Üks mängija on „õpetaja“ ja teised „õpilased“. Õpilased seisavad reas ja õpetaja nende ees natuke maad kaugemal... Õpetaja viskab esimesele õpilasele palliga. See peab palli kinni püüdma ja õpetajale tagasi viskama. Nii visatakse kuni rea lõpuni. Kes palli kinni ei püüa, läheb rea lõppu ja viskab siis, kui kord sinna jõuab, uuesti. Niimoodu visatakse kõik läbi, alguses mõlemate kätega, siis paremaga, vasakuga ja lõpuks ristis kätega. Kes kõik visked ilma vigadeta läbi teeb, on eksamil läbi saanud, teised aga läbi kukkunud.
Täisviide
ERA II 98, 459/61 (88) < Äksi khk., Sootaga v., Pupastvere k., Vildi t. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Mängimiseks joonistatakse maha üksikutest ruutudest koosnev kujund. Neid kujundeid on kahte moodu. Üks mängija seisab kujundi otsa juurde (joonisel ring) ja viskab kivi või mõne teise asja esimesse ruutu, käib siis kõik teised ruudud hüpates läbi ja tagasi tulles võtab kivi kaasa. Kui keegi mängija kivi valesse ruutu viskab või ruudu piirile hüppab, on ta mängu rikkunud ning mängima hakkab järgmine mängija. Kui kellelgi on kõik ruudud läbi visatud ja iga kord hüpatud, võib omale „maja“ teha. Ta seisab seljaga kujundi poole ja viskab siis kiviga üle pää (võib kolm korda visata). Mõnda ruutu, kuhu kivi kukub, teeb ta omale maja. Majadesse ei tohi hüpata, vaid peab üle hüppama. Et segi ei läheks, kelle majad ja kuskohal on, joonistab igaüks oma majja isesuguse märgi. Mängitakse, niikaua kui majasid juba niipalju on, et üle hüpata ei jõua. Võitja on see, kellel kõige rohkem maju on.
Täisviide
ERA II 98, 453/5 (85) < Äksi khk., Sootaga v., Pupastvere k., Vildi t. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Pandilunastaja, kes pää jala alt läbi peab panema, võib ükskõik mille või kelle (silgu-, kapsa- jne.) pää mõne (tooli, laua jne.) jala alt läbi panna. Mõni, kes seda vigurit ei tea, hakkab oma pääd oma jala alt läbi panema ning näeb asjatult vaeva.
Täisviide
ERA II 98, 405 (47) < Tartu l. < Äksi khk. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane < Eduard Priks, 28 a. (1935)
„Äkketegija“ võtab iga asja jaoks, mida tal äkketegemiseks tarvis on, ühe mängija. Kui kõikide asjade asendajad käes on, kükitavad nad äkketegija kõrvale maha ja kui nad üksteisel kaenla alt kinni võtavad, ongi „äke“ valmis. Äkke proovimiseks lastakse äkkel edasi hüpata. Kui äkke osad kõik kokku jäävad, on pant lunastatud, laguneb aga äke ära, tuleb uuesti alata.
Täisviide
ERA II 98, 397 (36) < Äksi khk., Sootaga v., Pupastvere k.< Kolga-Jaani khk., Võisiku k. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane < Katariina Koppel (1935)
„Sillaehitaja“ võtab iga asja jaoks, mida tal ehitamiseks tarvis on, ühe mängija. Kui kõikide tarvisminevate asjade asendajad käes on, seisavad nad vastamisi ja hoiavad oma vastuseisjate kätest kinni ning „sild“ ongi valmis. Et silda proovida, laseb keegi esimese paari kätele kõhuli. „Sillaproovijat“ visatakse kätelt kätele, kuni ta sillast üle on. Kui sild terveks jääb, on pant lunastatud, läheb ta aga katki, siis tuleb otsast alata.
Täisviide
ERA II 98, 395 (34) < Äksi khk., Sootaga v., Pupastvere k., Vildi t. – Paul Koppel, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)