1 30 86 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst 1. Miljöö 1. 1. Kasvasin lapsepõlves sõjajärgses väikses Mõisaküla linnas. Meie peres oli isa, ema ja minu vend Jüri, kes oli minust kolm aastat noorem. Lapsepõlves ma lasteaias ei käinud, ema oli kodune. Minu mängukaaslased olid kõik ümberkaudsed lapsed, mängisime õues, toas ja teiste laste kodus. Elasime ühes Siberisse saadetud peremehe majas, seal oli ka üks vene pere, kellega me saime suurepäraselt läbi, mingit rahvuserinevust ja vaenu me ei tajunud, purssisime vastastikku oma ja teiste keeles, tol ajal ei räägitud ka poliitikast. Meie kodu oli linna ääres ja sageli jõudis meie mängumaa ka metsa ja heinamaale. 1. 2. Mängimiseks oli mul piisavalt aega, kuigi ka koduseid töid pidi jõudumööda tegema. Ei mäleta, et oleks mingi ülesande tõttu pidanud mängimise katkestama. Samuti ei mäleta ka, et raamatu lugemise juurest oleks ära kutsutud. Teatud aja sisustas ka ema, kes viis meid sugulastele külla, jalutama, suplema, sõitis meiega kuskile, näiteks esimene Tallinnas käik on eriti meelde jäänud, see oli enne kooli, mäletan sellest ajast nn „Aljošat“, Tundmatu sõduri ausammast, see avaldas muljet. Nägin ka merd esimest korda ja sain esimest korda keefiri proovida. Isa oli mul raudteelane ja seetõttu saime aastas ühe tasuta reisi kogu perele. 1.3. Minu meelistegevus tekkis algklassides, umbes 1957/58. Mõisaküla raudteeklubis oli lastering, mis aitas laste aega sisustada, seal lauldi, tantsiti, loeti luuletusi, korraldati üritusi, meil olid isegi balletikingad. Aastas korra oli ka suur lavastatud karneval mingist muinasjutust, kus oli kõigil lastel mingi kostümeeritud osatäitmine. Seda ringi juhendas Siberist tagasi tulnud lätlanna Puili Mirtza, hiljem oli ta nimi Raja Liis. Lasteringi kutsus mind naabritüdruk ja seal ma kasvasin ning kujunesin, õppisin esinemisjulgust ja avardasin oma silmaringi. See tegevus kestis kuni keskkooli lõpuni, siis olin ma juba näiteringis koos täiskasvanutega. Selles ringis oli palju tegevusi, me õppisime seal ka mosaiikmaali klaasikildudest tegema ning voolisime nukuteatri nukkude maske liimist ja paberist, mille me kleepisime plastiliinist nukupea kujule. Sinna klubisse tahtsin ma alati minna, seal olid mul kõik tuttavad. Seal sain ma esineda, see oli kõige olulisem. Ka koolis meeldis mul aktustel esineda. 2. Mängupaik 2.1. Kodust eriti kaugel me mängimas ei käinud, talvel mängisime rohkem toas, suvel õues. Kui läksime mõne sõbra juurde mängima, siis pidi kodust luba küsima ja kindlal kellaajal tagasi tulema. Naabripoisil oli oma hoovi pallimänguks korv kuuri seina külge ehitatud, mu vend käis seal mängimas. Oli üks huvitav väljakujunenud paik, see oli meie maja (Karjamaa 18) kõrval Ringpuiestee ja Karjamaa tänava nurgal väike Ringpuiestee tänavajupp, kus maju ei olnud, tänav viis põldudele. Lapsepõlves kutsusime seda tänavat Roheliseks tänavaks, nii oli see ainult meie pere kõnetarvituses. Sinna kogunesid ka teised ümberkaudsed lapsed, ega neid palju ei olnud, viis-kuus. Mõisakülas on ju tänavate ääres kraavid, linn on soisele maale rajatud, kevadel on palju vett, mida kraavide kaudu ära juhitakse. Nendes kraavides ujutasime paate, ise tegime väikseid paate, puust, puukoorest või paberist, purjed panime peale. Huvitav oli vaadata, kuidas paadike kulges, kõige hullem oli see, et halvasti tehtud paat vajus ümber. Ükskord oli ema ka abiks paadi tegemisel. Sellel tänaval oli üks madalam koht, kus vesi kevadel ujutas üle tänava. Me kutsusime seda kohta Kaitsekaks, s.t kaitsekraaviks. Kui olin teismeline, kaevati 60-ndatel kodust umbes poole kilomeetri kaugusele heinamaale bassein, üks ots oli sügavam, teine madalam, seal me veetsime palju aega, suplesime, õppisime ujuma ja suhtlesime palju, me olime igal suvel korralikult päevitunud. Talvel oli selle basseini peal liuväli ja karussell. Paralleelselt selle basseiniga meenub, et enne seda käisime emaga koos pommiaukudes ujumas, need olid tekkinud sõja ajal Mõisaküla–Pärnu raudtee äärde, olid ümmargused paraja sügavusega augud. Lapsena ei seostanud me neid auke pommidega, oli lihtsalt koha nimi – pommiaugud. Poistele pakkus sõjajärgne aeg huvi igasuguste lõhkeainete poolest. Hiljem olen koolivendadelt kuulnud, kuidas nemad Lätimaale viiva raudtee ääres padruneid otsimas käisid. Nimelt lasksid 1944. aastal sakslased põlema süüdatud linnast lahkudes Läti raudteel oma sõjamoona õhku. Poistel olevat olnud keelatud sinna minna, kuid käidi ikkagi ja tehti pauku ka, õnnetusi ei mäleta olnud. Omamoodi mängupaigaks oli linnalähedases metsas hulkumine, mets oli kodule lähemal kui kilomeeter maad. Teadsime täpselt, kus lilled ja seened kasvasid, tundsime erinevaid metsateid kuni Läti piirini. Mäletan, et lilli sai palju korjatud. Eriti sai kevadel oodatud ülaste õitsema hakkamist, käisin iga päev vaatamas, kas ülased on nina maa seest välja pistnud, siis me korjasime neid ja viisime koju. Võilillede õitsemise aegu punusime palju võilillepärgi ja vaatasime, kui palju keegi on võid söönud, selleks panime võililleõie lõua alla, nii et see kumas lõuaaluselt kollaselt vastu. Poistel olid muidugi rakulkad, millega sai märki lasta ja täpsust õppida. Talvel algas meie Rohelisest tänavast meie suusatee metsa ja metsa taha, lapsepõlves me suusatasime palju, suusad olid poest ostetud, sidemed pani isa kummidest ja nööridest. Sellel Ringpuiestee tänaval ehitasime talvel lumest kindlusi ja onne. Lumesõda sai ka palju mängitud, siis olid meil vastastikku meeskonnad. Kindlustes mängisime sõda punaste ja valgete vahel. Viiekümnendatel olid lumised talved, koduõue ehitati liumägi, sealt lasime kelguga alla, tagumiku peal ka. Kelgud ehitati Mõisaküla raudteevabriku meeste poolt, meil oli neid mitu, ka tõukekelke ehitasid lastele mehed vabrikus. Tõukekelku nimetasime me soome kelguks. Üheks talviseks rõõmuks oli veel hobusereel või saani taga sõitmine. Maainimestel olid hobused (sovhoosid ja kolhoosid andsid maainimestele vabalt hobuseid linnasõiduks). Me hüppasime oma maja kohal ree peale või saani taha ja nautisime sõitu, ega hobusemehed ja perenaised ei keelanud seda, mõned pidasid hobuse isegi kinni ja kutsusid lapsi sõitma. Sõitsime linna piirile ja sealt tulime jala tagasi. Sellel nn Rohelisel tänaval mängisime soojal ajal igasuguseid tagaajamise jooksumänge, huvitav oli hüpata ühelt kraavikaldalt teisele, ega see alati ei õnnestunud ka, kui oli vaja eest ära joosta. Suvel ei saanud hein kraavikallastel kasvama hakatagi, see tänavanurk oli paljaks tallatud. Suvel oli ka igal lapsel oma koduõues mingisugune kiik (kiige), kus võisteldi, kes kõige suurema hoo teeb, vahel sai kiige peal ka niisama uneleda. Lastejalgratas oli ainult ühel lapsel, tema andis aeg-ajalt ka teistele sõita. Sama lugu oli hüppenööriga, mida me laenasime teistelt, et harjutada. 2.2. Koolis kasutasime mängimiseks iga võimalust. Vahetunni ajal korraldati ringmänge: „Need kosjad tulid saarest, suvalle-ralleraa“, „Üks peremees võttis naise“ jne. Tunni ajal mängisime “Trips-traps trulli“ „Kartulikuhja“ ja “Laevade põhjalaskmist“. Oli veel „Vanaisa vanad püksid“ ja mingi telefonimäng, mida sai vahetunnis mängida. Pandilunastus oli huvitav. Algklassides mängisime näppude peal „Kassikangast“, murdeeas mängisime igasuguseid horoskoope, mida hoolega paljundasime ja vahetasime – see oli tüdrukute mäng. Tüdrukud pidasid ka salmikut, millest on ilus mälestus jäänud senini alles hoitud asjade hulgas. Üks romantiline tegevus murdeeas oli laulikute koostamine ja kujundamine. Sinna sai kirjutatud levinud laulude sõnu ja ilusaid pilte juurde kleebitud või joonistatud. Laulikuid vahetasime ja uudistasime, mis teisel tüdrukul seal oli, kirjutasime maha. Mina pidasin ka kodus enda jaoks päevikut, kuhu kirjutasin salamõtteid ja olnud tähtsaid juhtumeid. Seda ma kellelegi lugeda ei andnud. Poisid mängisid igal õhtul koolimajas palli, tüdrukud käisid vaatamas. Tol ajal oli minu koolis igal õhtul võimalik koolimajja minna, tegutsesid kindlad ringid ja korraldati mitmesugust tegevust. 2.3. Koolieelikuna mängisin siis, kui soov tuli ja aega oli, mingit kindlat aega ei olnud. Sisustasin oma vaba aega mängimisega. Lugema õppisin varakult, laenutasin raamatukogust. Õhtuti mängisime vahel, mitte sageli, isa-emaga lauamänge, näiteks „Reis ümber maailma“, küllalt palju mängisime vennaga kaarte, näiteks „Linnade põletamist“. Mängisime ka peitmismänge ja pimesikku (seal mängis ka ema kaasa). Kui mängimise aega üleüldse täpsustada, siis teiste lastega mängisime õhtupoolikul õues, kooliajal pärast tunde, ikka hiljem, kui oli juba õpitud. Õhtused mängimised õues nii suvel kui talvel lõppesid ikka sellega, et kutsuti tuppa ära, ja meie arust liiga vara, kuigi väljas oli juba ammu pime. Ühiseid mängimisi oli suvel rohkem kui talvel. 3. Mänguseltskond 3.1 Mänguseltskonnad olid kasvades ja kujunedes erinevad, algul lähemal asuvad, naabrilapsed, sugulaste lapsed. Palju neid ei olnud, kuid mõned jäid eluajaks sõbraks. Ei mäleta, et oleks mängukaaslaste ja nn sõprade vahel vahet olnud. Kellega koos mängisime, olidki sõbrad. Vahel oli ka mõni arusaamatus ja rumalus, üldiselt ei mäleta riidu, kaklemist, vihapidamist. Esimesed mängusõbrad tekkisid ikka varases lapsepõlves – naabrite lapsed. Nad olid meievanused või paar aastat vanemad. Kui koolis hakkasin käima, tekkis sõpru juurde, peamiselt need, kellega oli ühine koolitee, tasapisi sai hakatud ka nende kodudes mängimas käima. Ühe tüdrukuga oli meil ühine kodumängimise koht tema vanaema kuuris, me pidasime seal isegi päevikut, ju siis oskasime nii palju kirjutada juba algklassides. Me kirjutasime seal ka oma klassi poistest. Temaga saime nii sõbraks, et tema vanemad tegid mulle isegi sünnipäevakingitusi, sel tüdrukul oli palju raha kommide ostmiseks, see oli ka tore, iga päev pärast kooli ostsime kommi. Me olime nii suured sõbrad, et käisime isegi ateljees ametlikult pilti tegemas. Selle tüdruku nimi oli Kristel, nende vanemad ehitasid maja (meie ehitasime ka 60-ndatel oma maja). Mäletan, et käisime Kristeli uue kodu katuse roovidel ronimas, keegi meid ei keelanud. Mänguriided olid meil tavaliselt dressid-kampsunid, jalanõud olid sandaletid ja külmal ajal säärikud, sokid sees, mingit erilist edvistamist riietusega polnud. Tähelepanu vääriv koolikaaslane, kellega me tõsiselt tülli läksime, oligi Kristel. See juhtus tühise asja pärast. Mina ei tahtnud 6. klassis enam kaelarätti kanda, lihtsalt sellepärast, et pidasin ennast suureks. Mingit halba suhtumist kaelarätisse küll polnud. Teistele see ei meeldinud, et mina pioneerikaelarätti ei kandnud, sest see oli ikka kohustus ka, ja nad kinkisid mulle Kristeli algatusel uue kaelaräti, mille ma demonstratiivselt Kristelile koju tagasi viisin, nii said vanemad ka sellest teada ja nii katkes meie sõprus täielikult pikaks ajaks, uued sidemed lõime omavahel alles paarikümne aasta pärast. Tagantjärele mõeldes oli põhjuseks ikkagi meie mõlema iseloom, me olime võimukad ja keskkooli ajal oli klassis tüdrukute vahel kaks poolt, Kristeli sõbrad ja minu sõbrad. Kõige ebameeldivam oli see, et sünnipäevale kutsumises peeti erilist vahet, kes on kes. Head sõbrannad kooliajal olid veel Aino ja Eva, nad oskasid väga hästi laulda, teadsid kõiki tolleaegseid estraadilaule peast ja nii venis meie ühine koolitee teinekord pikaks, tänavaristil, kus lahku läksime, tuletasime ilusaid laule meelde ja jutustasime ilmaelust, tüdrukute asi, meeldiv oli juttu ajada ja kõik päevaprobleemid üle arutada. Eva isa oli linnapea ja nende perel oli üks linna esimesi televiisoreid, käisime nende juures televiisorit vaatamas, see oli põnev ajaviide. Igal reedeõhtul oli teatrietendus televisioonis. Siis pandi toolid rivisse nagu päris kinos ja vaadati. Eluaegse sõbranna sain ma oma pinginaabrist, side temaga pole kunagi katkenud, algas see viiendas klassis ja kestab siiani. Kooliaeg üldiselt seob inimesi. Televisiooniga seostub varasem kinos käimine. Kinos käidi hoolega. Meie, lapsed, saime esimese kinoskäimise kogemuse varases lapsepõlves valimistepäeval, sel päeval olid kõik filmid ja kontserdid tasuta ja koos perega vaatasime need ka ära. Hiljem, kui lubati omapead juba linnas liikuda, käisime igal pühapäeval lastefilme raudteeklubis vaatamas. Kinoraha 10 kopikat andis isa. Nädala sees olid ainult suurte filmid, mida käis isa vaatamas, ema mitte. Tasapisi hakkasime ka meie suurte filme vaatama. 3.2. Üldiselt sõpruskond ja mängukaaslased kattusid, see polnud eriti suur. Eelkoolieas saime iga päev õues kokku, mängisime ja suhtlesime. Kooliajal samuti, kuid nädalavahetusel harvemini. 3.3. Oma kodukoha poisid ja tüdrukud mängisid koos enne kooli ja ka hiljem, need sõbrad ei kadunud kuhugi. Hiljem kooliajal tekkis sõbrannasid rohkem kui sõpru. Minu kodu lähedal vene lapsi ei olnud, linnas oli küll. Kui oli vaja, siis suhtlesime, mingit vaenu nende vastu ei olnud. Eelkoolieas elasime vene perekonnaga ühes korteris, kus olid keskkooliealised tüdrukud. Nad mängisid meiega lastemänge ja olid oodatud meie tuppa. Minu kooliajal oli Mõisaküla Keskkoolis vene õppekeelega 1-4. klassi ka vene rahvusest lastele, me ei suhelnud nendega eriti, aga mingit põlgust ka polnud, saime läbi normaalselt. 3.4. Kui mängude käigus arusaamatusi tuli, siis peamiselt sellest, et kokklepitud mängureeglitest aru ei saadud, kinni ei peetud või sohki tehti. Mõnikord mängimine ka katkes selleks päevaks, kuid see ei lõhkunud meie sõpruskonda. 4. Mängu alustamine 4.1. Otsus mängu alustamiseks tuli juhuslikult. Mõni tegi ettepaneku, vahel natuke vaieldi ka ja siis otsustati. 4.2. Püüdja või lugeja selgitati välja loosiga, loeti mingisuguseid salme või loeti mingi arvuni. 4.3. Mängualustamise salme oli mitu, meeles on ainult üks: Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, selle võti katki murtud, kuhu võti jäi, ütled sina, tatinina. 5. Mängud 5.1 Meie Rohelisel tänaval mängisime mädamuna, kulli, letsu, keerukuju. Peitust ja trihvaatrit mängisime koduõues või kellegi õues, sest seal oli kergem peidukohti leida. Paras jagu palju aega võttis kekskasti mängimine, see nõudis natuke vastupidavust. 5.3. Ei mäleta, et oleks mingi raamatu või filmi põhjal kujutlusmänge mängitud, kuid suveõhtutel jutustati hirmu- ja õudusjutte, mis olid jutustaja poolt rabavaks tehtud, kui esimest korda jutustamise ringi sattusid, said hirmuelamuse. Suvel oli koduõues mitu kohta, kus me kodu mängisime, näiteks me mängisime kodu kuuri peal lakas ja ka kodumaja pööningul. Kodumängimine oli kõige selle jäljendamine, mis päris kodus oli ja tehti. Eriti suvel oli huvitav, siis sai porikooke teha ja maja servalaua peale kuivama panna, Põnev oli, kui leidsime kuskilt lupja, sellest sai valget piima teha. Mingil ajal oli meil vennaga ka oma peenramaa suure peenramaa juures. Sinna külvasime ise ema käest saadud seemneid, eriti põnev oli vaadata, kunas ja kuidas taimed tõusma hakkasid. Tol ajal sai isegi kannatus otsa, sest taimed ju kohe ei tõuse. Vahel jagasime ka kodumängimise osasid: isa, ema, laps jne. Talvel mängisime kodu toas, siis ehitasime tekkidest ja linadest suure ümmarguse laua alla maja, kus tegime isegi süüa. On meeles, et ükskord tegin ma kirjutuslaua tühja tindipotti moosi ja kutsusin ema külla, ta tuligi ja maitses minu toitu. Mängisime ka arsti ja kooli oma tarkusest, üldiselt jäljendasime seda, mis me oma väikse elu jooksul näinud ja õppinud olime. Igaüks tahtis arst ja õpetaja olla (vajadusel võtsime liisku). Arsti mängimise juures oli ema alati juures vaatamas. Poodi mängisime ka, igaüks tahtis kaupmees olla, rahadeks olid meil sirelilehed, millele hammastega tegime jäljed peale. Talvised sõjamängud lumest kindlustes nõudsid ka head fantaasiat. Mäletan üht huvitavat kiigutamismängu varasest lapsepõlvest. Isa pani jala üle põlve, mina istusin sinna peale ja isa kiigutas mind, ise laulis: ...vanakaru lõi trummi, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga... Isa õpetas meile ka paberist soolatoosi jt. asju tegema. Tol ajal olid olemas ka nn „Värvi ise“ vihikud, kuid meil neid ei ostetud. Meile õpetas isa, kuidas saab raamatust pilte kopeerida. Isa immutas paberi petrooleumiga, see hakkas läbi paistma ja siis akna peal kopeerisime kuskilt raamatust pilte, pärast värvisime. Värvipliiatsid olid meil alati (kuus pliiatsit komplektis) ja joonistasime ka, kui tuju tuli. Mänguasjadega oli 50-ndatel aastatel muidugi kitsas. Neid osteti vähe. Mul oli lapsepõlves vaid üks oma nukk, temale õmblesin riideid ja käisin temaga jalutamas. Algul oli mul „lapsevankriks“ kartulisegamise hark (ümarate otstega hark, mida tänapäeval vaevalt mäletatakse). Panin tekikese hargile, nuku sinna peale ja läksin päris suurele tänavale, lükates harki mööda maad hargi varrest kinni hoides. Hiljem ehitas isa mulle õhukestest laudadest kaardus tõukesangadega lapsevankri moodi käru, ümmargused puurattad all. Mulle meeldis. Vennale ehitas ka väikse vankri, selle käepidemed ei olnud kaardus, polnud vaja, temal ei olnud see nuku jaoks. Mäletan ka, kui minust kaks aastat vanem naabripoiss sai suuremaks, kinkis nende vanaema mulle viis kaltsunukku, nn. korstnapühkija perekonna. Mängisin nendega meelsasti. Mu vennale oli ka ostetud üks mänguauto, väike tumepunane Pobeda moodi autoke. Mäletan ka looduse materjalist ise tehtud mänguasju. Putkest vilepill ja veeprits. Pajukoorest ja ka lepakoorest vilepill (seda sai kevadel teha). Ükskord põimis isa heinamaal olles jõeluhtadest nn saksasaani, see oli seljatoega istease. Meil vennaga olid väiksemas eas ka puupulkadest tehtud loomad, ikka koduloomad, iga loom oli isesugune, lehmad ja hobused segi ei läinud. Mäletamist mööda tegi ema neid. Üks huvitav mänguasi oli talvel vurriluu, mis tehti vist seajala kontidest ja nöörist, sellele visati keerud peale ja siis tõmmati vurisema, see oli jõuluaegne mäng siis, kui siga tapeti. Sea põiest sai ka mänguasi, aga see ei pidanud pallina kuigi kaua vastu. Minu kõige eredam mälestus mänguasjadest oli see, kui mulle kingiti nukunõud, silme ees on siiani pisikesed tassid. Omaette huvitav oli kogumistegevus, korjati erinevaid kommipabereid, ümbrikupilte ja neid vahetati. Vanemas koolieas kogusid poisid marke. Erilisi nimelt kiusamisi mängimisel ei mäleta, olime ju omavahel sõbrad enamasti, arusaamatusi tuli, aga vähe. Karistamine oli 50-ndatel aastatel küll moes, vanemad karistasid nurka panemise ja vitsuandmisega, meie kodus tuli seda haruharva ette, kuigi esines nagu igas teises pereski. Rohkem karistati sellega, et keelati mõnd meelistegevust või katkestati mingiks ajaks vestlus, siis oli teada, et ema või isa oli kuri. Koolis karistati riidlemise, nurka panemise, klassi ette või suure saali keskele seisma panemisega. Tuli ette ka tutistamist ja müksamist, millest probleemi ei tehtud, sest laps oli enamasti süüdi, oli keelust üle astunud. Varasemal ajal kehtis ka mõjuva vahendina käitumise hinde alandamine ja koolist väljaviskamine. Mäletan ka juhtumit, kui keskkoolitüdruk koolist välja heideti seksuaalsuhete pärast. Tema peigmees jäi kooli, pärast nad abiellusid. Maakond Viljandi Kihelkond Halliste Koguja Alli Lunter Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1950.-1960. aastad Koguja sünniaeg 1949 Täisviide ERA, DK 824, 1/7 < Viljandi linn < Halliste khk, Mõisaküla linn - Alli Lunter, s. 1949. a. (2020) Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Alli, snd. 1949. a. Viljandimaal eramaja linn Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Minu lapsepõlv möödus riigimõisates. Isa oli karjaravitseja ja ema esialgu kodune. Edaspidi töötas majandis erinevatel ametikohtadel (laborant, peamiselt raamatupidamises). Esimesed eluaastad möödusid Vaeküla riigimõisas, siis aastaringi Rakvere linnas, Heimtali riigimõisas, Jänesselja riigimõisas ja alates 7-ndast eluaastast Penijõe riigimõisas (nõukogude ajal juba erinevate nimetustega põllutöökoolis). Esimesed mälupildid seostuvad Rakvere perioodiga (1938. a.), kui vanemad pidasid Pikal tänaval väikest toiduainetekauplust. Hoovis oli mänguseltsiliseks minust aasta-paar vanem tüdruk, kes tõi õue mängimiseks oma ilusa nuku ja nukuvankri. Vallimäe veerel käisin emaga maasikaid korjamas. Heimtalis olid mängukaaslasteks mõisalapsed. Elasime Heimtali mõisa valitsejamajas. Samas hoones oli ka majandi kontor ja nagu riigimõisates tol ajal kombeks oli, suviti ajutine lastehoid. Mis mänge me seal mängisime, ei mäleta. Eluks ajaks jäi meelde lasteaiatädi punane valgete mummudega kohviserviis. Ju me neist tassidest piima jõime. Mälestus mummulistest tassidest oli nii elav, et 1959. a. Moskva lähedal karusloomakasvatuse kursustel olles, nähes Bõkova raudteejaama juures olevas poekeses rohelisi ja kollaseid valgete mummudega tasse, ostsin ma nii ühte kui teist värvi tassi. Säilinud on ainult alustassid. Heimtalis mängisime maja seina ääres kivide ja klaasitükkidega. Ühel kevadpäeval, kui jää ei olnud veel täielikult sulanud, kukkusin peopesa pidi pudelipõhja, arm püsis aastaid. Toast tõin välja ka oma mänguasju. Nii läks mul kaduma puust "jonnipunn", mille hiljem sain kätte ühest tuuliku lähedal asunud moonamaja perest. Meie kõrvalkorteris elas endise mõisaproua juures teeninud vanatädi, kes pidas kirjavahetust paruni perega. Silme ees on imeilusad kulla ja karraga kaetud pühadekaardid, mida ta mulle andis vaadata ja lubas nendega siis mängida. 1941. a. käisid sakslaste ja venelaste vahel ägedad lahingud Viljandi pärast. Linna põlengute kuma paistis Heimtalini. Rahvas varjus mõisa võlvitud kartulikeldris. Meil lastel oli seal eriti põnev ringiratast trallida ja hästi valjusti hõikuda. Saime muidugi sellepärast tõreleda. Naised käisid lennukite rünnakute vaheajal ringtalli aedikus lehmi lüpsmas. Jänesseljal elasime lühikest aega. Mänguseltsilisi ei olnud. Sõbrunesin juba neiuohtu tüdrukutega ja kuulasin nende filmimuljeid. Lugu end rabalaukasse uputanud tüdrukust painas mind seni, kuni nüüd Eesti Vabariigi taastamise järel näidati Tallinnas kinos "Sõprus" Prahas filmitud linateoseid viimaste, juba Saksamaa pinnal peetud lahingute ajast. Siis üle aastakümnete nägin ma seda filmi ka ise. Kui ma ei eksi, on filmi nimi "Keelatud linn". Ilmselt kuulus minu tubaste mängude hulka juba Jänesseljal nööpidega mängimine. Silme ees on kolimine Pärnu raudteejaamast üle Pärnu suure kaarsilla, kui lauasahtlist pudenes välja karp ja nööbid veeresid laiali. Osa korjati kokku, osa veeres laiali. Penijõel, kuhu me järgmiseks kolisime, võtsin ma aeg-ajalt ema nööbikarbi ja kallasin ümmarguse söögilaua peale laiali. Suured tumedad nööbid olid mehed, väikesed poisid ja erksavärvilised naissoo esindajad. Mida ma täpselt väljamõeldud lugudesse panin, seda kahjuks ei mäleta. Toas oli mul oma nukunurk. Meeles on kaks portselanpeaga nukku. Mingi mööbel, nukkude sööginõud ja riided olid samuti olemas. Lisaks oli veel kaks vineerist välja lõigatud puitalusel seisvat rahvarõivais piigat. Kas mingeid loomi ka oli – ei mäleta. Pärast 1949. a. märtsiküüditamist oli pakitud väike komps selleks, et kui tullakse ära viima, oleks kohe, mida kaasa võtta. Puust karbis olnud saksa peenraha oli ema õue peale külvanud. Peamiseks mänguseltsiliseks oli Penijõel kodumajanduskooli direktori Elviine Malkeni noorem poeg Vello, kes oli minust kaks aastat noorem ja kellega suhtlen tänaseni. Kõik tubased mängud toimusid mõisa peahoones Vello pool või üle tee asunud valitsejamajas minu pool. Mängisime lauamänge: "Reis ümber maailma", "Kits", erinevaid sõnalisi mänge. Väga meeldisid meile geograafiliste nimedega või ajalugu puudutavad sõnamängud. Näiteks tuli ühe nime lõpptähega alustada teist nime: Eesti – Itaalia – Austria jne. „Telefoni“ mängisime sünnipäevadel, kui oli kohal rohkem lapsi. Mängu alustanu sosistas sõna kõrvalolijale, see järgmisele jne. Tavaliselt jõudis viimaseni juba moonutatud sõna. Mida segasem, seda lõbusam oli. Vellol oli koomikseid. Vaatasime neid meelsasti. Hästi on meeles kümne neegri lugu, mis hilisemal ajal sai A. Christie poolt tema variandis kriminaalnäidendina kirja pandud. Meil Velloga oli meelistegevuseks kutsekooli õpilaste sabas jõlkumine, sõna otseses mõttes. Kui mõni paar õhtupimeduses jalutama läks, siis hiilisime neile järele ja püüdsime aru saada, millest räägiti. Alatihti käisime neil internaadis külas. Mina tüdrukute pool, kes mulle salmikusse salme kirjutasid. Sain ka mõningaid kingitusi – Muhust pärit Salme-nimeline neiu kinkis mulle ehtsa muhu tanu. Vello painas jälle poisse oma küsimustega. Hilisemas elus kohtusime nii mõnegagi kas EPA-s või oma töökohas. Õues olid mänguseltsilised teised mõisalapsed. Mängisime rahvastepalli, peitust. Peituse mängimine toimus klassikalisel moel – vastavate lausetega tehti kindlaks, kes pidi otsijaks jääma ja kes peitsid end ära. Üks koht, kus me tavaliselt mängisime, oli peahoone otsas – vana pirnipuu kännu kõrval sai end seina peale löömisega mängust lahti lüüa. Teine meeliskoht oli nn. Veskimäel enne mõisaparki ja -hooneid. Seal oli mängu nimeks „Pulgamäng“. Lauajupp oli asetatud kaldu kas kivi peale või ümmargusele puutükile. [NB! joonis] Vastu maad toetuvale lauaotsale laotud pulgad löödi õhus olevale lauaotsale antud jalalöögiga laiali. See, kes kinni oli jäänud, pidi pulgad kokku korjama ja lauale tagasi asetama. Samal ajal peitsid ülejäänud mängijad end ära. Leitu löödi sama laua juures mängust välja. Kui õnnestus otsijaist mööda lipata, siis lendasid pulgad jälle laiali ja otsija pidi uuesti alustama. Kes aga mängust välja oli löödud, see end uuesti peita ei saanud. Nüüd meenutan mängu-alustamise lauseid. Ega nad päris hästi enam peas ei ole. "Entel-tentel trikatrei, punaste pükstega politsei. Mina ei mõistnud seda keelt, pöörsin selja, näitsin keelt. Sina oled prii." "Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, lukuvõti katki murtud. Mitu seppa parandavad teda? Seda ütled sina." Peahoonesse viiva tee ääres olid kahel pool hekkide taga muruplatsid. Need olid meie peamised pallimängu- ja kotisjooksu-platsid. Vasakule poole sirelite äärde lasi isa ehitada liivakasti, kus oli voli kõigil mängimiseks. Kevad algas jõel jääminekuga. Tihti korjus silla taha jää, siis tõusis vesi nii kõrgele, et takistas vahel meie majja pääsemist, sest meie maja oli üsna jõe kaldal. Marjapõõsad ulatusid pea veeni. Lastel olid siis tavaliselt liiklustakistuse pärast koolipriid päevad. Julgemad (Kalju Rehepapp) üritasid jääpankadega sõita. Lindude saabumisega käisime Matsalu luhal linnumune otsimas. Pardi- ja hanemune õnnestus roostikust harvemini kätte saada. Vaesel ajal sai ka kajakamunadest pannkooke tehtud. Suvel, kui jõgi lompideks kuivas, püüdsime sealt kätega kalu. Sügavamates lompides ujusime. Õiged ujumiskohad olid ka kilomeetri kaugusel – seal, kus jõgi oli laiendatud. Ka Lihula lapsed käisid kas Penijõel või Tuudi jõe ääres ujumas. Pärast viljamasindamist oli teispool jõge küüni taga pinu ja kõrge põhuvirn. Meil lastel meeldis virna otsa ronida ja siis sealt tagumiku peal alla liugu lasta. Alla tulime aga tavaliselt koos põhuhunnikuga, mille kuhjasime ümber põhukuhja, kuhu rajasime siis käigud ja koopad. Minu isa kui mõisavalitseja tegi sellele lustimisele lõpu. Mõne aja pärast kolisime laudalakka heinte peale liugu laskma. Seal ei olnud karta, et vesi laialilükatud heinale liiga teeks. Liiga tegin endale, kui ühe aampalgi peale maandusin. Talvel asendus suvine jalgratastega ringisõitmine kelgutamisega kuivati mäest alla. Seal pakkus üks kaaslane mulle võimalust Riia linna näha, kui panen keele vastu kelgurauda. Ei mingit Riia linna, aga keel oli kare ja kibe veel mitu päeva. Paremini läks lauda juures oleva veepumpamise tiisli külge seotud kelkudega ringi keerutamine. Mingid suusad sain ka endale. Uisutamise sain hädapärast selgeks alles Tallinna 9-ndasse klassi tulles. Liukal käimine võrdus peol käimisega. Velloga tuhlasime ka mõisamaja pööningul, kus nüüd on Matsalu keskuse kohvik ja ajutiste fotonäituste ruum. Malkenite konkust tuli välja terve puust nikerdatud loomakari. Vello isa, kes oli juhusliku kaassõitjana Siberisse saadetud, oli kodumajanduskoolis olnud puutöö õpetaja – ju need loomad tema valmistatud olid. Palju rõõmu ja lusti pakkusid taludes peetavatele talgutele järgnevad söömaajad. Sel ajal, kui täiskasvanud koduõlletoope kummutasid, möllasime meie lapsed õues peitust mängides. Lõbus oli ka mõisa- ja külarahva ühiselt korraldatud kadriskäik ja andamitest saadud toidukraamiga korraldatud kadripulmas viibimine. Kuna ajad olid ärevad – üks okupatsioon järgnes teisele, siis vanemad mängisid tihti õhtuti ja puhkepäevadel bridži. Mulle pakkus mäng suurt huvi. Vahel õnnestus end mängu sokutada või lauale pandud kaarte liigutada. Tallinnas ja minu vanemate pool oli samuti: kui isa ja ta vennad kokku said, oli peale sööki alati bridžimäng platsis. Lapsena mängisin Vello ja teiste mõisalastega viitlehte ja turakat. Enam ei mäletagi, kuidas need mängureeglid paika pandud on. Ka doominot sai mängitud. Lihula Keskkooli astusin 1944. a. oktoobris, kui sõda oli juba edasi liikunud. Kool töötas kahes vahetuses. Mingit alevi vahel hulkumist ei olnud, sest igasuguseid hulkureid ja metsavendi liikus ringi. Ruttu koju. Kolm kilomeetrit porist või lumist teed viletsate jalavarjudega. Valgel ajal sai vahel tee kõrval olevail külmunud lompidel kõhuli mööda jääd roomatud. Koolimajas oli ruumi vähe ja ilusa ilmaga kupatati lapsed õue. Poisid mängisid palli, tüdrukud kõkutasid niisama. Vahel käisime koolimaja kõrval olevas tiigis triitoneid vaatamas. Oma pinginaabri Vaida Nikkeliga istusime uue koolimaja jaoks kokku veetud vundamendi kividel ja arutasime, kuidas Stalinit tappa (III-IV klassis olles). Lõime isegi oma ühingu: VVVÜ – venevastane võitlusühing. Klassiõe Asta Oosimi pinginaaber Ivi Kanne elas koolimaja vastas. Vahetunnil käisime tema juures. Lugesime Stalini elulugu. Sai selgeks, kuidas tulevane suur juht röövis parteile raha. Asta ja klassiõde Maia Metslang, kes elasid alevis, mängisid Asta maja õues. Asta isal oli varem lihakarn olnud, õuepeal toimus loomade tapmine. Seal oli vere kogumise kaev, mille kaane peal Asta ja Maia lavastasid näitemängu "Kuidas üks onu teise ära koksas", st kuidas Stalin Lenini ära tappis. Ka Astaga suhtlen ma tänase päevani. Lihulas olid nii alevi- kui mõisalapsed, kellel vahel omavahel läks löömaks. 1951. a. kolisid mu vanemad Harjumaale Nissi lähedale Saida sovhoosi ja minu koolitee jätkus Tallinna 4. keskkoolis. Tallinna koolilapsena elasin isa venna ja tema naise pool. Ruumi oli seal vähe ja külalisi mul eriti ei käinud. Mäletan ühte pühapäeva, kui külas oli isa õepoeg Endel Bergert ja minu klassiõde Õnne Põder (hiljem Eelma). Riietusime tädi õmmeldud (tädi Elly oli elukutselt õmbleja ja tegi vargsi kodutööd) kirjudesse satiinist hommikumantlitesse, pähe sidusime käterätikuist kokku keeratud turbanid ja etendasime siis mingit idamaist lugu. Üksi olles joonistasin oma kahele paberist nukule riideid. Eriline peoloom ma ei olnud, aga koolipidudel ja klubides sai ikka käidud. Samuti liuväljal. Kõige enam meeldis teatris käimine. Seal oli mu kaaslaseks tavaliselt meie klassi kõige ilusam tüdruk Niina Zubova. Nüüdne Niina Pahla on samuti tänini mu sõbranna. Koolivaheajal mängisin koos Saida sovhoosi noortega, nüüd juba võrkpalli. Käisime kiigeplatsil kiikumas ja õhtupimeduses mõisa aias maasikaid näppamas. Riisipere metsad olid oma nime väärilised – riisikaterikkad. Samuti olid päris head maasikavälud. Õnneks ei puutunud kokku neis metsades elavate metsavendadega. Üks neist oli väga verejanuliseks muutunud. Lisaks mõisa karjast varastatud loomadele (isa käis pärast tema tabamist kohtus tunnistajaks) tappis ta ka mitu inimest. Kui onud-tädid punasteks "pühadeks" maale tulid, siis läks bridžimäng jälle käima. Elektroonika on minust mööda läinud. Olen juba ammu mängimisest võõrdunud. Täisviide EFA I 168, 104/16 < Tallinna l. < Rakvere l.; Paistu khk., Heimtali k.; Lihula khk., Penijõe k. – Maret Luhari, s. 1936. a. (2013). Maakond Viljandimaa Läänemaa Harjumaa Kihelkond Paistu Lihula Tallinna linn Koguja Maret Luhari Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1940.-1950. aastad Koguja sünniaeg 1936 Koguja sugu naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Maret, snd. 1939. a., elanud Läänemaal jm. Harjumaa korter küla Läänemaa Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Meenutusi minu lapsep&otilde;lvest <br /> <div style="text-align: left;">S&uuml;ndisin Viljandi linnas. Minu isa t&ouml;&ouml;tas seal politseinikuna. Ema oli kodune. Sellest ajast on s&auml;ilinud isa koostatud album, mille alguses on koduse ristimise pilt. M&otilde;lemad vanemad tegelesid spordiga. Mitmel fotol on n&auml;ha, et olen emaga koos v&otilde;imlemas, kuna puudus lapsehoidja. Aasta p&auml;rast kolisid mu vanemad Tartusse. Seal elasime Kesk t&auml;naval &uuml;&uuml;rikorteris. Samas majas elas veel peale meie kaks perekonda, kellel m&otilde;lemal samavanused t&uuml;tred. Viimastest kujunesidki minu esimesed m&auml;ngukaaslased. Sellest ajast puuduvad mul veel isiklikud m&auml;lestused. Fotodelt on n&auml;ha, et maja juurde kuulus suur aed, kus lastel ruumi m&auml;ngimiseks k&uuml;llaga. Meil k&otilde;igil oli m&auml;ngunukk, karu, nukuvanker, minul lisaks veel puust ratastel hobune. Nukum&auml;nge m&auml;ngides tulid paljud asjad juurde m&otilde;elda. Selline m&auml;nguasjade arsenal, nagu praeguse p&otilde;lvkonna lastel kasutada on, siis puudus. <br /><br /></div> <div style="text-align: left;"><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Erik_01_1.jpg" alt="Nukuvanriga" width="400" /> <br />1933. aastal kolisid mu vanemad Otep&auml;&auml;le. Sellest ajast peale on minu isiklikud m&auml;lestused. Elasime Otep&auml;&auml; kesklinnas &uuml;&uuml;rimajas, kus meie kasutada oli terve &uuml;lemine korrus. Alumisel korrusel elas majaomaniku pere, kellel oli kolm t&uuml;tart. Nendest &uuml;ks minuvanune, &uuml;ks noorem ja &uuml;ks vanem. Nii olid m&auml;ngukaaslased oma majas. &Uuml;sna varsti vabanes korter naabermajas alumisel korrusel. Majaperenaine oli vana ja rentis maja juurde kuuluva suure aia minu vanematele kasutamiseks. N&uuml;&uuml;d viibisid naabermaja lapsed sageli meie aias ja m&auml;ngukaaslased j&auml;id samaks. M&auml;nguaega oli meil enne kooliminekut palju. Ometi polnud see nii, et vanemad ei teadnud, kus lapsed viibivad. Iga kord, kui l&auml;ksin naaberperesse m&auml;ngima, siis &ouml;eldi kellaaeg, mil tagasi pidin olema. Sama kord kehtis ka naabrilastel. M&auml;nguasju oli suhteliselt v&auml;he. Peamiselt m&auml;ngisime enda v&auml;ljam&otilde;eldud m&auml;nge, mis matkisid vanemate tegevust. M&auml;nguaeg v&auml;ljaspool oma kodu oli piiratud ja see oli nii tunniks paariks. Isa organiseeris aeda korraliku liivakasti, kust said alguse palju m&auml;nge.</div> <br />Vaatamata p&auml;ris nukkude olemasolule meeldis rohkem m&auml;ngida paberist nukkudega. Nendele sai v&auml;ga lihtsalt paberist riideid juurde teha. Kasutasime igat v&otilde;imalust, et riideid joonistaks oma ema v&otilde;i m&otilde;ni vanem sugulane. Need olid palju ilusamad kui oma tehtud ja tekitasid lausa kadedust. Pabernukkude garderoob oli rikkalik, alates koduriietest kuni ballikleitide ja spordir&otilde;ivasteni. <br /><br />Populaarne oli poe m&auml;ngimine. Poepidajaks oli see, kellel midagi m&uuml;&uuml;a oli. J&otilde;ulude ja s&uuml;nnip&auml;evade ajal kasutati m&uuml;&uuml;giks maiustusi, kui nende valik oli suurem. Suvel olid k&auml;igus ka k&uuml;barapoed. Selleks valmistas poepidaja lehtedest k&uuml;baraid, mis kaunistati lille&otilde;itega, kinnitusn&otilde;eltena kasutati karusmarja ja teiste okkaliste taimede okkaid. Rahadeks puude ja taimede lehed. <br /><br />Arsti m&auml;ngimine oli ka omal kohal. Et k&otilde;ik tahtsid arstid olla, siis seati sisse j&auml;rjekord. Arstiriistadeks kasutati k&otilde;ikv&otilde;imalikke kodust leitud asju nii, kuidas kellegi fantaasia t&ouml;&ouml;tas. Kui oli rohkem lapsi, siis tuli m&auml;ngu ka apteeker, kes vastavalt arsti ettekirjutusele segas rohtusid. M&auml;letan, et p&auml;rast seda, kui olin hambaarsti juures k&auml;inud, tahtsin ka hambaarsti kabineti sisse seada. Selle m&auml;ngu aga keelas ema &auml;ra. Hambad hakkavad valutama, neid ei tohi torkida. Talvel ja toas m&auml;ngides olid kasutusel paberrahad, mille valmistamisel v&otilde;eti m&otilde;&otilde;tu k&auml;ibelolevatelt m&uuml;ntidelt. <br /><br />Ise v&auml;ljam&otilde;eldud m&auml;ngudest kujunes minu lemmikuks aga politseim&auml;ng. Eks selleks andis t&otilde;uke minu isa tegevus. Isa t&ouml;&ouml;kabinet oli oma korteris. Selleks oli eraldatud &uuml;ks tuba, kus isa inimesi vastu v&otilde;ttis. Tihti t&otilde;i isa arestimajast kahtlustatavaid vargaid ja muid kurjategijaid &uuml;lekuulamisele. See huvitas mind v&auml;ga ja kui isa l&auml;ks kedagi sealt tooma, pugesin mina peitu ja kuulasin p&otilde;nevusega kogu seda &uuml;lekuulamise protseduuri pealt. Oma arust &otilde;ppisin ametit, et t&auml;iskasvanuna politseinikuna t&ouml;&ouml;le asuda. Seadsin sisse oma kirjutuslaua, isalt sain mitmesuguseid tr&uuml;kitud blankette ning politseim&auml;ng l&auml;ks lahti. Alati ei olnud mu m&auml;ngukaaslased vargaid ja &uuml;leastujaid n&otilde;us kehastama. Siis tuli ema v&otilde;i isa paluda seda osa t&auml;itma. Tagantj&auml;rele imestan, et minu vanemad leidsid tihti selle aja, et olla mulle m&auml;ngukaaslaseks. <br /><br />Viieaastaselt lugesin ma vabalt ja kui neljandasse klassi j&otilde;udsin, usaldas isa oma t&ouml;&ouml;st esimese &uuml;lesande. Nimelt tulid aeg-ajalt bro&scaron;&uuml;&uuml;rid, kus olid nimekirjad tagaotsitavate nimedega. Pidevalt teatati ka, kes on tagaotsitavatest tabatud. Minu &uuml;lesandeks oli tabatu nimi bro&scaron;&uuml;&uuml;rist &uuml;les otsida, maha t&otilde;mmata ja tabamise kuup&auml;ev juurde m&auml;rkida. Ma olin nii &otilde;nnelik selle t&ouml;&ouml; &uuml;le. Ja see polnud enam m&auml;ng vaid tegelikkus. <br /><br />&Otilde;htuti m&auml;ngisin isa-emaga lauam&auml;ngu &bdquo;Trilma&ldquo;, mida saigi kolmekesi m&auml;ngida. See m&auml;ng oli huvitav just sellep&auml;rast, et tuli vaeva n&auml;ha k&auml;ikude v&auml;ljam&otilde;tlemisega, et oma nupud v&otilde;imalikult ruttu koju viia ja m&auml;ng v&otilde;ita. See m&auml;ng oli populaarne ka vanemate inimeste hulgas. Kahjuks see m&auml;ng minu m&auml;ngukaaslastele ei meeldinud. Mind j&auml;lle ei huvitanud v&uuml;rfli viskamisega lauam&auml;ngud &bdquo;&Uuml;mbermaailma reis&ldquo; ja &bdquo;Tsirkus&ldquo;. &bdquo;Trilma&ldquo; kujunes nagu alg&otilde;petuseks malem&auml;ngule. Paralleelselt &bdquo;Trilmale&ldquo; hakkas isa minule ja emale ka malet &otilde;petama. See m&auml;ng oli veel p&otilde;nevam ja t&otilde;rjus &bdquo;Trilma&ldquo; tahaplaanile. <br /><br />Olin V klassis, kui isa t&ouml;&ouml;lauale ilmus tr&uuml;kimasin. Isa oli kohe n&otilde;us ka mulle seda &otilde;petama. Kohe algusest peale aga n&otilde;udis, et ei tohi seda &uuml;he n&auml;puga toksida, vaid iga t&auml;he jaoks pidi oluema kindel n&auml;pp. Oskused males ja tr&uuml;kkimisel said selgeks varakult ja kasutasin ning arendasin neid edasi edaspidises elus. T&auml;nu isale! <br /><br />Talvel oli traditsiooniks kujunenud iga-p&uuml;hap&auml;evane kogu pere suusamatk. Hommikul vara uuris isa ilmaolusid, t&otilde;i k&otilde;igi suusad v&auml;lja, m&auml;&auml;ris need sobiva m&auml;&auml;rdega ja pani ootele. P&auml;rast kohvijoomist mindi Otep&auml;&auml; m&auml;gedesse suusatama. Viieaastaselt olin v&otilde;imeline l&uuml;hemaid matku kaasa tegema. Algkoolis olles aga ei j&auml;&auml;nud vanematest maha. S&uuml;gisel, kui mina l&auml;ksin I klassi, s&uuml;ndis meie perre vennake. Temaga toimiti samuti. Viieaastaselt olid temalgi suusad all. Minu ja vennavanuse vahe oli 7 aastat. Olin omale &otilde;de v&otilde;i venda kaua igatsenud ja n&uuml;&uuml;d meeldis mulle temaga tegelemine ja hoidmine palju enam, kui varasem nukkudega m&auml;ng.<br /><br /> <div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Erik_02.jpg" alt="Suusatamas" width="530" height="348" /></div> <br />1939. aastal m&auml;&auml;rati mu isa t&ouml;&ouml;le R&otilde;ngu. Seal l&auml;ksin V klassi. Korter oli eramajas ja omanikul minust noorem t&uuml;tar ja venna vanune poeg. Nukkudega m&auml;ngud olid unustatud. Matkides t&auml;iskasvanute tegelikku elu m&auml;ngisime suvel aias kodu. Vennad olid lasteks. Ema eeskujul valmistasime toite. Toast t&otilde;ime osa toiduaineid. Aiast &otilde;unu, marju ja muid aiasaadusi. Paljud valmistatud toidud s&ouml;&ouml;di ka &auml;ra. Maja juures oli suur aed ja hoov. Sel aastal sai selgeks ka jalgrattas&otilde;it. Talvel aga j&auml;tkusid perekondlikud suusamatkad, suvel jalutusk&auml;igud. Juba Otep&auml;&auml;l elades korraldati suvel teiste perekondadega &uuml;hiseid v&auml;ljas&otilde;ite kaunitesse kohtadesse ja j&auml;rvede &auml;&auml;rde, kus p&uuml;&uuml;ti kala, &ouml;&ouml;biti telkides ja korraldati piknikke. K&otilde;ik puhkep&auml;evad, puhkused ja t&ouml;&ouml;st vabad &otilde;htud veetis pere koos, leidis &uuml;hise tegevuse. M&auml;ngides &otilde;petati lapsi varakult ka t&ouml;&ouml;d tegema. Paigas olid kindlad reeglid, mida teha tohtis, mida mitte. Ema jutu j&auml;rele olevat paariaastaselt mulle ka vits kapi peale toodud, kui raamatuid riiulist kiskuma hakanud. Edaspidi aga aitas s&otilde;nadest ja k&otilde;ik asjad j&auml;id oma kohale, ka vits kasutamata kapi otsa. <br /><br />Saabus aasta 1940, venelaste okupatsioon ja isa vallandamine t&ouml;&ouml;lt. Vanemad siirdusid Maaritsa l&auml;hedal rendil olevasse isatallu talupidajaks. J&auml;rgnes ajaj&auml;rk t&auml;is hirmu ja tagakiusamist. K&uuml;&uuml;ditamise hirmus kogu perega metsas &ouml;&ouml;bimist kuni s&otilde;jakoledusteni. Isa vahistamine ja 1944. a. Vorkuta vangilaagrisse saatmine ning meie kodutalust v&auml;ljaajamine l&otilde;hkus selle suurep&auml;rase perekonna, kus valitses &uuml;ksmeel ja vanemate armastus ja hoolitsus. Täisviide EFA I 169, 111/5 < Viljandi khk., Viljandi l. < Otepää khk., Otepää < Kambja khk, Haaslava vald, Haaslava küla, Metsala talu – Maie Erik, snd. 1928. a. (2013). Maakond Viljandi Valga Tartumaa Kihelkond Viljandi Otepää Kambja Koguja Maie Erik Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1930. aastad Koguja sünniaeg 1928 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Maie, snd. 1928. a. Viljandis korter linn Tartumaa Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Minu m&auml;ngukaaslaseks oli neli aastat noorem &otilde;de, seep&auml;rast olid enamasti p&auml;evakorral m&auml;ngud, mis sobisid meile m&otilde;lemale. T&otilde;si k&uuml;ll, &otilde;de Kaire oli v&auml;ga poisilik t&uuml;druk, kes ei pidanud paljuks puu otsa ronida v&otilde;i p&uuml;ssi k&auml;es hoida, mist&otilde;ttu polnud talle mingi probleem ka poistega ringi m&uuml;tata. Tegelikult saab ta t&auml;naseni v&auml;ga asjalikult ka meeste t&ouml;&ouml;dega hakkama. <br /> <div>Meie p&otilde;hilised m&auml;ngud olid nn rollim&auml;ngud, nii nagu paljudel lastel tol ajal. Siiski, isa ja emaga, ning omavahelgi, sai m&auml;ngitud ka nn lauataguseid m&auml;nge &ndash; &bdquo;Trips-traps-trulli&ldquo;, &bdquo;Laevade pommitamist&ldquo; ja &bdquo;&Uuml;lespoomist&ldquo;, aga ka kabet ja &bdquo;Reisi &uuml;mber maailma&ldquo;. Kuid k&otilde;ige rohkem meeldis ikkagi kellekski kehastuda v&otilde;i kellegi karakterit, t&uuml;paaži, t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid/ametit j&auml;rele aimata. Erinevate inimeste ja elukutsete kehastamine oli lummav, ilmselt sellep&auml;rast, et n&auml;itleja elukutse meeldis mulle v&auml;ga. Lootsin saada n&auml;itlejaks, tegin peale keskkooli l&otilde;ppu lavakasse katseid, kuid viimasesse vooru ei j&otilde;udnud, aga m&auml;ngulise maailma juurde j&auml;in ma siiski &ndash; minust sai kultuurit&ouml;&ouml;taja.<br /><br /> <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_HarraX.jpg" alt="H&auml;rra X" width="391" height="549" /></div> Ema ja isa (Daisi ja Edgar Roos) toetasid meie tegemisi, meie fantaasiaid ja meie m&auml;nge alati. T&auml;na, sellele tagasi m&otilde;eldes, tundub see lausa uskumatu, et toonases ajas oli vanemaid, kes oma argiste askelduste ja igap&auml;evase t&ouml;&ouml; sekka leidsid aega, tahtmist ja jaksu ka lastega m&ouml;llata. Isa oli kingsepp, kes meile kingad jalga tegi, kuid kes alati meisterdas meie jaoks ka k&otilde;ik muud vajalikud asjad, ka need, mida oma m&auml;ngudeks vajasime. M&auml;letan, et ta tegi meile vineerist nukuteatri lava, millele saime ise kardinat &uuml;les ja alla keerata. Selle s&uuml;steemi konstrueeris ta vanast vihmavarjuvarrest, millele ema kardina &otilde;mbles. Isa joonistas selle v&auml;ikese nukuteatri jaoks ka lavafoonid ja kulissid. Meil j&auml;i vaid nukud lavale seada ja etendusi teha. <br /><br />Ema p&uuml;hendas ennast igap&auml;evaselt meile. Ta l&auml;ks sellep&auml;rast isegi Tallinna Reaalkooli (tollane Tallinna II keskkool) t&ouml;&ouml;le koolit&auml;diks, et saaks meiega koos suvesid veeta, sest koolit&ouml;&ouml;tajatel on ju pikk suvepuhkus. Tal olid ka seal eri vanuses lastega head suhted, kes k&auml;isid vahetundide ajal temaga juttu ajamas ning oma muresid kurtmas. Ka meie &otilde;ppisime &otilde;ega Reaalkoolis. Algklassides oli s&uuml;gisesel ja kevadisel ajal populaarseks m&auml;nguks keks, mida isegi poisid h&uuml;ppasid. Keksu sai h&uuml;pata ju &otilde;ues, kui ilm lubas, aga &otilde;ues meeldis k&otilde;igil olla. Viskekivide asemel kasutati kette ja kodus valatud tinapl&ouml;nne, mida oli hea lennutada. Kui &otilde;ieti visata oskasid, siis maandus see &otilde;igele kohale ega libisenud kekskasti joonele. Noh, ja loomulikult on l&auml;bi aegade m&auml;ngitud ka kulli, nii ka meie. <br /><br />M&auml;letan, et kodus m&auml;ngisime &otilde;ega apteeki, poodi, restorani, kaugek&otilde;nede keskjaama, miilitsajaoskonda, f&uuml;sioteraapia kabinetti, hambaarsti, keemilist puhastust, kooli, kodu, s&otilde;da jne. Arvan, et nendes m&auml;ngudes polnud miskit erilist ega ebatavalist, sest nagu ikka laste puhul, oli meie jaoks k&otilde;ik toimuv t&otilde;ep&auml;rane ja usutav. Loovus ja fantaasia on lapseks olemise juures parimad kaaslased ning erakordne v&otilde;imalus maailma hoopis elavama ja ehedamana n&auml;ha, kui see t&auml;iskasvanutele paistab. Nii olid ka meie m&auml;ngukaaslasteks k&auml;bid ja kivid, kui liivakastis sai oldud. Sirelilehed olid rahadeks ning hapuoblikatest ja j&auml;nesekapsastest sai tehtud m&auml;ngupulmadeks s&ouml;&ouml;gid. <br /><br />T&auml;nap&auml;eval on laste jaoks k&otilde;ik vajalik m&auml;nguasjapoodides olemas ning fantaasia ja loovuse jaoks j&auml;&auml;b &uuml;ha v&auml;hem ruumi. Ma ei v&auml;ida seda vaid oma east tulenevalt, et omal ajal oli k&otilde;ik parem ja ilusam, vaid argise kogemuse p&otilde;hjal, sest puutun oma t&ouml;&ouml;s igap&auml;evaselt kokku eri vanuses laste ja noortega. Tihti tundub, et laste fantaasiamaailm on j&auml;&auml;nud ahtamaks ning k&otilde;ik piirdub kuvari ekraanilt v&otilde;i arvutim&auml;ngude maailmast leitud m&otilde;tete, piltide, tegelaste ja olukordadega. <br /><br />T&otilde;si k&uuml;ll, televiisorist n&auml;htu m&otilde;jutas toona ka meid! M&auml;nguasjade kauplustest on v&otilde;imalik saada k&otilde;ikide m&auml;ngude m&auml;ngimiseks k&otilde;ikv&otilde;imalikku vajalikku atribuutikat, alustades kassaaparaatidest ja l&otilde;petades Zorro m&otilde;&otilde;kadega, titevankritest kuni pissivate ja kakavate nukkudeni v&auml;lja. Meie ajal oli maailm vaesem ja selle v&otilde;rra p&otilde;nevam, sest k&otilde;ike vajalikku oli vaja endale ette kujutada v&otilde;i siis ise meisterdada. Aga on olnud aegu, mis meie lapsep&otilde;lvestki vaesemad, kuid lastel pole oma m&auml;ngud kunagi m&auml;ngimata j&auml;&auml;nud! <br /><br />Vahel tundub, et t&auml;nases p&auml;evas polegi enam fantaasiat vaja. Piisab vaid arvuti taha istumisest, kui v&otilde;id siseneda &uuml;ksk&otilde;ik millisesse fantastilisse, m&uuml;stilisse v&otilde;i ajastuh&otilde;ngulisse maailma. Kuna minu lapsep&otilde;lves supermarketeid ei olnud, kust m&auml;nguasju osta, siis meisterdas neid meile isa v&otilde;i tegi ema. Hambaarsti juures k&auml;ies t&otilde;i ema ikka kaasa vanu raviriistu, mis enam t&ouml;&ouml;tegemiseks ei k&otilde;lvanud. Hea doktor oli, kes raatsis neid puuride karpe ja vanu peegleid, kougitsaid jm instrumente meile m&auml;ngimiseks saata. <br /><br />M&auml;letan, et olime &otilde;ega vaimustuses kassaaparaadist ja tahtsime seda nii v&auml;ga poe m&auml;ngimiseks saada. Proovisime seda ise vanast kingakarbist teha, aga isa vist s&uuml;ttis meie ideest ja kasutas v&otilde;imalust see hoopis ise meie jaoks valmis meisterdada. Ma arvan, et see polnud meie tegemistesse vahele segamine ja meie t&ouml;&ouml; alahindamine. Pigem palusime me isalt abi. T&auml;nases m&otilde;istes oli see nn kvaliteetaeg, mida endale osta ei saa. Ainu&uuml;ksi selle loomeprotsessi juures olemine oli meie jaoks p&otilde;nev, sest saime oma ideid v&auml;lja pakkuda ja &auml;revalt l&otilde;pptulemust oodata. Isa ostis paksu pappi, joonistas sinna t&otilde;elise kassaaparaadi kuju, l&otilde;ikas selle v&auml;lja ja liimis kokku. Isegi klahvid/nupud said k&uuml;lge pandud &ndash; lodkakingadele m&otilde;eldud tillukestest kontsaplekkidest, millele nitrov&auml;rviga numbrid peale sai kirjutatud. Kuna elasime Tallinnas Urla majas, Estonia teatri taga, P&auml;rnu maanteel, kus on t&auml;naseni kauplus &bdquo;Laste maailm&rdquo;, siis otsustas ema alt poest m&uuml;&uuml;jate k&auml;est k&uuml;sida vanu kassat&scaron;ekirullide l&otilde;ppe. &Otilde;nneks ei &ouml;eldud talle &auml;ra. Nii saidki need rullid puupulgale pandud ja isa monteeris need meie kassaaparaadi sisse. Nii et meie aparaadist tulid isegi t&scaron;ekid v&auml;lja! <br /> <div>F&uuml;sioteraapia kabineti tarbeks tinutas isa plekit&uuml;kkidele taha traate ja andis mingeid vanu aparaate, et neid oma m&auml;ngudes kasutada saaksime. Ema &otilde;mbles valmis flanell-lapikesed, mis plaatidele niisutatult &uuml;mber k&auml;isid ja nii said k&otilde;ik nukud terveks ravitud. Loomulikult olid meil olemas ka arstikitlid. M&auml;letan, et oma esimese kitli sain juba &otilde;ige v&auml;ikeselt, aga siis m&auml;ngisin ma alles koos t&auml;dit&uuml;trega arsti, sest &otilde;de ju veel polnud. Olin 2-3-aastane, seljas valge kittel ja peas punase ristiga tohtrim&uuml;ts. Sellest on kuskil isegi foto olemas. <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Doktor.jpg" alt="EFA_I_169_84" width="370" height="517" /></div> <br />Ema tegi meile kost&uuml;&uuml;me, sest m&otilde;ni meie m&auml;ngude tegelaskuju vajas stiilipuhast v&auml;limust. Tol ajal oli &bdquo;Viimne reliikvia &rdquo; t&otilde;eline menufilm. K&auml;isin seda Viru t&auml;naval kinos &bdquo;Pioneer&rdquo; vaatamas nn &bdquo;nonstoppseansil&ldquo; ja j&auml;in saali istuma lausa mitmeks filmikorraks. Loomulikult olin mina Gabriel ja &otilde;de Agnes. Isa meisterdas mulle pistoda ja tegi v&ouml;&ouml;le laia rihma, ema aga &otilde;mbles mulle vesti ning &otilde;ele nunna musta kleidi. Peas oli &otilde;el valge r&auml;tik, nagu nunnadel ikka. See oli &uuml;ks beebiaegne valge linake. Reliikvialaeka tegin ise, kasutades ema p&auml;rleid ja ehteid, et seda tavalist karbikest uhkemaks muuta. <br /><br />Kui ma 10-aastaselt Pirita-Kosel sanatooriumis olin, siis lausa esinesime &otilde;ega &uuml;hel k&uuml;lastusp&auml;eval k&otilde;igile sanatooriumi lastele ja t&ouml;&ouml;tajatele. Olin kirjutanud mingi lapseliku n&auml;idendi suurtest inimestest &ndash; armastuslookese ilusast blondist Caroliinest ja vaprast musket&auml;rist Athosest. Musket&auml;rid olid sel ajal minu jaoks suured iidolid! Ema oli korrektoriks ja kohendajaks ning tr&uuml;kkis selle &uuml;llitise isegi t&ouml;&ouml; juures &auml;ra. Etendus ei s&uuml;ndinud mitte sanatooriumi jaoks, vaid oli kodustele esitamiseks tehtud, seep&auml;rast oli seda lihtne ka seal ette kanda. <br /><br />Aga sellest olulisem on minu jaoks t&auml;na see, et ema ja isa p&uuml;hendusid meie etendusele sama agaralt kui meie ise. Ema &otilde;mbles &otilde;ele &uuml;hest vanast lahtiharutatud peokleidist, helesinisest ja heleroosast siidist satsidega maani kleidi. Selle alla k&auml;is isa valmistatud traatr&otilde;ngastega krinoliin, et kleit kohevam oleks. Minul olid valged p&uuml;ksid ja nn pesusametist punane kuldn&ouml;&ouml;pide ja pitsiga raamitud valge kraega musket&auml;ri pintsak, rihm &uuml;le &otilde;la ja m&otilde;&otilde;k v&ouml;&ouml;l. M&otilde;&otilde;k oli tehtud vanast lael&uuml;htri torust/varrest, mida m&ouml;&ouml;da juhtmed jooksevad ja k&auml;ekaitse oli sama l&uuml;htri &uuml;mar kausike, mis lae vastas &uuml;henduskohta varjab. Igati lahe n&auml;gi see v&auml;lja &ndash; h&otilde;bedane ja s&auml;tendav, ainult k&auml;epide oli sellele &bdquo;m&otilde;&otilde;gale&ldquo; juurde meisterdatud. Peas oli mul isa tehtud laia &auml;&auml;rega musket&auml;rikaabu, suur pannal k&uuml;ljel ja &uuml;ks serv &uuml;les keeratud. See oli valmistatud mustaks v&auml;rvitud papist ja &uuml;les keeratud serva vahel olid v&auml;rvilistest krepp-paberi ribadest ja traadist tehtud v&otilde;lts-jaanalinnusuled. Abakhani kaupluseid ju polnud. Ise oli vaja rekvisiidid ja aksessuaarid v&auml;lja m&otilde;elda. <br /><br />Meil &otilde;ega olid ka parukad peas &ndash; &otilde;el lumivalge, rokokoo lokkidega, ja minul &otilde;lgadeni pruunid laines juuksed, nagu &uuml;hel korralikul musket&auml;ril ikka. Blond ja br&uuml;nett. Aga kust tulid parukad? Tagasi vaadates tollasele ajale avastan ma &uuml;ha enam, et vaatamata &uuml;ldisele kitsikusele ja ahistatusele oli tegelikkus tavaliste inimeste jaoks lihtne ja loominguline. Iga p&auml;ev tuli ise leiutada ja fantaseerida. Kitsikus polnudki niiv&auml;ga kitsikus, pigem arukas ja asjalik kokkuhoid, ning ahistati enamasti neid, kes selleks p&otilde;hjust andsid. Tegelikult oli see hoopis v&otilde;imalus avaramalt, kavalamalt ning loovamalt m&otilde;elda ja n&auml;ha! Need parukad tegi meile meie ema! <br /><br />Uuel t&auml;naval oli nukuparandust&ouml;&ouml;koda, midagi nukkude haigla sarnast. M&otilde;elda vaid! T&auml;nap&auml;eval lennutatakse m&auml;nguasi esimese prao tekkimisel v&otilde;i patareide t&uuml;hjaks saamisel pr&uuml;gikasti (viimane v&auml;ide on muidugi liialdus), aga toona parandati isegi nukke!!! Nii me siis emaga &uuml;ksp&auml;ev sealt l&auml;bi jalutasimegi. Ema hea suhtlejana seletas olukorda ja t&auml;di leti taga sai &otilde;nneks meist aru, sest ta andis emale paar meetrit valgeid ja paar meetrit pruune, nukkudele m&otilde;eldud kunstjuukseid. Kodus &otilde;mbles ema need &otilde;mblusmasinaga nailonsukkadest tehtud m&uuml;tsikeste k&uuml;lge, &uuml;hendas juuksesalke niidi ja n&otilde;elaga ning l&otilde;ikas parukatel juuksed parajasse pikkusesse. L&otilde;puks sai vanavanaema lahtisel tulel kuumutatavate lokitangidega tehtud nendesse lokid ja vajutatud sisse lained. Kui meil viimaks parukad peas ja kost&uuml;&uuml;mid seljas olid, siis oli see t&otilde;eline maagia, muutumine, teiseks saamine! <br /><br />Ma kummardan oma vanemate ees, kes puhkavad oma viimast puhkust Metsakalmistul, ja kummardan ka k&otilde;igi nende inimeste ees, kes aitasid meil lapsep&otilde;lve toredamaks muuta, sealhulgas nukuparandaja ees, kes pidas v&otilde;imalikuks ettekirjutusi ja reegleid eirates v&otilde;&otilde;raste laste fantaasiaid realiseerida! Olen sellev&otilde;rra &otilde;nnelikum inimene! <br /><br />Jah, filmid m&otilde;jutasid suuresti ka minu fantaasiamaailma ja m&auml;ngegi. &Uuml;he poisi jaoks olid t&otilde;eliselt &auml;gedad filmid &bdquo;Kaalul on rohkem kui elu&rdquo; ja &bdquo;Seitseteist kevadist hetke&rdquo;. Palju aastaid hiljem olen neid taas suure nostalgiaga vaadanud. Ja sellel lummusel polnud midagi &uuml;hist poliitika ega maailmavaatega. Need olid s&uuml;ndmused, olukorrad, vaprad luurajad ja saksa armee mundrite erakordne siluett, mis lummasid. Alles hulk aega hiljem sain teada, et natsi armee mundrid kujundas Hugo Boss. Need mundrid ja ohvitseride v&auml;ljan&auml;gemine olid sedav&otilde;rd muljetavaldavad, et otsustasin endalegi &uuml;he korraliku SS-lase mundri meisterdada. <br /><br />Istusin teleka ees ja joonistasin detaile, paguneid, m&auml;rke endale vihikusse, et need siis papist jm materjalidest valmis meisterdada. Piduliku koolivormi musta &uuml;likonna peale oli lihtne neid vidinaid panna. T&auml;nap&auml;eval pole info saamiseks mingeid takistusi, tuleb vaid guugeldada ja vajalikud pildid &otilde;igetes m&otilde;&otilde;tudes v&auml;lja printida. Aga toona tuli mul need filmitegelaste kost&uuml;&uuml;midelt teleka ekraanidelt maha joonistada, ise m&otilde;&otilde;ta ja proportsioonid leiutada, v&auml;rvida ja nikerdada. Isa tegi meile pealuu-s&uuml;mboliga m&uuml;tsim&auml;rkide valamiseks kipsist vormi, mille sisse siis tina sai valatud. Neid m&auml;rke l&auml;ks l&otilde;puks mitu vaja, sest tegin sellised mundrid ka oma s&otilde;pradele/klassikaaslastele. M&otilde;tlen siiani imestusega, et sellest midagi hullu ei s&uuml;ndinud ja et vanemad ohtu ei m&auml;rganud. V&otilde;i m&auml;rkasid? ... Jah, neid saksaohvitseride mundreid oli vaja mitu, sest tegime ise n&otilde;ukogude luurajatest filmi. Olin viiendas klassis, kui see Stirlitzi vaimustus peale tuli. Filmisime Suur-S&otilde;jam&auml;el, t&auml;nase lennujaama territooriumil, tollastel t&uuml;hermaadel stseene SS-laste mundrites ja haakristi lippude lehvides. Uskumatu ja peaaegu, et absurdne m&otilde;elda, kuidas see toonases ajas ikkagi v&otilde;imalik oli? Igatahes kuulsime hiljem, et j&auml;rgmisel p&auml;eval olevat vene inimesed k&auml;inud otsimas: &bdquo;Gde eti fa&scaron;ist&otilde;?&rdquo; <br /><br />Aga me ei olnud fa&scaron;istid, vaid tegime filmi. See oli meie jaoks m&auml;ng! Isa oli operaator ja ema rekvisiitor, grimeerija jne. Meie, poisid ja plikad, aga n&auml;itlejad. Ka t&auml;nap&auml;eval tehakse filme, see on ju nii lihtne. Isegi mobiiltelefon filmib kui vaja ja hetke p&auml;rast on v&otilde;imalik kaadrid k&otilde;igile vaatamiseks internetti &uuml;les panna. Ega neid t&auml;naseid ja toonaseid kaadreid ei saagi omavahel v&otilde;rrelda, sest meie filmisime 8 mm filmile ja sellel puudus heli. Kaamerat oli vaja kogu aeg mehaaniliselt &uuml;les keerata ning kui &uuml;ks pool salvestatud sai, siis tuli kottpimedas ruumis filmiketas &uuml;mber keerata. Hiljem, peale ilmutamast, oli vaja film pikuti pooleks l&otilde;igata. <br /><br />Sain endale esimese kaamera vist siis, kui olin teises klassis? Film ja teater olid lapsep&otilde;lves minu jaoks kinnisidee. Aga kaamera maksis raha! Mul tuli see raha ise teenida! Suvel korjasin s&otilde;straid ja tikreid. Kuid l&otilde;puks, kui mingi osa rahast oli olemas, toetas ka isa oma olulise panusega, ning l&otilde;puks oligi kaamera kodus. <br /> <div>Neid filme sai tehtud igasuguseid, k&uuml;ll musket&auml;ridest, r&auml;nduritest, vaenlase tagalas olevatest luurajates. Aga ka igasugustest trikkidest ja mustkunstigi sai proovitud filmida. Mitu vahvat filmi s&uuml;ndisid Viljandis, kus suviti perega puhkamas k&auml;isime. Ema ja isa v&otilde;tsid vahel puhkusele kaasa ka meie s&otilde;pru, seep&auml;rast oli meil m&otilde;nus nendega koos tegutseda, fantaseerida, m&auml;ngida. Tegime t&otilde;siseid ja naljakaid filme. M&auml;letan pealkirju &bdquo;Tondilossi varemeis&rdquo;, kus kaks seiklejat otsivad peidetud aaret. See sai filmitud Viljandi lossivaremetes. Ning &bdquo;Lonni ja Ats&rdquo;, mis oli Chaplini stiilis situatsioonikoomika, mida lavastasime Viljandi v&auml;ikestel ja vaiksetel t&auml;navatel. Need filmid on kuskil ka t&auml;na veel alles, kuid vajaksid korrastamist ning digitaliseerimist. <br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Tondilossis.jpg" alt="Tondilossi_varemeis" width="400" /></div> <br />Lollitatud sai ka, nii Tallinnas kui Viljandis. Praegu on isegi piinlik tagasi m&otilde;elda, aga me tegime enda arvates nn &bdquo;sotsiaalseid&rdquo; eksperimente. Tahtsime n&auml;ha, kuidas inimesed reageerivad. See oli selline piilukaamera stiilis v&auml;rk, aga ilma kaamerateta ja &uuml;htki sellist saadet polnud me toona veel tegelikult n&auml;inud. Imelik, et meid miilitsasse ei veetud!? V&otilde;ib-olla peale esimest ehmatust lihtsalt inimesed leebusid ja isegi lustisid seda laste koerust. T&auml;na ma vabandaksin nende inimeste ees, kuid tookord oli see p&otilde;nev ja lahe seiklus. <br /><br />Need lollused keskendusid mingitele olukordadele, mida me rahva seas t&auml;navatel tegime. N&auml;iteks poetas &otilde;de ennast, pidulikuma kleidi ja uhke lakk-ridik&uuml;liga, Viljandis, Jakobsoni t&auml;naval asunud, vanast Ugalast v&auml;ljuva teatripubliku hulka. Siis tormasin ka mina nurga tagant inimeste sekka, &uuml;leni musta riietatult ja must sukk p&auml;he t&otilde;mmatud, rebisin &otilde;elt koti k&auml;est ja tormasin sellega l&auml;bi hoovide oma &otilde;uele, &otilde;de kannul. Ma arvan, et meid n&auml;hti l&auml;bi ja vaid seep&auml;rast ei l&auml;inud meil haprasti! <br /><br />Kord meisterdasime dressip&uuml;kstest ja -pluusist, mis teisi kodinaid t&auml;is topitud, nuku &ndash; inimese koopia. Roosast ujumism&uuml;tsist oli tehtud pea ja selle otsas isegi barett. Kogu kupatus oli omavahel kokku &otilde;mmeldud, et see laiali ei pudeneks. &Otilde;de ronis selle topisega p&ouml;&ouml;ningu aknale ja mina seisin all hoovis. Kui keegi parajasti l&auml;henes, h&uuml;&uuml;dsin k&otilde;va h&auml;&auml;lega: &bdquo;&Auml;ra l&uuml;kka!&rdquo;, aga siis k&auml;is m&uuml;tsatus ja topis prantsatas vastu maad. J&otilde;hker eksperiment! Nii m&otilde;nigi ehmatas n&otilde;nda, et lausa karjatas. &Otilde;nneks oli tugev raudaed vahel, mis mind pahaste inimeste eest p&auml;&auml;stis. Lapsed on rumalad, aga l&auml;bi nende rumaluste &otilde;pitakse maailma tundma ja tunnetama! T&auml;na on piinlik, aga toona oli see m&auml;ng, <em>performance</em>, adrenaliini ammutamise v&otilde;imalus. Igatahes parem, kui ennast sama aia taga s&uuml;stida. &Otilde;nneks ei teatud toona sellest pahest veel midagi! <br /><br />Ka Tallinnas sai linna peal lollusi tehtud, n&auml;iteks pargipingil kaaslasega kohtudes mingeid paroole vahetatud ja rakettidest, luurest ja salajastest andmetest k&otilde;neletud, kuid ikka nii, et k&otilde;ik tunduks konspireerituna, aga siiski n&otilde;nda, et teisedki (v&otilde;&otilde;rad) pingil istujad seda kuuleksid. T&otilde;ep&auml;rasuse lisamiseks oli kaasas diplomaadikohver rahaga, mis mikrofilmide vastu vahetati. Kogu idee oligi rahas, sest diplomaadikohver sai t&otilde;estuseks alati avatud, ning igal juhul piilus ka v&otilde;&otilde;ras pingilistuja kohvrisse, milles oli revolver ja rahapakid. Meie jaoks olid need rahapakid v&auml;ga ehtsad. Ma enam ei m&auml;leta, milliste kup&uuml;&uuml;ride j&auml;rgi need rahapakid tehtud sai, aga olemas nad olid. &Uuml;ks tuttav t&ouml;&ouml;tas tr&uuml;kikojas ja tal oli lihtne &otilde;iges m&otilde;&otilde;dus paberipakid valmis l&otilde;igata. Need sai servadest &auml;ra v&auml;rvitud ja t&otilde;elised rahad pealmisteks pandud. Efekt oli ehe! T&auml;nap&auml;eval v&otilde;ib raha sk&auml;nnida ja siis printeri appi v&otilde;tta ning nn m&auml;nguraha hulgim toota, seep&auml;rast vaevalt et t&auml;nap&auml;eval poisikeste sahmerdamist rahapakkidega v&auml;ga t&otilde;siselt v&otilde;etakse, aga 1970. aastate keskpaigas oli kohvrit&auml;is rublasid poisikeste valduses muljetavaldav. <br /><br />Kui v&auml;iksemad olime, siis veetsime k&otilde;ik oma suved maal, emapoolse vanaema ja vanaisa juures. See oli 1960-ndate teine pool ja 1970-ndate algus. Seal olid meie m&auml;ngukaaslasteks kolm t&auml;dit&uuml;tart, ema &otilde;elapsed. Laias laastus olime me &uuml;heealised &ndash; kaks t&uuml;drukut olid minuga samas vanuses ja kolmas neist minu &otilde;ega omaealised. Need olid toredad ja suurep&auml;rased suved! Eraldi meenutamist vajaksid ka vanaema ja vanaisa, aga see pole see teema. Nemad siiski meie m&auml;ngudes ei osalenud ja meie tegemistesse ei sekkunud, see-eest lasksid nad meil palju omap&auml;i tegutseda. Ainult l&otilde;una ajal pidi tunnike tasa olema, siis kui vanaisa p&auml;eval magas. Nad olid t&otilde;sised maainimesed, hoopis teisest ajast, teistsuguste vaadete ja t&otilde;ekspidamistega. <br /><br />Pulgapeitus oli see k&otilde;ige lahedam m&auml;ng, mida me ikka ja j&auml;lle m&auml;ngisime. Seda teavad vist k&otilde;ik tolle aja lapsed. Lauajupike k&uuml;mne pulgakesega sai puupakule pandud nagu kiigelaud, ning siis, jalaga vastu lauda l&uuml;&uuml;es, pulgad &otilde;hku lennutatud. Seni kuni otsija pulki kokku korjas oli aega end &auml;ra peita. See, keda n&auml;hti, oli vangi v&otilde;etud ja pidi oma peidukohast v&auml;lja tulema. <br /><br />Aga kui m&otilde;ni nii tasa ja m&auml;rkamatult suutis pulgalauale ligi hiilida, et sai selle j&auml;lle kord koos pulkadega taeva poole paisata, olid k&otilde;ik vangid taas vabad ja v&otilde;isid j&auml;lle peitu joosta. &bdquo;P&uuml;&uuml;dja&rdquo; pidi ju pulgad kokku korjama ning lauajupile seadma. Vahel sai uueks p&uuml;&uuml;djaks see, kes esimesena tabati, vahel aga viimasena leitu. See s&otilde;ltus kokkuleppest. Aga loomulikult jagus ka hulga nn rolli- ja situatsioonim&auml;nge. &Uuml;ks lahedamaid kohti m&auml;ngimiseks oli heinakuur, kus sai kuhja otsas m&ouml;llata ja kus oli m&otilde;nus ennast ka peita. S&otilde;da sai palju m&auml;ngitud &ndash; &uuml;hed tulistasid &uuml;levalt ja teised alt. Imelik, et t&uuml;drukutele see meeldis, aga nad olid vahel suuremadki s&otilde;dijad kui mina. Suuga tehtud automaadivalangud kostusid &uuml;le &otilde;ue. Kord k&uuml;sis vanaisa, et mis asja te seal heinakuuris koguaeg m&auml;&auml;gite. T&uuml;drukutele meeldis film &bdquo;Aga koidu ajal on siin vaikne&rdquo; ja nii nad olidki vaprad naispartisanid, kes "m&auml;&auml;gides" automaadivalangutega teineteist kostitasid. <br /><br />M&auml;letan, et &uuml;kskord m&auml;ngisin luurajat, kes h&uuml;ppas langevarjuga alla, aga see ei avanenud. Seet&otilde;ttu oli ta t&otilde;siselt kannatada saanud. M&auml;ng algas sellega, et k&uuml;lanaised leidsid selle &otilde;nnetu vigastatud luuraja metsa alt ning p&auml;&auml;stsid ta sakslaste k&auml;tte vangi langemisest. T&uuml;drukud panid mu vana jalustega puupulkadest kelgu peale ja vedasid mind peitu. Lasksin ennast m&otilde;nuga t&uuml;drukutel siia ja sinna vedada, ise &bdquo;haavatuna&rdquo; &auml;gisedes. Oh, kui lahe see oli! <br /><br />Neid ridu lugedes v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et olime k&otilde;vad kommunistid. Tegelikult aga r&auml;&auml;giti meie kodus poliitikast harva. Seet&otilde;ttu olen t&auml;naseni apoliitiline inimene, keda poolte valimine lausa &auml;rritab. See vene luurajate ja partisanide m&auml;ngimine oli ajendatud pigem n&auml;htud filmidest ja sellest, mida koolis &otilde;petatu kaudu sisendati. &Uuml;kski meie m&auml;ng ei haakunud kunagi meelsusega, ikka olid esikohal s&uuml;ndmused, olukorrad, seiklused ja p&otilde;nevus! Alles palju aastaid hiljem, kui sattusin lugema oma vanaonu p&auml;evikuid keerulise s&otilde;jaaja m&otilde;tisklustega, v&otilde;isin ma tajuda mingit meelsust, kuid mitte kunagi otses&otilde;nu positsioneerimist. Pigem oli nendes ridades m&otilde;tisklusi s&uuml;ndmustest, milles toonased inimesed elasid. Takkaj&auml;rgi on vaimustav n&auml;ha, et vanaonu hinnangud ja m&otilde;tisklused, ennustused ja prognoosid ongi t&auml;ide l&auml;inud! <br /> <div>&Uuml;ks meie lemmikm&auml;nge oli &bdquo;Laev&rdquo;. See oli nagu seriaal, mis iga p&auml;ev edasi l&auml;ks ja &uuml;ha arenes. M&auml;ngisime seda kuuri all, kus vanaisa suuri laudu ja heinaveo vankrit hoidis. Seal olid ka heinak&auml;rbised, raamid, mis vastastikku teineteisele toetudes peaaegu viilkatust meenutasid, kui neile hein peale kuivama oli pandud. Sinna alla oli vahva ennast &auml;ra peita, aga mina pelgasin usse. Siiani! Kuuri all seisid need k&auml;rbised seina &auml;&auml;res nagu suured redelid. Lahe oli k&otilde;iki neid asju kasutades laev kokku meisterdada. Oma osa m&auml;ngis ka ettekujutus ja fantaasia. Laiad lauad &uuml;hendasid heinavankrit, mis oli kapteni sild, ja kuuri all olevaid vanu heinahunnikuid. &Uuml;ks vana voodilina oli purjeks ja p&ouml;&ouml;ningult leitud p&auml;evin&auml;inud vokk roolirattaks. Oh, mis seal k&otilde;ike juhtus &ndash; kord oli torm ja kord kukkus keegi merre, kord r&uuml;ndasid piraadid ja kord sai kohtutud s&otilde;jalaevadega, kord tekkisid riiud ja pahandused, siis j&auml;lle saabus &otilde;nnelik armastus, ... ja milliseid p&otilde;nevaid maid ja inimesi sai n&auml;htud! Jah, fantaasial pole piire ning t&auml;nu laste vaimukale loovuselennule v&otilde;ib vahel tegelikkus ja ettekujutus omavahel sulanduda. V&auml;hemalt lapse maailmas on see nii!!! Tegelikult n&auml;en ma t&auml;nagi oma vaimusilmas laeva, mitte laudu, vankrit ja vokki! <br /><br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Viljandis.jpg" alt="Viljandis" width="400" /></div> <br />Oma lapsep&otilde;lvem&auml;lestusi ja -meenutusi kasutan ma vahel ka oma t&ouml;&ouml;s. M&otilde;nikord on tore paralleele t&otilde;mmata. Need s&auml;ravad hetked, erilised m&auml;lestused ja loovusega laetud lapsep&otilde;lv olid abiks ka siis, kui ligi k&uuml;mne aasta jooksul sai laste- ja noortelaagris &bdquo;Segasumma Suvila&ldquo; laagri&uuml;lemaks oldud. K&otilde;ik seal toimunu ja j&auml;&auml;dvustatu v&auml;&auml;riks omaette uurimist ja talletamist Eesti Rahva Muuseumis. Need aastad (1995-2002 olin mina laagri&uuml;lemaks) olid suurep&auml;rane v&otilde;imalus ka t&auml;nastele lastele n&auml;idata, kui p&otilde;nev v&otilde;ib olla fantaasiamaailm ja kui piirideta saab olla inimm&otilde;tte lend. Kasvatajad olid alati ettev&otilde;tlikud ja fantaasiak&uuml;llased, m&otilde;nikord oli mul laagri&uuml;lemana vaja siiski m&otilde;nd s&auml;ravat ideed ka k&auml;rpida. Aga &uuml;ks sai selgeks &ndash; lapsemeelsus ei ole sama mis infantiilsus, lapsemeelsus on hinge nooruse tunnus! <br /><br />Nii laagris kui ka lapsep&otilde;lves, vanaema-vanaisa juures, sai igasuguseid asju v&auml;lja m&otilde;eldud ja m&auml;ngitud. Nii m&otilde;nigi m&otilde;te lapsep&otilde;lvest sai ka &bdquo;Segasumma Suvilas&ldquo; laagriliste jaoks realiseeritud &ndash; hirmutuba, peidetud aarde otsimine, tulnukate saabumine, m&otilde;rvam&uuml;steeriumi lahendamine jm. <br /><br />&Uuml;ks tore ja meeleolukas m&auml;ng tuli veel meelde. Suviti v&otilde;tsime meie, paar suuremat last, v&auml;iksemad endale sappa ja l&auml;ksime maal olles metsa, p&otilde;ldudele, k&uuml;lavaheteedele jalutama. Tegime nn ekskursioone. See, kes oli ekskursioonijuht, peatus aeg-ajalt oma &auml;ran&auml;gemise j&auml;rgi m&otilde;ne objekti juures &ndash; suur kivi, k&otilde;ver puu, kummaline lohk pinnases, k&uuml;ngas, vana aiajupp jne, ning laskis oma kujutlustel ja fantaasial lennata, jutustades teistele kohapeal tekkivaid/v&auml;ljam&otilde;eldud legende ja lugusid k&otilde;ikide nende objektide kohta. Vana ohvrikivi, mille all on uks salak&auml;iku; puu, mis k&otilde;verdus &uuml;he kurva armastuse p&auml;rast, sest piiga k&auml;is selle najal nutmas; salajane aardekoobas, mis aja jooksul kokku kukkunud ja maa sisse suure lohu j&auml;tnud; vana k&uuml;ngas, mis on &uuml;he vapra r&uuml;&uuml;tli h&otilde;bedase hobuse haud; aiajupp, mis alles j&auml;&auml;nud iidsetest aegadest, mil see piiras veel maalappi, kus k&auml;isid t&auml;iskuu-&ouml;&ouml;del haldjad tantsimas jne, jne, jne. <br /><br />Seda meenutades ei tundugi mulle kummaline teekond oma t&auml;nase t&ouml;&ouml;ni, mil tunni- ja programmijuhina jutustan Kumu kunstimuuseumis lastele, noortele ja t&auml;iskasvanutele lugusid ja legende kunstnikest ja nende t&ouml;&ouml;dest. <br /><br />Olen s&uuml;ndinud 9. septembril 1961. aastal Tallinnas. Seep&auml;rast j&auml;&auml;b minu m&auml;letamisv&auml;&auml;rne lapsep&otilde;lv laias laastus ajavahemikku 1966&ndash;1976. Eelnevat suurt ei m&auml;leta, aga edasi saabus juba teismelise elu koos pisut teistsuguste m&auml;lestustega. Nagu eelpool kirjutatud, olin suviti maal vanaema-vanaisa juures Arava k&uuml;las, Alavere k&uuml;lje all, Harjumaal. Palju ilusaid suvepuhkusi koos perega sai veedetud Viljandis. Seega &ndash; need kolm kohta olid ka minu lapsep&otilde;lve m&auml;ngudemaaks. <br /><br />Meenutada ja kirjutada oleks ju palju, aga igat m&auml;ngu v&otilde;i tegevust, mis minevikust silme ette kerkib, pole vast m&otilde;tetki kirja panna. Niigi olen ma vahepeal p&otilde;hiteemast k&otilde;rvale kaldunud, t&auml;nast ja eilset v&otilde;rrelnud, aga seda vaid selleks, et pisut selgemalt olustikku ja tausta v&auml;lja tuua. <br /><br />T&auml;nan selle v&otilde;imaluse eest ajas tagasi r&auml;nnata ja oma lapsep&otilde;lvem&auml;lestustes sobrada! Inimese elu on l&uuml;hike, &uuml;le aja elavad ainult m&auml;lestused ja sedagi vaid siis, kui need on kirja pandud. V&auml;hemalt n&uuml;&uuml;d on ka minul arvutis &uuml;ks fail, mis j&auml;&auml;dvustab olnut! Kahju, et m&otilde;ned asjad v&auml;&auml;rtustuvad alles aja m&ouml;&ouml;dudes! Ka lapsena sain aru, et mul on head vanemad, kuid toona tundus k&otilde;ik loogiline ja enesestm&otilde;istetav, aga t&auml;nases kiirustavas ajas m&otilde;istan ma, et meie vanemate hool ja p&uuml;hendumine on hindamatu aare, mille &otilde;ega oleme oma lapsep&otilde;lvest saanud kaasa v&otilde;tta! Minu jaoks oli sellel ajar&auml;nnakul suur v&auml;&auml;rtus, ehk on ka teistel nendest meenutustest midagi leida ja avastada! Täisviide ERA, DK 130, 1/9 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Viljandimaa Kihelkond Tallinna linn Viljandi linn Kose Koguja Andrus Roos Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1960.-1970. aastad Koguja sünniaeg 1961 Koguja sugu Mees Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Andrus, snd. 1961. a. Tallinnas Harjumaa kujutlusmäng/loovmäng linn Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Meil oli mitmeid lauam&auml;nge. Need olid k&otilde;ik toredad, aga p&auml;ris tihti m&auml;ngisime &uuml;hte omaloodud lauam&auml;ngu. <br /><br />Nimetasime selle &bdquo;<strong>Mehekoduks</strong>&ldquo;. Miks s&auml;&auml;rane kentsakas nimi, ei m&auml;leta enam. Eestoas seisis suurem laud sahtliga, milles muu tr&auml;ni hulgas ka palju v&auml;rvipliiatseid, erineva v&auml;rvi ja kujuga, v&auml;iksemaid-suuremaid n&ouml;&ouml;pe. (Ema &otilde;mbles kodus palju.) Kahes kaunis rahvap&auml;rase mustriga marmelaadikarbis hoidsime postkaarte. M&otilde;ned n&ouml;&ouml;bid olid eriti ilusad klaasised, l&auml;ikivad ja sissepressitud mustriga, m&otilde;ned robustsed suured mantlin&ouml;&ouml;bid. M&auml;ngus kasutasimegi pliiatseid, n&ouml;&ouml;pe ja postkaarte. <br /><br />M&auml;ngu idee seisnes inimestevahelise suhtlemise p&otilde;him&otilde;ttel. K&uuml;las tundsid k&otilde;ik k&otilde;iki. Olime t&auml;helepanelikud, teadsime t&auml;pselt, millises majas, kellega ja mida r&auml;&auml;giti. P&uuml;&uuml;dsime oma m&auml;ngus seda k&otilde;ike j&auml;ljendada.<br /><br /> M&auml;ng algas sellega, et ladusime lauale pliiatsitest maja(-de) siseruumide skeemi. Need olid &uuml;mbruskonnas elavate inimeste kodud. V&auml;rvipliiatsid jagasime gruppidesse: <br />l&uuml;hikesed heledad olid t&uuml;drukud <br />l&uuml;hikesed tumedamad &ndash; poisid <br />pikad heledad &ndash; noored naised <br />pikad pruunid &ndash; vanemad naised <br />pikad tumedamad &ndash; mehed <br />mustad &ndash; v&auml;ga vanad. <br /><br />N&otilde;nda kehastusid m&auml;ngus pliiatsid inimesteks, kes hakkasid &uuml;ksteisel k&uuml;las k&auml;ima majades, mis olid juba laual valmis seatud. Nad kandsid neis elevate inimeste nimesid. M&otilde;nes kohas pakuti s&uuml;&uuml;a. Selleks kasutasime n&ouml;&ouml;pe. Neist andis p&auml;ris korraliku laua katta. M&auml;letan suuri pruune mantlin&ouml;&ouml;pe, milledel keskel v&auml;ike lohuke, kuhu sai panna sisse pisikese n&ouml;&ouml;bi ja valmis oligi lihaga k&uuml;psetatud &uuml;mmargune leib (selliseid k&uuml;psetas meie ema). V&auml;ikestest kuulisarnastest n&ouml;&ouml;pidest ladusime hunniku, need olid keedukartulid. Pikliku kujuga n&ouml;&ouml;bid olid leivad-saiad, klaasised mustriga n&ouml;&ouml;bid olid koogid jne. <br /><br />Meie k&uuml;las elas &uuml;ks poiss J&uuml;ri, kellest sai hiljem kunstnik J&uuml;ri Kask. Tema joonistas v&auml;ga ilusaid pilte (oli meist vanem). Kui pliiatsiinimesed temale k&uuml;lla l&auml;ksid, s&auml;ttisime postkaarte millegi najale seisma ning imetlesime ja kujutasime ette, et need on tema joonistatud. <br /><br />Pliiatsiinimesed r&auml;&auml;kisid omavahel just t&auml;pselt samu jutte nagu t&auml;iskasvanudki k&uuml;las k&auml;ies. <br /><br /> <div style="text-align: left;"><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka.jpg" alt="Lehte_Oraka.jpg" width="500" /><br />M&otilde;tlesime &otilde;e Helgiga m&auml;ngu kummalise nime v&otilde;imaliku saamisloo &uuml;le. Selle ajendiks v&otilde;is olla see, et meie vennakest kutsuti lapsena V&auml;ikemeheks. Iga laps ju unistab suureks saamisest. Vennake r&auml;&auml;kis tihti, et kui tema suureks kasvab, teeb ta endale oma kodu. Kuna selleni kulus veel palju aastaid, m&otilde;tlesimegi v&auml;lja niisuguse kodum&auml;ngu, mille nimeks panime venna heameeleks &bdquo;Mehe kodu&ldquo; v&otilde;i &bdquo;Mehekodu&ldquo;. Kahjuks ei saa tema ise enam kunagi teada, et see meie nii armastatud m&auml;ng ei ole unustusse vajunud, vaid on v&auml;ikese killuna ajalukku j&auml;&auml;dvustatud.</div> Täisviide EFA I 170, 45/7 < Põlva < Kolga-Jaani khk., Odiste k. – Lehte Oraka, 57 a. (2013). Maakond Viljandimaa Koguja Lehte Oraka Kihelkond Kolga-Jaani Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mehekodu kodumäng kujutlusmäng/loovmäng paberimäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Meie lapsep&otilde;lvekodu asus Viljandimaal Odiste k&uuml;las. Veetsime palju aega v&auml;ljas. Kui aga &otilde;ues oli v&auml;ga k&uuml;lm v&otilde;i ladistas vihma, tuli igavuse peletamiseks toas midagi huvitavat ette v&otilde;tta. Kuna majas oli vaid kaks v&auml;ikest tuba ja liikumisruumi v&auml;he, m&auml;ngisime oma tubased m&auml;ngud enamasti laua peal. <br /><br />Meil oli mitmeid lauam&auml;nge. Need olid k&otilde;ik toredad, aga p&auml;ris tihti m&auml;ngisime &uuml;hte omaloodud lauam&auml;ngu. <br /><br />Nimetasime selle &bdquo;Mehekoduks&ldquo;. Miks s&auml;&auml;rane kentsakas nimi, ei m&auml;leta enam. Eestoas seisis suurem laud sahtliga, milles muu tr&auml;ni hulgas ka palju v&auml;rvipliiatseid, erineva v&auml;rvi ja kujuga, v&auml;iksemaid-suuremaid n&ouml;&ouml;pe. (Ema &otilde;mbles kodus palju.) Kahes kaunis rahvap&auml;rase mustriga marmelaadikarbis hoidsime postkaarte. M&otilde;ned n&ouml;&ouml;bid olid eriti ilusad klaasised, l&auml;ikivad ja sissepressitud mustriga, m&otilde;ned robustsed suured mantlin&ouml;&ouml;bid. M&auml;ngus kasutasimegi pliiatseid, n&ouml;&ouml;pe ja postkaarte. <div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka1.jpg" alt="Lehte_Oraka1.jpg" width="250" /></div> <br />M&auml;ngu idee seisnes inimestevahelise suhtlemise p&otilde;him&otilde;ttes. K&uuml;las tundsid k&otilde;ik k&otilde;iki. Olime t&auml;helepanelikud, teadsime t&auml;pselt, millises majas, kellega ja mida r&auml;&auml;giti. P&uuml;&uuml;dsime oma m&auml;ngus seda k&otilde;ike j&auml;ljendada. <br /><br />M&auml;ng algas sellega, et ladusime lauale pliiatsitest maja(-de) siseruumide skeemi. Need olid &uuml;mbruskonnas elavate inimeste kodud. V&auml;rvipliiatsid jagasime gruppidesse: <br />l&uuml;hikesed heledad olid t&uuml;drukud <br />l&uuml;hikesed tumedamad &ndash; poisid <br />pikad heledad &ndash; noored naised <br />pikad pruunid &ndash; vanemad naised <br />pikad tumedamad &ndash; mehed <br />mustad &ndash; v&auml;ga vanad. <br /><br />N&otilde;nda kehastusid m&auml;ngus pliiatsid inimesteks, kes hakkasid &uuml;ksteisel k&uuml;las k&auml;ima majades, mis olid juba laual valmis seatud. Nad kandsid neis elavate inimeste nimesid. M&otilde;nes kohas pakuti s&uuml;&uuml;a. Selleks kasutasime n&ouml;&ouml;pe. Neist andis p&auml;ris korraliku laua katta. M&auml;letan suuri pruune mantlin&ouml;&ouml;pe, milledel keskel v&auml;ike lohuke, kuhu sai panna sisse pisikese n&ouml;&ouml;bi ja valmis oligi lihaga k&uuml;psetatud &uuml;mmargune leib (selliseid k&uuml;psetas meie ema). V&auml;ikestest kuulisarnastest n&ouml;&ouml;pidest ladusime hunniku, need olid keedukartulid. Pikliku kujuga n&ouml;&ouml;bid olid leivad-saiad, klaasised mustriga n&ouml;&ouml;bid olid koogid jne. <br /><br />Meie k&uuml;las elas &uuml;ks poiss J&uuml;ri, kellest sai hiljem kunstnik J&uuml;ri Kask. Tema joonistas v&auml;ga ilusaid pilte (oli meist vanem). Kui pliiatsiinimesed temale k&uuml;lla l&auml;ksid, s&auml;ttisime postkaarte millegi najale seisma ning imetlesime ja kujutasime ette, et need on tema joonistatud. <br /><br />Pliiatsiinimesed r&auml;&auml;kisid omavahel just t&auml;pselt samu jutte nagu t&auml;iskasvanudki k&uuml;las k&auml;ies. <br /> <div>M&otilde;tlesime &otilde;e Helgiga m&auml;ngu kummalise nime v&otilde;imaliku saamisloo &uuml;le. Selle ajendiks v&otilde;is olla see, et meie vennakest kutsuti lapsena V&auml;ikemeheks. Iga laps ju unistab suureks saamisest. Vennake r&auml;&auml;kis tihti, et kui tema suureks kasvab, teeb ta endale oma kodu. Kuna selleni kulus veel palju aastaid, m&otilde;tlesimegi v&auml;lja niisuguse kodum&auml;ngu, mille nimeks panime venna heameeleks &bdquo;Mehe kodu&ldquo; v&otilde;i &bdquo;Mehekodu&ldquo;. Kahjuks ei saa tema ise enam kunagi teada, et see meie nii armastatud m&auml;ng ei ole unustusse vajunud, vaid on v&auml;ikese killuna ajalukku j&auml;&auml;dvustatud.<br /><br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka.jpg" alt="Lehte_Oraka.jpg" width="500" /></div> Täisviide EFA I 170, 45/7 < Põlva khk. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Odiste k. – Lehte Oraka, 57 a. (2013). Maakond Viljandimaa Kihelkond Kolga-Jaani Koguja Lehte Oraka Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1950.-1960. aastad Koguja sünniaeg 57 aastane Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lehte, snd. 1957. a. Viljandimaal küla talu Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 110, 4 (5. 1 d) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013). Tekst Riukalik m&auml;ng. Istute rivis, silmad suletud v&otilde;i kinni seotud ja keegi toob midagi oma aiast ja paneb teile suhu. Vahel on see maasikas, vahel on see n&otilde;geseleht v&otilde;i vihmauss, aga sa pead suu v&auml;hemasti kinni panema kuni tooja k&uuml;mneni loeb. Kui enne v&auml;lja s&uuml;litad, siis oled uus tooja. Ma sain kaks korda vihmaussi, mida ma ei s&uuml;litanud v&auml;lja, aga siis topiti mulle suhu t&uuml;kk piima&scaron;okolaadi ja seda ma vihkan. See lendas asfaldile... Maakond Harjumaa Kihelkond Tallinna l. Päritolukoht Viljandi l. Koguja Tuuli Reinsoo Koguja sünniaasta 1981 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Toomine pimedamäng sissevedamismäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 110, 4 (5.1 b) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013). Tekst Metsapiigade m&auml;ng Viljandis, Ueveski orus. See k&auml;is nii, et sa hiilid kodunt v&auml;lja ja l&auml;hed orgu. Siis k&otilde;nnid ja uitad ja kui n&auml;ed lille v&otilde;i lindu v&otilde;i mutukat, pead &uuml;tlema: "Tere, ... (vint, kuklane, tulikas jne)." Kes valesti &uuml;tles, pidi leidma 5 samasugust eset (kivi, k&auml;bi, t&otilde;ru jne.) &Uuml;ldjuhul metsapiigad lihtsalt uitasid ja l&auml;ksid igalt poolt l&auml;bi - v&otilde;sa, hein, muda, kivine j&otilde;gi, lirtsuv sammal, ei tohtinud nina kirtsutada. Kuna me kartsime kaane, siis... j&otilde;gi oli pisut hirmu&auml;ratav. Maakond Viljandimaa Kihelkond Tallinna l. Päritolukoht Viljandi l. Koguja Tuuli Reinsoo Koguja sünniaasta 1981 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Metsapiigade mäng kujutlusmäng/loovmäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 110, 4 (5.1 a) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013). Tekst Viljandis m&auml;ngisin elul&otilde;nga &otilde;itsenud nupsudega: v&auml;rske toores nups oli prints ja kohev, kuiv nups oli vana kuningas. Prints abiellus floksiprintsessiga, aga siis &uuml;ks erksav&auml;rvilisem floks muutus kadedaks ja palkas hulga kannikestest s&otilde;dureid, kes r&ouml;&ouml;visid printsessi &auml;ra. Prints kogus kokku s&otilde;jav&auml;e. V&otilde;itluses hukkus paark&uuml;mmend elul&otilde;nganupsu. Aga siis vana v&otilde;lurist kuningas k&auml;ratas, et aitab jamast, ja l&auml;ks t&auml;di Luule kilpkonna Dorudi'ga laia ilma r&auml;ndama... Maakond Harjumaa Kihelkond Tallinna l. Päritolukoht Viljandi l. Koguja Tuuli Reinsoo Koguja sünniaasta 1981 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mäng elulõngadega kujutlusmäng/loovmäng Viljandimaa http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/e2b11b51a6e65e299c472b3321894a28.jpg b6d0a82c69fe00b1ab121e4fb2f993f5 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kargaja hoidis kogu keha kange. Ainult käte abil – neid järsku ja ühtlasi ka kogu ülakeha üles tõstes – pidi edasi liikuma. Täisviide ERA II 123, 472/3 (55) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Konna kargamine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 joonis osavusmäng Viljandimaa http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/3f1eb3a07fca8cd68fcf0450d03ecfdf.jpg 7db70f3a95c492c3fb2aea642775969e Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks isik. Istub maha, põlved kokku, kätega kinni põlvede ümbert, veeretab end ringi. *) *) Isik läks demonstreerima, kukkus pikali, ütles et vanad kondid, ei jaksa enam. Seepärast lõpust ei saanud hästi aru. Täisviide ERA II 123, 472 (54) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Leva-veeretamine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 joonis osavusmäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Köis seoti otsadest kokku, pandi ümber kaela (kukla poolt), kaenla alt läbi (2 isikut); ja siis käpuli maha – sikutama. Täisviide ERA II 123, 471 (52) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kassikanga vedamine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 pühademäng tirimine Viljandimaa http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/f0257615bd50a3e9f006daf8670d987f.jpg ac3b5cae9c86644a1da1d2bcbd9a1986 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Köis pandi laudi august penni külge, inimene istus köieaasasse ja pani puu endale rinde kohta ette. Nüüd keris end ülespoole, nii et köis keerutas pulga ümber. Kui jõudis ülesse, siis oli „liha lõigatud“. Täisviide ERA II 123, 471 (51) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lihalõikamine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 joonis osavusmäng pühademäng Viljandimaa http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/6d8464aaa6c8862682588585f6cda577.jpg e9bcd4e2391e72f458fc576359d95524 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Tares talade külge pandi köis, üks jalg maast. Sellel köiel siis püüti end ümber pöörata, nii et pea saaks sinna, kus enne olid olnud jalad. Täisviide ERA II 123, 470/1 (50) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laevapöörmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 joonis osavusmäng pühademäng Viljandimaa http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/e2bccead0c1b3076bffd28ba8e1137d6.jpg 59cfe4df3afdbab594d4be9b917702cd Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängija istub nuial, jalad risti. Käes luuavars püssi moodi, sihtis tooli nurgal seisvat kübarat ja püüdis seda maha torgata. Täisviide ERA II 123, 470 (49) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Linda Köögardal Esitaja Mart Köögard Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tedrelaskmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 joonis osavusmäng pühademäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Jõuluaeg lammast tegid ja nõela mängisid ja püüdsid kiissa. Kolmejalgne õlest nukk tehti (paar jalga kõrge), ohjad panti parte: teese jala pani teese ohjasilmusesse ja käpuli ronis nuku juurde – pidi ammastega kinni võtma selle nuku, aga lennas mudugi tagasi jälle. Täisviide ERA II 123, 363 (12) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. – Linda Köögardal < Jaak Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Kolga-Jaani Koguja Linda Köögardal Esitaja Jaak Kõrgessaar Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kiisapüüdmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 jõulumäng osavusmäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad seisid püsti reas üksteise seljataga. Üks oli jälle, kes kinni võttis. See tuli reast esimese ette ja rääkisid nii: „Tere, tere miis!“ „Mis sul vaja on?“ „Nõela.“ „Kus sa selle panid, mis ma eela andsin?“ „Kass viis taha kiviaida alla.“ „Mine võta tagalt seenast!“ Nüüd see tagaseisja hakkas jooksma rea ümber, ostja järel. Kinnivõetu pandi „nõela“ taga ajama, endine tagaajaja läks rea ette. Kui aga tagaajaja nõela kätte ei saanud, jäi uuesti püüdma. Täisviide ERA II 123, 361/2 (10) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. – Linda Köögardal < Jaak Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Kolga-Jaani Koguja Linda Köögardal Esitaja Jaak Kõrgessaar Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Nõelategemine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 dialoog jooksumäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kõik istuvad seina ääres pingi pääl, aga üks mängijatest umbes viis ehk rohkem sammu eemal pingi või tooli pääl. Üks teine läheb ja küsib iga istuja käest tasakeste, mis ta temast arvab: kas ta üks hea või halb inimene on? Aga nõnda, et isepaigas-istuja ei kuule. Nüüd ütleb üks: „Ta on üks ilus poiss (või tüdruk).“ Teine ütleb: inetu, kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne. Küsijal peab meelespidamine sula olema, sest ta peab enamasti kõik, mis temal isepaigas-istujast hääd ehk halba öeldi, pärast välja ütlema. Nüüd tuleb tema isepaigas-istuja juurde ja ütleb järgmisel kombel. Küsija: „Tere, tere, mees.“ Istuja tõuseb püsti ja kostab: „Tere jumalime, noh, kuspool käisite?“ Esimene: „Käisin nõndasama ilma-maad reisimas.“ Teine: „Noh, jutusta, mis ilmas tehti, mis nägid ja kuulsid?“ Esimene: „Nägin maailmas palju. Maailmas tehti palju, väga palju, aga kuulsin ka sinust tihti ja palju räägitavat.“ Teine: „Noh, imet! Mis siis minust räägiti?“ Esimene: „Mõni ütles, sa olevat ilus mees (tüdruk), mõni ütleb, et sa olevat inetu, teised jälle, sa olevat kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne.“ Teine: „Kes ütles, et ma kelm olen?“ Esimene: näitab selle sõna ütleja peale teiste sekka sõrmega, kes siis sellepääle oma istmelt üles tõuseb ja sinna toolile tuleb, kus tema „kelm“ ennem istus. Keda enne kelmiks arvati, on nüüd küsija, aga esimene küsija istub teiste hulka ja mäng algab otsast. Täisviide ERA II 108, 201/2 (22) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Sinust saab maailmas mõnda räägitud Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängu mängitakse nõnda. Igaüks valib enese ja teise linnu nime ja ütleb mängu päämehele kõrva sisse, missugune lind tema tahab olla – see peab need nimed enesel meeles hoidma. Pärast ütleb tema valju häälega: „Minul on aias palju linde, niikui papagoi, vares, öökull, tui...“ ja teised, mis nimed temale said üles antud. Tema ei tohi aga midagi järgimööda öelda, kuidas temale said üles antud. Siis läheb mängu päämees ühe juurde ja küsib: „Missuguse linnule usute teie oma südant, kellele oma saladust avaldate ja kelle sulge tahate välja kiskuda?“ Siis peab see järgmisel kombel kostma: „Mina usun oma südant tuile, saladust avaldan öökullile, aga papagoi suled tahan ma välja kiskuda.“ Kui ring niisuguste küsimustega on läbi mindud, siis ütleb „jääger“: „Niisugune (nimetab nime) usub oma südant teile.“ Aga teie nime all seisab tütarlaps N. Et aga teie tõeste selle tütarlapsele oma südant olete uskunud, peate meie ees kõik tunnistama, et temale kätt ehk ka suud annate. See (nimetab nime) tähendab öökulli, kellele teie ka oma saladust peate avaldama. Niisugune naisterahvas on papagoi nime all ja selle asemel, et teie tema suled tahate välja kiskuda, saate pandiga trahvitud, seepärast et nõdrema rahvale nii ei tehta. Kes ise oma südames usub, annab trahviks oma käele suud, aga kes endale oma saladust avaldab, peab seda ka eneses hoidma. Viimaks, kes enesel suled tahab välja kiskuda, maksab pandi. dialoog, pandimäng Täisviide ERA II 108, 195/8 (18) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Linnu-jahimees Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog pandimäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Siin mängus peab poisse ja tüdrukuid olema. Poisid lähevad teise tuppa, aga tüdrukud jäävad sinnasamma tuppa pingi ehk toolide peale istuma. Üks nendest, säetud mees, paneb ukse vahelt kinni, et ühest toast teise midagi kuulda ei või olla. Poisid peavad ukse taga seni olema, kuni tüdrukud igaüks endale ühe poisi ära mõtleb ja teistele teada annab, et nemad siis endale sedasama poissi ära ei vali. On siis tüdrukud oma valimisega valmis ja uksevahel poistele ära öeldud, siis tulevad poisid korra järele sisse endale pruuti võtma, keda nad isekeskis ära kõnelenud. Poiss, kes sisse tuleb, läheb siis ühe oma mõteldud tüdruku ette ja annab tüdruku poole noogutades ja käega näidates oma äramõtlemist teada, mida tüdruk, kes seda on mõelnud, omaks tunnistab – poiss jääb sinna tuppa. Ei ole aga poiss mitte õieti trehvanud, siis peavad kõik tüdrukud, mitte aga nimelt see, kelle poole poiss pead võngutas, sõrmed rattakodarate viisil laiali ajades poisi poole näitama, nõnda öeldes: „Pikk nina!“ Poiss poeb häbiga toast välja ja tuleb uuesti õnne katsuma ühe teise tüdruku juurde, kuni igaüks oma on leidnud ja kõik tuppa sisse jäävad. Et nüüd tüdrukud jälle selsamal kombel välja võivad minna ja igaüks oma korra järele sisse tulles omale armukest valida. Täisviide ERA II 108, 193/5 (17) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pikk nina ehk Igaüks otsib oma Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 äraarvamismäng nimevahetamine/pikk nina seltskonnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kui kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel kirjus reas ja peamees välja valitud, siis peab tema paremat kätt istujat aabitsa järele „a“ pääle küsima, olgu mis tahes. Õpetuseks: „Oleks mina teie armukene olevat, mis teie siis saaksite minuga tegema?“ Teine peab temale sellesama tähega kostma. Nõndamoodi küsides, kordamööda küsimusi ja kostmisi andes lähevad ringi läbi, kuni tähed läbi on küsitud ja vastatud. Juhtuks poisil tüdruku käest „k“ pääle küsimist olema, siis näiteks nõnda: „Oleksin mina Kohiber olevat, mis te siis minuga teeksite?“ Kostus: „Mina paneksin teid puuri ja laseksin teid raha eest näidata.“ Ehk tähe „r“ peale: „Kui ma roos oleksin, mis teie siis minuga teeks?“ Kostmine: „Ma kisuksin teie lehed maha.“ jne. Tarvis tähele panna, et ühte asja kahte korda ei öelda. Kes seda teeb, ei vasta ja palju viivitab, maksab pandi. Täisviide ERA II 108, 192/3 (16) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mäng a, b, d järele Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog pandimäng sõnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Väljavalitu peab ringis iga istuja juurde astuma ja mitmet moodi rasked ja rutulised küsimused ette panema ja nõndaviisi ühe juurest teise juurde käima. Kõigi küsimuste pääle ei tohi ükski häälega kosta, vaid peab üksi suuliigutuste ehk märgiandmisega kostma. Kes selle vastu teeb ehk vähegi häält teeb, maksab pandi. Nõndasama peab üks olema, kes teiste ees naljategija on. Kes seda mängu mängivad, peavad truusti naeru pidama, häält tegemata olema ja järele tegema, mis naljategija ees teeb. Kui naljategija ilusasti oma kometit võib teha, siis on muidugi tääda, et pante küllalt kogub. Kõik peavad vait olema ja järele tegema. Kes vähegi naeru häält või midagi sellesarnast häält teeb, maksab pandi. Täisviide ERA II 108, 190/1 (14–15) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mängud ilma hääleta Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 naermiskeeld pandimäng rääkimiskeeld Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kindaga visatakse, olgu kellele tahes, ja küsitakse kas looma või seda, mis maa pääl elab. Muidugi teada, nõutakse ühte neist. Selle pääle kostab see ühe linnu või looma nime, mis nimetatud looduses elab. Kui nõutakse õhulooma, vastab teine: „Vares.“ Küsitakse veest, siis kostab ta: „Kala.“ Kui aga maa päält, vastab ta: „Koer.“ Kui viivitab ehk valesti ütleb, maksab pandi. Täisviide ERA II 108, 190 (13) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kindaga mäng Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 pandimäng sõnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks peab küsima, kelle käest juhtub, seda ja teist; kostja peab temale ruttu vastu kostma – aga nii, et ta mitte „ei“ ega „ja“ ei pruugi. Kes aga vastu säädust teeb, maksab pandi. Eesütleja peab katsuma ettevalmistamata mänguliikme käest küsida. Täisviide ERA II 108, 189/90 (12) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource "Ei" ja "ja" ütlemise mäng Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog ei ja jah/must ja valge pandimäng seltskonnamäng sõnakeeld Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kõik istuvad rõnga kombel toolide või pinkide peal, tüdrukud ja poisid segamini. Poisid võtavad endile tüdrukute nimed ja annavad endi nimed tüdrukutele, nõnda et kõik nimed avalikult kõigile teada on. Nende vahele jäetakse üks istumise plats tühjaks ja kellel see tühi plats parema käe pool on, peab varsti üht isikut enda kõrvale kutsuma uute nimede järele. Näiteks ta hüüab „Hans“, siis peab see tüdruk, kelle nimi on „Hans“, tühjale platsile minema. See, kelle parema käe pool plats tühi on, hüüab jälle. Kes niisuguse nime nimetab, keda seal seltsis polegi, või enda nime ütleb, või ei saa keegi nii ruttu mindud kui teine kolmeni loeb, maksab pandi. Täisviide ERA II 108, 188/9 (11) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Nimevahetamine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 kohavahetus pandimäng seltskonnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mänguliikmed istuvad laua ümber ja üks on „meister“, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis see ees teeb, peavad kõik ilma rääkimata järele tegema. Meister nimetab igaühele, mis igaüks on ja mis ta tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab tegema, nagu tõmbaks nõela riidest läbi, kingsepp peab kaks traati kinni tõmbama, raudsepp lööb ühe paugu rusikaga laua pääle, riidepesija hõõrub kaht kätt kokku, tisler tõukab kämblaga üle laua otsekui höövliga jne. Igaüks peab oma ameti meeles pidama. Nüüd peavad kõik, kes laua ümber istuvad, igaüks mõlemate käte esimeste sõrmedega vastu laua äärt sagama, nagu meistergi, kuni viimne ruttu ühe viguri teeb, mis mõne ametisse puudub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab selsamal silmapilgul seda järele tegema. Kui hiljaks jätab või sugugi ei tee, annab pandi. Ehk kui teise ametisse puutub, maksab jälle pandi. Täisviide ERA II 108, 187/8 (10) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kõiksugused töötegijad Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 matkimine pandimäng rääkimiskeeld Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad istuvad kõik laua ääres ja saagivad käte esimeste sõrmedega laua ääre vastu. Sest väljavalitud mänguliige ütleb oma sõrme kõrgele üles tõstes: „Kõik linnud lendavad kõrgele,“ mida igaüks silmapilk järele peab tegema ja ütlema, aga ka jälle sõrmedega edasi tegema. Etteütleja võib aga lendavat või lendamata looma nimetada, seejuures sõrme üles tõstes, mida teised ainult lendava looma juures teha võivad. Etteütleja tõstab sõrme, öeldes: „Vares lendab, orav lendab, kull lendab, kana lendab, kala lendab.“ Kes siis ühes etteütlejaga sõnade „kala lendab“ ajal sõrme üles tõstab, annab pandi, sest kala ei lenda. Ta jääb siis teistele jälle etteütlejaks ning mäng hakkab otsast. See mäng on väga naljakas, kui eesütleja oskaja on, kes linnu- ja loomade nimesid väga kiiresti ette ütleb. Täisviide ERA II 108, 185/6 (9) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kõik linnud lendavad kõrgele Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 kõik linnud lendavad pandimäng seltskonnamäng taibumäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pandivõtmise mäng. Kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel ehk ka kahe pingi peal vastastikku. Üks võtab nina- või mõnda muud rätikut taskust ehk mujalt, keerab selle hästi kokku ja viskab sellele, kellele ta arvab, vastu rindu, öeldes: „Mina olen sinu pääle vihane.“ See, kellele visati, püüab rätiku kinni, öeldes: „Mispärast?“ Viskaja vastab: „Sellepärast, et sa nõnda kurb oled.“ Teine vastab: „Ole sina ka,“ ja viskab rätiku jälle mõne teise rinna vastu mingisuguseid sõnu öeldes – kuid mitte seda, mis juba ükskord öeldud on. Kes selles eksib, maksab pandi. Niisama maksavad ka need pandid, kes „sinu pääle vihane“ asemel „teie pääle vihane“ ütleb. Selle mängu juures ei tohi keegi teisele „teie“ öelda, vaid peab „sina“ ütlema. Kõigevähema eksimuse eest tuleb pant anda. Pandiks kõlbab iga asi, mis mänguliikmel taskus on. Täisviide ERA II 108, 184/5 (8) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mina olen sinu pääle vihane Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog ma olen su peale vihane pandimäng seltskonnamäng sõnakeeld Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Võetakse 7–8 puupulka, kooritakse – mõni jäetakse valgeks, mõni triibuliseks. Keerutatakse käte vahel, siis lastakse maha kukkuda. Missuguse keegi saab, sellele lõigatakse kas päitsik härg, küüdik härg või valge härg. Sellest, missuguse keegi saab, vaadatakse, missugused jäävad pidama – kas valged pooled või mustad pooled. Täisviide ERA II 108, 183/4 (7) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lastemäng, konksumäng Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 taevaredel taimedega mängimine Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource <p>M&auml;ngukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisv&otilde;istluselt.&nbsp;<br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastem&auml;ngu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">M&auml;nge saad sirvida siit.</a></strong></p> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pallimänge tuntakse siin ammu. Kuulu järele juba üle saja aasta tagasi. Pallimänge tegid kõige rohkem koolilapsed. Palle tehti ka kodusel viisil. Kevadel, kui loomadel, näiteks lehmal või hobusel, olid karvad lahti, siis kisuti nende seljast karvu. Kui juba oli teatud hulk, siis hakati neid kahe käe vahel kokku hõõruma, kuni oligi pall valmis. Ka tehti riidest palle. Selleks seoti närusid kõvasti ümmarguselt kokku ja siis õmmeldi kõva riie ümber ja nii saigi sile pall. Ka tehti puust palle. Kummipallid tulid hiljem ja nende tulekuga hakkasid kodusel viisil tehtud pallid ära kaduma. Löögiriistadeks olid pallimängimisel enamasti kepid, kuid löödi ka mõne muu sobiva puutükiga ja ka päris käega. Täisviide ERA II 107, 460 (16) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe, s. 1909 (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Tarvastu Koguja Jaak Veskemäe Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallimänge Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 mänguasjad pallimäng Viljandimaa