1
30
110
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
<strong>1.Miljöö<br />1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!</strong> <br /><br />Küla, kus vanaema maja asus, oli umbes pool kilomeetrit ridakülast eemal mäe otsas, ümberringi kilomeetri ulatuses põllud, siis metsad. Eemalt paistis suur kivist kahekordne koolimaja, selle taga Võru–Valga maantee. Sündisin pärast sõda 1946. aastal, elu oli väga vaene, tihti olin näljas ja tahstin süüa. Mind kasvatas vanaema, kelle mees ja kaks poega olid Siberis vangis. Ema töötas linnas. Mäletan pidevat pakkide saatmist, need oli vaja valgesse riidesse õmmelda, toidukraami otsimist. Meil oli lehm, siga, kanad, hobune, mis kolhoosi võeti. Olin kaasas põllutöödel, veskis jm, palju ka üksi kodus luku taga. Mäletan väga rongisõite, kuidas ma läbi akna kuud ja päikest vahtisin (kitsarööpmeline raudtee), Valga suurejoonelist jaama Šiškini jt reprodega. <br /><br /><strong>1.2. Kui palju oli Sul mängimiseks aega?</strong> <br /><br />Arvan, et aega oli mängimiseks piisavalt, aga ei mäleta, et ma oleksin üldse palju mänginud. Mäletan vaid üht riieteta kaltsunukku. Kui vanaisa Siberist tagasi tuli ja Saru lauavabrikus tööle hakkas, ostis ta mulle ühe plastmassist (kui see üldse oli plastmass?) nuku pea ülakehaga, see jäigi millegipärast paljaks, nimeks panin Klaara. Nendega ma mängisin küll, aga mingit erilist mängimist ei mäleta, sest tegin maalapsena kõiki töid väikesest peale. Muide, järgmiste põlvkondade inimesed on vahel uurinud ja pole mõistnud, et kuidas ma küll koolilapsena suvel maal vanaemaga karjalaudas lehmi lüpsin, sõnnikut kärutasin ja kõike muud tegin. Et kuidas ometi tahtsid ja sõna kuulasid. Maatööd (eriti on meeles heinategemine, heina lõhn) olid nii sisse kasvanud, see oli täiesti loomulik, hoopis mittetegemine oleks olnud imelik. Sama suhtumist kohtasin üliõpilasena sügisestel kolhoosikuudel (käisime kolhoosis nii 1., 2. kui ka 3. kursuse sügisel). Pealinna kursusekaaslased viilisid vahel ja ütlesid, et kolhoosi värk, mis sa rabad, aga mina ei kohanud maal sellist suhtumist, et inimesed oleksid lohakalt tööd teinud. Tehti ikka enda jaoks ja enda pärast, siis oli ka teenistus suurem jne.<br /><br /> <strong>1.3. Mis oli Su meelistegevus?</strong> <br /><br />Olin üksik laps ja enne kooli mul mängukaaslasi õieti polnudki. Mulle meeldis väga ringi uidata, ikka põldudel, pilvi vahtida, oma maja juures, seal oli kolmeharuline paju, mille vahele pugesin. Ja toa peal, nagu meil pööningut kutsuti, olid ema ja onude eestiaegsed kooliraamatud, mida lõpmatuseni vaatasin, samuti mingi õunapuude kasvatamise raamat. Muid raamatuid meil ei olnud. Kuna me elasime savimäel, siis saviplonne tegin ka. Aga mingit kunstiannet mul küll polnud. Ja tuhka mäletan, tuhaga hõõrusime kahvleid, nuge, lusikaid, pärast mängisin. Ka puupilbastega sai mängitud. Kui petrooliumi (petruli) polnud, elektrist rääkimata, siis tõmbasime puupeerge, mäletan, kuidas köögis nende vahel süüa tegime ja väikeste juppidega sai mängida. Vanaema jutustas ka muinasjutte, kuid need ei meeldinud mulle (Vanapagan, Rehepapp jmt), ei meeldi siiani, kuigi ma neid lugesin koolieas. Meeldisid hoopis jutud mõisaajast, mõisapreilidest, üldse sellised vanaaja reaalse elu jutud (vanaema vanemad olid Taheva mõisa moonakad). Kooliajal oli 1950ndate lõpus üks meelistegevus vesipiltide hõõrumine ja kleepimine ning salmikute pidamine. Ja meil olid olid barakis elades ka oma loomad – lehm, siga, kanad, küülikud. Palju aega tegelesin nendega, istusin ka ühe lehma juures karjas ja muidugi lugesin sel ajal palju. <br /><br /><strong>2. Mängupaik <br />2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).</strong> <br /><br />Mingeid erilisi mängupaiku pole olnud. <br /><br /><strong>2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?</strong> <br /><br />Kooli alustasin küll maal vanaema juures, isegi kaks korda esimeses klassis, sest olin kaua haiglas. Kiviõlis 1954. aastal I klassi teisel poolaastal käisin koolis mõne kuu ja siis olid mul nagu esimest korda mõned sõbrad, kellega koos kelgutasime ja mängisime lumesõda, tegime lumememmi. Üks sõbratar Imbi ka tekkis, kelle ema oli soomlane ja sain selgeks mõned soomekeelsed sõnad. Tema vanemad ehitasid maja ja neil oli kalkun, kes mulle kallale tuli. Koolis Sompas mängisime vahetunni ajal ringmänge: „Üksinda kõnnin ma...“, „Me kosjad tulid saarest...“, „Kes aias“, ega muuks aega jäänudki. Ühe oma vanema sõbrannaga, kes elas veidi eemal talus, mängisime palju teatrit. Selgituseks: üks põhiline ajaviide oli mul kooliajal 3-4 korda nädalas kinos käia. Rutiku asulas oli ühes barakis kino ja mina suure filmihuvilisena nägin esimesest-teisest klassist alates kõik filmid ära. 1950ndate keskel näidati ka palju egiptuse ja india filme. Meile meeldis eriti nende muusika, laul ja tants. Kuna sõbrannal oli kodus palju eestiaegseid pitskardinaid ja muid vanu põnevaid riideid, siis muudkui riietasime end kardinatesse mähkides jne. Ka eestiaegsete ajakirjade vaatamine (Maret jt) oli üks meelistegevusi, silme ees on ka üks väike brošüür Estonia teatri jt teatrite reklaamidega, näitlejate pildid jne, see meeldis mulle tohutult. Mõtlesime välja igasuguseid armastuslugusid ja tantsisime, püüdsime ka filmimuusikat matkida. Kiviõlis mängisin ka ema riidelappidega. Ema polnud mingi õmbleja, tal polnud õmblusmasinatki, kuid ta parandas üliosavalt ja tegi üht-teist käsitsi ümber. Need lapikesed olid nii ilusad, tahtsin neid endale ning küsisin ema käest, et kui sa ära sured, kas ma siis saan need endale... <br /><br /><strong>2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?</strong> <br /><br />Ikka pärast kooli ja pühapäeviti. Suvel mina mitte, siis olin maal ja aitasin vanaema kolhoosi karjalaudas ja kodus, lugesin palju. Mängimine ei tulnud nagu mõttessegi, polnud vajadust, tahtmist. <br /><br /><strong>3. Mänguseltskond <br />3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.<br /><br /></strong>Mängukaaslased olid koolikaaslased, enamasti samast klassist. Oli ka üks minust paar-kolm aastat vanem kooliõde, kelle kodus (end. talu) külas käisin, kellega teatrit tegime. Tema hakkas varakult Sompa kultuurimajas täiskasvanute peoõhtuil luuletusi esitama ja kutsus mind ka. Esinesin ka, kuid õpetaja sai teada ja keelas ära. Koolipidudel olin küll deklamaator ja teadustaja pidevalt. Lugemine, kino, teater, näitering, ka luuletamine olidki kooliajal meelistegevused. Keskkoolis ka amatöörfilmiklubi. Ka kooliajal kolasin üksi palju looduses. Põhja-Eesti loodus oli teistsugune, võrdlesin seda kogu aeg oma Lõuna-Eesti omaga. <br /><br /><strong>3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?<br /><br /></strong> Sõbrad olid samad, kes kooliski. Pärast kooli läksin tihti Ereda külla (see asus Ereda mõisa juures väikese jõe ääres), seal elas mu pinginaaber ja veel mitu koolikaaslast. Palju aega veetsime jõe ääres, viskasime lutsu, korjasime kivikesi, kolasime metsas, mängisime palli, korjasime lilli jne. <br /><br /><strong>3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?</strong> <br /><br />Jah, kuna elasin mitme rahvusega kaevandusasulas (end Ereda koonduslaager, mida Ereda laagriks kutsuti) ja käisin Sompa segakoolis, siis mängisime küll koos. Vene tüdrukutega mängisime rohkem, poistega vähe, nemad mängisid oma mänge eemal, põhiliselt sõda. Mäletan oma barakist vene tüdrukut Tamarat, kutsusime teda Tamkaks, isegi ühine pilt on tehtud. <br /><br /><strong>3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!</strong> <br /><br />Ei mäleta tülisid, kuigi olin üsna isepäine ja mõttetult jonnakas laps. Küllap oli ka lahkarvamusi. Kuis siis muidu, aga ei mäleta. <br /><br /><strong>3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?<br /><br /></strong> Kui minu lapsed väikesed olid, muidugi mängisime, meie peres mängisid küll rohkem isa ja vanaema. Mina vähem, aega polnud. Lastelastega olen isegi rohkem mänginud. Tegelikult olen nendega koos olles rohkem näidanud loodust, maju, rääkinud ümbrusest, meie pere ajaloost, üldse ajaloost, näidanud fotosid. Näiteks Tallinnas Pikal tänaval näitasin majade uksi ja aknaid, kuidas nad erinevad ja millised värvid. Varsti jooksis lapselaps ise järgmise maja ukse juurde ja uudistas ja seletas... <br /><br /><strong>3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?</strong> <br /><br />Vt eespool. <br /><br /><strong>4. Mängu alustamine <br />4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?<br /><br /></strong> Entel-tentel trikatrei... Inglismaa oli lukku pandud... <br /><br /><strong>5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti. <br />5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.</strong> <br /><br />Koolieas põlevkivimaal mängisime põhiliselt keksu, peitust, mingil määral palli. Keksu mängisime maanteel, kus oli asfalt. Kriidiga joonistasime kastid ja hüppasime. Millegipärast viskasime vahel ka nuga, mida poisid õpetasid. Nuga tuli mitut moodi näppude vahel hoida ja visata maha. Kui püsti jäi, oli võit. Vihmasel ajal sai toas laevade pommitamist mängitud, ka oma kooliealiste lastega. Ja mõningaid lauamänge (tsirkus jt taolised). Kabet sai ka vahel mängitud, malet pole selgeks saanud. <br /><br /><strong>5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?</strong> <br /><br />Kodu mängisin koolieas küll, aga ega seda kirjeldada oska. Mingeid erilisi poest ostetud mänguasju pole mul olnud. Meile meeldis kooliajal tuhnida prügihunnikutes. Selgituseks, et barakielanikud viisid oma prügi (sh põlevkivituhk, põlevkiviga köeti pliiti; talvel ka väljaheiteämbrid) baraki lähedale suurde hunnikusse. Sealt viis majavalitsus („žekeoo“) talvel reega, suvel vankriga kogu sodi barakkidest veidi eemal asuvale prügipõllule. See koosnes osalt juba rohtunud küngastest ja lastel oli seal põnev tuhnida ja leitud asjadega mängida. Vanemad keelasid meid küll, ikkagi ohtlik mitmeti, aga kes siis kuulas. <br /><br /><strong>5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?</strong> <br /><br />Koolieas mängisid poisid rohkem palli, vene poisid sõda, muud erilist vahet nagu ei olnudki. <br /><br /><strong>6. Elektroonilised mängud<br /> 6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?<br /><br /></strong> Arvuti sain töö juures 1990ndate keskel, seal oli sees mingi pallide hüppamise mäng, mida algul proovisin. Aga ei haaranud ja aegagi polnud. Proovisin ka kaardimänge, aga mängijat minust ei saanud. No ei meeldi mängimine.<br /><br /> <strong>6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?<br /><br /></strong> Mitte kunagi, ei huvita üldse, nii palju muud huvitavat on teha. <br /><br /><strong>7. Täiskasvanuiga <br />7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?</strong> <br /><br />Oma laste ja lastelastega väga tavalisi mänge, kui nad veel lapseeas olid – peitust, lauamänge (nuppudega käimised), väga vähesel määral kaarte oma kooliealiste lastega, lastelastega aliast. Paari ringmängu. Ühe väikese reisiseltskonnaga Aliast. Nüüd kõik järglased juba suuremad ja enam ei tule mängimist ette. Mängud ei ole mind kunagi huvitanud, ka praegu mitte.
Täisviide
ERA, DK 387 < Tartu linn < Lüganuse; Hargla, Kiviõli l. - Varje Sootak, snd. 1946 (2016).
Maakond
Võrumaa
Virumaa
Kihelkond
Hargla
Lüganuse
Koguja
Varje Sootak
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1940.-1950. aastad
Koguja sünniaeg
1946
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Varje, snd. 1946. a. Võrumaal
küla
talu
Virumaa
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
Minu mängud aastatel 1949–1953
Minu ema Hilda Konsap (1911–2008) oli Põlvamaal Leevakul "Komsomoli" kolhoosis (hilisem Ruusa sovhoos) lüpsja ja ka karjak.
Kodus oli meid 3 last: Eha, snd. 1939. a., Vello, snd. 1943. a., ja Endel, snd. 1945. a. (emal sündis iga riigikorra ajal laps, Eha – Eesti ajal, Vello – Saksa ajal ja Endel – ENSV ajal).
Kui ema ja isa tööl olid, siis meie lapsed mängisime kolhoosi karjapidamist. Selleks olid meil suured kuusekäbid lehmadeks, väiksemad kuusekäbid vasikateks ja männikäbid lammasteks. Puuokstest tegime karjakoplid ja panime sinna lehmad ja vasikad sisse. Lambad olid eraldi aias. Panime aeda purgiga vett joogiks ja rohelisi heinatutte söögiks. Siis me söötsime ja jootsime neid käbisid ühekaupa ja seejärel panime ühte aianurka magama. Vahel läks aed katki ja lehmad läksid kiini (jooksu). Lambaid pügasime mängult ja enne seda pesime veega, et vill oleks puhtam.
Õhtupoole hakkasime lehmi lüpsma ja piima kurnama. Nalja sai, vahel läks piimanõu ümber, siis oli riid majas. Aedu oli mitmeid, elumaja otsas sirelipõõsaste juures. Sirelilehtedest tegime suus hammaste abil erimustreid ja riputasime lehti aia peale. Kõige hullem oli see, kui hommikul õue minnes selgus, et kanad olid meie karjaaiad ära lõhkunud ja käbid laiali siblinud. Tuli uuesti alustada.
Vennad meisterdasid endale puust püssid ja mängisid marjapõõsaste vahel sõda, tulistamist.
Täisviide
EFA I 170, 67/9 < Hageri khk., Kohila al. < Räpina khk., Leevaku k. – Eha Asperg, s. 1939. a. (2013)
Maakond
Põlvamaa
Kihelkond
Räpina
Koguja
Eha Asperg
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1950. aastad
Koguja sünniaeg
1939
Koguja sugu
naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Eha, snd. 1939. a. Võrumaal
küla
talu
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad istuvad reas või ringis toolidel. Üks mängija on juhi rollis ning hakkab igasuguseid küsimusi küsima. Näiteks: "Mis sa täna sõid? Mis sa täna selga panid?" jne. Vastaja vastab iga küsimuse peale: "Vanaisa vanad püksid." Naerma ei tohi hakata, kui see siiski juhtub, tuleb anda pant. Pärast mängu on pantide lunastamine. Iga pandi saaja peab täitma mingi ülesande.
Täisviide
EFA I 169, 145 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Naljamäng "Vanaisa vanad püksid"
naermiskeeld
sõnakeeld
vanaisa vanad püksid
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Joonistada asfaldile ruudustik: kaks üksikut ruutu, siis kaks ruutu kõrvuti, üks üksik ruut, kaks ruutu kõrvuti, üksik ruut, lõpuks kaks ruutu kõrvuti. Ruutudesse numbrid ühest kümneni. Mängija viskab kivikese esimesse ruutu, siis hüppab ta ruudustiku läbi: üksik ruut ühe jalaga, kaks ruutu kahe jalaga. Hüppama peab täpselt ruutudesse. Kui hüppamine või kivikese viskamine ebaõnnestub, läheb järg teisele mängijale. Mängitakse, kuni kivi on visatud kõikidesse ruutudesse ja tagasi.
Täisviide
EFA I 169, 145 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Keks
hüppemäng
keksumäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängujuht asub palliga ringi keskel, teised mängijad seisavad ringi taga üks jalg ringi sees. Mängujuht viskab palli õhku hüüdes ühe lapse nime, kes peab palli kinni püüdma, teised jooksevad ringist eemale. Kui pall käes, hüüab püüdja: "Stopp!" ja kõik peavad peatuma. Püüdja valib välja ühe mängija, kellele ta võib lähemale minna kolme pika ja kolme väikese sammuga ning püüab palli visata mängija pihta. Kui palliomanik ei taba või visatu püüab palli kinni, siis saab viskajast mädamuna ja ta jääb edasi viskajaks, kui aga saab pihta, on uus viskaja pihtasaaja.
Täisviide
EFA I 169, 145 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mädamuna
mädamuna
pallimäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Lapsed seisavad "kaldal" joone taga, joone ees on vesi. Mängujuht annab erinevaid käsklusi: "Vette!" või , "Kaldale!" Lapsed peavad vastavalt sellele tegutsema. Kes eksib, langeb mängust välja.
Täisviide
EFA I 169, 144 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Vette-kaldale
hüppemäng
vette-kaldale
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks mängija valitakse kuningaks, kes seisab või istub ringi sees. Ringist veidi eemale tõmmatakse joon. Teised mängijad lepivad eemal kokku ühe töö, lähevad siis ringile lähemale ning ütlevad: ,,Tere, Mooramaa kuningas!" Kuningas: "Kes te olete?" Mängijad:,,Mooramaa mehed." Kuningas: ,,Mida te oskate?" Mängijad: "Mooramaa tööd." Kuningas: ,,Näidake!" Mängijad matkivad kokkulepitud töö tegemist (näiteks: õmblemist, puude saagimist vms) Mooramaa kuningas peab ära arvama, mida mehed teevad. Õigesti arvates püüab ta kedagi kätte saada, kui ta aga saab enne joont kellegi kätte, saab sellest uus Mooramaa kuningas.
Täisviide
EFA I 169, 144 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mooramaa kuningas
dialoog
jooksumäng
matkimine
Mooramaa kuningas
tegevustikuga mäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad istuvad üksteise kõrval. Mängujuht seisab mängijate ees, hoides kahe pihu vahel kokkulepitud väikest eset (näiteks nööp või münt). Ta hakkab oma kinniseid pihke teiste pihkude vahelt läbi tõmbama, poetades salaja eseme kellegi pihku. Kui mängujuht on kõik pihud läbi käinud, siis astub ta eemale ning hüüab: "Tibu-tibu, tõuse üles!" See mängija, kelle käes on asjake, püüab kähku tõusta ja mängujuhi juurde joosta. Mängijate ülesandeks on oma kaaslast jälgida ning takistada tal põgenemast. Tibust saab uus mängujuht, aga see mängija, kes ei suutnud põgenejat takistada, langeb mängust välja.
Täisviide
EFA I 169, 144 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Tibu-tibu
äraarvamismäng
seltskonnamäng
tibu-tibu ära näita
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Lapsed istuvad reas üksteise kõrval. Esimene laps ütleb sosistades teisele kas mõne sõna või sõnapaari. See laps edastab kuuldu sosistades järgmisele lapsele. Rea viimane laps ütleb kõvasti välja, mida ta kuulis. Rea algusse läheb see laps, kes edastas vale teate.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Telefon
seltskonnamäng
telefon
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Liisusalmi abil määratakse otsija ning pannakse paika ka mänguala piirid, eriti õuealal mängides. Otsija loeb kokkulepitud arvuni numbreid ning hüüab: "Tulen!" ja asub teisi otsima. Peitjad püüavad end mängust lahti lüüa, puudutades seina, öeldes: "Mina, trihvaa, lahti!" Otsija aga nähes peidus olevat last hüüab: "Mart, trihvaa, kinni!" Uueks otsijaks saab see laps, kes leiti esimesena.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Peitusemäng ehk trihvaa
peitus
trihvaa/uka-uka/ukakas
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks laps on perenaine, üks on hunt, ülejäänud on haned-luiged. Maha märgitakse kaks piiri. Ühe piiri taga seisab perenaine, hunt on kahe piiri vahel, mängijad on teise piiri taga. Perenaine hüüab: ,,Haned-luiged, tulge koju!" Mängijad vastavad: ,,Ei saa tulla, hunt on ees!" Perenaine: "Tulge ikka, lennates!" Mängijad püüavad hundist mööda joosta, hunt aga üritab kedagi tabada. Kelle hunt kätte saab, on uus hunt.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Haned-luiged, tulge koju!
hunt ja lambad/haned ja luiged
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Lapsed seisavad paarikaupa kolonnis, püüdja seisab kõige ees, seljaga teiste poole ja hüüab: "Üks, kaks, kolm, tagumine paar välja!" Viimane paar laseb kätest lahti ning jooksevad ette, üks ühelt, teine teiselt poolt. Nende ülesandeks on rivi ees jälle paariks saada, püüdja püüab neid takistada. Õnnestumise korral saab temast ja kinnipüütust uus paar, üksijäänust püüdja.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Tagumine paar välja
jooksumäng
tagumine paar välja
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
PIMESIKK
Liisusalmi abil leitakse esimene pimesikk, määratakse mänguala piirid. Märguande peale hakkab teisi seotud silmadega otsima. Kelle kätte saab, see on järgmine pimesikk.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Pimesikk
pimedamäng
pimesikk
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
LIISUSALMID
Tii-tii tihane, vaa-vaa varblane,
lendas üle oaaia, kargas üle kapsaaia,
üle metsa, üle metsa, vurr!
Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Mitu seppa peavad seda parandama,
seda ütle sina,
vana tatinina.
Trips, traps, trull, sina oled kull!
Entel-tentel, trika-trei,
Uhti-kaaru kommerei.
Täna laulame kõik nii.
Sina oled mängust prii!
A, B, C, üks kits läks üle vee.
Kandis kaasas palju prahti.
Sina oled mängust lahti!
Punaste pükstega politsei,
ütles mulle idi damoi,
mina ei mõistnud seda keelt,
pöörasin selja ja näitasin keelt.
Entel-tentel, trika trei,
uhtsii kaaru kommerei,
iits-tiits, sibulatamm,
kriska!
Maamees, töömees, keiser, sant, sina oled elevant!
Keiser, kuningas, talupoeg, sant, sina oled spekulant!
Täisviide
EFA I 169, 142 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Anna Rinne
Kihelkond
Võru linn
Koguja sünniaasta
1913
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Liisusalmid
liisusalm
liisusalm/entel tentel
liisusalm/punaste pükstega politsei
liisusalm/trips traps trull
liisusalm/üks kits läks üle vee
liisusalm/üks väike valge tuvi
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
MINU LAPSEPÕLV VENEMAAL
25. okt. 1913 – 1. nov. 1920
Sündisin Petrogradis 25. oktoobril 1913. aastal. Mu esimesed mälestused pärinevad neljandast eluaastast, kuid vanemate jutu järgi mäletan ka oma esimesi eluaastaid ning mu omadki mälestused on kinnistunud mu mällu sellepärast, et perekonna albumit vaadates meenutasid vanemad elu Venemaal.
Olin sündides teine laps perekonnas. Ees ootas mänguseltsilist õde Aliide, kes oli minu sündides juba ühe aasta ja kolme kuu vanune. Isa käis tööl, kuid ema oli kodune.
Ema hoolitses meie eest. Tema oli see, kes õpetas meid mänguasjadega mängima. Mänguasju oli meil palju ja erinevaid. Meil oli mitu erinevat nukku, nukumööblit, oli nukkudelegi toidunõusid. Kuidas ema meie eest hoolitses, nii hoolitsesime meie oma nukkude eest. Kui ema valmistas meile toitu, valmistasime seda nukkudele. Kui kumbki meist haige oli, kraadis ema haige temperatuuri ja andis haigele rohtu. Siis oli ka üks nukkudest haige, keda terve laps kraadis ja talle rohtu andis.
Õues mängimiseks oli meil liivakast ja mänguasjadeks labidad, kühvlid, panged ja kärud. Meil olid ka mitmesugused topsikud, millega valmistasime liivast kooke ja kaunistasime neid lilledega.
Kui me õues mängisime, istus emagi meie juures õues ning jälgis meie mängu, kuid ikka oli tema käte vahel mingi töö, ta kas kudus või heegeldas midagi.
Olime Petrogradis selles piirkonnas ainukesed eestlased. Nii hakkasime suhtlema vene rahvustest lastega. Esialgu tutvusime tütarlastega, kes olid meist küll mõned aastad vanemad. Esialgu oli ema tõlgiks, kuid ühises tegevuses õppisime peagi ise keele niipalju selgeks, et ei vajanud enam ema abi. Varsti ühinesid meiega ka mõned poisid. Koos mängisime „Lekat“. Mida see sõna tähendab, ei tea ma tänini, aga lekaks hüüti last, kes teisi taga ajas. Kui leka kellelegi järele jõudis ja teda käega puudutas hüüdis tagaajaja: "Leka!" Nüüd muutus puudutatu lekaks ja hakkas teisi taga ajama. Koos mängisime ka peitust.
Talvel mängisime lumesõda ja ehitasime lumememme,
vedasime üksteist ka kelkudega. Mäest alla kelgutada aga me ei saanud, sest kelgumäge polnud.
1917. aasta sügisel käksid paar meie vanemat mängukaaslast juba kooli. Nüüd hakkasime meiegi kooli mängima. Õpetajateks olid koolis käivad lapsed. See oli väga huvitav mäng. Kuna koolis käivad sõbrad said meiega koos olla ainult pühapäeviti, siis argipäevadel olid õpetajateks juba suuremad lapsed meie hulgast. Olin siis küll juba viieaastane, kuid mind ei lastud kunagi olla õpetaja. Otsustasin siis: "Kui mina ei saa olla mängult õpetaja, pean saama päriselt." Saingi.
Kuna isa käis tööl, jäi tal meiega suhtlemiseks aega õhtuti pärast tööd ja pühapäeviti. Igal õhtul küsis isa meilt, kuidas päev möödus ja kas me ema sõna kuulasime. Pühapäeviti aga käisime kogu perega kesklinnas. Sageli käisime ka suveaias. See oli väga ilus koht. Peatee oli palistatud marmorist kujudega. Kõikjal olid lillepeenrad ja teede ääres pingid istumiseks, et jalgu puhata. Ühes aianurgas oli nukuteater, kus päeva jooksul korduvalt esitati nukunäidendeid. Nukud liikusid nende külge kinnitatud nööride abil. Samuti liigutati nööride abil ka nende käsi. Lava ees olid istepingid, kus vaatajad istusid. Etendus kestis umbes pool tundi. Pinkide vahel liikusid täiskasvanud klounide riietuses. Mulle meeldisid eriti need klounid.
Õe sünnipäev oli juuli lõpus. Oma viiendaks sünnipäevaks sai õde isalt eestikeelse aabitsa. Järgmisest õhtust alates hakkas isa õele lugemist õpetama. Mäletan selgesti, kuidas see tegevus toimus: õde istus laua otsas toolil, tema ees aabits. Ema istus laua küljel ja tegi näputööd. Isa istus toolil laua küljel õe paremal käel. Mina seisin isa selja taga toolil, hoidsin käega isa kaela ümbert kinni ja vahtisin üle õla, kuidas õpetamine käis. Nii toimus see igal õhtul. Ükskord eksis aga õde ühe pikema sõna kokkulugemisel. Mina olla hüüdnud: "Liide, rumal, see on ju nii!" ja olla lugenud sõna õigesti. Kontrollimisel selgus, et pealt vaatamisega olid mulgi tähed selged ja ma oskasin lugeda. Sellest õhtust alates oli mullegi tool laua otsas õe kõrval. Nüüd oli isal ühe õpilase asemel juba kaks. Kui eesti keeles lugemine selge, tuli hakata õppima ka vene keele tähti. Kui tähed selged, läks lugemine iseenesest, oli ju lugemise tehnika selge.
Poliitilised sündmused Venemaal mõjutasid ka elamist, kuid meie, lapsed, sellest suurt aru saanud, sest kõht oli alati täis. Kuid hulluks läks olukord siis, kui algas kodusõda. Isa mobiliseeriti. Ta oli aga üle kolmekümne aasta vana ja teda rindele ei saadetud, kuid ta pandi sõjaväe haigla kööki abiliseks. Meil kodus algas aga nälg. Kauplusest enam toidukraami ei saanud. Ema käis taludes riiete ja jalanõude eest toitu hankimas. Ega sealtki palju saada olnud, kuid midagi ikka anti. Isa käis kord nädalas kodus ja tõi sealt kaasa kõrvale pandud kartulikoori ja heeringa luid, päid. Ema pesi need ära, kraapis luude küljest sinna jäänud liha ja peade küljest sai pisut suuremaid tükke. Need ajas ema läbi lihamasina, vormis pätsikesed ja keetis need panni peal väikse veega pehmeks. Need olid nii maitsvad, et me õega ütlesime, et oleks isa tooks neid kaks korda nädalas. Tööl olles jõi isa teed ja kohvi mõrult ja tõi selleks antud suhkrutükid meile koju.
Ega meie pere üksi näljas olnud. Samas olukorras olid teisedki pered. Nii katkesid meie mängud ja kokkupuuted endiste mängukaaslastega.
Paljud inimesed haigestusid katku. Nakkusohu tõttu jäime meiegi õega kodusteks. Isu mängimiseks kadus. Õnneks oli raamatuid, mida lugeda. Ema pani meid juba viie-kuue paiku õhtul voodisse. Istus meie kõrval toolil ja jutustas meile muinasjutte. Nii me uinusime tühja kõhuga.
Olukord pisut paranes, kui sõda 1920. aasta algul lõppes. Siis anti kõikidele muulastele luba kodumaale naasta. Isa alustas kohe dokumentide vormistamist, et saada luba Eestisse sõiduks. Asjaajamine toimus aga väga aeglaselt. Loa kodumaale sõiduks sai ta alles sügisel. Tähtajaks oli 1. november 1920.
Minu seitsmendal sünnipäeval, 25. oktoobril 1920, oli mööbel, mida lubati kaasa võtta, juba pakitud ja ootas voorimeest suure plaanvankriga, et kraam jaama pagasisse viia, kuid käsipakid, mida me rongile kaasa võisime võtta oli veel pakkimata. Kui me õega ärkasime olid vanemad söögitoas ja sorteerisid raamatuid ja pabereid. Nähes, et me juba üleval oleme, kallistas isa mind ja soovis mulle sünnipäevaks õnne. Ta ütles, et tuleb nüüd loota paremat tulevikku, kuna pääseme kodumaale. Isa ulatas mulle ühe kontoriraamatu, millelt oli täiskirjutatud lehed välja lõigatud ja raamatus paarkümmend puhast lehte. Lisaks raamatule ulatas ta mulle ka pooliku pliiatsi, mis oli teravaks teritatud. Kinki üle andes ütles isa, et sellesse võime me õega kirjutada ja joonistada, et õpitud ära ei unustaks. Õde võttis raamatu, mina pliiatsi ja mõlemad läksime magamistuppa ja tõstsime kaks tooli ema tualettlaua ette. Õde kirjutas raamatu esimesele leheküljele: "Annile." Siis joonistas õde leheküljele ilusa lillekimbu. Seal oli karikakraid, ristikheina, kurekellukaid ja äraunustamislilli. Varte ümber joonistas õde paela lehviga. Alla kirjutas õde: "Palju õnne sünnipäevaks!" ning oma nime: "Aliide." Võtsin raamatu, haarasin õel käest kinni ning läksime joonistust vanematelegi näitama. Isa ja ema kallistasid meid mõlemaid. Isa kirjutas õnnitluse alla: "Papa" ja ema: "Mamma".
Praegu mõtlen, et see õe joonistatud pilt ja nimed koos õnnesooviga olid mulle piletiks õnnelikumasse ellu. Isa hoolitses selle eest, et pakitud kraam sai raudteejaama õigel ajal.
Esimese novembri hommikul lahkusime nelja pakiga kodunt. Läksime raudteejaama. Pakid andsime hoiuruumi ning läksime Petrogradiga hüvasti jätma, sest rong väljus õhtul ja meil oli terve päev tuttavate paikadega jumalagajätuks. Tuttavaid kohti oli palju. Sadamas, kuhu viimaks jõudsime, seisis suur laev "Aurora". Laeva ninas seisis üks madrus ja mängis lõõtspilli. See madrus oli kangesti isa moodi, ütlesin seda ka teistele. Madrus nägi, et me tema mängu kuulame ja naerul näoga oleme. Ta katkestas mängu, võttis enda kõrvalt ühe riidenutsaku, hüüdis mulle: "Püüa, tüdruk!" (muidugi vene keeles) ja viskas selle mulle. See osutus suureks villasest riidest nõukogude lipuks. See jäi viimaseks kingituseks Venemaalt.
Olgu aga siinkohal seletuseks öeldud, et järgmisel sügisel, kui õega Võru linnas kooli läksime, olid meil õega sellest lipust valmistatud seelikud seljas. Punase seeliku juurde valge pesu riidest pluus nägid esimesel koolipäeval päris pidulikud välja.
EESTIMAAL
1920. aasta novembri lõpuks jõudsime Võrumaale Kääpale – Mõtskülla isa vanemate tallu, mis sai meile ajutiseks elamiskohaks. Seal veetsime talvekuud. Talus elas 11 pereliiget, nende hulgas ka kaks kuueaastast last: Lonni ja Roland.
Et lumi oli maas, oli meie, laste, meelistegevuseks kelguga mäest alla sõitmine. Tegime õega seda esmakordselt.
Vahete-vahel mängisime ka lumesõda ja ehitasime lumekindlust, mille ava ees seisis meie valmistatud lumemees, kellel kiivriks peas vana kastrul ja sõjariistaks varre otsas luuakonts.
1. aprillil kolisime Võru linna, sest isa sai "Kandle" seltsi kojamehe (majahoidja) koha. Ega nüüd mängimiseks palju aega jäänud, sest meilegi jätkus jõukohast tööd.
Juunis saime endale väikese vennakese Ilmari.
Sügisel läksime õega Võru I Algkooli esimesse klassi. Kodus ei jäänud aega mängimiseks, kuid ega sellepärast mängud mängimata jäänud. Mängisime koolis. Igal nädalal oli kaks võimlemistundi. Kuni kooli lõpuni olid meil võimlemistunnid koos poistega. Tol ajal olid võimlemistunnid peamiselt mängimistunnid. Mängisime jooksumänge, pallimänge ja laulumänge.
Esimeses klassis olid ka matkimismängud. Üks nendest oli "Ehitame maja". Kahjuks sõnu ei mäleta, kuid meeles on see, et matkisime maja ehitamisega seotud töid. Kui maja valmis sai, siis seisime ning käed küünarnukist kõverdatult moodustasid maja katuse.
Mida klass edasi, seda keerulisemaks mängud muutusid. Laulumängudest mängiti "Kes aias", "Me lähme rukist lõikama", "Peremees võtab naise". Viimast mängu mängiti ringis ja ringi sees oli algul üks poiss. Käest kinni hoides liikus ring päripäeva. Ringi sees liiguti vastupäeva. Laulu sõnad olid:
"Peremees võtab naise, ilusa priske naise,
naine võtab lapse, ilusa priske lapse.
Laps võtab amme, ilusa priske amme,
amm võtab tüdruku, ilusa priske tüdruku,
tüdruk võtab sulase, ilusa priske sulase."
Nüüd on ringi sees rida kasvanud kuueliikmeliseks
Laul jätkub: "Peremees lahkub naisest: "Jää jumalaga nüüd." Lahkuja raputab naise kätt ja läheb teiste juurde ringi. Laul jätkub. Naine lahkub lapsest: "Jää jumalaga nüüd." Laps lahkub ammest: "Jää jumalaga nüüd." Amm lahkub tüdrukust: "Jää jumalaga nüüd." Tüdruk lahkub sulasest: "Jää jumalaga nüüd." Ringi keskele on jäänud nüüd sulane üksi kõndima. Lauldakse: "Sulasest sai peremees, ilus priske peremees." Laul ja tegevus algavad otsast peale. Seda mängu mängiti veel Saksa okupatsiooni ajalgi, kuid pärast sõja lõppu seda enam ei mängitud. Peremehed ju küüditati ja sulaseid ei olnud.
Nõukogude ajal tulid uued mängud. Vanadest mängudest jäid alles siiski rahvaste pall, "Kes aias" ja veel mõned.
Lauamängudest tuntumad olid: "Ümber ilma reis", "Tsirkus", "Tampka", kabe ja male. Sportlikest mängudest tuleb nimetada võrkpalli.
Kui vend Ilmar aastaseks sai ja juba omal jalal kõndis, jäeti ta minu hoolde. Vennaga mängimine ei olnud mulle enam mäng vaid vastutusrikas töö. Käisin temaga kiikumas, pargis, kus oli lastele määratud nurk. Seal olid rippkiiged, pöördkiiged ja kiik, milleks oli posti otsa keskelt kinnitatud pikk laud. Mõlemates laua otstes pidi istuma keegi. Kui üks istuja tõukas jalgadega oma lauaotsa üles, vajus teine lauaots alla. Siis tõukas allolija jalgadega oma otsa üles, vajus järgmine ots alla.
Kui vend sai nelja-aastaseks, andis isa mulle aabitsa ja ütles, et mina pean nüüd vennale tähed selgeks õpetama ja lugemisoskuse andma. Hakkasin vennaga kooli mängima. Mina olin õpetaja ja Ilmar õpilane. See oli mullegi mäng. Kuueaastaselt oli vennal lugemine selge. Numbrite tundma õppimiseks tuli leida samuti mängulist elementi. Arvud kümneni õppisime selgeks näppe lugedes. Et viis ja viis on kümme sai Ilmarile kiiresti selgeks. Ta ise taipas ka seda, et tal on varbaid ka viis ühel jalal ja kokku kümme varvast. Ta õppis ka kirjutatuid numbreid tundma kuni kümneni. Numbrite õppimiseks sobis hästi kaupluse mängimine. Mina olin kaupmees, vend ostja. Kui isa nägi, et ma paberile numbreid kirjutan (ostmiseks oli ju raha vaja), tõi isa oma alles hoitud tsaarirublad pojale mängimiseks. Nüüd arenes arvutamisoskus kiiresti.
Nõukogude ajal kogutud mängude kirjeldused ja liisusalmid
LAULUMÄNGUD
ŠOODER
Ringmäng. Hoitakse kätest kinni, 3-4 last on ringi sees. Ringis kõnnitakse kätest kinni lauldes paremale, ringi sees olevad lapsed kõnnivad vabalt ning otsivad endale kaaslast. Lauldakse:
„Põleb tuluke, vilgub leegike,
tema valgus mulle näitab,
kus mu sõbrake."
Salmi lõppedes seisab ringi sees olija valitud lapse ette. Lauldakse refrääni:
,,Šooder! Šooder!
Sind ma oma sõbraks võtan,
kinnituseks kingin sulle pika pai."
Refrääni ajal löövad paarilised omavahel käsi kokku, teised plaksutavad kaasa. Sõbraks valitud asuvad nüüd ringi keskele ning mäng algab uuesti.
BUGI
Ringmäng. Salmide ajal tehakse sõnadele vastavaid liigutusi.
"Nüüd tõsta ette vasak jalg ja siis taha vasak jalg, jälle ette vasak jalg ja siis seda raputa.
Meie tantsime kõik bugi."
Tehakse kohapeal neli tantsusammu.
"Ringis keerutame end ja siis plaksutame koos: kaks, kolm, neli."
Käed püsti keerutatakse end ja plaksutatakse.
Refrään:
"Bugi, bugi, juhhei!"
Kätest kinni liigutakse ringi keskele kokku, käed hetkeks kobarasse üles.
"Bugi, bugi, juhhei!"
Sammutakse tagurpidi tagasi, "Juhhei" ajal käed üles.
"Bugi, bugi, juhhei!"
Liigutakse jälle ringi keskele, käed üles.
"Seda tantsime kõik lõbusasti koos."
Liigutakse tagurpidi tagasi.
2. Nüüd tõsta ette parem jalg
3. Nüüd tõsta ette vasak käsi
4. Nüüd tõsta ette parem käsi
5. Nüüd tõmba ette vasak kõrv
6. Nüüd tõmba ette parem kõrv
7. Nüüd pööra ette oma pea
8. Nüüd pööra ette oma selg
9. Ja lõpuks ette hüppa sa
LAPADUU
Liigutakse ringis kätest kinni.
"Tantsime kõik lapaduud, lapaduud, lapaduud.
Tantsime kõik lapaduud, lapaduud, juhhei!
Liigutakse paremale, juhhei ajal – seis.
Teine salm sama, liigutakse vasakule.
Mängujuht küsib: "Kas käed olid?"
Mängijad: "Jaa!"
Mängujuht: "Kas õlad olid?"
Mängijad: "Ei!"
Nüüd asetatakse käed naabri õlgadele ning liigutakse jälle laulu saatel nii nagu ennegi. Nimetada võib näiteks: juukseid, õlgu, põlvi, varbaid jne.
RITS - RATS RUNDIBUMM
Mängijad liiguvad ringis kellaosuti suunas, hüpeldes liugplaksudega, 3-4
mängijat on ringi sees lauldes :
"Rits-rats rundibumm, rundibumm, rundibumm.
Rits-rats rundibumm, rundibumm, bumm."
Jäädakse seisma. Ringi sees olija jääb sõbra ette seisma. Paarilised panevad käed puusa, tehakse kohapeal käärhüppeid, teised plaksutavad. Lauldakse:
"Selle mängu soome lapsed meile tõid, selle mängu soome lapsed meile tõid!"
Refrääni ajal paarilised keerutavad teineteise ümber ning kummardavad.
Refrään:
"Tantsi, tantsi, keeruta, ole viisakas ja kummarda!
Tantsi, tantsi, keeruta, ole viisakas ja kummarda!"
Refrääni lõppedes vahetavad paarilised kohad ning mäng algab uuesti.
KAKS SAMMU SISSEPOOLE
Paarilised seisavad ringjoonel vastamisi, käed kätes.
"Kaks sammu sissepoole."
Kaks kõrvalsammu ringi keskele.
"Kaks sammu väljapoole."
Kaks kõrvalsammu tagasi, tegevus kordub.
"Plaks ja parem käsi, plaks ja vasak käsi, plaks ja parem käsi."
Tehakse vastavalt üks püstiplaks ja sõbraga üks parem või vasak plaks "vahetus."
Kõik mängijad sammuvad edasi uue mängija juurde. Laulumäng hakkab otsast peale.
ÜKSINDA KÕNNIN MA
Mängijad on ringis kätest kinni, mõned lapsed on ringi sees.
"Üksinda kõnnin ma, ei saa muret peita,
südames vaev ja piin, kuidas sõpra leida.
Küsin siit, küsin sealt, kas on keegi näinud,
et minu armas sõbrake siit on mööda läinud."
Liigutakse kõnnisammudega paremale, ringi seesolijad liiguvad vabalt, salmi lõpus jäävad sõbra ette seisma.
"Keeruta ringi sa, hoolega sind vaatan."
Ringisolija teeb käega õhus ringe, sõber keerutab ennast kohapeal.
"Ei, ei, ei sind tunne ma, lähen veelkord otsima.":,:
Lehvitab sõbrale. Laul ja tegevus kordub algusest peale kuni sõnani: vaatan.
:,: "Jah, jah, jah sind tunnen ma, lähme koos nüüd tantsima." :,:
Sõbraga galopptants ringi sees, teised plaksutavad. Kohavahetus.
ME LÄHME RUKIST LÕIKAMA
Mängijaid on paaritu arv, paarid liiguvad ringis kätest kinni, üksik on ringi
keskel.
"Me lähme rukist lõikama, kes hakkab vihke köitma?
Kas armas sõber tahad sa ka meie seltsi heita?"
Liigutakse kõnnisammudega vastupäeva.
"Mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma."
Liigutakse üksikult läbisegi ning otsitakse uut kaaslast.
"Mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma!"
Liigutakse uue paarilisega käest kinni, üksik jääb ringi keskele.
SÕPRA OTSIMAS.
Paarilised liiguvad ringis kätest kinni, üks laps on üksikult ringi sees.
"On kadunud mu sõbrake, kust võiksin teda leida?
Siin lookleb väike metsatee, ehk siin ta ennast peidab?"
Liigutakse kõndides vastupäeva, paariskäsi rütmis pendeldades.
"Me kõik nüüd sõpra otsime ja hoolsalt ringi vaatame."
Kõikide käed rinnal vaheliti, otsitakse läbisegi uut sõpra.
"Kes oma sõbra kätte saab, see rõõmsalt metsas jalutab."
Uue paarilisega minnakse ringjoonele, üksik jääb ringi keskele.
KOSJAD TULID SAAREST
Mängijad liiguvad ringis kätest kinni, mõned mängijad on ringi keskel,
pael, rätik või vöö kaelas.
:,:"Meil kosjad tulid saarest, tsum-valle-rille-raa.
Sealt põhjamaa kaarest, tsum-valle-rille-raa.":,:
Liigutakse kõnnisammudega paremale.
:,:"Ma sulle kosjad köidan, tsum-valle-rille-raa.":,:
Lapsed liiguvad ringis edasi, ringi sees olev mängija paneb vöö kellelegi kaela ning läheb ringi sisse tagasi.
:,: "Ja sind omaks võtan, tsum-valle-rille-raa.":,:
Liikumine ringis jätkub, keskel olev mängija valib endale kaaslase, kellel pole vööd kaelas ning lähevad koos ringi keskele.
:,: "Ja siis on lõbus olla, tsum-valle-rille-raa.":,:
Lapsed ringis jäävad seisma, hakkavad plaksutama, ringi sees olevad paarilised tantsivad galoppi ühele poole ja siis tagasi.
:,: "Ja pulmad võivad tulla, tsum-valle-rille-raa.":,:
Ringjoonel olevad lapsed jätkavad plaksutamist rütmis, ringi sees olevad lapsed löövad ühe plaksu, võtavad paremkäevangu, teevad ühe ringi; kordamine – plaks, vasakkäevang, pöörlemine teistpidi ning lähevad kõik ringjoonele. Ringi sisse tulevad need lapsed, kellel on vööd kaelas.
ÕUNAKE
"Aias kõnnib Tiinake,
Tiinake kui õunake.
Tipa-tapa, Tiinake,
otsi üles õunake!"
Liigutakse ringis kätest kinni, ringi sees on üks laps.
"Veere, veere, õunake, veere hästi kaugele. Veere, veere, õunake."
ring jääb seisma, käed tõstetakse üles, sees olev laps hakkab käte alt sisse-välja käima
„Poe peitu põõsasse!"
ning lükkab kellegi ringi sisse.
LIISUSALMID
Tii-tii tihane, vaa-vaa varblane,
lendas üle oaaia, kargas üle kapsaaia,
üle metsa, üle metsa, vurr!
Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Mitu seppa peavad seda parandama,
seda ütle sina,
vana tatinina.
Trips, traps, trull, sina oled kull!
Entel-tentel, trika-trei,
Uhti-kaaru kommerei.
Täna laulame kõik nii.
Sina oled mängust prii!
A, B, C, üks kits läks üle vee.
Kandis kaasas palju prahti.
Sina oled mängust lahti!
Punaste pükstega politsei,
ütles mulle idi damoi,
mina ei mõistnud seda keelt,
pöörasin selja ja näitasin keelt.
Entel-tentel, trika trei,
uhtsii kaaru kommerei,
iits-tiits, sibulatamm,
kriska!
Maamees, töömees, keiser, sant, sina oled elevant!
Keiser, kuningas, talupoeg, sant, sina oled spekulant!
MÄNGUD TOAS JA ÕUES
PIMESIKK
Liisusalmi abil leitakse esimene pimesikk, määratakse mänguala piirid. Märguande peale hakkab teisi seotud silmadega otsima. Kelle kätte saab, see on järgmine pimesikk.
TAGUMINE PAAR VÄLJA!
Lapsed seisavad paarikaupa kolonnis, püüdja seisab kõige ees, seljaga teiste poole ja hüüab: "Üks, kaks, kolm, tagumine paar välja!" Viimane paar laseb kätest lahti ning jooksevad ette, üks ühelt, teine teiselt poolt. Nende ülesandeks on rivi ees jälle paariks saada, püüdja püüab neid takistada. Õnnestumise korral saab temast ja kinnipüütust uus paar, üksijäänust püüdja.
HANED-LUIGED TULGE KOJU!
Üks laps on perenaine, üks on hunt, ülejäänud on haned-luiged. Maha märgitakse kaks piiri. Ühe piiri taga seisab perenaine, hunt on kahe piiri vahel, mängijad on teise piiri taga. Perenaine hüüab: ,,Haned-luiged, tulge koju!" Mängijad vastavad: ,,Ei saa tulla, hunt on ees!" Perenaine: "Tulge ikka, lennates!" Mängijad püüavad hundist mööda joosta, hunt aga üritab kedagi tabada. Kelle hunt kätte saab, on uus hunt.
PEITUSEMÄNG ehk TRIHVAA
Liisusalmi abil määratakse otsija ning pannakse paika ka mänguala piirid, eriti õuealal mängides. Otsija loeb kokkulepitud arvuni numbreid ning hüüab: "Tulen!" ja asub teisi otsima. Peitjad püüavad end mängust lahti lüüa, puudutades seina, öeldes: "Mina, trihvaa, lahti!" Otsija aga nähes peidus olevat last hüüab: "Mart, trihvaa, kinni!" Uueks otsijaks saab see laps, kes leiti esimesena.
TELEFON
Lapsed istuvad reas üksteise kõrval. Esimene laps ütleb sosistades teisele kas mõne sõna või sõnapaari. See laps edastab kuuldu sosistades järgmisele lapsele. Rea viimane laps ütleb kõvasti välja, mida ta kuulis. Rea algusse läheb see laps, kes edastas vale teate.
TIBU-TIBU
Mängijad istuvad üksteise kõrval. Mängujuht seisab mängijate ees, hoides kahe pihu vahel kokkulepitud väikest eset (näiteks nööp või münt). Ta hakkab oma kinniseid pihke teiste pihkude vahelt läbi tõmbama, poetades salaja eseme kellegi pihku. Kui mängujuht on kõik pihud läbi käinud, siis astub ta eemale ning hüüab: "Tibu-tibu, tõuse üles!" See mängija, kelle käes on asjake, püüab kähku tõusta ja mängujuhi juurde joosta. Mängijate ülesandeks on oma kaaslast jälgida ning takistada tal põgenemast. Tibust saab uus mängujuht, aga see mängija, kes ei suutnud põgenejat takistada, langeb mängust välja.
MOORAMAA KUNINGAS
Üks mängija valitakse kuningaks, kes seisab või istub ringi sees. Ringist veidi eemale tõmmatakse joon. Teised mängijad lepivad eemal kokku ühe töö, lähevad siis ringile lähemale ning ütlevad: ,,Tere, Mooramaa kuningas!" Kuningas: "Kes te olete?" Mängijad:,,Mooramaa mehed." Kuningas: ,,Mida te oskate?" Mängijad: "Mooramaa tööd." Kuningas: ,,Näidake!" Mängijad matkivad kokkulepitud töö tegemist (näiteks: õmblemist, puude saagimist vms) Mooramaa kuningas peab ära arvama, mida mehed teevad. Õigesti arvates püüab ta kedagi kätte saada, kui ta aga saab enne joont kellegi kätte, saab sellest uus Mooramaa kuningas.
VETTE – KALDALE
Lapsed seisavad "kaldal" joone taga, joone ees on vesi. Mängujuht annab erinevaid käsklusi: "Vette!" või , "Kaldale!" Lapsed peavad vastavalt sellele tegutsema. Kes eksib, langeb mängust välja.
TÄIDAN, TÄIDAN LAEVA
Mäng palliga. Lapsed seisavad või istuvad ringis. Mängujuht on palliga ringi keskel ning viskab ringis olijatele läbisegamini palli öeldes: "Täidan, täidan laeva (näiteks: A-ga)." Püüdja viskab palli tagasi öeldes: "Täidan, täidan laeva...(näiteks: autoga)." Kui püüdja väga kaua mõtleb, annab pandi.
MÄDAMUNA
Mängujuht asub palliga ringi keskel, teised mängijad seisavad ringi taga üks jalg ringi sees. Mängujuht viskab palli õhku hüüdes ühe lapse nime, kes peab palli kinni püüdma, teised jooksevad ringist eemale. Kui pall käes, hüüab püüdja: "Stopp!" ja kõik peavad peatuma. Püüdja valib välja ühe mängija, kellele ta võib lähemale minna kolme pika ja kolme väikese sammuga ning püüab palli visata mängija pihta. Kui palliomanik ei taba või visatu püüab palli kinni, siis saab viskajast mädamuna ja ta jääb edasi viskajaks, kui aga saab pihta, on uus viskaja pihtasaaja.
KEKS
Joonistada asfaldile ruudustik: kaks üksikut ruutu, siis kaks ruutu kõrvuti, üks üksik ruut, kaks ruutu kõrvuti, üksik ruut, lõpuks kaks ruutu kõrvuti. Ruutudesse numbrid ühest kümneni. Mängija viskab kivikese esimesse ruutu, siis hüppab ta ruudustiku läbi: üksik ruut ühe jalaga, kaks ruutu kahe jalaga. Hüppama peab täpselt ruutudesse. Kui hüppamine või kivikese viskamine ebaõnnestub, läheb järg teisele mängijale. Mängitakse, kuni kivi on visatud kõikidesse ruutudesse ja tagasi.
NALJAMÄNG "VANAISA VANAD PÜKSID".
Mängijad istuvad reas või ringis toolidel. Üks mängija on juhi rollis ning hakkab igasuguseid küsimusi küsima. Näiteks: "Mis sa täna sõid? Mis sa täna selga panid?" jne. Vastaja vastab iga küsimuse peale: "Vanaisa vanad püksid." Naerma ei tohi hakata, kui see siiski juhtub, tuleb anda pant. Pärast mängu on pantide lunastamine. Iga pandi saaja peab täitma mingi ülesande.
Nüüdisaja lapsed ei tea, mis on liisusalmid. Ka mõistatusi, vanasõnu ning kõnekäände kasutatakse koolides vähem kui 10-15 aastat tagasi. Varasemates õpikutes kui ka töövihikutes olid nad olemas.
Ka mänge mängivad tänapäeva lapsed vähem. Mängitakse "Peitust", "Telefoni", "Tagaajamist", "Võidujooksu" ning kehalise tundides vana head „Rahvastepalli". Ka lauamängudest ei ole lapsed eriti huvitatud. Nüüd on ju kaasaegsed mängud arvutites ning nutitelefonides. Vanad head laulumängud on tänu muusikaõpetajatele ning huvijuhtidele käibel.
Täisviide
EFA I 169, 128/145 < Võru l. < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Maakond
Venemaa, Võrumaa
Kihelkond
välismaa, Võru linn
Koguja
Anna Rinne
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1910.-1920. aastad
Koguja sünniaeg
1913
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Anna, snd. 1913. a. Venemaal
korter
linn
välismaa
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kettamäng käis nii: ketas, see peamine element, saeti puupakust, mille läbimõõt oli vähemalt 20 sentimeetrit, paksusega 3–4 sentimeetrit. Teiseks, iga mängija pidi varustama ennast 1,5 meetri pikkuse ja käevarrejämeduse roikaga, et veerevat ketast tõrjuda. Meeskond jaotati võrdseks, hoolimata east ja pikkusest 5–6 meetrise vahemaaga, nägudega teineteise vasta.
Esimene ketta-heiteõigus valiti loosiga. See toimus nii: valiti tavaliselt kõige väiksema mängija kaigas, millel oli võimalik sõrmedega ümbert kinni võtta. Ühe meeskonna kapten haaras kaika keskelt kinni ja järgmisena teine kapten oma peoga esimese kapteni käe pealt, nii kuni kaika lõpuni. Viimane, kes suutis kaigast veel käes hoida ja sellega kolm korda ümber pea keerutada, sai selle õiguse, kui ei – kaotas esimese heite õiguse.
Mäng: liivasele maanteele veeti kaikaga risti üle selle algusjoon. Meeskonnad taganesid sellest joonest 5–6 m kaugusele. Viskeõiguse saanud pool, viskajaks tugevam, lennutas ketta vastaspoole suunas. Veerevat ketas võis vastaspool tõrjuda meeskonna rivist ainult sammu jagu eespool. Kui tõrjuja seda ei suutnud ja ketas jooksis meeskonnarivist läbi, pidi meeskond taganema joonele, kuhu ketas kukkudes maha jäi. Heite teinud meeskond liikus aga niipalju edasi, et võistlejate vaheks jäi 5–6 meetrit.
See oli lõputu mäng. Taoti kuni jätkus jõudu või kui löödi puruks ketas. Kaikapurunemine – see oli tavaline, aga oli ka ninaveritsemisi – ketta liikumine polnud juhitav!
Täisviide
EFA I 169, 109 < Räpina, Kirmsi k. – Ado Jõks, snd. 1935. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Ado Jõks
Kihelkond
Räpina
Koguja sünniaasta
1935
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kettamäng
liisuvõtmine
viske- ja löögimäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Aga üks vennase poolt väljamõeldud sõnamäng oli meil „Nimede otsimine“. Seda saime järjekordselt mängida neljakesi ja mis peamine, tegime seda pimedas või videvikus (lambivalgust piiras petrooli puudus), sängis või soojamüüril (lesol) lamades. See käis nii: ükskõik, kes ütles: „Otsime Paule,“ siis kõik sorisid oma ajudes Pauli nimelisi inimesi, kes pidid aga olema elus. Olenedes mälust, sai neid mõnikord päris palju. Mäng kestis vahel lausa magamajäämiseni. Kui üks nimi otsa sai, võeti teine jne.
Täisviide
EFA I 169, 109 < Räpina, Kirmsi k. – Ado Jõks, snd. 1935. a. (2013).
Maakond
Võrumaa
Koguja
Ado Jõks
Kihelkond
Räpina
Kogumisaasta
2013
Koguja sünniaasta
1935
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Nimede otsimine
sõnamäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
<strong>MINU LAPSEPÕLVEAEGSED MÄNGUD</strong> <br /><br />Minu isa ja ema pärinesid paljulapselistest peredest. Isa kasvas üles viie õe ja kolme (isa kaasaarvatud) venna keskel. Ema peres kasvas kuus last: viiekesi õed ja üks vend. <br /><br />Isa võttis osa I Maailmasõjast, jäi sakslaste kätte vangi. Oli aastaid (ei mäleta) vangis, vabanes ja läks Vabadussõtta. Pärast Vabadussõda abiellus emaga 1930. aastal. Ema pärines aga väga religiooniaustavast perest. Ema isa oli Räpina, Apostliku Õigeusu Kiriku eestkostja ja tema majas avati juba 1868. aastal õigeusuliste laste jaoks abikool. See, religioosne ilmavaade oli omane ka isale. Ka tema vanemate juured põlvnesid õigeusuliste seast. Nii kandus usu pärilikkus isegi meisse, lastesse. Me õppisime lugemise selgeks isa õe, sõtse õpetusega kirikuraamatutest, gooti tähtedega trükitud lugusid uurides. Isa-ema perre sündis meid, lapsi, neli: kõige vanem vend, siis vanem õde, siis mina ning viimasena õde, pere pesamuna. <br /><br />Tolleks ajaks, mil perre tulid lapsed, olid isa ja ema oma jõududega ehitanud küla keskusest välja oma talu, koos kõigi taluhoonetega. Minu mälestused lapsepõlvest algavadki sellest ajast. Mäletan: … viljaküünile löödi laastukatust ja mina korjasin mahapudenevaid puutükikesi mängimiseks… Aeg – viimased aastad Eesti Vabariigi olemist. <br /><br /><strong><br />Kui palju oli mul mängimiseks aega?</strong> <br /><br />Kuni karjaskäimiseni, aastast 1941 oli see piiramata. Ninapidi olime koos vanema õe ja noorema õega nii kui vähegi saime. Vanem vend oli juba koolieelik ja tema kasutas aega rohkem lugemiseks. Mänguasjadeks olid meil puuklotsid või paberist omakäeliselt lõigatud nukud. <br /><br />Õdedele meeldis paberinukkudega mängida, mulle aga – puuklotsidest ehitada majataolisi asju. Hiljem, kui sai selgeks noaga lõikamine, saega lõikamine, vasaraga naelalöömine või isegi kirvega tahumisetööd, saime vennasega ehitada juba puust omamõttelisi autosid, traktoreid ja isegi primitiivseid lennukeid. Viimaseid õppisime tegema lihtsalt: ümariku puunoti lõikasime parajaks pikaks ja seda tegime kahemehe saega, ime, et kumbki saega kätte ei lõiganud! Lennuki saba jaoks lõikasime sälgu ja tahusime siis kirvega õhemaks ja lennuki esiots – koonuseks. Tiivaks sai maanteel tol ajal tuisulume tõrjeks kasutatavate lumeväravate lipp. <br /><br />Juba 1939. aastast, kui Eestisse toodi vene sõjavägi ja keda hakkas rahvas kutsuma tibladeks, muutus tarbeesemete saamine järjest halvemaks. Meie, lapsed, märkasime seda, kui poest polnud enam saada tavalist pliiatsit, rääkimata värvipliiatsitest. Tekkisid spekulandid, nendelt saadi vahekasuga väga vajalikke igapäeva tarbeesemeid. Nii sai siis ka vennas kooliminekuks mõningad pliiatsid ja vihikud. Meil, kodusolijatel, ei lubatud neid kasutada. Aga kuidas me tahtsime! Ja kuidas tahtsime joonistada! Siis püüdsimegi vennase pliiatseid kasutada salaja ja joonistasime oma joonistusi ajalehe puhtale veerele, paberit ju polnud. <br /><br /><strong>Mängimise koht</strong>: talvel tuba, suvel koduõu ja, ainult suvel sõprade pool, karjast vanal ajal – lõunavaheajal. Talvel saime mängida ainult toas, kui välja arvata suusatamised ja kelgutamised mäest allalaskmistega. Viimast me peaaegu teha ei saanudki, sest meil polnud suuski. Kelguks kasutasime isa palgiveo kelku. See oli aga nii raske, et me pidime seda mäele vedama vähemalt kahekesi. Allamäge jooksis ta muidugi, aga koheva lumega vajus lõpuni lumme. Kelgumägi oli meil siiski omast käest võtta: kahe küla piiri mööda voolas oja ja sellel olid kummalgi pool mõningate vahemaadega 5–6 meetri kõrgused järsud nõlvad. Sinna me küla lapsed kogunesime. Olla saime pärast koolist koju jõudmist, enne siiski kodus söönud. Ega koolis meile süüa antud. Aga mäel me möllasime õhtuhämaruseni ja koju jõudes olime väsinud, olime lumised ja higist märjad, põsed punased… <br /><br />Talvel tubane mäng oli aga piirangutega. Kõigepealt: siis olime ainult meie kolmekesi, vennas käis koolis ja ta tegi oma koolitööd. Päevasel ajal oli mängimiseks küll valgust, kuid siis andis ema ikka mõne töö, oli see siis söögiks kartulikoorimine või kuurist puude toomine, häiris mängimist. Pühapäeviti käidi siis külas, aeti juttu ja siis ei mallanud ka meie, lapsed, mängida, oli huvitav kuulata vanemate inimeste jutte. Raadiot ju polnud! Mänguks vaba aega jäi õhtul, pärast õhtusööki, siis, kui isa heitis magama ja ema asus vokiga lõnga ketrama. Valgust saime siis petrooleumi põletava lambiga. Aga petrooleumi, mis põledes andis valgust, polnud enam kuskiltki saada. Isegi spekulandid ei saanud seda kuskiltki. Jäi üle saksa sõjaväelaste käest peki ja munade eest saadav bensiin. See oli aga petrooleumilambis põletamiseks vägagi ohtlik. Bensiini tuleohtlikkust ei suudetud tolleaja inimestele selgeks teha, nad uskusid: vedel nagu petrool, küllap põleb ka nii nagu petrool. Aga petrooli põlemine on tõesti vedeliku põlemine, kuid bensiinil ei põle mitte vedelik ise, vaid selle aurud. Auru teke sõltub aga temperatuurist. <br /><br />Ja nii saigi meie õhtuste-öiste mänguaja määrajaks lambis põleva bensiini aurud. Põlemisel lambi ülaosa teatud määral kuumenes ja see kandus edasi klaasosale, kus paiknes põlemiseks vajaminev bensiinikogus, see, saanud küllaldast soojusvaru – intensiivistas aurumist ja viimane plahvatas põlema väljaspool lambi ettenähtud põlemistsooni. Pääs suuremast plahvatusest päästis ainult tule kohene kustutamine. Niisugused juhtumised lõpetasidki meie mängud. Õnnetust suutsime sellega ära hoida. <br /><br />Talveööde mänguasjad tegime ise. Isa sai mingi kilo liha eest Räpina Paberivabriku töölise käest (küllap ka siis hangeldati, süüa ju taheti!) rulli tavalist (1–1,5 mm paks) pappi. See oli meile suur üllatus! Siit saime kogu sõjaaja mänguasjade tegemiseks materjali. Ja mida me neist küll ära ei teinud! Küll majad, küll kõik muud hooned, küll isegi loomad lauta, küll mängutoad koos mööbli ja isegi köögis sööginõudega, inimesed koos riietega. Nende mänguasjade väljamõtlemine ja tegemine oligi meie tegevus, ikka mõtlesime, kuidas mänguasju võimalikult elulähedasteks teha. <br /><br />Suvel tegime talud, loomad, hooned ja töövahendid koduõue, kohta, kus me kellelegi ette ei jäänud ja kus meie ehitisi keegi ära ei lõhkunud. Ainult välitingimuseks pidime need mänguasjad tegema puuklotsidest, hooned laastukatuse laastudest. Kasutusele tulid ka telliskivid. <br /><br /><strong>Kui palju mängisime koolis?</strong> Koolis, kuhu maalapsed käisid kolme, viie kilomeetri ja isegi veel kaugemalt, ei olnud lusti mängimiseks. Talvel: vahetundidel joosti külmunud veeloigule ja hõõruti selle jääpind läikivaks, enamuses tegi jääpinna libedaks tavaline, parknahast, isade tehtud pastlad … mõnedel isegi mitte parknahast pastlad. Kõige rohkem sai koolis mängida väljas – sügisel, kui ilmad olid ilusad ja siis ka ainult vahetundidel. Aga kevadel oli see lausa massiline: mänguks oli ju ainult <strong>rahvaste pall</strong>! Mäng oli ju lihtne ja osa said võtta kõik, nii tüdrukud kui ka poisid. Väljaku piirid seati puurontide, kivide või millega iganes, peaasi, et oli märgata. Ja palliks polnud mitte sisekummiga ja nahakestaga õhupall, vaid meisterlikult (rätsepatööd tundva inimese) ümaraks õmmeldud, linatakku täistopitud mütsakas. See mütsakas oli raske, aga kui see veel mänguhoos juhtus sattuma veeloiku – ligunes ning teda tuli mitu päeva kellegi koduahjus kuivaks saada, siis ju koolis mängida ei saanud! <br /><br />Õhtumängudest kirjutasin aga suvel, koolivaheajal mängiti tõesti pühapäeviti pärastlõunasel ajal, siis kui kari kodus. Siis kogunesid külapoisid (kahest külast 10 piires, enamuses ikka karjaskäijad), meie poole. Elasime Võru – Räpina maantee vahetus läheduses ja see tee oli tol ajal isegi ilma kruusakatteta. Suveti tolmas vägagi, nii et aias kasvavad sõstra ja karusmarja põõsad ja marjad olid tolmukorraga paksult kaetud. Aga see tee oli poistele meelepärane mängukoht kettamänguks. <br /><br /><strong>Kettamäng</strong> käis nii: ketas, see peamine element, saeti puupakust, mille läbimõõt oli vähemalt 20 sentimeetrit, paksusega 3–4 sentimeetrit. Teiseks, iga mängija pidi varustama ennast 1,5 meetri pikkuse ja käevarrejämeduse roikaga, et veerevat ketast tõrjuda. Meeskond jaotati võrdseks, hoolimata east ja pikkusest 5–6 meetrise vahemaaga, nägudega teineteise vasta. Esimene ketta-heiteõigus valiti loosiga. See toimus nii: valiti tavaliselt kõige väiksema mängija kaigas, millel oli võimalik sõrmedega ümbert kinni võtta. Ühe meeskonna kapten haaras kaika keskelt kinni ja järgmisena teine kapten oma peoga esimese kapteni käe pealt, nii kuni kaika lõpuni. Viimane, kes suutis kaigast veel käes hoida ja sellega kolm korda ümber pea keerutada, sai selle õiguse, kui ei – kaotas esimese heite õiguse. <br /><br />Mäng: liivasele maanteele veeti kaikaga risti üle selle algusjoon. Meeskonnad taganesid sellest joonest 5–6 m kaugusele. Viskeõiguse saanud pool, viskajaks tugevam, lennutas ketta vastaspoole suunas. Veerevat ketas võis vastaspool tõrjuda meeskonna rivist ainult sammu jagu eespool. Kui tõrjuja seda ei suutnud ja ketas jooksis meeskonnarivist läbi, pidi meeskond taganema joonele, kuhu ketas kukkudes maha jäi. Heite teinud meeskond liikus aga niipalju edasi, et võistlejate vaheks jäi 5–6 meetrit. <br /><br />See oli lõputu mäng. Taoti kuni jatkus jõudu või kui löödi puruks ketas. Kaikapurunemine – see oli tavaline, aga oli ka ninaveritsemisi – ketta liikumine polnud juhitav! <br /><br />Kettamängu tüdrukud ei mänginud. Üldse: tüdrukud mängisid omavahel ja ma ei oskagi nendest rääkida. Arvuliselt oli neid ka külas vähemuses. Aga, sõpruskond ja mänguseltskond tõesti kattusid – koolis oldi koos ja kodus-külas oldi koos. Kooliväline kokkusaamine oli vägagi juhuslikku laadi, sõltus paljudest oludest. <br /><br />Rahvusküsimust meil ei olnud, ei koolis ega kodus. Ka mängude käigus ma ei mäleta, et oleks olnud konflikte või tülisid. Lastega vanemad ei mänginud, neil polnudki selleks aega. Üksinda ei mänginud. See polnud mõeldav või õigemini – ei olnud mänge, mida oleks võinud nimetada üksi-mänguks. <br /><br />Mängu tekkimised või alustamised said alguse vägagi spontaanselt, sõltus olukorrast, sõltus sõpruskonnast, tihti isegi ilmastikust, ajast. <br /><br />Mängud: pallimängust kirjutasin, niipalju veel – seda „mätsuga“ pallimängu harrastasime hiljem ka kodu-oludes. Tegime analoogse „mätsu“ ja hakkasime seda mängima isegi üle nööri – nagu võrkpalli. Mängida sai ja õnnelikud olime! Sisekummi, nahkkestaga ja õhuga täidetud mängupalli saime koolis, olles juba Vene okupatsioonis 1944. aasta sügisel! Viskemängust kirjutasin. <br /><br />Peitusmängud polnud meil väga moes. Sõrmemängudest mäletan hästi noamängu või võrukeelse väljendina – väitsemäng. Seda mängu sai mängida ainult suvel ja seda tehti karjas olles karjamaal. <br /><br /><strong>Kaardimängu</strong> mäletan kahel moel. Üks: linnapõlemine oli lihtne ja võis mängida igal pool aga ainult kahekesi. oli meeldiv ajaviide karjas olles. Olid veel tuttavad „potkinoid“, „oma trump“. Erandina on meelde jäänud „atskoo“ või „21“ seda mängu sai mängida suure kambaga ja seda mängiti raha kaasabil, kuigi mängupandud vääringud toimusid kopikates. Mäletan, seda mängiti juba Vene okupatsiooniajal, siis, kui töötasid maal rändkinod, mängiti, kui oodati kino kohalesaabumist, viideti aega. <br /><br /><strong>Lauamängudest</strong> oli väga populaarne „kitsemäng“. See, paksemale kartongile trükitud värvipiltidega mäng oli õnneks säilinud Eesti Vabariigi ajast. Me mängisime selle mängulaua lausa räbalaiks, vähemalt värvipildid nii, et me lõpuks juba mälu järgi määrasime mängureegleid. Seda mängu saime edukalt mängida neljakesi. Teisele kohale jäi „Reis ümber maailma“. Saime selle mängulaua, mis samuti trükitud kartongile, puhkusel olnud saksa sõduritelt, kes lahkudes selle jätsid meile, lastele mälestuseks. <br /><br />Aga üks vennase poolt väljamõeldud sõnamäng oli meil „Nimede otsimine“. Seda saime järjekordselt mängida neljakesi ja mis peamine, tegime seda pimedas või videvikus (lambivalgust piiras petrooli puudus), sängis või soojamüüril (lesol) lamades. See käis nii: ükskõik kes ütles: „Otsime Paule,“ siis kõik sorisid oma ajudes Pauli nimelisi inimesi, kes pidid aga olema elus. Olenedes mälust, sai neist mõnikord päris palju. Mäng kestis vahel lausa magamajäämiseni. Kui üks nimi otsa sai, võeti teine jne. <br /><br />Minu põlvkonna lapseea kujutlusvõime mängudeks oli ikka kodune eluolu, ei mänginud me poodi ega veelgi vähem – arsti. <br /><br />Mänguasjad tegime ju võimalikult ise, mäletan – tüdrukud tegid omakäeliselt riietest nukkusid, neile riided ja selleks kasutasid nad tavalist niiti-nõela, mis siis, kui tihti torgati sõrme, kui just veri välja ei tulnud, tehti edasi, kui veri – siis nuteti, kuni valu väiksemaks jäi ja veri hüübis… <br /><br />Muidugi, poisid mängisid autodega, ainult et need tulid endal välja mõelda ja valmis ehitada, kaasa arvatud materjal, millest auto teha. Kui sellisest ettevõtmisest mingi autotaoline monstrum valmis saigi, võis vahepeal mõnigi sõrm viga või lõikehaava saada, ei hoolitud, peaasi – auto-ollus sa teoks! Neid asju tehti ju primitiivsete tööriistadega: taskunoaga (see nuga oli tol ajal iga mehe jäägitu kaaslane!), kahemehe saega, tavalise, puuraiumise kirvega, Puusse tehti auke – raudnael kuumutati pliidi all olevas tules punaseks ja siis, tangide abil püüti puusse auk põletada. Aga, telefonitraadist tehtud naelaasemikku puusse saada oli lausa imetegu! Ehtsaid naelu sai ainult varem seina või mujale löödud kohtadest… <br /><br />Need mängud ja seotus mängudega leidsid aset aastatel <strong>1939 – 1944</strong>. See põlvkond lapsi on nüüdseks saanud vanadeks ja vaata, et järeltulevale põlvkonnale lausa jalgujäävateks… Aga olgu! Kes oleks selle ajastu üle elanud? Kas tänapäeva olekski kui meie põlvkond vahepeal olemas poleks olnud??? <br /><br />Kui tänapäeva koolilaps ei vaja peastarvutamiseks ükskord ühte, siis olen surmkindel – elektrivoolu katkemisel on see laps nagu lind ilma tiibadeta või nagu kala kuival… Need hõiskamised, mida kuulsime enne masuaega, vaibusid kohe, kui nähti, et reaalne elu seisab koos ka ohtudest, millest me ei tea, kui me neid ette ei näe. <br /><br />… pisarsilmil mõtlen tagasi kinomehaanikuna töötades, Vene filmi Leningradi blokaadist: … kahe-kolme aastane tüdruk, viletsas talvepalitus, pea mässitud ema-vanaema rätikusse, käes suured, täisinimese labakindad … ja ta joonistab pliiatsijupiga vihikulehele LEIVAPÄTSI … all oli tekst: "LAPS JOONISTAB OMA FANTAASIAS IKKA SELLEST, MILLES TA TUNNEB PUUDUST" … <br /><br />Looja, hoia ära selle tulemine veelkord meie teele!!! MEIE järeltulev põlvkond ei ela seda üle – IIALGI!!!
Täisviide
EFA I 169, 105/10 < Räpina, Kirmsi k. – Ado Jõks, snd. 1935. a. (2013).
Maakond
Põlvamaa
Kihelkond
Räpina
Koguja
Ado Jõks
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1930.-1940. aastad
Koguja sünniaeg
1935
Koguja sugu
Mees
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ado, snd. 1935. a. Võrumaal
küla
talu
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 122 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Oma algatusel tegime õues käte peale hüppamist, jalad üles taeva poole. Kellel olid kõige sirgemad jalad üleval, oli võidumees. Et see hästi välja tuleks, pidime seda iga päev mitu korda treenima.
Maakond
Valga ll
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Käte peal hüppamine
osavusmäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 122 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Populaarne oli ka "Telefonimäng" - see pakkus alati palju nalja, sest see sõna, millega alustati mängu, ei tulnud lõpus kunagi välja.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Telefonimäng
seltskonnamäng
telefon
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 122 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Sõnamängud. Mängu juht ütles esimese sõna. Millise tähega see sõna lõppes, sellega pidi edasi alustama uue sõna, jne., jne.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Sõnamäng
sõnakett
sõnamäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 122 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Tasakaalumäng. Meil oli 5-meetrine latt, mis oli pandud lilleaia ja õue vahele. Kõigepealt tuli latil kõndida tavaliselt, siis käed kõrval, käed ees, ettesirutatuna, käed puusal! Tüdrukute seas populaarne mäng, sest kõik tahtsid graatsilised olla.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Tasakaalumäng
osavusmäng
tasakaal
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121/2 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Hüppemängudest oli kõige populaarsem hüppenööri-kool, kus tuli teatud arv kordi hüpata kahe jalaga, ühe jalaga, risti jalgadega üle hüppenööri. Tuli hüpata ka tagurpidi ning hüppenöör kokkupanduna jalgade alt vasakule ja paremale hüpates.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Hüppenöörikool
hüppemäng
hüppenöör
hüppenöörikool
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Peitusmäng - üks loeb kinnisilmi näiteks 30-ni ning kõik teised peavad selle aja jooksul leidma peidukoha. Keda üles ei leita, on võidumees.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Peitusmäng
peitus
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Jooksumäng oli "Leka". Selleks oli mängijatel võimalus mängust momendil loobuda, hüüdes "tšurr!" ja pannes sõrmed risti. Otsija pidi mängijaid taga ajama ja puudutama uut mängijat, kellest sai uus tagaajaja.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Leka
jooksumäng
kull
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121 < Valga l.. - Tea Kink, s. 1940. a. (2013).
Tekst
Mädamuna oli peamiselt jooksumäng. Kõik olid ringis, mängujuht viskas palli õhku ja hüüdis mängija nime, kes pidi palli kinni püüdma ja tabama palliga uut mängijat.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l.
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mädamuna
mädamuna
pallimäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121 < Valga l. - Tea Kink, s. 1940. a. (2013).
Tekst
Pallikool oli puhtalt tüdrukute ala. Seda mängiti nii, et palli visati ja harjutusi tehti vastu maja seina. Kui palli maha lasid kukkuda, olid mängust väljas. Olid näiteks 10 otseviset, vise ühe käega, altkäe-vise, altjala-vise, vise selja tagant ja vise, mille ajal viskaja tegi kiire täispöörde.
Maakond
Valga l
Kihelkond
Valga l.
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Pallikool
pallikool
pallimäng
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 121 < Valga l. - Tea Kink, s. 1940. a. (2013).
Tekst
Rahvaste pallis oli 2 võistkonda ja 2 kaptenit. Vastasmeeskonna kapten pidi palliga tabama mängijat. Kui mängija palli kinni püüdis, ei kaotanud ta "elu" ja jäi mängu. Kui pall puudutas teda ja mängija seda kinni ei püüdnud, tuli mängust lahkuda. "Rebase" puhul oli ka 2 kaptenit, kuid mängijad olid neil ühised. Mängiti vähema arvu lastega, igal mängijal oli teatud arv "elusid" (3 või 5).
Maakond
Valga l.
Kihelkond
Valga l.
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Rahvaste pall ja "rebane"
pallimäng
rahvaste pall
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
EFA I 169, 118/9 (1-4) < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Tekst
Idina sudina sutka sai, <br />fiffen faaren kupper kai, <br />iist, iist, sibula iist - kretška. <br /><br />Hangu tangu trilla-truu, <br />tšetr faafer fiirer fuu, <br />aam, daam, ritig daam, <br />u ur vau - sina oled sellest mängust prii. <br /><br />Üks valge tui lendas üle Inglismaa. <br />Inglismaa oli lukku pandud, <br />luku võti katki murtud, <br />mitu seppa seda parandama peavad, <br />ütled õige ruttu sina - vana tatinina! <br /><br />Punaste pükstega politsei <br />tuli vastu ja ütles mulle idi domoi! <br />Mina ei osanud seda keelt, <br />keerasin selja ja näitasin keelt!
Maakond
Valga l.
Kihelkond
Valga l
Koguja
Tea Kink
Koguja sünniaasta
1940
Kogumisaasta
2013
Päritolukoht
Valga l
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Idina, sudina, sutka, sai
liisusalm
liisusalm/adina sudina
liisusalm/anku tranku
liisusalm/punaste pükstega politsei
liisusalm/üks väike valge tuvi
Võrumaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks mängijaist võtab luua ja annab selle hoida 5 tüdrukule ja 5 poisile. Poisid hoiavad ühest otsast, tüdrukud teisest. Ise ta läheb kaugele ja hüüab: „Vaadake, kümme narri hoiavad üht luuda!“ Kes luuahoidjaist naerma hakkab, algab mängu algusest.
Täisviide
ERA II 106, 727 (1) < Hargla khk., Saru v. – Jaanimäe algkool (1935)
Maakond
Võrumaa
Kihelkond
Hargla
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Vaikimismäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
naermiskeeld
Võrumaa