Tooja asub teatud kaugusele seinast. King asub seina ääres. Kinga külge seatakse niit, millel teine ots seotakse tooja kaela ümber. Et kinga ära tuua, selleks peab ta nii palju ringi keerutama, et king ta juurde jõuab.
Täisviide
ERA II 93, 700 (69) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Mänguvahendiks on pall.
Üks mängijaist viskab palli üles ja hüüab ühe kaasmängija nime. See peab palli kinni püüdma. Kui ta aga seda kinni püüda ei saa, siis saab ta ühe punkti maha. Kellel kõige ennem punktid otsas – on kaotaja.
Täisviide
ERA II 93, 694 (44) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Osa mängijaist on „hülged“ ja üks on „jahimees“. Hülged on pikali lamamas. Iga hüljes katsub ennast kohalt liigutada. Jahimees aga katsub liikumise ajal hülgele pihta lüüa. Kui ta saab pihta, siis hakkab endine hüljes jahimeheks ja jahimees hülgeks. Kui aga pall läheb hülge kaudu ja hüljes selle ennem kätte saab kui jahimees, siis võib ta selle visata eemale, mida toob ära jahimees ja hüljes varustab ennast lahinguvalmis.
Täisviide
ERA II 93, 693/4 (43) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Mängitakse oja, jõe või järve kaldal veega ühenduses.
Iga osavõtja võtab ühe laia kivi ja viskab vette, nii et see vett mööda edasi libiseb. Mitu korda kivi vett puutub, nii mitu „lutsu“ mängija saab. Kui aga kivi ei libise edasi, siis saab ta ühe „ahvena“.
Täisviide
ERA II 93, 692 (40) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijaid on 4-5. Need asuvad laua ümber.
Iga mängija ette lauale on tõmmatud poolring.
Tühi munakoor asetatakse lauale, mida puhub üks mängijatest, et ta liikuma hakkab. Iga mängija peab oma poolringi kaitsma, et munakoor ta piiri ei tuleks. Kaitsta võib ainult munakoore tagasipuhumisega. Kui aga munakoor satub ringi, siis annab ta pandi.
Täisviide
ERA II 93, 676 (13) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Näärisokuks käiakse vana-aasta öösel kella 12 ajal. Sokkudeks on harilikult küla noored poisid. Sokud käivad perest perre, soovides pererahvale: hääd uut aastat, hääd loomade kasvu, hääd viljarikast aastat ja tütarlastele hääd meheleminemise õnne.
Sokud on maskeeritud paledega ja ka ilma. Käes on õlgedest (pahnast) valmistatud kepid.
Sokkudele tuuakse harilikult midagi suupistet: pähkleid, mõni kook, ube jne.
Täisviide
ERA II 93, 674 (10) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Kaks mängijat istuvad vastastikku maas (põhus) – rätsepaistmes.
Esimene küsib: „Kuhu lähed?“
Teine vastab: „Kuramaale.“
Esimene : „Mis sinna?“
Teine : „Raha teenima.“
Esimene : „Näita passi!“
Seejärele kallutab teine ennast selja peale ja esimene lööb käes oleva õlenuustiga teise istekoha pihta. Selle järele kallutab esimene ennast selili ja teine tõuseb endisse asendisse ja lööb samuti esimesele jne.
Täisviide
ERA II 93, 672 (6) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. , Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)