Lapsed istuvad ringis: kaks tükki on keskel ja üks on eemal. Ühel keskelolijal on kepp käes, see on „karjapoiss“, teine on „koer“, ümberolijad on „lambad“ ja eemal „hunt“. Karjane kõnnib ümber karja ja räägib: „Taku, taku tonni, vana naine vanni, Reet ketrab siidi, Maret maagib lõnga, tukk tuli pääle, heitis metsa magama. Koer, vaata lammaste järele, et hunt lambaid ära ei vii, ma lähen ise kodu pehmet pätsi otsima.“ Karjane läheb ära ja hunt võtab ühe lamba ära. Koer ei märkagi seda. Karjane tuleb tagasi ja loeb lambaid: üks, kaks ja kolm, on kõik alles. Siis annab ka koerale leiba. See kordub seni, kuni lambaid enam ei ole. Karjane tuleb ja saadab koera otsima: koer nuusib ja viimaks leiab hundi kätte ja siis läheb koer hundiga purelema. Talled pääsevad lahti, aga hunt murrab koera ära. Nii lõppeb mäng.
Täisviide
ERA II 96, 257/8 (7) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Jaan Parts, Õisu algkooli õpilane < emalt (1935)
Lapsed istuvad üksteistel süles pikas rodus ja üks on nende taga, see on „Paa-ema“. Üks on „ostja“. See läheb Paa-ema juurde ja teretab. Teine teretab vastu ja Paa-ema küsib: „Mis sul oli?“ Teine vastab: „Ma tahtsin pada osta.“ – „Kus sa selle paa panid, mis ma sulle tunaeile andsin?“ – „Ma keetsin paksu tanguputru, viisin välja haoriida pääle jahtuma, saks sõit saanige, maamiis maanige, kilter kirju koerage, oli pikk piitsavars, oli rohke roosavars, putte minu paasse, pada katki till-toll.“ Paa-ema ütleb: „No mitmepangilist sa tahad?“ Ostja ütleb siis, mitmepangilist ta tahab. Paa-ema vastab: „Võta tarest koogu otsast.“ Nüüd ostja võtab selle mängija, kes kõige ees süles istub, lööb käega selga ja see teeb häält. Kui teeb jämet häält, siis jätab võtmata, aga kui peenikest, siis võtab. Kes on katkine, see läheb mängust välja. Seni ostja ostab, kuni kõik otsas.
Täisviide
ERA II 96, 252/3 (2) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Jaan Parts, Õisu algkooli õpilane < emalt (1935)
Lapsed istuvad ringis ja üks on keskel. Keskelolija nimi on „müüja“. Müüjal on pakk käes ja kõnnib ühe juurest teise juurde ja pakub kaupa. Selles mängus ei tohi ütelda „ei“, „ja“, „must“, „valge“. Kes neid sõnu ütleb, see annab panti. Mäng lõppeb siis, kui isu tasa.
Täisviide
ERA II 96, 256/7 (6) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Jaan Parts, Õisu algkooli õpilane < emalt (1935)
Lapsed istuvad ringis ja kaks tükki on keskel. Keskelolijaist üks on „Jakop“ ja ta istub tooli pääl. Teine paneb igale nimed: „proua“, „härra“, „karjapoiss“ ja iga perekonna või teenri nimed. Siis läheb teine Jakopi juurde ja küsib: „No vana Jakop, mis sina siin naerad?“ Jakop vastab midagi naljakat, näiteks: „Mis mul viga naerda, härra tuli linnast, oli purjus ja sõitis kraavi.“ Teine läheb härra juurde ja küsib: „Kuule härra, sina olevat kraavi sõitnud.“ Härra vastab: „Karjapoiss käskis kraavi sõita.“ Nüüd läheb teine karjapoisi juurde, karjapoiss vastab jälle midagi. Kui joru pikaks läheb, siis üteldakse: „Vana Jakop käskis.“ Kui Jakopi juurde minnakse, siis Jakop ütleb jälle muud ja nii see kordub. Mäng lõppeb siis, kui isu tasa.
Täisviide
ERA II 96, 254/5 (4) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Jaan Parts, Õisu algkooli õpilane < emalt (1935)