1
30
155
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
<strong>Minu mängud lapsepõlvest raugaeani </strong><br /><strong>I osa</strong> <br /><br />Olen sündinud 22. juunil 1941. aastal hommikusel ajal. Sõja algusest sai ema teada pealelõunal. Ma ise seda ei mäleta, kuigi juures olin, aga ema on rääkinud. Seda ka, et ta ei julenud tite juurest hetkekski lahkuda, kui pommitati. Kartis, et tema võib surma saada, aga titt elama jääda. Et kui minek saatusega ette määratud, siis mõlemale. <br /><br />
<div><img src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/ERA-15287-56856-51553.jpg" alt="Kivimurru talu tagantvaade" width="400" /></div>
<br />Meie kodu oli väikesepoolne talu Harjumaal Haiba mõisasüdame kõrval. Kui seda metsa ees ei oleks, võiks Kivimurult mõisa kiviga visata. Minu sünni ajal elasid talus minu vanaema ja vanaisa, minu ema ja ema vend. Vanaema ja vanaisa mäletan vähe, nii pole nende õpetatud mänge ka meeles. Vanaisast tean vaid niipalju, et ta tõi mütsi sees metsast pohli ja siis lasi mul võtta ja ise luges, mitu oli. Õpetas siis numbreid plikale. Eks nii mind rohkem ikka hõigati. Tähed sain vanaema abiga selgeks „Matsi kalendrist“. Aga need olid gooti tähed. Seal oli palju naljakaid salme ja joonistusi. Siiani on meeles: <br />„Must lehm on korova, <br />kaevutee on doroga, <br />püksinööp on pugavitsa, <br />labakinnas rukavitsa.“ <br />Ei tea, mis aastakäigu kalender see olla võis, kus nõnda vene keelt õpetati. Oli veel ka raamat kodumaa ravimtaimedest, aga seda minu kätte ei antud. Piiblit ei mäleta, aga lauluraamat oli. Ühtki lasteraamatut ei olnud. Saksa ajal tõid sõdurid ajakirju, kus olid vägevad klantspildid ilusatest inimestest. Ja kusagil ema kirstupõhjas olid „Maretid“ peidus. Naabriteks olid meil sõjapõgenikud Tallinnast. Neil oli minust vanem tütar Viive, minuealine Urve ja minust noorem Vello. Vahel käisin nendega mängimas ja muidu külas. Neil oli raamat „Helle-Mai peab poodi“. Võisin seda lõputult lugeda. See oli vahvast tüdrukust, kes vanemate äraolekul poodi röövlite eest kaitses, keerates kõik paberrahad enesele juustesse krunnideks. Eriti vahva oli nendega talvisel ajal peitust mängida. Pugesime peitu voodi alla, riietekappi ja kuhu iganes. Vahva oli sellepärast, et nende asjad olid kõik teistmoodi kui meil taluperes. Kapi otsas oli kollane vineerist ümmargune kübarakartong. See jäi mulle nii meelde, et mõned aastad tagasi ostsin üsna suure raha eest enesele samasuguse. Seisab eriti avalikus kohas – esikus riiuli peal, õieti nagi kohal. See on kallis meenutus lapsepõlvest, sest see aeg Kivimurul jäi õige üürikeseks. <br /><br />Suri vanaisa, peagi vanaema. Jäime kolmekesi. Naabrilastega mängisime poodi. Rahaks olid lepalehed. Neile hammustasime numbrid peale. Noh, et mitu auku on. Lepalehes jäid numbrid kõige paremini näha, sarapuu leht ei sobinud. Kaup oli kivikestest, käbidest, puupulkadest, mis iganes. Riiuleid polnud, aga lett pidi olema. <br /><br />Ega seda mänguaega väga palju polnudki. Ja õigupoolest ei tahtnudki. Tahtsid ju kangesti vanemate inimeste töid teha. Onu kõrval ka puutööd. Teoreetiliselt oskasin juba enne kooli kartulikorvi punuda, hagu raiuda ja palju muudki. Vaja on neid oskusi läinud aga aastakümneid hiljem. Lapsi ei keelatud ühegi töö juurde minemast. Esimese klassi juntsuna ja enne sedagi oli minu „mänguks“ hobusega põllu äestamine ja rullimine. Onu vaatas põllupeenral senikaua pealt, kui mul asi selge. Sõnnikuveo-talgutel oli sõnnikukoorma laudast põllule „kutsimine“ ja tühja vankri lauta toomine just lastele paslik. Kõik hobused muidugi ei sobinud. Parimad hobused valiti. Viljapeksu ajal riisusid lapsed aganaid. See lõhn, mida levitas traktor, müra ja kena kollane põhk... Saime külalastega volilt lihtsalt hullata. Hullamine on ju ka mäng, eks ole! Ja kui uhke tunne oli, kui meiesuguseid töötegijaid kutsuti talgulauda sööma (ei mitte lauda närima, vaid klimbisuppi lihaga, see oli meie kandi traditsiooniline uhkem supp, mida „küladele“ pakkuda). <br /><br />Üks erakordne asi lapsepõlvest on jõukamate talude korraldatud jõulupuud, st „jõulupeod“ külalastele. Eks emmed ja issid (kel neid oli) lubati ka kaasa võtta. Mul isa polnud. Elas jah, naaberkülas üks mees, keda külatädid ikka mulle isaks kippusid ütlema. Aga meil ta eriti oodatud polnud. Onuga võttis viina ja siis arutati üsna pikalt maailma asju. Meie emaga läksime parema meelega toast ära. Ma kartsin teda, sest vintis inimene on ju vastik. Nii et olen joodiku laps, kes tehti enne sõda vanemale naisele, sest see soovis nõnda. Aga kooselu ei soovinud. No vaat' nendel küla jõulupuudel olid kõigile lastele kingitused, tõi jõuluvana. Kostüüm oli enam-vähem jäljendatud ennesõjaaegsete postkaartide pealt, aga võib-olla ka mõisast. Ei tea. Lugesime salme. Ei mäleta ühtki, aga näe lorilaul „Matsi kalendrist“ on meeles. Seal mängiti ka ringmänge. Meeles on „Me lähme rukist lõikama“ ja „Üks peremees võttis naise“. Meil oli ka jõulupuu toas, kaunistatud õunte ja vatiga, küünaldega, mis seisid hõbetatud käbidega jalgades. Aga no need klaaskuulid ja inglijuuksed, mis sõjapõgenikest linnarahva kuusel olid! Neid ei julend mitte ligidalt vaadatagi. Teiste talude kuused olid tagasihoidlikumad, „maa tõugu“. <br /><br />Ühel jõuluõhtul olime emaga Pirita nimelises talus jõulupuul. Oli käre pakane, täiskuu paistis, tähed olid taevas. Tulime emaga käsikäes lume krudisedes mööda hobuseteed (olid ka jalgrajad). Mu pisike süda oli veel hell saadud jõulukingist, ilusast talutoast, headest toitudest (Näh! Praegu veel volksatas midagi sisemuses ja nina läks tatiseks.) ja loetud jumalasõnast. Kirik oli meil kaugel. Rahvas käis jumalasõna kuulamas ühes talus, kus toimetati nn. „lugemisi“. Noh, tulime siis emaga ja ma vaatasin tähti, üks oli õige hele. Mõtlesin, et eks ta Petlema täht ole. Näe, särab meilegi sealt taevast jumala juurest. Aga kus ja kui kaugel on see Petlema linn ja Jeruusalem? Saaks seda kord teada ja näha! Ja tule taevas appi! See tolle öö unistus on läinud täide. Ma poleks seda ilma peal uskunud. Tuleb arvata, et mida soovid puhtast südamest ja patuta, täitubki. Ega ma sellel ajal veel suuremat pattu polnud teha jõudnud. Umbes samal ajal soovisin veel, et ma kasvaksin niisama pikaks kui Miilimaa Salme (oli üks tädi) ja näe kasvasingi. Mõõta pole küll saanud, sest saatus tõi mu sealtkandist ära, sest 1952. aastal suri märtsis mu ema ja augustis onu. Olin üksi majapidamisega. Onu jõudis küll kartulipaneku ajal ühe vanapiiga naiseks võtta, aga see meile elama ei tulnud. <br /><br />Vahepeal olid tehtud kolhoosid. Elu muutus hullusti. Kõik jõid „tinakast“. Ma ei tea siiamaani, mis see on. Poest toodi. Aeg oli vaene. Linnanaabrid läksid linna tagasi. Oli küüditamine. Poeröövlid. Metsavennad. Naabriperre tuli linnarahva asemele mahalastud kommunisti lesk. Mul oli kodus „töömängimist“ täie perenaise eest, sest kõik tööjõulised aeti kolhoositööle. Kõik ilus kadus. Jõulud keelati. Tulid näärid. <br />
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/EFA_I_170_130.jpg" alt="EFA_I_170_130.jpg" width="287" height="423" /></div>
<br />Üksi kodus olles mängisin vahel tikripõõsa ja aida seina vahel kodu. Laual olid tassi- ja taldrikukillud toidunõudeks. Ilusamad olid toodud rikkama talu aida tagant prahihunnikust. Pere oli kanasulgedest. Pikem tiivasulg oli isa, laiem sabasulg ema, lühemad poisid ja plikad. Suled olid ilusad ja seisid hästi püsti, kui mulla sisse torgata. Nendega sai tipa-tapa kõndida ja nende suu läbi rääkida. Üks nukk, kipspeaga, on mul ka olnud. Ja roosa vineerist nukuvanker roheliste kaunistustega. Väike vanker, nii umbes raamatusuurune. Nukk oli Malle ja ta mahtus sinna sisse. Võisin olla nii 5–6-aastane, kui see mulle linnast toodi. Meie talu sularaha allikaks oli linna kasepuude, munade ja või müümine. Onu ladus koorma peale hobusele, puges kasukasse ja läks. Kaua ta käis, ei mäleta. Tõi suhkrut, alul siiski sahhariini ja muudki. Ükskord siis mulle nuku ja vankri. Aga nii kipsist nukupea kui vineerist vanker kartsid märga. Ja mõne aasta pärast vihma käes nad hukkusidki. <br /><br /><strong>Varasema lapsepõlve mängudest</strong> veel niipalju, et ükskord tulid meile külalised, kes tõid uudiskraamina türgi ube. Väga ilusad kirjud olid. Võtsin nad oma valdusesse, vaatasin ja imetlesin. Kõige ilusama pistsin suhu ja sõin ära. Nii päris palju, ehk lapse peotäie jagu. Ja neid ube ei salli ma siiamaani. Toiduna! Kõlbavad ainult pärleid teha. Mul oli nii-nii paha. Oksendasin. Arvasin kindlasti, et suren. Ema andis „lõngaõli“. Siis raviti kõiksugu hädasid lõngaõliga (lahjendatud väävelhape). <br /><br />Ubadega on mul meeles veel üks „mäng“. Meil toalilli polnud, aga igal kevadel parajal ajal pani ema suure oa potti ja siis tuli see mul taimeks kasvatada. <br /><br />Ja veel oli mu lemmikmäng juba veebruaris, kui päike pilve tagant nina välja pistis, toas onu habemeajamispeegliga „päikesejänkut“ jooksutada. <br /><br />Seitsmeselt läksin Kernu kooli. Sain raamatukogust raamatuid laenutada. Meeldis lugeda ja joonistada. Väga ilus raamat oli „Vaat mis juhtus“ . Imearmsad kassi ja koera pildid. Tahtsin neid pilte oma joonistusplokki, aga polnud läbipaistvat paberit. Hea nõu oli paber petroolise lapiga üle nühkida. Kopeerpaberit mul oli. Nii saingi oma joonistusvihikusse karja kasse ja koeri ja palju muudki. <br /><br />Enne kooliaega ootasin kevadet, sest siis tegi onu mulle pajuvile. Puust taluloomi tegi ka. Aga rohkem mängisin kuusekäbidega lehmi ja männikäbidega lambaid. Sigu polnud, sest need olid laudas, ja kui olidki, siis kivikesed. Palju hulkusin karjamaal lehmade ja lammaste juures, mängisin suurel kivil heinamaal mahlakase lähedal. Kah talu, nagu Tammsaare lapsedki. Aga Tammsaarest polnud ma siis midagi kuulnud. Onne ehitasin muidugi ka. Meiekandi põllud olid kivised, paesed. Neid korjati kivivaredesse. Sinna sisse tegingi onne – tõstsin kive niipalju välja, kuni sain lohu, kust istudes enam välja ei paistnud. Töötasin usinasti. Haiba mõisast sai riigimõis (ma arvan nii) ja päris mõisa moodi oli tal kellatorn. Kellalöökidega teatati tööle minekust, lõunast ja õhtust – kell 9 tööle, kell 6 õhtule. Lõuna oli ka. Ja see kell kostis kaugele. Ja mina tegin oma onne kivivare sisse ka mõisa kella järgi. <br /><br /><strong>1952. aasta</strong> teisest õppeveerandist olin siis <strong>Saksi Lastekodu kasvandik</strong>. Mida me seal mängisime? Eks midagi ikka, kuigi vaba aega oli vähe. Tunnid allkorrusel koolis, peale lõunasööki tund näputööd, siis õppimine järgmiseks päevaks. Peale õhtusööki tunnike oli mängudeks. Enamasti kamandati kõik saali ja kasvatajad organiseerisid laulumänge ja tantse. Sealhulgas ka „Me lähme rukist lõikama“ ja kõik sellelaadsed. Pioneeride toas olid lauamängud, male, kabe. Ei puudunud „Reis ümber maailma“ ja „Tsirkus“. Proovisin ka. Kaarte mängida ei tohtinud, aga kellelgi olid „Musta notsu“ kaardid. Seda võis. <br /><br />Joonistasime palju pabernukke. Tuli ajakiri „Siluett“ , sealt hakkasime šnitti võtma. Säilinud on mul tolleaegsed nukuriided, aga nukk on uus, sest mu tütred kaotasid nuku kuhugi ära ja asendasid kt.-ga. <br /><br />Suvel oli mängimiseks aega rohkem. Siis oli hommikupoole töö, õhtupoole vaba aeg. Meil oli gong. Selle löökidega anti meile teada, mida teha, kelli meil ju polnud. Ega lastekodul mänguasju polnud. Mõnedele toodi kodust hüppenöör vms. Teinekord leidsime nöörijupi ise kusagilt. Hüppenööriga sai mängida hüppenöörikooli. Palle ka leidus pallikooli jaoks. Rahvastepalli ja jalgpalli jaoks oli pall lastekodu poolt. Mädamuna mängisime. Keksu ja matsu, kapsavarast, ukka-ukka, mina prii, luurekat ümber mõisa. Noamängu jaoks ei pidanud olema nuga, keegi kusagilt mingi poldi ikka leidis, mida otsapidi maasse sai lüüa. Ega me tubadesse mingeid jamasid asju ei tohtinud tuua. Peitsime õue ja parki ja trepi alla. Kivikool ja tüdrukute plaksumäng, laevade pommitamine. Tüdrukud olid kirjavahetuses teiste lastekodude tüdrukutega. Fotosid polnud, aga saata taheti pilte enesest. Siis joonistati ise peegli järgi. Poisid ja tüdrukud eriti koos ei mänginud, peale pallimängude muidugi, st. meeskonnamängude. <br /><br />Sai otsa see lastekoduaeg. Läksin Jänedale tehnikumi. Seal õppisin ära kaardimängu, aga mulle ta väga külge ei jäänud. Turakat, viit lehte ja potkitnoid vahel igavusest, aga ega igav polnud selles eas pea kunagi. <br /><br />Edasi agronoomiks, siis mehele. Lapsed said mänguasjadega üle kuhjatud, mängumaja ehitatud. Eks nad ikka mängisid (kahekesi tüdrukud, viieaastase vahega) poodi ja kooli ja kodu, posti kandsid laiali. Postkast oli õunapuu tüve sees olevas augus. Sinna viidi „kirju“. Õpetasin neile küll mõned oma nooruse mängud, näiteks Trips-traps-trull jne. <br /><br />Siis läksin pikaks ajaks algklasside õpetajaks. Seal tuli lastega üsna palju mängida, sest andsin ka kehalist kasvatust. Kirjeldan neid mänge lisalehel. Tulid lapselapsed. Nende mängudest tean vähem. Aga ehitasime tütretütrega rabasaarele onni. See on seal püsinud 20 aastat. Nüüd näitab lagunemise märke. Sinna on tehtud palju igasuguseid matku ja piknikke. Siis sain lastelastele (neid on 2 poissi, 2 tüdrukut) sahkerdada oma vana piimapuki baariletiks ja ühe furgoonauto kasti kaupluseks. Oi, nad mängisid ja sisustasid seda poodi väga tõetruult. Kõik kohvi- ja makaronipakid läksid käiku ja palju muudki. <br />
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/ERA-15291-53169-30840.jpg" alt="Pood_furgoonis" width="446" height="309" /></div>
<br />Noorima tütrepojaga ujutasime kevadeti omatehtud laevu. Nimed olid igavesed vahvad neil, aga nüüd on laevad ammu mädanenud ja nimed ununenud. <br /><br />Olin kultuurimaja direktor. Siis tuli mängida rollimänge, pulmaema näiteks. Aga ka pulmamänge. Ei meeldinud mulle. Kahemõttelised ja nilbevõitu asjad. Kasutasin rohkem tutvumismänge, kus uued sugulased said öelda, kes nad on. <br /><br />Raamatukogu juhatajana korraldasin ka rollimänge – kirjanduslikud kohtud oli väga minev kaup. Siis oli raamatuid palju, sai mitmetele laenutada ja paluda rollidesse. Siis püüdsime raamatu sisu vaidluse teel avada poolt- ja vastu-tegelaste suu läbi. <br /><br />Korraldasime lastelaagreid. Laagris armastati mängida pimesikku ja ass-ass, tagumine paar välja. Pall pidi alati kaasas olema. <br /><br />Sõltuvusse olen sattunud monopolimängust. Joonistasime ise mänguvälja, mõtlesime firmad, tegime rahad. Et lastest rahu oleks, tegin neile omaette mängu. Vanem tütar ütles ükspäev, et see peaks tal alles olema, aga „kultuurikihi“ all kusagil. <br /><br />
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/EFA_I_170_162.jpg" alt="Isetehtud_monopol" width="459" height="324" /></div>
<div style="text-align: center;">Isetehtud "Monopol"<br /><br /></div>
Arvutimänge pole ma mänginud, lihtsalt ei huvita. Hulgun selle aja parem looduses maha või teen näputööd. <br /><br />Viimase rollimänguna olen olnud vanaperenaine Vabaõhumuuseumi üritustel ja mänginud lastega vastavalt üritusele ja aegkonnale. Need on olnud rahvuslikud mängud – sulase leivakoti tõstmine, „lõnga“ kerimine pulgale, looga alt pugemine ja muu sarnane. Nuputamiseks annan „Viru värava“ kokku panna. Kui moodi läks Rubiku kuubik , õnnestus see mul Bulgaaria-reisil hankida purgi lahustuva kohvi eest kusagil kaheksakümnendatel. Aga kokku ma seda ei saanudki rohkem, kui ühe külje. Lapsed olid nutikamad. Kui hakkasid levima pusled, siis meie peres oli suurim ja järjekindlam tegija pereisa. Kui lapsed tüdinesid, sai tema lõpetada. Ta oli püsiv ja rahulik. Mina olen selleks liiga kärsitu. <br /><br />Mu tütred mängisid meelsasti nukkudega – mida suurem, seda uhkem. Mina tundsin rõõmu nende nukkudele riideid õmmeldes. Lastekodust saadud oskustega õmblesin enesele ja tüdrukutele pea kõik riided ise. Asi see siis polnud nukkudele täiuslik garderoob teha. Õmblusmasin „Singer“ oli ema vähene pärandus tütrele. See on mind elus palju aidanud ja läbi aegade minuga jäänud. Nüüd on ta vanema (50-aastane) tütre valduses. Teine ese emast on veel – heegelnõel villase lõnga jaoks. Mu kodu jäi ju minust maha, esemed ka. Vahel olen kahelnud, kas olengi oma lastele olnud hea ema. Peremudel eeskujuks mul ju puudub. Aga kõiges, mis minust on saanud, on „süüdi“ raamatud. Armastan kohutavalt lugeda ja eks loetud olukorrad annavad ajule mingi signaali toimetulemiseks. <br /><br />Nukuriietest veel. Kui kõik pisikesed plikad hakkasid Barbisid igatsema, oli meie peres parajas eas meie esimene 1982. a. sündinud tütretütar. Kusagil 5.–6. klassis sai ta oma tädilt (minu Soomes elavalt nooremalt tütrelt) kingiks Barbie. Oma hea sõbrannaga hakkasid nad sellele tillukesele nukule riideid õmblema. Elasime siis kolhoosi keskasulas kortermajas. Kõik õhtud peale kooli munserdasid nad endi käsutusse saadud „Singeriga“ ja kaltsukotiga nukuriideid. Moenäitus oli rahvamajas nende loomingust. <br /><br />Olles õpetaja, hakkasin igalt poolt ostma igasuguseid nuputamismänge. Neid on praegugi terve kotitäis alles (Vähk, nagu ma olen, on ju hoidja). Kasutasin neid tunni lõpus premeerimiseks tragimatele. Niisugune osavus ja nuputamine meeldis õpilastele väga. Üks lapsevanem tegi traadist terve hulga nn. „lahtivõtmismänge“. Sealt see kogumine alguse sai. Hiljem oli taolisi ka poest saada. Kui peaksin kõiki neid kirjeldama, istuksin kevadeni siin köögilaua taga küdeva pliidi kõrval. Aga praegu on lähenemas alles uusaastaöö. <br /><br />Meeldisid mullegi lapsepõlves peitepildid, kus tuli etteantud tegelast otsida. Esimest korda nägin sihukest vigurit kusagil 8–9-aastasena, kui pinginaabrilt sain lugemiseks mingi kirjasõna, kus tegelaseks oli vahetevahel Eesav Edvard Puuslik. Ehk olid kokkuköidetud ajakirjad? Aga mis, ei tea. Seal oli ka peitepilte. Oma tütardele hakkasin ka neid „ette söötma“. Linnast sai osta mingit Tšehhi ajakirja (mis ta nimi nüüd oligi?), seal oli lastele nurgake, kus sai numbrite järgi värvilise pildi teha ja muudki. <br /><br />Mida paganat ma siin „vahutan“. Te kogute ju mänge. Aga mina räägin kolme põlvkonna eluloo ära. Juba on kutsutud neljandat põlvkonda hoidma. Esimesed poisid (õe ja venna lapsed) saavad jaanuari alguses viieseks. Ja nende mängud minu viieaastase-mängudega võrrelda ei anna. Aga vahet on ligi 70 aastat. Noh, ütleme, et pea 100 aastat. Sajand siis, liialdustega! Relvad ei puudu kindlasti nende mänguasjakastist, igasugused autod ka mitte. Suurem jagu plastmassist. Linnalapsed. Mu kolmekümnene tütrepoeg on oma pojaga küll palju puust ja muust, koos pojaga muidugi, valmis kopsinud. Aga iseseisvalt see poiss suurt ei mängi, kui teda hoidmas käisin. <br /><br />Kui ma praegu oma märgusõnade „spikrit“ vaatan, siis loetletud mängud pole uued. Olen pea kõiki kusagil raamatutes kohanud. Kas peaksingi kirjeldusi lisama? See minu kirjatöö pole mingi uurimus, vaid meenutuste jada. Ja siingi on liiga palju vahtu ning alailma tuleb meelde, et oo-jaa, seda me mängisime ju ka. Eriti lastekodu ajast. Näe, praegugi välgatas – me pidime läbi aasta lõunati magama. Aga uni ei tulnud, kuid rääkida ei tohtinud. Siis rääkisime sõrmede keeles. Sõrmede ja näo kasutamisega moodustasime tähti ja sõnu. Kusagil olen näinud seda ka trükituna, aga siia üles joonistada ma seda ei suuda. Kes teab, ehk on mõni täht meelest läinudki. Suhtleme praegugi igal aastal augustis kaaslastega, käime võimalusel igal aastal augustis Saksi mõisa jäänustel koos. See polnud halb aeg, kui mina olen suutnud inimeseks kasvatada kaks last ja mul on kuus lapselast, neil omakorda viis last. <br /><br />Veel pole ma rääkinud anekdootidest. Lastekodus rääkisime neid üsna palju. Õhtuti enne uinumist, aga mujal ka. Kel kohta oli, kuhu minna, sai vahel koju käima. Minagi sain lahke külanõukogu sekretäri abiga kuuendas klassis olles esimest korda koju. Siis elas seal onunaine. Sekretär tuli Tallinna vastu. Tagasi tuli tulla omapäi. Mäletan veel endist Tallinna kesklinna, kui kaubamaja polnud ja bussijaam ning täika olid ja tsirkusetelk ka. Bussijaamast tuli rongijaama jõuda, Tapale sõita ja sealt jalgsi 10 km Saksi. No ja nende koduskäimistega tulid siis kaasa uued anekdoodid ja muud jutud. Eks anekdoote ole kogu aeg räägitud. See on ju ka mäng, ajaviide. Nagu mõistatusedki. Neid me küsisime ka. Ja laulud. Suuremad tüdrukud laulsid alatasa. Ja vene keeles veel. Mina laulda ei osanud, aga sõnad jäid hästi meelde. Luule meeldib mulle tänapäevani. Olin siis kodus nii umbes teise klassi lapsena varakevadisel ajal mänginud lauljat ja rõkanud nii, et küla kajas. Istunud pinumaal haovirna otsas, et kaugemale kostaks. Kahjuks valel viisil. Endised „külatüdrukud“ tuletavad seda vahel meelde. Ise ei jaganud ma sellest ööd ega mütsi. Teist korda tuli kange lauluisu peale lastekodus nii umbes 6. klassis. Sain raamatukogust lauliku, läksin üksinda alla õppimisklassi ja kukkusin järjest laule läbi võtma. Õnneks mitte nii kõvasti. „Me laiuval Volgal…“ ja mis nad siis kõik olid. Raadiot me kuulasime läbi häälekõvendaja, telekas tuli punanurka palju hiljem. Esimest imeasja, pildiga raadiot käisime kogu lastekoduga vaatamas Moe piiritustehases. See on poolel Tapa teel. No aga seda minu laululugu kuulis ikkagi läbi ukse minu armas rühmakasvataja ja edaspidi pole laul minust välja kippunud. Mees oli mul aga külapillimees, akordioniga. Vajadusel häälestas klaverigi. <br /><br />Siis sõnamängud. „Mina ka“ näiteks. See vana tuntud lugu, et meelitasid kellegi midagi ebameeldivat tegema, et kõik naerda saaks. Seaga koos künast sööma jne. „Vanaisa vanad püksid“, kus vastad ainult küsimise peale ühe lause, mis enne kokku lepitud. Vastaja naerda ei tohi. Või siis „lõputa lugu“: „Too vett.“ – “Millega?“ Jne. Oli meilgi kõigil peas: kell üks – muna küps, kell kaks – karnaps jne. <br /><br />Bi-keel oli tüdrukute värk, poisid seda eriti ei kasutanud. Seda teab vist iga naisterahvas. Või kas noored teavadki, neil ju arvutikeel, mida meievanused ei mõista. Lisada tuleb siis bi-silp (kui seda kirjatükki peaks keegi lugema nii umbes 100 aasta pärast): „Sibina läbihed koobili – Sina lähed kooli“. <br /><br />Nimede lugemisi narrimiseks kasutasime meiegi. Võtan näiteks enese nime: <br />„Age aa apataa <br />averiku assist kuku <br />assi ja assi.“ <br /><br />Püüdsime teha ühe-tähe-salme – kõik sõnad algasid ühe tähega. Tuntuim oli: „Pisike punase peaga poiss palus: „Pai papa, pane pisikesele punasele paadile purpurpunased purjed peale!“ Pai papa pani pisikesele punasele paadile purpurpunased purjed peale. Pisike punase peaga poiss purjetas punase paadiga.“ Võtsime teisi tähti ka algusesse ja proovisime lugu teha. Kellel kõige rohkem sõnu ja mõte ka enam-vähem olemas, oli võitja. <br /><br />Liisulugemisel kasutasin rohkem salmi punaste pükstega politseist, sest see tundus naljakas. <br />„Punaste pükstega politsei <br />ütles mulle „idi domoi“. <br />Mina ei mõistnud seda keelt, <br />pöörasin selja, näitasin keelt.“ <br />Keelt läks mängust välja. <br /><br />Tuntud Inglismaa võtme katkimurdmise lugu oli ka sagedasem. <br />„Inglismaa oli lukku pandud, <br />luku võti katki murtud. <br />Mitu seppa seda parandavad, <br />seda ütled sina, vana tatinina!“ <br />7 või 8 või 11. Tatinina ütleb numbri ja alates tatininast loetuna saadab mängujuht vastava numbri saanu minema. <br /><br />Pandilunastamismänge mängisime vähe. Ei tule enam naljakaid lunastamisi meelde ka. Kui ehk „ninaga lund tuua“. Loll, kes oma ninaga tõi, tuli tuua kinganinaga. Hanekstõmbamisi sai ka kasutada ainult ühe korra, varsti teadsid tulemust kõik. Sügisel enne kooli, kui väikelastekodudest uued lapsed tulid, siis neile sai küll pakutud et pane hobune jooma, st. pista oma sõrm pakkuja ristiasetatud mõlema käe esimeste sõrmede vahele tekkinud pilusse. Sai siis pisikese rumalukese sõrme pöidlaküünega surutud ja oma sõrmed tugevasti koos hoitud. <br /><br />Poisid muidugi näitasid neile Riia linna. Küsisid: „Kas Riia linna tahad näha?“ – „Jaa.“ Läksid siis vastajale selja taha, asetasid oma pihupesad vastaja kõrvadele, sõrmeotsad ülespoole, ja tõstsid vastaja nii kõrgele kui ulatasid. Kasvuvahe oli oluline. Ei olnud uustulnukate sisseelamine meilgi kerge. Liiga raske ka mitte. <br /><br />Üldiselt olime üsna sõbralikud. Aga eks ikka noriti, pandi hüüdnimesid. Urmas Vaino (lugupeetud saatejuhi) vanaema oli meil kasvatajaks. Tema ema omakorda pesupesijaks. Pesi kõik meie 70 lapse voodilinad ja pesud üksinda ära. Ilma igasuguse pesumasinata. Ainus abivahend oli pesukompressor – pika varre otsa asetatud potikaanetaoline aukudega asi. Sellega luristas põranda sisse valatud pesuköögi vannis pesu läbi. Torude kohal kuivatas ja pesurulliga „triikis“ suuremaid asju. Pisemate jaoks oli triikraud. Käisime tal abiks. Või kus me abiks ei käinud? Igal pool, abimajandis lehmi lüpsmas ja suveti karjas ka. Aga pesurulli suurte kividega meeldis meile kangesti lükata. Ikka „sulle-mulle, sulle-mulle!“ <br /><br />Aga kasvataja Vaino oli üsna kuri. Temalt võisid sakkida saada asja eest või asjata. Õnneks ei olnud ta minu rühma kasvataja. Meie rühma kasvataja oli hea, ilus ja noor Astrit Oksmaa. <br /><br />Pika elu jooksul on tõesti palju tulnud mängudega kokku puutuda. Ju ma siis olen sihuke lapsemeelne. Elu ongi mäng. Kõike võib võtta mänguna, olla pisiasjade üle rõõmus ja õnnelik. Ega muud seepärast mööda külgi maha jookse. <br /><br />Ei ole ma rääkinud suurtest kolhoosipidudest, kus ka mängiti. Tunti end lapsena. Suvised külvilõpupeod kusagil roheluses, kus auras supikatel ja käisid „murumängud“. Pruuliti tubli laar õlut. Noored mehed „viskasid leiba ahju“, „kaalusid soola“, „tõstsid aastast leivakotti“, „maadlesid mustlast“, „tegid kahurit“. Sirge palk aeti püsti, sinna tippu viinapudel. Aga paar meetrit enne tippu määriti palk õliga. Nii oli raskem ronida. Köievedu ja sangpommitõstmine. Telgid olid üles seatud, kes lühikeseks suveööks koju minna ei viitsinud, pikutas telgis. Puhvet töötas öö läbi furgoonauto kastis. Ehitusbrigaad tegi poeplatsile tantsupõranda. Ööbikud laulsid kõrvalolevas võsas. Paar-kolm aastat oli pidu ühes kohas, siis valiti uus paik. Aga see oleks juba omaette teema, nagu ka pulmamängudki. <br /><br />Tegin mängukirjelduste nimekirja, allpool kirjeldan mõnda huvitavamat ehk. Mädamuna, keks, mats, kapsavaras, ukka-ukka mina prii, laevade pommitamine, trips-traps-trull, tüdrukute käteplaksumäng ja veel mõned on läbi aegade enam-vähem muutumatud, kui ehk väikeste variatsioonidega. <br /><br />Et asi vähe selgem oleks, lisan mõned aastaarvud ja kohad. Kuni 1952. a. novembrini olin Harjumaal Kernu külanõukogus Kustja külas Kivimuru talus. Sealt edasi kuni 7. kl. lõpetamiseni 1955. a. kevadel Tapa rajoonis Saksi lastekodus. 1955. a. sügisel vabatahtlikult-sunniviisil läksin Jäneda Põllumajandustehnikumi Tapa rajoonis. Õppisin agronoomiks. Mina tahtsin Tallinna Kergetööstustehnikumi, kasvõi mõnda tööstuskooli õmblejaks. Ei lastud – Jäneda oma rajoonis ja hea ligi silma peal hoida. Jäin edasi lastekodu arvele. Lõpetasin selle 1959. aastal. Tulin tööle (suunati muidugi) Tapa rajooni Arengu kolhoosi, st. Albu kanti. Ja siis jäingi. Kõrgemat haridust pole, aga Jäneda haridus on nii hea, et kõlbas põllumehi kamandada, kultuurimaja juhatada, koolis lapsi õpetada, raamatukogu hoida. Aga kirjandust õpetas meile kirjanik Veera Saar, Arnold Rüütel ja veel mõned kuulsamad vennikesed on ka seal haridust saamas käinud. Olen kõigega rahul. Jäneda on siiski põrgulikult ilus koht. Ja lapsest inimeseks saamiseks parim paik. <br /><br /><strong>Luurekas</strong> <br />Sõjamäng põhimõtteliselt. Mängiti suure hoone ümber, lastekodus siis mõisa ümber. See maja sobis suurepäraselt, sest nii ees, taga kui lõunapoolses otsas olid mõnusad väljaehitised. Ühestki uksest sisse minna varjumiseks ei tohtinud. Võistkonnad olid väikesed – 2-3 last. Oli kapten. Mõlemad võistkonnad valisid maja teineteisele hästinähtaval küljel majanurga, kus siis võistkond oli rivis, kaptenitel käsi tõstetud. Mõlema kapteni käelangetamise peale oli mäng alustatud. Nüüd asuti luurele, et vastaseid maha lasta. Lask toimus ettesirutatud käega ohvrile osutades ja öeldes: „Põmm, Anu!“ või „Põmm, Anti!“ Piisas vastase nägemisest ükskõik kui kaugelt. Peitumine pidi olema maja lähiümbruses. Liikumine võis olla kas vaenlasele vastu või ka seljataha hiilides. Mõte oli varjata ennast ja tabada vastast. Mingeid vahendeid käes ei pidanud olema. Mõnikord haarati pulk pihku revolvriks. Mu oma lapsed sõpradega ja Albu kooli lapsed sellest eriti huvitatudvõi vaimustatud ei olnud, aga siiski mängiti. Nähtavasti polnud nii sobivat hoonet kui Saksi mõis. <br /><br /><strong>Pallikool</strong> <br />Oli vaja siledat seina ja pisikest mõnusat palli, mis hästi põrkaks. Maa seina ees pidi olema sile. Saksis meil selleks eriti palju kohti polnud. Sobis põhjapoolne mõisa ots, sest sealt läks laiem tee läbi. Parim paik oli majaesine veranda plaatpõrandaga. Seina oli seal vähe – kolmest küljest aknad. Kuna mäng ei vaja tugevaid viskeid, siis vahetevahel õnnestus seda paika kasutada, kuni mõnele vahele jäid ja ära aeti. Osavõtjaid vähe: 2–4. Kordamööda apsuni. Visked: joone tagant lihtsalt vastu seina, maas põrgatamisega vastu seina, seinalt mahakukkumisega kinni püüda, plaks teha ja siis püüda, kaks plaksu ja püüda, üks plaks ees ja teine taga ning püüda, viuhti! ringi pöörata ning püüda, ringi pöörata, plaks ning püüda, plaks ülestõstetud parema põlve alt, sama vasaku põlve alt, siis mõlema alt ja püüda. Alguses tehti kõik läbi kolm korda, siis kaks ja lõpuks üks keerd. Levis ka Albu koolis. <br /><br /><strong>Noamäng ehk maa mõõtmine</strong> <br />Rohkem lastekodupoiste seas kasutatud. 2–3 poissi leidsid kusagilt pehme, tallatud rohuta platsi. Kellelgi oli nuga või polt. Tõmmati suvaline ring nii 1,5–2,5 m läbimõõduga. Loositi järjekord. Maa tuli jaotada enne pooleks. Kolmeks oli raske jaotada, seepärast mängiti enamasti paarikaupa. Valiti maa. Esimene asus oma maale ja viskas noa vastase maale maa sisse püsti. Kui püsti ei jäänud, läks viskekord vastasele. Kui jäi, sai viskaja enesele tüki vastase maast. Ta pidi ühendama noaaugu koha oma maaga vastase piiri ühendades. Vana piir kustutati jalaga. Uus piir oli sopiline ja läbis noaaugu kohta. Nüüd viskas vastane, asudes jalgadega (või jalaga) oma maal ja nähvas tükikese naabri maast. Mäng kestis, kuni üks võistlejaist ei mahtunud viske sooritamiseks oma maal seisma. Albus ei mängitud. <br /><br /><strong>Kivikool</strong> <br />Tüdrukud mängisid. Oli vaja 5 parajat, mitte liiga lamedat kivikest ja osavaid käsi. Kive püüti haarata maast ja kasutati kivide maandumist käeseljale. Variante palju, kuid meil oli lemmikuks niisugune. 5 kivi poetati sõrmede vahelt nt. lauale. Valiti üks sobiv kivi viiest, visati õhku ja püüti maast haarata üks kivi ning õhust tulev kivi kinni püüda. Esialgu üks korraga, siis kaks, siis kolm, lõpuks kõik neli. Järgneb kahe kivi üles viskamine ja ülejäänute püüdmine, siis kolme. Sama järjestus, aga püüda tuli mitte pihuga, vaid käeseljaga. Kes apsu tegi, alustas otsast peale. Kivimänge mängisid ka Albu lapsed meelsasti. <br /><br /><strong>Hüppenöörikool</strong> <br />Seltskond kogunes, otsustati järjekord. Hüppamisviisid olid kindlad. Hüpati apsuni. Jätkati poolelijäänud kohast. Kõik võisid hüpati läbi 10 korda, või ka 5. Nii nagu kokku oli lepitud. Alustati koosjalu, siis vasak jalg ees, parem jalg ees, paremal jalal, vasakul jalal, enne hüpet käed risti. Kõik see kordus nii, et nööri keerati selja poolt, s.o. hüpati selg ees. Mõnikord võisteldi ühe hüppeviisiga kõige rohkem kordi saava võidu nimel. Vahel seoti kaks nööri kokku. Üks tüdruk asus ühte ja teine teise nööri otsa. Nööri keerutati ja hüppaja hüppas kordade peale. Näiteks pidi jõudma sajani. Aps katkestas, asus järgmine. Jätkati pooleli jäänud numbrit. Lastekodu tüdrukute meelistegevus. <br /><br /><strong>Trepikool</strong> <br />Lastekodu ees oli mitmeosaline õuetrepp. Trepiservad olid laiad, libedad. Kes kooli mängida ei tahtnud, lasksid servadel „pepuliugu“. Siis olid väiksemad poisid ja tüdrukud koos mängimas. Valiti mängujuht. Mängima sai niipalju, kui mahtus alumisele astmele istuma. Mängujuht peitis selja taha käed ja küsis mängijaile ettesirutatud rusikas käsi ulatades: „Kumbas käes on kivi?“ Õigesti vastanu sai järgmisesse klassi. Edaspidi tuli „õpetajal“ kõndida trepil üles-alla, et kõiki klasse küsitleda. Vahel lihtsustati, ei küsitud midagi, lihtsalt ulatati ettesirutatud käed ja vastaja lõi kerge plaksu õpetaja käe pihta. „Istumajääjad“ väljendasid vigurdades oma pahameelt tugevama löögiga või ei vastanud kohe, vaid viivitasid, teeseldes mõtlemist jne. Ka Albu koolis on mõisa ees pikk trepp. Õpetasin oma lastele sealgi vahetundi või muidu ooteaega sama mänguga täitma. Sinna kõrvale tuli kummikeks, mida meie lastekodus veel ei tundnud.
<strong>II osa</strong> <br /><br />Neid „harilikke“ lastega mängitavaid mänge on ju nii palju. Koolis töötades sai neid ju igal moel kasutatud. Küll kehalise tundides, matkates jne. Enamasti meeldis mulle käigu pealt välja mõelda sündmustik ja siis see siduda teatud sobiva tegevusega. Stsenaarium siis. Näiteks nii: läksime metsateed pidi (lapsed tõstavad käed kõrgemale ja madalamale, ise paigal sammudes – puud on ju kõrged okaspuud ja madalamad lehtpuud ning võsa). Siis märkame hiirekest. Piiksume ja laseme kummargile, et hiirt vaadata. Mitu korda kohe. Siis kohkume, sest näeme suurt kollast kassi. No ja siitpeale mängime kassi ja hiirt jne. Läksin kooli 1976. aastal. Sealtpeale siis olin õpilastega algklassidest ehk 15 aastat või nii. Edasi tegelesin tööõpetusega. Aga neid koolis kasutatud mänge pole mõtet loetleda ja kirjeldada, sest need olid igal pool ühesugused: rahvastepall, mats variantidega, hobune (nöör ümber „hobuse“ õlgade ja kaela tagant läbi, ohjad paarilise pihus) jne. Ja veel – rahvuse-küsimust pole seal, kus mina olen elanud-olnud kunagi tekkinud, sest meil pole paduvenelasi elanud. Pikk ja lohisev sissejuhatus, mis andis aga tõuke, et hakkasin üldse seda lugu sünnitama, oli 9. jaanuari „Maaleht“ ja sealne „Piibujutt“. Muidu ma arvasin, et olgu, ei kirjuta midagi. Kõik ju teada-tuntud mängud, harvematest asjadest sai mõnda juba eelmises kirjatükis kirjeldatud ka. Aga seda „Maalehe“ tükki lugedes plahvatas, et jaah! Meie lapsed on ju ka tööd mänginud, täiskasvanuid matkinud ja sealjuures ikka tõepoolest tegelikku tööd teinud, raha saanud. Sellest kirjutangi. Lapsed mängisid selles loos padjaga seatapmist. Padi puru, voodi märg, pahandust palju. Lapsed 6-aastased, aasta ehk 1953. Pahandus suur, keretäis soolas. „Keretäiest jäid lapsed seekord ilma, sest ema arvas, et kui lapsed tööd mängisid, siis peavad neist ka tööinimesed saama.“ Siinkohal tahaksin rääkida 1976. aastal loodud „Tammsaare Suvemalevast“ ehk „Vargamäe Suvemalevast“. Rahvas kutsus meid ka kaalikamalevaks, kaalikakrattideks. Mina töötasin selles 16 aastat. Parimatel aastatel oli meil lapsi üle 80. Linnasugulased toodi ka maale tööle. Elati kodudes. Lõunasöök kolhoosi sööklast. Tööd 4 tundi päevas. Pealelõunasel ajal vastavalt ilmastikule ujuma, matkama jne. Alustasime juuni alguses, lõpetasime juuli keskel. Selle aja oli buss meie käsutuses – viis kaugematele põldudele, ekskursioonidele. Oli ühtne vorm (mütsid, T-särgid vm.), embleem, tunnuslause, aukirjad (millele maleva lõppedes märgiti iga lapse poolt rohitud kilomeetrid). Vanusepiiri polnud, suuremad käisid abiks heinatöödel ja võsa raiumas, väiksemad, kes veel kõblast hoida ei suutnud, kandsid mannerguga vagusid pidi vett joogiks. Lõpuekskursioonidel käisime kaugemal – Karjala, Leningrad, Läti, Leedu. Väiksemad lähemal. Lõpulaager oli Matsi rannas Pärnumaal. Lapsed said palka. See töö oli ju vastik ja raske. Vaod pikad (ükskord mäletan – 700 m). Aga üksteise õlul ja kambavaimuga sai hakkama. Et töö pole meelakkumine, selle maitse said suhu kõik. Ja selle ka, et tubli töö väärib tunnustust. Meie malevas olnud on praegu juba vanaisad-vanaemad, emad-isad! Kiidavad malevat ja kurvastavad, et nende lastel pole seesugune asi võimalik. Kuigi jah, mingi puhkelaager paar aastat on juba olnud. Ega siis sellel „õudsel nõukaajal“ polnud ju inimesed ainult halvad. Me mõtlesime välja ja soovisime ainult head. Lapsed on alati tahtnud teha tegevusi, mida täiskasvanud nende lähiümbruses teevad. Mina „tegin“ mõningaid kohalikke ajalehti. Minu tänaseks 26-seks saanud Triinu hakkas ka „ajalehetoimetajaks“. Viis neid meie küla rahvale koju. Tõsi, rahvast pole meie külas palju. Koos täditütrega tegid ka „Kodulehte“. Triinu on minu lapselaps. Minu oma tütred pole kunagi lasteaias käinud. Olin kodus ja maksin kui tööpõlgur kõrgendatud põllumajandusmaksu oma 0,6 ha aiamaa eest sinnamaani, kui vanem tütar läks kooli ja mina tööle rahvamajja. Siis kolisime perega ka korrusmajja, sest muidu oleks kool kaugele jäänud. Mare oli 7, Lea 5-aastane. Asula oli puude vahele metsatukka ehitatud Männi, vähem kui kilomeeter eemal koolist, töökojast, sidest, arstist kontorist, teenindusest. Suuri maju tuli üha juurde ehitada. Meie maja oli kolimise ajal kolmas. Kolhoosi lõppedes oli neid 10, osa kolmekorruselised. Lisaks veel ühepereelamus, kus veetis oma lapsepõlve ka suusakuulsuseks kasvanud Jaak Mae. See oli üks ilusamaid kolhoosi keskasulaid. Lapsi oli palju. Mängimiseks olid õuedes ronimisredelid ja liivakastid. Majaelanikud hoolitsesid oma õuede eest, koristasid, paigutasid pinke, istutasid lilli. Laste meeliskoht oli liivakast. Seal siis mängiti traktoriste, autojuhte, ehitajaid, keda aga lähikonnast teati. Ja nimeliselt ikka tuttavaid. Jaagu ema on rääkinud, et vahel ei tahetud väikest Jaaku mängima võtta, öeldud, et mis Valdvee, Kalju sa oled, kui ei oska 150-ne häältki teha. See oli üks võimsam traktor tol ajal. Hiljem tulid KAMAZ-autode ja K-700 juhid meie liivakastidesse. Ja ikka nimelised. Talveti ehitasid lapsed ise lumelinna. Oli vist kusagil 80-ndate alguses, kui nende kamp sai kass-Arturi käpajäljega aukirja tubli lumelinna eest. Meie maja taha tegime mitmel talvel liuvälja. Pisikene ta oli ja öösiti tuli teda kasta. Lumelinna tuli ka aidata ja juhendada. Kõik niisugused ehitised olid korteriakendest nähtavad. See distsiplineeris lapsi ja õnnetuse korral keegi ikka nägi ja läks appi. Ahistamise mõte oli sellel ajal õnneks tundmatu ja keelata võis ka võõraid lapsi, mitte ainult omi. Ühel aastal tehti uudismaad suurema metsaga alale. Sealt saime teha tasuta palju küttepuid. Lea (praegu 45) sõpradega ja muidugi täiskasvanute abiga ehitas puuriitade sisse elamise. Mitmetoalise. Põhisissepääs oli katuse kaudu luugist. Väikese redeliga ronisid. Kuna puuriidad olid õuetee lähedal, võis nii mõnigi mööduja kuulda kõnelevat puuriita. Päris kõiki sinna ei lubatud, Jaak igatahes oli lubatute hulgas. Vahepeal tuli lastele peale kõnepidamise maania. Tehti õue sinnasamasse puuriitade kõrvale nn. koosolekuruum, st. pingid ja kõnepult. Eks siis oli kolhoosi üldkoosolek (kui kuulajaid rohkem oli) või juhatuse koosolek või parteikoosolek. Aga puldis nad käisid ja kõnesid pidasid. Niisuguseid, et naera surnuks. Puuriidamaja pidas vastu mitu aastat. Proovisin hiljem lastelastele Alttoa talus samasugust puuriidamaja „pähe määrida“. Läks küll asjaks, aitasid laduda jne, aga sissepääsuks oli ukseava. Lapselastega on meil olnud üldse teistsugused mängud, kui ehk siia kirja panna sobiks. Mõni asi kestab siiani, ehkki laps sai 15. 01. 2013 20-aastaseks. 2004. aastal lõime Jüriga koos Alttoa armee. Need samblapead tuli välja mõelda puuistikute kaitseks. Et lumelükkamise ja muude töödega nad ohvriks ei langeks. Paned kepi püsti, keegi ei arva sellest midagi. Suud neil küll pole, sest rääkida nad midagi ei tohi, küll aga näha. Suu (liudikseenest) on ainult kaptenil, et käske jagada. Veebruaris 2004 oli neil esimene lahing. Talu noorkari pääses lahti ja muidugi tuli samblapäid puskima (armees oli ~30 sõdurit). Oli 2 surnut ja 5 haavatut. Neid „sõdureid“ kasutan siiamaani, aga nüüd ei aita 20-aastane Jüri neid teha ega neist lugusid rääkida. Jüri oli üldse kange luguderääkija. Kord küsis ta, et mis siis saab, kui looduses hulkudes tuleb häda peale, aga paberit pole. Noh, et võta midagi, mis juhtub käeulatuses olema. Aga, kui on ainult kõrvenõges? Eks pühi, kui heaks arvad! Jüri sai sellest nalja kauaks ajaks. Saab teda siiani vahel aasitud selle märgusõnaga. Koos Jüriga pidasime botaanikaaeda. Mitmel suvel tõime sissesõidutee äärde lattaia alla ümbritsevast loodusest taimi kasvama. Panime pulgad nimedega juurde. Oli meil neid lõpuks üle 70. Eneselgi oli huvitav jälgida taimede elu. Jüri tegi taimede nimekirja pulkade järgi. Ta võis siis lõpetada ehk 1. klassi. Püsivamad isendid on seal praegugi alles (vorstirohi, soolikarohi, rakvere raibe jm.), ainult et aed on ammu ära mädanenud. Kui Triinu hakkas Albus koolis käima, oli tal bussi peale minna 3 km. Käisime tal Jüriga vastas. Ta ei tahtnud läbi metsa üksinda tulla. Jürile meeldis kangesti „lumeingleid“ teha. Et selili lumme, liigutas jalgu ja käsi – saigi ingel. Ainult püsti pidi aitama vanaema. Eks neid on kõik lapsed teinud. Jüriga käisime palju aastaid lihavõttepühade ajal esimesel kevadmatkal Hallikivi rabas suure halli rabakivi pealt munaveeretamise võistlust pidamas. Võitja sai teise munad enesele. Kivi on meilt rohkem kui 5 km eemal. No ühesõnaga, piknik halli kivi juures Hallikivi rabas. Kui Jüri läks Jõgevale kooli, sai see nali otsa. Triinuga (praegu 26) ehitasime rabasaarele onni, vist oli see 2005 või varem. See kestab siiamaani. Mihkliga (praegu 30) käisime palju looduses matkamas. Raskeid radu ja kraavikaldaid pidi. Vahel mina väsisin ja toetusin tema õlale. Ta ütles siis, et vanaema, sa oled nagu Tuiamämm. Sillega (praegu 32) õmblesime siis palju. Olen sellest juba kirjutanud. Mihklil ja Sillel on 5-aastased poisid, Sillel veel kolmene Pärtel. Omaette mängud on täpselt samasugused koolimängud ja isikute mängimine. Nii on ikka, et mida vanemad ees teevad tegelikus elus, seda lapsed mängivad. Kui joodikud, siis mängivad joomist jne. Lööklausena käib veel praegugi kusagilt kuuekümnendate lõpust: „Mehed me oleme, võtma me peame,“ kui on tarvis juua midagi ebameeldivat. Mõned nii 5–6 kl. poisid olid mänginud vanas viljakuivatis meeste viinavõtmist pärisviinaga. Üks autojuht juhtus kuulma. Vahel aga juhtub, et vanad muutuvad lasteks ja mängivad hea meelega lastemänge. Üks juhus, kui tulin alles siiakanti tööle 1960. a. veebruaris, tulid maipühad. Kolhoosinoored (need vähesed, kes polnud linna pagenud) ehitasid metsaserva suure kiige. Ega neid maipeole tulijaid vähe polnudki ja noored polnud nad kaugeltki kõik. Tuntud puskarimeistril oli 5-liitrine piimanõu metsakohinaga kaasas. Kõik see rahvas, nii noored kui vanad mängisid „Ass, ass, tagumine paar välja“. Pimenes. Hakkas lund sadama. See mängimine on mulle väga hea mälestusena ajusse talletatud. Või teine juhus. Olime kusagil 1966–67 lõpetanud Mõnuveres kolhoosi kartulivõtu. Tegime naabertalus pisukese peolaua. Ja siis ülemeelikutena hakkasime mängima „Tibu, tibu, ära näita“. Säästan lugejat ja lõpetan. Valgeneb. Sajab vaikset lund. Eile õhtul oli vapustavalt ilus täiskuuöö. Härmatis säras okstel. Selge sinine taevas, valges härmas kased. Üks õige eestlase kirik on loodus. Võid seal pihtida ja paluda, tänada silmad taeva poole. Kõva häälega nutta või naerda. Aga see on niisuguste maakate privileeg, kel arvutitki pole. Linnas on ju taevas alati roosa, olen seda kogenud. Soovin teile, kes te selle loo läbi lugeda jõudsite, selget sinist taevast, talvel valget lund, suvel rohelist loodust, kevadel esimeste sinilillede ootust ja sügisel õunu oma õunapuu otsast. Olge tublid ja terved!
Täisviide
EFA I 170, 70/162 < Hageri, Haiba k. < Järva-Madise, Mõnuvere k., Alttoa t. – Age-Li Liivak, snd. 1941. a. (2013).
Maakond
Harjumaa
Järvamaa
Kihelkond
Hageri
Järva-Madise
Koguja
Age-Li Liivak
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1940.-1980. aastad
Koguja sünniaeg
1941
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Age-Li, snd. 1941. a. Harjumaal
alevik
Harjumaa
Järvamaa
korter
küla
talu
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Pandikorjaja küsib mängijailt, mida N. (nimi) peab tegema pandilunastamiseks. Teised siis otsustavad. Kui kästakse teda minna „ahju vaderiks paluma“, siis peab ta minema ahju juurde ja ütlema: „Pai ahi, tule mulle vaderiks!“ Pandilunastaja küsib: „Mis sul on, poeg või tütar?“ Selle peale vastab siis pandilunastaja, nagu ise heaks arvab, kas poeg või tütar. Siis küsib pandikorjaja: „Mis nimi?“ Selle peale ütleb pandilunastaja ühe mängija nime, ükskõik missuguse. See, kelle nime ta ütles, peab siis ise ahju juurde tulema ja jälle hakkama otsast peale samade sõnadega, mis esimenegi, ja nii läheb mäng edasi. Nii võivad käia läbi kõik mängijad. Kui aga seda pandilunastamise viisi enam ei taheta, siis öeldakse poja või tütre nimi niisugune, millist mängijatel ei ole, kas või koera nimi. Öeldakse ka: „Must kukk“ jne.
Täisviide
ERA II 90, 203/4 (1) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Lisette Laube, s. 1897 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide
Koguja
Helene Neumann
Esitaja
Lisette Laube
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ahju vaderiks palumine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 203/4 (1)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide
ahjupalumine
dialoog
Järvamaa
pandimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kõik istuvad ringis. Üks ütleb: „Ma sõidan Ameerikasse.“ Teine küsib: „Millega?“ See peab vaatama vasakpoolset paarimeest. Kui tal on pikad juuksed või ükskõik, mis omadus, siis ta peab ütlema niisuguse asja või omaduse, mis on vasakpoolsel mängijal.
Täisviide
ERA II 89, 430 (37) < Peetri khk., Esna v., Küti as., Saare t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane < Hilda Reesev, s. 1906 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Peetri
Koguja
Ilse Nääga
Esitaja
Hilda Reesev
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ameerikasse sõit
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 430 (37)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Peetri
dialoog
Järvamaa
sõnamäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Ämmamängu saab hulgana mängida. Esiteks otsib iga mängija endale kepi ja siis seisavad kõik reas, hoides kõik teist kepiotsa käes ja teist kepiotsa saapa nina peal. Ja siis visatakse kepp jalaga enesest eemale. Kes kõige ligemale viskab, jääb ämma-ajajaks. Igale mängijale tehakse maa sisse auk ja ämma-ajajale tehakse auk mängijate keskele ja ka kõikidest suurem. Siis hakatakse palli ämma auku ajama, kuid ämma-ajaja ei lase mitte ämma auku ajada. Kui teised võtavad oma kepid aukudest välja ja hakkavad ämma auku palli ajama, peab ämma-ajaja kärmas olema. Kui näeb, et ükski auk tühi on, peab ta ruttu kepi sinna auku panema ja kes nüüd ilma auguta jääb, on ämma-ajaja.
Täisviide
ERA II 89, 224 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane < Pauline Kokk, s. 1896 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
Ilse Kokk
Esitaja
Pauline Kokk
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ämmamäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 224 (8)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Järva-Madise
ämmamäng/muna aukuajamine
Järvamaa
liisuvõtmine
osavusmäng
pallimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijaid võib olla kaunis palju, kõigil on kepid käes ning „ämm“ on kas pall või kartul. Mängijad teevad ringis endale väikesed augud maa sisse ning üks mängija teeb augu keskele. Kõik asetavad kepiotsad aukudesse ning ringisolija lööb oma kepiga ämma kellegi augu suunas. Nüüd katsuvad kõik ämma keskele auku ajada, seesolija püüab seda takistada. See, kes ämma kõige enne keskele auku saab, see on võitja. Ning see läheb ise siis kaitsma keskel olevat auku.
Täisviide
ERA II 89, 575/6 (14) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Koeru
Koguja
Helmi Roosi
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ämmamäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 575/6 (14)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Koeru
ämmamäng/muna aukuajamine
Järvamaa
osavusmäng
pallimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kõik mängijad peale ühe istuvad. See üks seisab teiste ees ja räägib kogu aeg: „Ants, puhu tuli ära, Ants, puhu tuli ära!“ jne.
Kõik teised mängijad peavad hoolega tema öeldud sõnu järele kordama. See eesrääkija võib aga mõne sõna või silbi peale peatuma jääda ja sel puhul peavad teised ka samal kohal peatuma. Kes seda ei tee, peab andma panti.
Täisviide
ERA II 90, 149 (18) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide l
Koguja
Helene Neumann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Ants, puhu tuli ära!
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 149 (17)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide l
Järvamaa
pandimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Mängisime sõbrannaga "daamesid" ja "tegime suitsu". Suitsuks olid parajateks juppideks murtud makaronid, mis mina panin vanaemalt saadud eestiaegsesse maniküürikarpi. Karp ise oli rohelise plüüsiga ja veidi kulunud välimusega. Maniküürivahendid kui mittevajalikud viskasin minema, oluline oli karp ise. Tegime suitsu ja ajasime peent juttu, mõnikord ka "vene" keeles. Kuna makaron läks suus pehmeks, siis hammustasime/sõime otsa ära ja nii sai varsti suits otsa ning võtsime uue. Tegime endile võilillest pikad juuksed. Pika varrega võilillel lõhestasime varre neljaks, siis läks natukeseks vette, kus need mõnusalt lokki tõmbusid ja siis toppisime need juuksed mütsi või räti alla. Hea tunne oli seljal lokke raputada. Kurereha kroonlehed kleepisime süljega küüntele - jälle peened daamid.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Daamede mäng
Järvamaa
kujutlusmäng/loovmäng
taimedega mängimine
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/4a274bf2fc7a6857f031fe78839ec640.jpg
9fdb8fcef6bb09840dc1f005a4ea9e5a
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks mängijatest on perenaine, teine rebane ja ülejäänud on haned. Mullale joonistatakse järgmine mängu plaan .
Nüüd perenaine hüüab teisest mänguvälja otsast: „Haned, haned, tulge koju!“
Haned vastavad: „Ei saa, rebane on ees!“
Nüüd hüüab perenaine uuesti: „Tulge ruttu!“
Seepeale hakkavad haned jooksma perenaise juurde. Rebane püüab aga tee peal mõne kinni ning viib ta oma koopasse. Kui järgmine kord haned jälle jooksevad, aitab ka see rebase poolt kinni püütud mängija rebasel hanesid püüda.
Nii mängitakse seni, kuni mängijad seda ise tahavad.
Täisviide
ERA II 90, 287/8 (32) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Türi
Koguja
Felix Org
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Haned, haned, tulge koju
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 287/8 (32)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Türi
Järvamaa
jooksumäng
joonis
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Härja jootmisel paneb üks inimene sõrmed risti. Kui sõrmed on risti pandud, ütleb ta teisele: „Lase härg jooma.“ Kui teine paneb sõrme risti sisse, siis näpistab esimene tema sõrme alt.
Täisviide
ERA II 89, 638/9 (96a) < Koeru khk., Väinjärve v., Tudre k., Uuetoa t. – Leida Käbi, Tudre algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Koeru
Koguja
Leida Käbi
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Härja jootmine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 638/9 (96a)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Koeru
Järvamaa
sissevedamismäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 8/9 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Eesmängija seisab seljaga lasterivi poole, silmad on kätega kaetud. Sammudega mõõdetakse paras vahemaa laste ja eesmängija vahel. Eesmängija hüüab: "Heeringas, heeringas, üks-kaks-kolm!" Samaaegselt liiguvad lapsed eesmängija poole. Kui lause on lõppenud, keerab eesmängija end ümber, aga lapsed peavad seisma jääma. Kui eesmängija näeb kedagi liikumas, saadab ta selle lapse algusesse tagasi. Eesmängija pöörab end ümber ja hüüab uuesti. Lapsed lähevad jälle edasi. Milline laps jõuab hüüdmise ajal eesmängijale õlale patsu lüüa, sellest saab uus eesmängija.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Heeringas-heeringas, üks, kaks, kolm
heeringas heeringas üks-kaks-kolm
Järvamaa
jooksumäng
liikumiskeeld
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Hiiglasemängu mängitakse kividega. Igal mängijal on viis paari ümmargusi sõrmeotsa-suuruseid kive. Mängijate arv pole tähtis. Kõik mängijad panevad kivid ühte hunnikusse, üks mängija võtab need kivid pihku ja viskab üles, püüdes käeseljale kive. Kivid, mis jäävad käeseljale püsima, nendega tuleb katsuda mängida ülejäänud kivid maast ära. Mängimine seisab selles, et visatakse üks kivi üles ja võetakse sel ajal maast niimitu kivi pihku kui saadakse ning nüüd veel püütakse ülesvisatud kivi ka sinna pihku. Läheb see ilma veata läbi, mängib edasi, võttes teise kivi, mis jäi püsima käeseljale. Nii peab nende kividega maast ära korjama kõik kivid, ja nii, et kive võttes ei liigutata neid, mis jäävad maha. Kui liigutatakse, on „vilka“ – ja kivid, mis veel maas, saab endale mängimiseks järgmine mängija.
Ülejäänud kivid, need, mis eelmise mängija käeseljale jäid ja mis nendega maast ära võeti, jäävad eelmisele mängijale, jne.
Kui aga ei tule mängimises „vilka“ (tähendab, see mängija korjab kõik kivid maast üles, ilma et mõned sääljuures liiguksid, või jälle püüdes kivi õhust, see maha kukuks), siis on see mängija teinud ühe „sarve“. Mängib see edasi, nagu alguses hakkas, kuni „vilka“ tuleb, siis annab kivid järgmisele. Kui saab üks mängija kuus „sarve“ valmis mängida, öeldakse, et pool põtra on valmis; kui saab 12, öeldakse, et terve põder; kui saab 24, et 24 sarvega põder, jne. Lõpuks on võitja see, kellel on kõige rohkem „sarvi“ mängitud.
Seda mängu mängiti umbes 50 aastat tagasi ja mängitakse ka vahel nüüdsel ajal väga haruldasel juhul.
Täisviide
ERA II 89, 155/7 (90) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Tapa l
Koguja
Leida Böckler
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Hiiglasemäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 155/7 (90)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Tapa l
Järvamaa
kividega mängimine
nipski
osavusmäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Sõbranna vanema õe eestvõttel mängisime "Horoskoopi". Meie nelja tüdrukuga olime lauljad, tema ja vanemad lapsed olid publikuks. Nuiasime kodudest vanad kardinad ja tegime neist endale esinemiskostüümid.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Horoskoop
Järvamaa
kujutlusmäng/loovmäng
laul
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/89619e1ae8dfc89b592cde4716d0539b.jpg
7bef5d20185de70ccc73a7b7ba5640c9
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Lastemäng. Mängitakse väljas. Mängijate arv pole tähtis – mida rohkem mängijaid, seda parem. Omal vabal kokkuleppel jääb üks mängijaist hundiks ja üks karjaseks, ülejäänud mängijad on aga lambad. Võetakse üks maa-ala, kus võib mänguajal liikuda. Karjane asub platsi ääre poole ja hunt platsi keskele, lambad aga platsi otsa poole äärde. Hunt ja karjane võivad oma koha seisu muuta edasi liikudes. Kui karjane hüüab: „Lambad, lambad, tulge koju!“, jooksevad lambad ühest platsi otsast teise. Sel ajal püüab neid hunt, aga keda karjane ennem puutub, seda hunt ei tohi püüda. Saab hunt mõne kätte, lähevad need mängust välja. Ja seda mängitakse niikaua, kui kõik lambad on püütud. Siis karjane ja hunt vahetavad ametid ja mäng kestab edasi ja lambad hakkavad uuesti jooksma; on ka nii korra läbi mängitud, määratakse uus hunt ja uus karjane, ja hakatakse jälle mängima. Mängitakse niikaua kui soovitakse.
Mängitakse veel praegusel ajal.
Täisviide
ERA II 89, 33/5 (15) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Tapa l
Koguja
Leida Böckler
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Hundi ja lamba mäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 33/5 (15)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Tapa l
hunt ja lambad/haned ja luiged
Järvamaa
jooksumäng
joonis
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad seisavad kahes reas. Üks nende hulgast läheb kahe rea vahele. Siis katab ta kätega enda silmad. Samal ajal, kui temal on käed silme ees, mõtlevad teised mingisugust vigurit. Kui ta võtab käed silme eest ära, teevad igaüks oma vigurit. See, kes mõistis teha kõige kaunimini, läheb ise sinna keskele ja endine säälolija läheb tema kohale. Seda, kes kõige kenamat vigurit teeb, ütleb kahe rea vahel seisja.
Täisviide
ERA II 89, 187 (12) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane < Marie Kokaselts, s. 1887 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Ambla
Koguja
Juta Sarapuu
Esitaja
Marie Kokaselts
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Iluduse-mäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 187 (12)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Ambla
Järvamaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Sõltuvusse olen sattunud monopolimängust. Joonistasime ise mänguvälja, mõtlesime firmad, tegime rahad. Et lastest rahu oleks, tegin neile omaette mängu. Vanem tütar ütles ükspäev, et see peaks tal alles olema, aga „kultuurikihi“ all kusagil.<br /><br />
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/EFA_I_170_162.jpg" alt="Monopol" width="487" height="346" /><br /><br />Laste omajoonistatud monopolimäng. Tõenäoliselt autor Lea Liivak. Rahad on kaotsi läinud.</div>
Täisviide
EFA I 170, 77 < Järva-Madise, Mõnuvere k.. < Hageri, Haiba k. - Age-Li Liivak, snd. 1941 a. (2013).
Maakond
Järvamaa
Koguja
Age-Li Liivak
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja sünniaasta
1941
Kogumisaasta
2014
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Isetehtud monopoli-mäng
Järvamaa
lauamäng
omalooming
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 5 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Kuna elasime maal, siis saime väga harva jäätist. Kuid sellest ei olnud midagi. Lapsed on ju leidlikud. Kurgihooajal asendas jäätist kurk, porgandihooajal porgand. Neid oli meil sõbrannaga mõlemal võtta. Käisime õues ringi, nukud süles, ja "sõime jäätist". Andsime ka nukkudele: hammustasime otsast väikese tükikese, panime nuku suu juurde ja siis tõmbasime pea kehast veidi eemale ning paluke läks nukule kõhtu. Nii sai nukk terve suve süüa, kuni läks seest hallitama ja haisema. Ema viskas minu nuku minema, ilmselt sõbranna ema tegi sama. Järgmisel suvel hammustas nukk ainult mängult "jäätist", meie ise sõime ära.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Jäätisesöömine
Järvamaa
kujutlusmäng/loovmäng
nukk
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/45305d011cdef664c455a5b53f2d2566.jpg
a6a90b69d36a376c08f07e548b2a030f
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Seda mängu mängitakse toas. Mängijate arv on piiramata, aga mitte alla nelja mängija. Mängijad jaotatakse kaheks ühesuuruseks rühmaks. Nad asetatakse samuti piiride taha. Nende piiride vahet võiks samuti olla viisteist meetrit. Nende mängijate rühmade keskele asetatakse tool või pink ja sinna peale pannakse kaabu või müts. Nüüd tuleb mõlemast rühmast üks mängija, läheb sellele kaabule lähemale, sammukaugusele, ja seab jalad jooksuvalmis. Nüüd katsub kumbki kiiresti mütsi võtta ja joosta, aga teine jookseb talle järele ning lööb kolm matsu peale. Siis on ta selle rühma vang, kelle rühma mees talle peale lõi, ja paneb kaabu jälle toolile. Kui ta aga kätte ei saa, siis on see tagaajaja ise mütsivarastaja vang. Võitnud on see, kellel kõige rohkem vange on.
Täisviide
ERA II 90, 522/4 (20) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Türi
Koguja
Viktor Köst
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kaabuvaras
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 522/4 (20)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Türi
Järvamaa
jooksumäng
joonis
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/8c3a56bf011c8f4963122215ea39b9cc.jpg
96c3b68e04d55b1181393b38e310416e
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kõik istuvad ringis. Käärid käivad ühe käest teise kätte, sõnadega „risti“ ja „otse“. Kui käärid on nii, siis on nad risti, aga kui käärid on otse, terad koos, siis on nad otse. Kääride edasiandja peab silmama kõrvalolevate jalgu ja käsi. Kui keegi su parempoolne annab sulle risti käärid, siis pead vaatama, kuidas on ta jalad, siis pahempoolse jalad. Ja annad siis käärid edasi.
Täisviide
ERA II 89, 429/30 (36) < Peetri khk., Esna v., Küti as., Saare t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane < Hilda Reesev, s. 1906 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Peetri
Koguja
Ilse Nääga
Esitaja
Hilda Reesev
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Käärid
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 429/30 (36)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Peetri
Järvamaa
joonis
käärimäng
taibumäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Seda mängu mängitakse suures saalis või õuel. Mängijate arv on piiramatu, aga mitte alla kuue mängija. Mängijad jagatakse kahte ühesuurusesse rühma. Nüüd tõmmatakse kaks piiri rööbiti umbes viisteist meetrit üksteisest kaugemale. Nüüd läheb üks rühm ühe piiri taha ja teine rühm teise piiri taha. Nüüd tuleb esimesest rühmast üks mängija teise rühma ette ja valib ühe mängija, kellele ta lööb kolm korda. Rühmasolija astub piiri lähedale, sirutab pahema käe veidikese välja ja parema käe tõstab üles. Siis lööb teise rühma mees ruttu kolm matsu tema väljasirutatud käele oma sõrmedega ning paneb jooksma teise rühma juurde. Kui esimese rühma mees jooksu pealt teise kätte saab, siis peab kättesaadud mees esimesse rühma vangi minema. Nüüd teeb teise rühma mees samuti. Löömas käivad kordamööda mõlema rühma mehed. Võitnud on see, kellel rohkem vange on.
Täisviide
ERA II 90, 521/2 (19) < Türi khk. – Viktor Köst, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Türi
Koguja
Viktor Köst
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kaks linna
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 521/2 (19)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Türi
Järvamaa
jooksumäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks mängijatest on „aednik“, teine „varas“ ja teised kõik on „kapsad“. Kapsad kükitavad maas. Aednik on vähe eemal. Varas aga on sääl, kus juhtub. Siis läheb varas aedniku juurde ja ütleb: „Tere, härra aednik, ma palun aia võtit.“ „Mis sa sellega teed?“ küsib aednik. „Ma tulin säält mööda ja mu müts kukkus aeda.“ (Ükstaskõik mis asi kukkus aeda.) Siis annab aednik võtme. Varas läheb ja katsub kõiki kapsaid: missugune on kõige tugevam, selle viib ära. Siis viib ta võtme aedniku kätte. Varas on natuke aega oma kodus ja siis läheb jälle aedniku juurde ja küsib võtit. Kui aednik annab võtme varga kätte, viib see jälle kapsa. Ja niikaua käib varas aedniku juures võtit küsimas, kuni toob ära kõik kapsad. Siis läheb aednik ja leiab, et tema kapsad on ära viidud. Sel ajal keedab varas suppi, kapsad kõik teevad vull-vull-vull.... Siis tuleb aednik varga juurde ja küsib: „Mis sul keeb? Anna mulle ka.“ Varas ei anna suppi, vaid ütleb: „Teeme proovi, kas need on sinu kapsad.“ Siis võetakse nöör, ühest otsast hoiab kinni varas, teisest aednik, ja kapsad peavad üle hüppama. Kes üle hüppab, on aedniku, kes aga mitte, see varga oma.
Täisviide
ERA II 89, 205/6 (34) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane < Marie Kokaselts, s. 1887 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Ambla
Koguja
Juta Sarapuu
Esitaja
Marie Kokaselts
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kapsamäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 205/6 (34)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Ambla
dialoog
Järvamaa
kapsamäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 7/8 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Üks mängijatest on "kapsaia perenaine", teine "varas", ülejäänud lapsed on "kapsad", kes istuvad aias. Varas tuleb perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu ese) sinu kapsaaeda." P.: "Võta, aga ära kapsaid võta." (Ulatab vargale võtme.) V. "Ei võta." Varas saab võtme, keerab triks-traks! kapsaaia lukust lahti ja läheb kapsaid katsuma. Missugune kapsas on kõva (laps tugeva peaga), läheb varga koju, lödid kapsad (longus peaga) jäävad istuma. Varas keerab ukse triks-traks! lukku, viib võtme perenaisele ja läheb oma koju. Nüüd läheb perenaine kapsaid vaatama. Keerab võtmega triks-traks! aia lahti ja näeb, et osa kapsaid kadunud, osa longus. Perenaine võtab (kujutletava) kastekannu ja kastab järelejäänud kapsaid, kuni need üles tõusevad. Siis keerab triks-traks! aia kinni ja läheb oma koju. Varas tuleb uuesti perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu) sinu kapsaaeda." P.: "Võta, aga vaata, et sa nüüd mu kapsaid ei võta." (Ulatab vargale võtme.) V.: "Ei võta." Varas saab võtme, keerab triks-traks! kapsaaia lukust lahti ja läheb kapsaid katsuma. Missugune kapsas on kõva (laps tugeva peaga), läheb varga koju, lödid kapsad (longus peaga) jäävad istuma. Varas keerab ukse triks-traks! lukku, viib võtme perenaisele ja läheb oma koju. Nüüd läheb perenaine kapsaid vaatama. Keerab võtmega triks-traks! lahti ja näeb, et osa kapsaid kadunud, osa longus. Perenaine võtab (kujutletava) kastekannu ja kastab järelejäänud kapsaid, kuni need üles tõusevad. Siis keerab triks-traks! aia kinni ja läheb oma koju. Varas tuleb veelkord perenaise juurde. V.: "Palun anna kapsaaia võti, mul kukkus kinnas (või muu) sinu kapsaaeda." P.: "Ma tulen sinuga kaasa." Perenaine ja varas jõuavad aeda, seal ütleb varas: "Vaata, siga lendab," ja osutab näpuga taevasse. Perenaine vaatab: "Kus-kus?" ja samal ajal ajab varas ülejäänud kapsad oma koju. Perenaine näeb, et kõik kapsad on kadunud ja läheb varga koju. Varas keedab juba kapsastest suppi, kõik podisevad. P.: "Mis suppi sa keedad?" V.: "Kapsasuppi." P. :"Kus sa kapsaid said?" V.: "Turult ostsin." P.: "Need on minu kapsad." (Maitseb.) (Vaidlevad.) "Lähme kohtusse!" V.: "Lähme." Perenaine ja varas lähevad "kohtusse" (teistest eemale). Seal ühendavad mõlemad käed ja lepivad kokku, kes on kes vastanditest (nt. lumi ja vihm). Siis lähevad kapsaste juurde ja küsivad: "Lumi või vihm?" Kapsad vajuvad kergelt nende ühendatud kätele ja ütlevad ühe valikust. Kui kõik on "kaalutud", siis tehakse teatavaks, kelle selja taha läheb vihm, kelle selja taha lumi. Kui kõik on paigas (hoiavad üksteisest kinni), tuleb vastasvõistkond paigalt tõmmata. Kapsad kuuluvad sellele, kelle võistkond tugevam on. Reeglid: Kapsastele ei tohi kogu jõuga peale suruda. Kinni hoitakse lapsest, mitte riietest. Perenaise ja varga ühendatud kätele ei lasta end rippu. Enne ei tohi tõmmata, kui kõik on kohal.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kapsas
dialoog
Järvamaa
jooksumäng
kaalumine
kapsamäng
tirimine
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kapsavarast saab hulgana mängida. Mängu algul valitakse üks laps mängijate hulgast, kes on „kapsavaras“, ja teine, kes on „peremees“. Ülejäänud lapsed jäävad aga „kapsasteks“. Kui on kõik valitud, tuleb varas ja küsib peremehe käest aia võtit. Siis küsib peremees: „Mis sa selle võtmega teed ja miks sa siis minu aeda lähed?“ Varas vastab: „Minul kukkus õun aeda!“ Ka võib vastata mõnda muud asja, nagu näiteks: „Laps viskas palli aeda.“ Peremees lubab talle võtit ja varas läheb aeda, kus on kapsad. Varas katsub kapsapäid ja missugused pääd kõvad on, varastab ta ära ja viib oma koju, aga missugused on veel alles pehmed, need jätab veel peremehele. Varas viib võtme peremehe kätte ja tänab võtme andmise eest. Siis läheb peremees oma kapsaid vaatama ja näeb küll, et mõned kapsad on kadunud, kuid ei pane sellest just tähele. Nii kestab see mäng ikka edasi, kuni varas on kõik kapsad aiast ära viinud. Kui on kõik viidud, läheb peremees varga koju ja kuuleb, et kapsa supp keeb. Siis küsib peremees: „Kuskohast sa need kapsad tõid?“ Varas vastab: „Eile turult tõin.“ Peremees küsib kapsaid mekkida ja varas annab ka, siis ütleb peremees: „See on just minu kapsa mekk.“ Varas ütleb: „Katsume järele.“ Varas ja peremees panevad mõlemad käed kokku ja kapsad lähevad ükshaaval käte pääle: kes naerab, jääb peremehele, kes ei naera, jääb vargale. Nii on see mängu lõpul.
Täisviide
ERA II 89, 225/6 (9) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
Ilse Kokk
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kapsavaras
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 225/6 (9)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Järva-Madise
dialoog
Järvamaa
kaalumine
kapsamäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad seisavad ringis, näod sissepoole, ja hoiavad üksteise kätest kinni. Üksikute mängijate vahed ehk väravad peavad nii suured olema, et nendest „hiir“ läbi võib pääseda. Üks värav ehk kassiauk jääb alati lahti, säält võib „kass“ vabalt ringi sisse ja säält välja käia. Üks mängijatest määratakse kassiks, teine hiireks. Kass on ringi sees ja hiir väljaspool ringi. Hiirele avatakse igal pool väravad: kust ta mõtleb joosta, tõstetakse käed üles ja lastakse hiir vabalt läbi. Kassi eest pannakse aga väravad kinni: lastakse käed alla, et ta läbi ei pääseks. Kass võib ainult kassiaugust vabalt sisse ja välja käia. Saab kass hiire kätte (selleks on temal vaja hiirt käega puudutada), siis astuvad nad ringisolijate hulka, kuna järgmised kaks teist ringisolijat uueks kassiks ja hiireks hakkavad.
On mängijaid palju, siis võivad nad kaks ringi sünnitada – vähem ring suurema sees, ringide vahe nii suur, et seal lahkesti joosta saab. Kummalgi ringil on oma kassiauk sees, aga mitte ühel kohal, vaid üks ühel, teine aga hoopis teisel pool. Suure mängijate hulga juures võib ka kaks kassi ja kaks hiirt korraga jooksma panna.
Täisviide
ERA II 89, 251/3 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Aravete k., Jaagu t. – Asta Renke, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
Asta Renke
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kass ja hiir
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 251/3 (7)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Järva-Madise
Järvamaa
jooksumäng
kass ja hiir
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad seisavad ringis, näod sissepoole, ja hoiavad üksteise kätest kinni. Mängijate vahed peavad nii suured olema, et nendest „hiir“ läbi võib pääseda. Üks värav jääb alati lahti, säält saab vabalt ringi sisse ja välja käia. Üks mängijatest määratakse hiireks, teine kassiks. Kass on ringi sees, hiir väljaspool. Siis hakkab kass hiirt püüdma. Hiirele avatakse igal pool väravaid, kust ta läbi mõtleb joosta: selleks tõstetakse käed üles ja lastakse hiir vabalt läbi. Kassi eest aga pannakse igal pool väravad kinni. Kass võib ainult kassiaugust sisse ja välja käia. Saab kass hiire kätte, siis astuvad nad ringiliste hulka. Järgmised kaks ringisolijat hakkavad uueks kassiks ja hiireks.
Täisviide
ERA II 90, 379/80 (3) < Türi khk. – Senta Schiff, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Türi
Koguja
Senta Schiff
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kass ja hiir
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 379/80 (3)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Türi
Järvamaa
jooksumäng
kass ja hiir
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kaks last seavad endi käed järgmiselt: oma parema käega hoiab kumbki oma pahemat kätt randme kohalt kinni, siis võtavad pahema käega teineteise parema käe randmest kinni. Pink on siis valmis ja kolmas laps võib sinna peale istuda. Kui ta võtab siis veel kummagi pingitegija kaelast (kaela ümbert) kinni, siis võib ta pingi peal kindlalt istuda, nii et teised teda siis edasi kannavad.
Täisviide
ERA II 90, 147/8 (16) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide l
Koguja
Helene Neumann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kätest pink
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 147/8 (16)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide l
Järvamaa
tasakaal
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kaks last hoiavad teineteisel kätest kinni nii, et ühe parem käsi on teise pahemas käes. Üks kätepaar lastakse siis madalamale, teine paar tõstetakse kõrgemale. Esimene moodustab selle osa, kuhu istutakse, teine on sohva leen, seljatagune. Niisugusele sohvale istub kolmas laps, keda siis võib edasi kanda.
Täisviide
ERA II 90, 148/9 (17) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide l
Koguja
Helene Neumann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kätest sohva
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 148/9 (17)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide l
Järvamaa
tasakaal
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/1ddddf674da6647441bbbdb96ffb0d5b.jpg
b912862f2507166a77e59d667df1d647
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mullale on tehtud sõõrjoon. Osavõtjaid on kaks. Üks ringi sees, teine väljas. Ringisolijal on üks pulk käes. Ringisolev viskab ühe kepi üles ja teisega lööb selle eemale. Väljasolija tahab seda tagasi lüüa, et ta liiga kaugele ei läheks. Kui pulk on maha kukkunud, võtab väljasolija selle ja tahab seda ringi sisse visata. Ringisolija tõrjub kepiga vastu. Kui ta lööb selle kepi kaugemale maha, siis mõõdab ta selle maa ringis kuni pulgani sammudega ära. Siis võtab ta pulga ja läheb ringi sisse uuesti viskama. Kui nüüd väljasolija saab mahakukkunud pulga visata ringi, saab ta õiguse ringi sisse minna ja mäng läheb edasi. See on võitja, kumb saab ennem teatud hulga samme täis.
Täisviide
ERA II 89, 387/8 (1) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Võhmuta as., Sepa t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
Ilse Nääga
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Katskii
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 89, 387/8 (1)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Järva-Jaani
Järvamaa
joonis
osavusmäng
viske- ja löögimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Seltskond võtab istet ringis, kusjuures tarvis silmas pidada, et ring oleks küllalt suur, nii et tee istmest ringi keskkohta ei oleks liig lühike. Iga mängija võtab enesele mõne lille nime ja teeb selle kõigile teatavaks. Siis asetub üks mängija keset ringi, paneb puust taldriku (selle puudusel koogitaldriku või keedupotikaane) serviti ning annab sellele mõlema käega hoogu, nii et see hakkab enese telje ümber paigal pöörlema. Ühtlasi hüüab ta mõne lille nime, näiteks „roos“. Kohe hüppab „roos“ üles ja tõttab taldriku juurde, katsudes seda kinni püüda, enne kui see ümber kukub. Siis paneb ta omakorda taldriku keerlema, hüüdes mõne teise lille nime, kuid eelmine hüüdja võtab istet tema kohal. See, kes jääb istuma siis, kui hüütakse tema nime, hüppab üles mõne võõra nime nimetamisel või laseb taldriku ümber kukkuda, see annab pandi.
Täisviide
ERA II 90, 341 (1) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Türi
Koguja
Elmar Teegelmann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Keerlev taldrik
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 341 (1)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Türi
Järvamaa
jooksumäng
keerutamine
pandimäng
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 117, 9 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Tekst
Eesmängija keerutab käest kinni hoides last ja laseb ta siis lahti. Laps peab võtma mingi asendi ja rohkem ei tohi liikuda. Kui kõik lapsed on "kujuks" muudetud, valib eesmängija kõige vahvama ja sellest saab uus eesmängija. Reeglid: Keerutaja peab arvestama teise lapse liikumiskiirust (ei tohi käest rebides suure kiirusega keerutada). Ei tohi valida ühtesid ja samu lapsi.
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Vändra khk., Vändra al.
Päritolukoht
Järva-Jaani khk., Metstaguse k.
Koguja
Urve Jürjets
Koguja sünniaasta
1961
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Keerukuju
Järvamaa
keerukuju
keerutamine
tasakaal
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kaks last hoiavad teineteisel kätest kinni, käsivarred moodustavad seejuures risti, sest ühe parem käsi hoiab teise paremat kätt ja vasem vasemat. Ja siis hakatakse ringi keerutama. Jalad seisavad mõlemil kaunis ligistikku, seljad on tahapoole välja sirutatud.
Täisviide
ERA II 90, 146/7 (14) < Paide l. < Paide khk. – Helene Neumann < Anna Neumann, s. 1862 (1935)
Maakond
Järvamaa
Kihelkond
Paide l
Koguja
Helene Neumann
Esitaja
Anna Neumann
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Keerutamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
Language
A language of the resource
eesti
Type
The nature or genre of the resource
mng
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
ERA II 90, 146/7 (14)
Spatial Coverage
Spatial characteristics of the resource.
Paide l
Järvamaa
keerutamine