Kaks lappi maad, üks kullil, teine lastel. Piirid on kindlad. Kull on õige, ei lähe laste maale, on omaga rahul, aga lapsed, vigurid, lähevad kullimaale vargile: „Varasta, varasta kulli vara, kull on kodust ära läinud.“ Kull tuleb, ajab lapsi taga, keda kinni saab, see saab järgmine kord kulliks.
Täisviide
ERA II 103, 224 (11) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Üks paneb värvinimed lastele ja teine ostab. Kui nimed pandud, tuleb ostja: „Tere, tere.“ – „Mis ostat?“ „Värve,“ vastab ostja. „Missugust?“ küsib müüja. „Punast,“ vastab ostja. Võtab värvi, ostab ja küsib: „Palju tahat?“ – „10 senti“. Loeb müüjale raha peole: 1, 2, 3, 4, jne. Ajab siis värvi taga, kuni koduni. Kui kätte saab kedagi, tuleb nende kaalumine käte peal. Kõik on samasugune, ainult üks on vanakuri ja teine ingli.
Täisviide
ERA II 103, 223 (10) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Üks on nimepandja, teine ostja (müüja). Nimepandja paneb igale ühe nime sosinal kõrva, et keegi ei kuuleks. Ostja hõikab ühe nime: pääsuke. Ei ole. Hõikab käo. Kägu tuleb välja. On määratud koht, kuhu joosta. Ostja küsib: palju tahad? 10 senti. Loeb peale 1, 2, 3, ja kägu hakkab jooksma ja ostja taga. Kui kätte saab, saab käost vanakurja lind, kui ei saa, saab ingli lind. Ostja hõikab: tuvi. „On!“ Tuvi müüja küsib 20 senti sellest. Loeb raha ja ajab niisamuti taga. Kui kõik ostetud, lähevad müüja ja ostja eraldi tuppa või sellisesse kohta, kuhu näha ei ole ega keegi ei kuule. Mängivad kokku, kumb on kuu, kumb päike. Seda teistele ei ütelda. Lapsed ümber keha kinni ja kahe käe alt – müüja ja ostja käte alt. Kuu annab kulda, päike peksa. Kui alt käe mindud, hakatakse kaaluma. Kes kaalule asetatakse ja suu lahti jätab või naerab, sellest saab vanakuri, aga kes seda ei tee, saab ingliks. Aetakse vanukurju taga ja pekstakse. Mängivad piiramata arvul.
Täisviide
ERA II 103, 220/2 (8) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Vana aja pulma tantsulaul. Tantsiti nõnda: Üks jalg üles, teine alla, hüpati aina. Rätsep Rein läks reisima, läts ta naist kosima. Läts ta Läti talole läsä naase lävele. Sääl oli kolm tütrukut, Üts oll Kai, teine Mai, kolmas armas Marike. Rätsep võttis Marikese, reise kodo naasega. Imä vasta pajatama: Oh sa räpne Reinukene, võti naase Lätimaalt. Lätimaal um laisa naase, Virumaal um virga naase. Oh sa kallis imäkene, missa mulle inne es ütle. Võtnu naase Virumaalt, Virumaalt Viljantist. Rätsepäl oll rauast hopõn, hirmus väga virgake, naane tal oll puunõ naane, hirmus väga laisake.
Täisviide
ERA II 103, 218/9 (8) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane < K. Haar, 75 a. (1935)
Üks peidab peosse, teine otsib. Kui otsija ära leiab, saab see ütlejaks, kelle käes oli raha või sõrmus. Kui kolm korda valesti peidetud, minnakse naist, meest võtma. Ütleja ja peitja lähevad eraldi ruumi. Märgivad sääl ühe nime ja tulevad tuppa. „Tere, tere, kus käisid?“ küsivad teised lapsed. „Kosjul,“ ütleb peitja. „Kus külas?“ küsivad teised. „Rohukülas,“ vastab peitja. „Mis naisel nimi?“ küsivad teised. „E“ on nime esimene täht. Nüüd mängivad ja ütlevad teised, üks punaste põskedega ütles: „Ehk Eevi?“ – „Ei ole eht.“ – „Emmi?“ – „Ei.“ Üks kostab: „Elvi?“ – „Jah, on!“ See, kes ütles „Elvi“, sai peitjaks ja endine ütlejaks. Mäng algab uuesti. Mängivad piiramata arvul.
Täisviide
ERA II 103, 215/7 (6) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane (1935)
Üks peidab murule heina sisse raha. Teised lähevad seniks tuppa. Kui peidetud, tulevad teised ja otsivad. Peitja loeb 50–100 ja kui keegi ei leia, peidab seesama peitja uuesti. Aga kui keegi leiab, saab ise peitjaks. Mängivad piiramata arvul.
Täisviide
ERA II 103, 213 (3) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane (1935)
Lapsed ritta, üksteisel ümber keha kinni. Üks müüb, teine ostab. „Tere, tere!“ ütleb ostja. „Mis tarvis?“ küsib müüja. „Ritka,“ ütleb ostja. „Tõmba!“ ütleb müüja. Tõmbab, ei pääse. „Kalla külma vett pääle,“ ütleb müüja. Ostja kallab vett ja tõmbab. Ostja läheb viib rida koju. Tuleb uuesti. „Tere, tere!“ ütleb rida-ostja. „Mida otsid?“ küsib müüja. „Ritka.“ „Kus selle pandsid?“ küsib müüja. „Läksin kodunt ära. Kirju kass ajas kapilt rida maha ja must sõi rida ära. Ütles, et osta uus.“ „Pesnu kasse,“ ütleb müüja. „Pessi, pessi, vits läts katski,“ ütleb ostja. „Kakse,“ ütleb müüja.
Täisviide
ERA II 103, 212/3 (2) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane (1935)
Lapsed jaotatakse kahte gruppi. Ühed tuppa, teised välja. Toasolijad vahetavad väljasolijate nimed endile. Väljasolijad tulevad ühekaupa sisse ja kummardavad, keda ise tahavad. Kui sellel ei ole tema nimi, siis saab pika nina ja läheb välja tagasi. Tuleb uus ja teeb sedasama. Kui kõik on õigesti kummardanud, hakkab mäng uuesti pihta.
Täisviide
ERA II 103, 211/2 (1) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane (1935)