Mina ütlen, tõstke käed.“ Selle peale peavad kõik käed üles tõstma. Ta võib ka midagi muud kästa teha. Kui ta aga ainult käsib ja ei ütle „mina ütlen“ käsu ette, siis peavad kõik olema paigal. Kui aga keskelolija ruttu ütleb, siis võivad mängijad eksida, mispeale peavad nad siis panti andma.
Täisviide
ERA II 87, 28 (15) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Lapsed on kõik ringis, ringi keskel on üks, silmad kinni. Ringisolijad käivad pooljoostes ringi. Äkitselt ütleb ringi keskel olija: „Paigal!“ Läheb ühe juurde, katsub käega ja ütleb: „Tee pardi häält“ (ehk ükskõik mis linnu või looma häält). Tema teeb pardi häält, saab hääle tehtud. Silmade kinnihoidja peab nüüd ära arvama ja ütlema, kes on. Ütleb õige nime, saab kohale, ja hakkab see silmi pidama, keda kinni võttis. Kui ei saa, peab edasi keskele jääma.
Täisviide
ERA II 87, 465 (29) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Pandilunastaja istub kellegi teise vastu ja teeb mitmesuguseid vigureid, mida „peegel“ järgi peab tegema. Kui peeglil järeletegemine enam ei õnnestu, saab lunastaja pandi kätte. Lunastaja võib igasuguseid grimasse ja moonutusi teha.
Täisviide
ERA II 104, 127 (30) < Simuna khk., Venevere v., Mõisaküla – Paul Kaasan, s. 1923 (1935)
Mängijad käivad ringi ja laulavad:
Pime kukk nüüd ole sa,
sest su silmad kinni ka.
Pime kukk, nüüd otsi sa
oma kana ülesse.
Üks, kaks, kolm,
te peate valmis olema
ja silmad mu pool pöörama.
Üks, kaks, kolm,
sest kõik on lõpetud.
Üks mängijaist on ringi sees ja ta silmad on kinni seotud. Kui laul lõpeb, siis jäävad kõik vaikseks. Pimekukk läheb siis kellegi juurde, puudutab teda ja ütleb, et tehku ta mõnd häält, näiteks mõne looma häält. Siis ütleb näiteks: „Tee kuke häält!“ Hääle järele peab pimekukk otsustama, kes hääletegija oli. Kui ta otsustab õigesti, siis läheb hääletegija pimekukeks, ja endine pimekukk läheb ringi teiste hulka. Kui aga ei otsusta õigesti, peab ta veel kord pimekukk olema.
Täisviide
ERA II 90, 37 (29) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Maria Laube, s. 1865 (1935)
Pandilunastaja pannakse kusagile toolile istuma ja üle pea visatakse tal lina. Siis tulevad mängijad tema juurde. Kõik panevad kordamööda oma käe talle pähe ja pandikorjaja küsib siis: „Mis häält see teeb, kelle käsi su pea peal on?“ „Prohvet“ käsib siis teha mõnd häält, näiteks: „Lehma häält!“ Käe peapeal hoidja peab siis seda häält tegema, mida kästi. Siis tuleb teine ja paneb ka oma käe prohveti pea peale jne.
Kui on puha kõik käinud, siis võetakse prohvetil lina pealt ära ja kästakse: „Ütle, kes see oli, kes tegi lehma häält (kuke häält, lamba häält jne.)!“ Ja prohvet peab ütlema.
Täisviide
ERA II 90, 212/3 (12) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Lisette Laube, s. 1897 (1935)
Üks mängijaist on Mooramaa kuningas. Teised mängijad tõmbavad kuninga asupaigast umbes 10 m eemale kriipsu. Omavahel arutatakse läbi, millist tööd teha kuninga ees.
Nüüd minnakse kuninga ette ja öeldakse: „Tere, tere, Mooramaa kuningas!“
Kuningas peab siis vastama: „Tere, tere! Mis tööd te ka teha oskate?“
Mängijad vastavad: „Ikka Mooramaa tööd!“ ning teevad mingi töö tegija liigutusi. Nüüd kuningas ütleb selle töö nime. Kui kuningas õigesti ütles, siis peavad teised mängijad jooksma hakkama, ning kuningas peab ühe neist enne kinni püüdma kui nad kriipsu taha jõuavad.
Täisviide
ERA II 90, 273/4 (18) < Türi khk., Kolu k., Rae t. < Juuru khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane < Anna Riim, u. 55 a. (1935)
Üks mängija on ostja ja teine on müüja, ülejäänud mängijad on aga linnud. Müüja paneb igale mängijale ühe linnu nime.
Kui ostja tuleb, küsib ta: „Kas teil on varest?“
Kui mõnele mängijale on „vares“ nimeks pandud, siis peab ta varese häält tegema. Ostja küsib siis, mis see lind maksab.
Müüja ütleb nüüd ühe arvu ja ostja lööb siis müüjale niimitu korda käe pääle, kui suur arv öeldi.
Sel ajal, kui ostja maksab müüjale seda lindu, jookseb see lind, keda ostja ostab, teatud kohani ja tagasi. Kui ta saab ennem koju tagasi, siis jääb ta sinna, ja ostja on tast ilma.
Saab ostja aga mõne linnu kätte, siis viib ta selle oma „koju“. Nii ostab ostja viimaks kõik linnud ja nüüd hakkab tema omakorda müüma endisele müüjale.
Täisviide
ERA II 90, 285/7 (31) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Üks pikk rida tehakse valmis. Kõige tagumine hakkab tulema ja lööb ühele kui teisele külge. Kellele külge lüüakse, läheb jälle järele, ja niikaua, kui on rida lõpul. Siis joostakse hästi ja käed olgu laiali ja tehtagu hästi – need on tiivad. Siis ring läheb järele sinna, kuhu eesmees läheb.
Täisviide
ERA II 90, 676 (99) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Kaks inimest on tegevuses, teine teeb ette ja teine näitab kõik järele, mis teine teeb: näiteks katsub juukseid, hüppab ühe jala peal. Teine näitab seda järele ja see ongi peegel.
Täisviide
ERA II 91, 86 (9) < Jõelähtme khk. ja v., Neeme k., Toominga t. – Marie Tooman, Neeme algkooli õpilane < Agnes Kallas, s. 1921 (1935)
Mängijad seisavad ringis. Üks läheb sisse ja ütleb: „Tädi tuli Tartust ja tõi mulle ühe tuulelehvitaja.“ Ise hakkab sealjuures käega lehvitama, mida teevad ka kaasmängijad. Järgmiseks ütleb (korrates eelmisi sõnu...): „Tõi kaks tuulelehvitajat.“, hakates sealjuures ka teise käega lehvitama. Nii ikka edasi, kuni liiguvad käed ja jalad mõlemad. Kes seda ei tee, annab panti.
Täisviide
ERA II 91, 636/7 (24) < Rapla khk., Kehtna v., Käbi k., Peetri t. – Asta Sulakatko, Kehtna algkooli õpilane < Mari Salm, s. 1865 (1935)
Võetakse kaks tassi, need täidetakse veega. Ühel tassil määritakse põhi alt tahmaga ära. Nüüd võetakse tassid, ahvitegija saab määritud põhjaga tassi. Kõik, mis teine ees teeb, peab „ahv“ järgi tegema. Teine võtab sõrmega tassi alt, kastab tassi ja teeb näole kõiksugu vigureid. Lõpuks tõuseb teine ruttu üles ja istub jälle. Niiviisi tehakse mitu korda. Kui ollakse parasjagu püsti, tõmbab inimene, kes on ahvi seljataga, tooli ära. Istutakse jällegi maha, kuid ahv istub ja istub põrandale. Nüüd tuuakse peegel ja näidatakse maasistujale ahvi.
Täisviide
ERA II 104, 459 (8) < Jüri khk., Rae v., Vaskjala k., Otsa t. – Helga Radik, Rae algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Vees olev küngas või kivi oli soolalaevaks. Sellelt „laevalt“ kandis üks tugevam poiss seljas – „soolakotis“ – seal olevaid mängukaaslasi, nn. soolakotte, kaldale. Üks mängukaaslane – „piirivalvur“ – seisis teisel künkal või kivil ja püüdis soolavedajaid tabada märjast liivast pallidega. Tabatu võeti „vangiks“.
Täisviide
ERA II 108, 23 (52) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k. – Adolf Kronström (1937)
Üks jooksis eel, vedades köit (ohje) järgi. Teine jooksis järgi, vibutades köie tagumist otsa. Lainetus jooksis esimese jooksjani ja köis kujutas roomavat madu.
Täisviide
ERA II 108, 43 (124) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k. – Adolf Kronström (1937)
„Kuningas“ seisis kuskil üksi, teised (neid oli kuipalju juhtus) tulid ja teretasid: „Tere, Mooramaa kuningas!“ Kuningas küsis: „Kes te olete?“ – „Meie oleme Mooramaa mehed.“ – „Mis te tahate?“ „Tööd ja leiba.“ – „Mis tööd te teete?“ Selle küsimuse peale näitas igaüks kätega, mis tööd ta mõistis teha: kes saagida, kes raiuda, hööveldada, kududa, õmmelda jne. Kelle töö kuningas mõistis üles arvata, see lõi kuningale müksu külge ja pistis ise kohe sidima (jooksma). Kuningas ajas teda taga ja kui kätte sai, pidi ta kuningaks jääma; ei saanud kätte, jäi vana kuningaks edasi.
Täisviide
ERA II 92, 17 (5) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. – Emilie Poom < Elli Laasner, s. 1904 (1935)
Mängitakse õues. Üks mängijaist valitakse Mooramaa kuningaks. Teised mängijad lähevad eemale ja mõtlevad ühe töö. Näiteks: heinaniitmine, leivasõtkumine, saapaviksimine jne. Nüüd lähevad nad Mooramaa kuninga juurde ja ütlevad: „Tere, Mooramaa kuningas.“ Kuningas vastab: „Tere, tere! Kust te tulete?“ Teised: „Mooramaalt.“ Kuningas: „Mis te sääl Mooramaal tegite?“ Teised: „Tööd.“ Kuningas: „Mis tööd?“ Nüüd aimavad teised järele seda tööd. Ütleb kuningas õigesti, mis töö see on, siis pistavad kõik jooksma. Mooramaa kuningas jookseb neile järele ja katsub üht kinni püüda. Saab ta ühe kätte, on see Mooramaa kuningas. Ei õnnestu aga kuningal kedagi kinni püüda, on ta järgmise mängu ajal jälle Mooramaa kuningas.
Täisviide
ERA II 92, 138 (2) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k.,Tooma t. – Saima Keller, Peru algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Näärisokk jookseb uueaasta ööl, kui kell juba 12 läbi on. Ühel meesterahval on kasukas ümber võetud. Vana luud orgi otsa seotud, see pannakse jalgade vahele, mis kujutab saba. Peaks on mingi puukännust nikerdus. Silmakohad on kännule sisse lõigatud. Siis pannakse taskulamp silmade ette, nii nagu oleks sokul niisugused põlevad silmad. Pääle selle on sokuga kaasas noormehi, kes temaga külas käivad, nad kutsuvad end soku taltsutajaiks.
Täisviide
ERA II 92, 183/4 (7) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Karule pandi kahest karvasest kasukast, mis olid pahupidi pööratud, püksid jalga ja kuub selga. Siis tõmmati tal veel köis ümber kere ja selle köie ots oli karutantsitaja käes. Karuks oli üks inimene.
Täisviide
ERA II 92, 318 (56) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla, Mõisaküla algkooli õpilane < Mihkel Uusküla, s. 1900 (1935)
Mängijad seisavad ringis ja umbes viis-kuus last on ringi keskel ja ringisolijad laulavad: „Nuta, nuta, nukukene.“ Siis peavad need lapsed, kes on ringi keskel, nutmist tegema. Lauldakse: „Naera, naera, nukukene,“ peavad lapsed naerma.
Täisviide
ERA II 92, 529 (1) < Martna khk., Martna v., Kurevere k. – Elsa Bamberg, Rõude algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Kaks last, teine võtab ohjad ja paneb teisele ümber. See on hobune, kellel ohjad peal, ja teine on peremees. Peremees hoiab ohja otsast kinni, siis sõidavad nad mööda õue ringi.
Täisviide
ERA II 105, 221 (1) < Martna khk. ja v. – Hänsel Tomingas, Rannamõisa algkooli õpilane (1935)
Linnupesa mängitakse nii, et üks peab silmad kinni. Teised panevad endile lindude nimed ja igaüks peidab oma pesa ära. Ise jääb aga peaaegu pesa ligidale ja laulab selle häälega, mis lind ta on. Kui kõik on peidetud, siis pidaja ehk kull peab hakkama otsima. Keda ta kõige enne üles leiab, see on jälle kull.
Täisviide
ERA II 93, 785 (24) < Kaarma khk., Kaarma-Suurvalla v., Upa k., Luskeri t. – Marta Punn, E. Puki erakeskkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Võetakse niipalju paberilehti, kui palju on mängijaid, ja kirjutatakse sinna peale, mida peab tegema: näiteks laulma, vilistama, istuma jne. Iga kahe lehe peale kirjutatakse üks ja sama sõna. Nüüd jagatakse need ära ja kui hüütakse, siis peab igaüks seda tegema, mida paberile on kirjutatud. Kes ühte ja sedasama teevad, lähevad teineteise juurde. Kes seda ei tee, mida kirjutatud, ja kõige viimaseks oma paarilise üles leiab, annab panti.
Mängitakse toas. Poiste ja tüdrukute mäng. Praegu tarvitusel.
Täisviide
ERA II 94, 322 (138) < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k., Madise t. – August Vilsaar, Kuressaare tööstuskooli õpilane, s. 1917 (1935)
Lapsed seisavad üheskoos. Üks valitakse „moora kuningaks“. Kui moora kuningas on valitud, läheb ta teiste juurest ära. Pääle moora kuninga lahkumist valivad lapsed ükskõik missuguse töö. Näiteks pesupesemist. Kui töö üle on kokku räägitud, lähevad lapsed moora kuninga juurde. Üks lastest ütleb moora kuningale: „Tere, tere, moora kuningas!“ Moora kuningas vastab: „Tere, tere, kuidas te nii mustad olete?“ Üks lastest ütleb: „Me käisime kubermangus tööl ja tõrvapütt kukkus meile kaela.“ Moora kuningas küsib: „Mis tööd te tegite?“ Üks lastest vastab: „Moora tööd.“ Moora kuningas küsib: „Mis töö see on?“ Pääle moora kuninga küsimist teevad mängijad mingisugust tööd liigutustega järele, mille üle nad varem on kokku rääkinud. Ja moora kuningas peab üles mõistatama. Aga kui ta üles ei saa, mis töö see on, jääb ta jälle moora kuningaks. Saab ta aga üles, mis tööd lapsed teevad, jookseb ta nii kaua lastele järele, kuni ta ühe lapse kinni on püüdnud. Nüüd on kinnipüütud laps jälle moora kuningas.
Täisviide
ERA II 105, 371/2 (1) < Kärla khk., Kärla v., Sõmmera k. – Aino Sõmmer, Kärla algkooli õpilane (1935)
Võetakse kaks taldrikut. Ühel on põhi lambisuitsuga mustaks suitsutud. See antakse „ahvitegijalle“. Istuvad tõine tõispool lauda, laua peal on nõuga vesi. Ahvitegija peab kõik järel tegema, mis tõine ees teeb: pistab sõrme vette, võtab taldreku põhja alt ja tõmbab näo pääle kõiksugu vigurid. Põhi on kumbagil muidugi väljapoole. Mujale vaadata ei tohi kui ainult eestegijalle. Nii tuleb lõpuks välja päris määrkass.
Täisviide
ERA II 96, 220 (27) < Karksi khk. – Marie Sarv < Magda Evert, 21 a. (1935)
Üks on „karjane“, teine „hunt“, kolmas „koer“ ja ühed on „lambad“. Hunt on kusagil peidus ja karjane koeraga käib ümber lammaste, ise laulab: „Mina hoian memme utte, mina kaitsen taadi karja, memm teeb mulle uue kuue, siniseda säärepaelu, punasida põllepaelu.“ Siis ütleb karjane koerale: „Jää sa karja juurde, mina lähen koju võileiba sööma.“ Minnes ütleb: „Hunt, tule metsast välja, vii minia lammas ära, jäta minu lammas alles!“ Hunt tuleb metsast ja viib ühe lamba ära. Karjane küsib koeralt: „Kas on kõik alles?“ ja loeb: „Üks, kaks, kolm, kõik on alles,“ ja teeb samuti nagu ennegi. Kui hunt kõik ära on viinud, hakkab karjane taga otsima, koer järel. Viimaks läheb hundi juurde ja küsib tervitades: „Kas sa mu lambaid oled näinud?“ – „Ei ole.“ – „Mis su seljataga on?“ – „Puukännud.“ – „Silmad pääs.“ – „Oksa-augud.“ – „Villad seljas.“ – „Puusamblad.“ – „Kas on luba kutsuda?“ – „Jah!“ – „Utu, utu, utu!“ Lambad määgivad. Vaadatakse, kas hunt lammastele viga ka on teinud, võetakse puu ja lastakse lambaid üle hüpata. Kukub mõni maha, siis on hunt talle viga teinud ja saab selle eest nuhelda.
Täisviide
ERA II 96, 373 (3) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Raani t. – Velda Tusti, Sürgavere algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mäng algab järgmiselt: „Hullumaja tegija“ astub uksest sisse ja jääb keset põrandat seisma. Kõik juuresolijad peavad tema kõne ja liigutused täpselt järele tegema. Kes seda ei tee, jääb järgmiseks hullumaja tegijaks, kuna endine oma pandi kätte saab.
Täisviide
ERA II 96, 583 (20) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. – Paul Otto (1935)
Mina hoian eide utte, kaitsen taadi suurta karja. Eit teeb mulle uue kuue, taat teeb karvase kasuka. Mängijaid on ükskõik kui palju. Tegelased on „karjane“, „koer“ ja „hunt“. Karjane käib ümber karja, lauldes: „Mina hoian eide utte.“ Hunt on sel ajal kuskil põõsas. Karjane loeb lambaid: 1, 2, 3, 4, 5... kõik alles. Annab Murile leiba. Selle aja sees hunt viib lamba ära. Nii kordub, kuni kõik lambad viidud. Siis läheb karjane koeraga lambaid otsima. Jõudes hundi juurde, küsib: „Ütle, vennas, mis sul selja taga on.“ Vastus: „Puuriit.“ Karjane: „Silmad pääs.“ Hunt: „Oksaaugud.“ Karjane: „Kas kutsuda võib?“ Hunt: „Võib.“ Karjane: „Utt-utt-utt.“ Lambad määgivad vastu. Nüüd peab karjane järele vaatama, kas mõni lammas vigane pole. Selleks võetakse puu. Ühe otsa juures karjane, teise otsa juures koer. On karjane poiss, lähevad lambad karjamaale minema. Iga kord, kui keegi üle läheb, tõstetakse puu üles. On ülemineja kärmas, siis on ta terve ja läheb karjamaale. Kui ta aga üle ei suuda hüpata, enne kui puu üles tõstetakse, on ta vigane. Nüüd vahetatakse osad: karjane ja koer mõlemad on tüdrukud. Sellejärele loetakse vigased lambad üle, ja nii palju kui vigaseid lambaid, saab hunt ihunuhtlust.
Täisviide
ERA II 105, 641/3 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Mänguliikmed istuvad laua ümber ja üks on „meister“, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis see ees teeb, peavad kõik ilma rääkimata järele tegema. Meister nimetab igaühele, mis igaüks on ja mis ta tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab tegema, nagu tõmbaks nõela riidest läbi, kingsepp peab kaks traati kinni tõmbama, raudsepp lööb ühe paugu rusikaga laua pääle, riidepesija hõõrub kaht kätt kokku, tisler tõukab kämblaga üle laua otsekui höövliga jne. Igaüks peab oma ameti meeles pidama. Nüüd peavad kõik, kes laua ümber istuvad, igaüks mõlemate käte esimeste sõrmedega vastu laua äärt sagama, nagu meistergi, kuni viimne ruttu ühe viguri teeb, mis mõne ametisse puudub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab selsamal silmapilgul seda järele tegema. Kui hiljaks jätab või sugugi ei tee, annab pandi. Ehk kui teise ametisse puutub, maksab jälle pandi.
Täisviide
ERA II 108, 187/8 (10) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Pandilunastaja kutsutakse tuppa ja mis pandilunastaja ees teeb, seda teevad teised kõik järele. Mis pandilunastaja ütleb, ütlevad teised järele. Nimetab ta aga panti, siis antakse talle pant kätte.
Täisviide
ERA II 98, 33 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v. ja as., Peetsuvälja t. – Armilde Paavel, Kudina algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks mängijatest viiakse kõrvale. Teised lepivad omavahel kokku, kes teeb õige kella häält. Teised kõik teevad valet, kuid siiski ometi kellahääle moodi. Nüüd kutsutakse arvaja tagasi. See hakkab arvama, missugune teeb õige kella häält. Kõik teevad sel ajal häält, aga ükskõik missugust – ainult üks teeb õiget häält. See mängija peab niikaua arvama, kuni leiab õige. Arvab aga ta mõne teise kohta, siis hakkavad kõik naerma.
Täisviide
ERA II 98, 518 (5) < Tartu l. – Velda Näping, Tartu l. VI algkooli õpilane, s. 1922 (1935)