Üks mängijaist heidab selili ja tõstab jalad üles. Teine toetub rinnaga ja kätega esimese jalataldadele ning astub esimesele peopesadele. Nüüd kõverdab esimene jalgu hoovõtmiseks ja viskab teise jalgade ja käte abil tükk maad eemale. Nüüd tuleb kolmas järjekorda, ka see visatakse n-ö. „ahju“, siis järgneb neljas, viies jne. Suvel suplemise aegu visatakse niiviisi kaldast vette.
Täisviide
ERA II 100, 329 (2) < Tartu l. – K. Pruuli, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1918 (1935)
Üks osavõtja heidab maha, sirutades sääljuures käed üle pea, peopesad ülespoole – aga jalad on taeva poole püsti. Teine osavõtja astub esimese kätele ja toetab rinnuli jalgade peale. Esimene annab jalgadega tõuke, teine võtab ka veidi hoogu ja nii heidab teise paari meetri kaugusele.
Täisviide
ERA II 96, 384/5 (75) < Suure-Jaani khk., Sürgavere k., Jätti t. – Arnold Elbrecht, Sürgavere algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla nii palju kui tahes. Üks mängijaist heidab selili maha ja sirutab käed välja, nii et peopesa jääb ülespoole. Teised asuvad „sabas“. Kõige esimene astub jalgadega selililamaja ehk viskaja kätele. Viskaja tõstab oma jalad kõrgele, nii et see, kes kätele astus, saab rinnuli jalgadele lasta. Nüüd tõstab viskaja teise käte ja jalgade abil üles ja viskab ta edasi. Nii loobitakse kõik „leivad“ „ahju“. Kui aga üks „leib“ juhtub kukkuma kuidagi viskamise ajal, siis hakkab ta ise viskajaks.
Täisviide
ERA II 90, 787/8 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Tsitre k. – Valter Eslon, Kolga algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks mängija heidab seljali maha, ajades jalad otse üles (vaat. joon. nr. 61) Teine mängija astub paljaste jalgadega esimese mängija kätele ja laseb rinnuli ta jalgadele. Sellejärel tõukab esimene mängija teda käte ja jalgadega, mille tõttu esimene mängija õhku lendab.
Täisviide
ERA II 88, 204 (96) < Rakvere l. – Robert Kello < Adele Kello, s. 1891 (1935)