Mängijaid kaks: „hobusemüüja“ ja „ostja“. Müüja selja taga on puust hobune. Ostja: „Kas hobune müüa?“ Müüja: „Jah.“ Ostja: „Kus on päitsed?“ Müüja: „Päitsed otsi ise!“ Nüüd lõpeb ostja kannatus ja ta püüab hobust vägisi ära võtta. Peremees aga kaitseb hobust. Saab ostja hobuse ära võtta, on mäng läbi.
Täisviide
ERA II 105, 646 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juhkama t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Ann Ira, s. 1868 (1935)
Mängijaid kaks: „härra“ ja „kingsepasell“. Selli selja taga õlgedest valmistatud „kingsepp“. Härra: „Kas kingsepp kodu?“ Sell: „Kodu!“ Härra: „Kas ta mulle saapaid teeb?“ Sell: „Ei tee.“ Härra: „Ma lükkan ta ümber!“ Sell: „Lükka, kui saad!“ Nüüd katsub härra seda teha, aga sell püüab teda seejuures takistada. Saab härra kingsepa ümber lükata, on mäng läbi.
Täisviide
ERA II 105, 645/6 (9) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Mängijaid 10–15. Seisavad kahes reas. Üks on üksik. Sellele antakse kepp kätte. Üksik peab kellegi ees kepiga kolm korda koputama ja ütlema: „Tere, tere, kivinaaber, anna mulle aset!“ Vastus: „Mine küsi naabrilt!“ Selle aja sees püüavad teised tema selja taga kohti vahetada. Kes ringi keskel on, peab katsuma kellegi asemele hüpata. Läheb see tal korda, jääbki ta sinna. Kes sel korral üksinda jääb, jääb küsijaks.
Täisviide
ERA II 105, 643/4 (6) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Mina hoian eide utte, kaitsen taadi suurta karja. Eit teeb mulle uue kuue, taat teeb karvase kasuka. Mängijaid on ükskõik kui palju. Tegelased on „karjane“, „koer“ ja „hunt“. Karjane käib ümber karja, lauldes: „Mina hoian eide utte.“ Hunt on sel ajal kuskil põõsas. Karjane loeb lambaid: 1, 2, 3, 4, 5... kõik alles. Annab Murile leiba. Selle aja sees hunt viib lamba ära. Nii kordub, kuni kõik lambad viidud. Siis läheb karjane koeraga lambaid otsima. Jõudes hundi juurde, küsib: „Ütle, vennas, mis sul selja taga on.“ Vastus: „Puuriit.“ Karjane: „Silmad pääs.“ Hunt: „Oksaaugud.“ Karjane: „Kas kutsuda võib?“ Hunt: „Võib.“ Karjane: „Utt-utt-utt.“ Lambad määgivad vastu. Nüüd peab karjane järele vaatama, kas mõni lammas vigane pole. Selleks võetakse puu. Ühe otsa juures karjane, teise otsa juures koer. On karjane poiss, lähevad lambad karjamaale minema. Iga kord, kui keegi üle läheb, tõstetakse puu üles. On ülemineja kärmas, siis on ta terve ja läheb karjamaale. Kui ta aga üle ei suuda hüpata, enne kui puu üles tõstetakse, on ta vigane. Nüüd vahetatakse osad: karjane ja koer mõlemad on tüdrukud. Sellejärele loetakse vigased lambad üle, ja nii palju kui vigaseid lambaid, saab hunt ihunuhtlust.
Täisviide
ERA II 105, 641/3 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Mängijad istuvad reas. Üks annab teisele sõrmuse edasi, öeldes: „Hoia kinni, ära näita!“ Niiviisi läheb sõrmus käest kätte. Siis tuleb keegi, kes otsijaks määratud, ja hakkab sõrmust otsima. Leiab ta selle, läheb see, kelle käest sõrmus kätte saadud, ringi sisse.
Täisviide
ERA II 105, 645 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)