2 30 148 http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/22b7e00a35962137e9e670ebd636f1fe.jpg 73ec4281bbd542914b03559b99b02cdc Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad istuvad ringi ja üks mängijaist asub ringi keskele. Mängijad võtavad mingisuguse asja ja annavad üksteisele edasi, seda tehes nii, et ringisolija seda ei märkaks. Kui ringisolija saab kellegi käest asja kätte, siis läheb see ringi. Mängijad laulavad aga asja edasi andes laulu: Taaler, taaler, see peab käima ühe käest teise kätte. :,: See on hea, see on hea, et sa taalerit ei näe! :,: [Noot] Täisviide ERA II 96, 528/31 (19) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. < Äksi khk. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Gennadi Tischler Esitaja August Jürgenson Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Taalrimäng (noodiga) Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 äraarvamismäng laul laulumäng noot taalrimäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad istuvad reas. Üks annab teisele sõrmuse edasi, öeldes: „Hoia kinni, ära näita!“ Niiviisi läheb sõrmus käest kätte. Siis tuleb keegi, kes otsijaks määratud, ja hakkab sõrmust otsima. Leiab ta selle, läheb see, kelle käest sõrmus kätte saadud, ringi sisse. Täisviide ERA II 105, 645 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Viljandi Koguja Erna Natalie Auksmann Esitaja Marie Jams Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Sõrmuse kastmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 äraarvamismäng asjapeitus seltskonnamäng sõrmuse peitmine Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kõik istuvad seina ääres pingi pääl, aga üks mängijatest umbes viis ehk rohkem sammu eemal pingi või tooli pääl. Üks teine läheb ja küsib iga istuja käest tasakeste, mis ta temast arvab: kas ta üks hea või halb inimene on? Aga nõnda, et isepaigas-istuja ei kuule. Nüüd ütleb üks: „Ta on üks ilus poiss (või tüdruk).“ Teine ütleb: inetu, kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne. Küsijal peab meelespidamine sula olema, sest ta peab enamasti kõik, mis temal isepaigas-istujast hääd ehk halba öeldi, pärast välja ütlema. Nüüd tuleb tema isepaigas-istuja juurde ja ütleb järgmisel kombel. Küsija: „Tere, tere, mees.“ Istuja tõuseb püsti ja kostab: „Tere jumalime, noh, kuspool käisite?“ Esimene: „Käisin nõndasama ilma-maad reisimas.“ Teine: „Noh, jutusta, mis ilmas tehti, mis nägid ja kuulsid?“ Esimene: „Nägin maailmas palju. Maailmas tehti palju, väga palju, aga kuulsin ka sinust tihti ja palju räägitavat.“ Teine: „Noh, imet! Mis siis minust räägiti?“ Esimene: „Mõni ütles, sa olevat ilus mees (tüdruk), mõni ütleb, et sa olevat inetu, teised jälle, sa olevat kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne.“ Teine: „Kes ütles, et ma kelm olen?“ Esimene: näitab selle sõna ütleja peale teiste sekka sõrmega, kes siis sellepääle oma istmelt üles tõuseb ja sinna toolile tuleb, kus tema „kelm“ ennem istus. Keda enne kelmiks arvati, on nüüd küsija, aga esimene küsija istub teiste hulka ja mäng algab otsast. Täisviide ERA II 108, 201/2 (22) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Sinust saab maailmas mõnda räägitud Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 dialoog Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Poisse peab olema üks rohkem kui tüdrukuid. Tüdrukud istuvad ringis toolidel ja poisid seisavad nende taga. Üks tool peab jääma tühjaks. Poiss, kelle tool on tühi, pilgutab kellelegi tüdrukutest silma. See tüdruk, kellele poiss silma pilgutas, peab proovima istuda tema toolile. Tüdruku taga olev poiss peab teda aga kinni hoidma. Mängida võib niikaua, kuni mängijad tüdinevad. Täisviide RKM, KP 24, 358 (3) < Viljandi khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Viljandi 4. keskkool, 10.a kl. Koguja sünniaasta 1976 Kogumisaasta 1992 Kihelkond Viljandi khk. Koguja sugu tüdruk Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Silmapilgutamine kohavahetus seltskonnamäng silmapilgutamine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad on joone taga. 1 laps on seljaga nende poole vastu maja vms seina. Ta ütleb: "Silgud ritta: 1, 2, 3!" Selle aja jooksul liiguvad teised seina poole. Kui juht on selle lause ära öelnud, vaatab ta kiirelt taha, edasi ei tohi liikuda. Kes liigub, peab joone taha uuesti minema. Võidab see, kes jõuab esimesena seina ära puudutada. Täisviide RKM, KP 25, 499 (3) < Viljandi l. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Viljandi 5. keskkool, 10.a kl. Koguja sünniaasta 1976 Koguja sugu tüdruk Kogumisaasta 1992 Kihelkond Viljandi l. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Silgud ritta: üks, kaks, kolm heeringas heeringas üks-kaks-kolm jooksumäng liikumiskeeld Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Joonistatakse maha nii palju ringe, kui mängijaid on, ja üks mängija jääb jutustajaks (talle ei joonistata ringi). Jutustaja paneb ringisolijatele nimed. Siis hakkab ta jutustama ja alguses jutu käigus mainib ta kõikide nimed. Need peavad kõik jutustaja taha ritta minema ja jutustaja võib neid viia ükskõik kuhu jalutama. Kui jutustaja ütleb jutu käigus "roheline krokodill", siis peavad kõik ringidesse jooksma. Kes jääb ringist ilma, jääb järgmises mängus jutustajaks. Et mängu huvitavamaks teha, võis jutustaja kasutada lauseid, kus oli sõna "roheline". Näit: "roheline kärbes", "roheline mets", "roheline konn", "roheline jõgi" jne. Täisviide RKM, KP 24, 57 (7) < Viljandi khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Viljandi 4. keskkool, 10.a kl. Koguja sünniaasta Kogumisaasta 1992 Kihelkond Viljandi khk. Koguja sugu tüdruk Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Roheline krokodill järelkäimismäng seltskonnamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Maha joonistatakse 1 ring vähem, kui on mängijaid. See on jutustaja. Ring on kodu. Igale mängijale antakse nimi (nt "seep", "maja", "kass" jne). Jutustaja alustab juttu ise ringi kõndides. Jutu sees nimetab ta järjest mängijaid nimepidi. Iga nimetatu astub jutustaja taha sappa. Kuni kõik on mängus. Saba liigub "kodunt" kaugemale. Kui jutustaja nimetab "rohelist krokodilli", peavad kõik "kodu" jooksma. Kes kodust ilma jääb, on järgmine jutustaja. Täisviide RKM, KP 25, 498 (1) < Viljandi khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Viljandi 4. keskkool, 10.a kl. Koguja sünniaasta 1976 Kogumisaasta 1992 Kihelkond Viljandi khk. Koguja sugu tüdruk Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Roheline krokodill järelkäimismäng seltskonnamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad istuvad ringis ja üks mängijatest asub ringi keskele. Iga mängija valib endale ühe paarimehe, kellega ta kõrvu istub. Keskelolija võtab mõne raha. Ringisolijad sirutavad käed ette ja „ritsikasöötja“ teeb, nagu paneks ta kõigile raha pihku: sealjuures laseb ta märkamatult kellelegi raha pihku. Peale söötmist hüüab söötja: „Üks, kaks, kolm, rahavaras püsti!“ Sellepeale tõuseb see, kelle käes raha on, püsti, kuigi tema kaaslane seda takistada püüab. Kui rahaomaja sai püsti tõusta, siis läheb tema paarimees söötjaks, kui ei, siis kordab söötja söötmist. Täisviide ERA II 96, 526/7 (15) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Gennadi Tischler Esitaja August Jürgenson Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Ritsikasöötmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <h2>LASTE MÄNGUD</h2> Iga inimese lapseea mängud sõltuvad sellest, millal ta sündis ja üles kasvas ning millised olid tolleaegsed elutingimused ja võimalused. Minuealiste ehk praegu üle kuuekümneste põlvkonna lapseiga langes sõjajärgsesse aega, mis praegusega võrreldes oli hoopis raskem. Praegused noored ei oskagi enam ette kujutada, kuidas siis eluga üldse toime tuldi, sest puudus oli ju kõigest, mis eluks vajalik. RASKED SÕJAJÄRGSED AASTAD Mina sündisin 1946. aastal. Elasime tolleaegse Põhja-Viljandimaa selles osas, mis praegu kuulub Järvamaa koosseisu. See talu, kust ma pärit olen, asub praegu otse Imavere–Viljandi maantee ääres Kurla külas. Maantee äärde sattus ta kuuekümnendate aastate keskpaigas, mil vana käänulise maantee asemele ehitati uus. Varem oli talu metsade ja heinamaade keskel. Suure maanteeni oli otse üle soiste heinamaade ligi poolteist kilomeetrit. Vankritee selleni jõudmiseks kulges läbi naabertalu metsa. Suur osa sellest oli väiksemagi vihmasaju korral väga porine ja mõnest kohast ilma säärikuteta kuiva jalaga täiesti läbimatu. Autoga sai taluni sõita ainult ajal, mil maa külmunud. Teisel pool oli lähim naabertalu otse üle soo. Taluhooned asusid kümnehektarise maatüki põhjaosas oja kaldal. Lõuna pool oli põld ning sealt edasi naabertalu mets, kust käis välja tee, läänes paks mets. Põhja ja ida pool üle oja olid naabervalla talude heinamaad. Lähimatest naabritest lahutas meid vähemalt kilomeeter. Sellisest eraldatusest tingitunasattus meile külalisi tulema üsna harva.             Kuni 1949. a kevadeni oli meil nagu enamikus Eesti küladest tegemist veel üksiktaludega, kuid siis tuli hakata elama kolhoosi tingimustes, kuhu ühistati majapidamised nn vabatahtlikult sunniviisil. Vabatahtlikuks saadi seda nimetada, kuna iga talupidaja kirjutas selleks avalduse. Sunniviisiliseks aga sellepärast, et avalduse kirjutamine sunniti ähvarduste ja varem läbi viidud küüditamise hirmuga peale.             Tegelikult elati tol ajal nii meil kui paljudes teistes maakohtades paljuski otsekui naturaalmajanduse tingimustes. Poodides, mis asusid viie kuni seitsme kilomeetri kaugusel Pilistveres, Kabalas või Imaveres, käidi harva ning sealt osteti toiduainetest peamiselt soola, suhkrut, silku, heeringat ning vahel laste jaoks ka kommi või präänikuid. Lisaks muidugi veel hädavajalikke esmatarbekaupu. Seda siis, kui selleks raha oli ja ilma nendeta enam läbi ei saadud. Niisugune oli majanduslik taust ajal, millesse minu lapsepõlve varasem iga langes.             Täpsemalt hakkavad lapsed igasuguseid sündmusi mäletama ilmselt nelja-viieaastaselt. Üksikuid asju sööbib mällu kindlasti ka varasemast ajast. Olin kolm aastat vana, kui kolhoos tehti ja mäletan selgesti, kuidas meie talust kolm lehma kolhoosi lauta ära viidi. Nad seoti nööriga vankri järele ning vanaisa ja vanaema toimetasid nad ühe küla keskel asuva suurema talu lauta, millest oli siis kolhoosilaut saanud. Vanaema igatahes nuttis. Vist mõned kuud varasemast ajast mäletan, et mind viidi lauta, kus oli mitu lehma, eraldi aias lambad ning sead. See pidi veel taluajal olema. Millised mänguasjad mul ja minust aasta nooremal vennal siis olid, seda ma ei mäleta. VARASE LAPSEEA MÄNGUASJAD JA MÄNGUD Veidi hilisemast ajast ehk koolieeliku-põlvest mäletan, et meil oli köögitaguses toas otse pliidilõõri taga ja suure leivaahju ees nurk, kus me vennaga mängisime. Meil olid siis olemas puust ratastega kollast värvi part, puust ilma kabiinita väike veoauto, mida sai mööda põrandat kaugemale veeretada. Hiljem lisandus sellele veel plekist kabiini ja kastiga veoauto. Need kaks autot jäidki meile ainsateks. Olid olemas veel mõned kummist loomad. Neil olid kõhu all augud ning kui neid veidi pigistada, siis nad piuksusid. Mäletan ühte koera, siga ja rebast. Mingil ajal lisandusid veel kõvast plastikust või tsellofaanist hunt ja karu. Neid pigistada ei saanud ning need häält ei teinud. Oli olemas ka üks riidest nukk, millel olid poisi riided seljas. Hiljem lisandus sellele ka üks tüdruk, kuid seda ei toodud poest uuena, vaid see oli sugulaste peres kasutusel olnud. Vanaema käis seal külas ja tõi selle meile. Rohkem meil mänguasju, millega mängida, ei olnudki. Käisin juba koolis esimeses klassis, kui sain jõuluvana käest paki ja selles oli kommide ja küpsiste kõrval ka üks mänguasi. Selleks oli plekist valmistatud vurr. See tuli asetada põrandale ja käepidemest mitu korda vajutada ning siis hakkas ta keerlema.             Minu vanaisa talitas kolhoosi noori hobuseid ehk sälgusid. Need olid toodud meie talu lauta. Peale selle tegi ta kolhoosi ja enda pere ning naabrite jaoks mitmesuguseid puitesemeid. Kolhoosile valmistas ta peamiselt regesid, vankreid, hobuselookasid ja muud. Lisaks tegi ta oma pere ja naabrite jaoks puust tünne ja pütte, rehasid, labida-, hargi-, vikati- ja kirvevarsi ning mud vajalikku. Suvel oli tema höövelpink tavaliselt metsa ääres asuvas küünis, kuid talveks kolis ta selle ning kõik vajalikud tööriistad köögi taga asuvasse kitsasse tuppa. Kui ta midagi hööveldas, siis meeldis mulle ja vennale höövlilaastude seas mängida. Vanaisa valmistas muu töö kõrval meile ka korraliku puust loomakarja, mitu lehma, siga ja lammast. Need olid lihtsad puust ümmarguse kerega ning pead olid sellised, mille järgi võis ühte looma teisest eraldada.             Mängud, mida nende väheste mänguasjadega mängiti, seisnesid peamiselt täiskasvanute tegevuse matkimises. Loomakari viidi karjamaale ning seda söödeti ja joodeti. Autodega püüti vedada mitmesugust kraami jne.             Ükskord tõi ema meile mitmed tühjad tibukujulised paksust klaasist lõhnaõlipudelid. Lisaks olid need veel mitut värvi ja meie arvates väga ilusad. Korke neil ei olnud ja ei olnud sees ka vedelikku. Suurel maanteel oli toimunud autoõnnetus. Üks veoauto olnud kraavi sõitnud ja veokastis olnud lastist oli suur osa hävinud. Need pudelid oli ta leidnudki avarii toimumise kohalt. Need lisandusidki meie mänguasjade hulka. Tibusidki tuli joota ja sööta.             Elumaja ja lauda vahel kasvas mitu puud: toomingas, jalakas ja suur kuusk. Nende all oli suur hunnik kive ja liiva, mis olid sinna jäänud meie maakivist talumaja ehitamise ajast. Maja seinal oli aastaarv 1934. Selle liivaga saime me suvel mängida, ehitada maju ja igasuguseid kujundeid. Eraldi liivakasti meil ei olnud. Ei olnud ka mingeid liivavorme ega mängimiseks vajalikke liivakühvleid. Ainsateks asjadeks, mida sai liivaga mängimisel kasutada, olid meil üks väike plekist kühvel, mida oli varem kasutatud ilmselt jahu tõstmiseks, ning paar alumiiniumist lusikat. Samas hoiatati meid, et kivide otsa ei tohi ronida. Sealt võis kukkuda ja valusalt haiget saada. Üldiselt me sellele keelule kuuletusime. Mingi vanematele vastuhakk sel ajal ju kõne alla ei tulnud. Kui laps sõna ei kuulanud, võeti vits appi. Ega meil kedagi tõsisemalt ei pekstud, kuid vits oli alati võtta ja väiksemagi vastuhaku korral lõpetati see sapsakaga. Ainuüksi hirm vitsa ees sundiski korraldustele alluma. Liiva oli aga nende puude all nii palju, et seal sai mängida veel minu viis aastat noorem vend ja seda aastaid hiljem. Muidugi oli see juba meie mängimise ajal mullaga segamini ning ehitusmaterjalina seda kasutada enam ei saadud.             Talvel, kui oli lumi maas ja ilmad mitte väga külmad, olime me vennaga väga palju õues. Sulailmaga saime ehitada lumemehi, millele sai toast pliidi alt süsi nööpideks toodud. Sai lunitud ka porgandeid ninadeks. Ikka leidus midagi, mida mütsiks panna, ning mõne aja pärast oli meil õues mitu lumemeest-memme. Kui põõsaste vahele või maja ja lauda vahele olid lumehanged tekkinud, ehitasime neisse ka koopaid. Samade hangede peal sai kelgutatud. Meil läheduses ühtegi kõrgemat mäge ei olnud ning tuli leppida meetri- või poolteisemeetriste hangedega. Minule oli isapoolne vanaisa, kes elas meist paar kilomeetrit eemal, kinkinud rauast raamiga ja puust seljatoe ning istmega kelgu. Millal seda tehti, ei mäleta, kuid see oli olemas ja sellega sai aastaid kelgutatud. Hiljem valmistas kodune vanaisa veel teise kelgu, mis oli nagu väike regi. Eks põhjus, miks teist kelku vaja oli, oli ka meie omavahelises nägelemises ühe kelgu pärast. Mõlemad tahtsime ju hangest alla lasta ja seda ikka samal ajal. Kui oli juba kaks kelku, siis kujunes allalaskmine omavaheliseks võistluseks, kes oma liuga kaugemale jõuab.             Nii suvel kui talvel olime lastena väga palju aega õues. Talvel ei lastud meid sinna väga külma ilmaga või kui oli ka tuisune. Loomulikult said siis tavaliselt riided lumega kokku või ka sulailmaga märjaks, kuid kes sellest küsis. Sellepärast ei riielnud ka keegi. Kui riided olid märjad, siis kuivatati need pliidilõõri ääres ära. Sellist halamist, mida tänapäeval kuuleb riiete määrimise või märjaks tegemise pärast, meie küll ei kuulnud. Suvel oldi muidugi kerges riides, tavaliselt lühikesed püksikesed ja õhuke särk seljas. Väga palju käidi siis paljajalu. Seda tegid ka vanemad inimesed.             Kui tänapäeval mõeldakse, et lastel peaks olema igasuguseid arendavaid mänge ja seda juba väga varasest east, siis tol ajal ei olnud meil kasutada mingisuguseidki piltmõistatusi, puslesid jne. Samas oskasin ma lugeda juba viieaastaselt. Koju oli toodud mingi vana sugulaste poolt kasutatud aabits ja sealt hakkasingi tähti õppima ning sõnu kokku veerima. Tavaliselt tegin seda vanaemaga, kes oli kunagi kolm talve külakoolis käinud. Kui ta sõtkus leivatainast, olin mina tooliga tema kõrval ja proovisin sõnu kokku lugeda. See mälestus on mulle hästi meelde jäänud.             Mäletan, et ajal, mil ma veel koolis ei käinud, toodi meile koju väike kaardimäng, mida nimetati “Mustaks notsuks”. Seda me siis tõesti mängisime, alguses isa-emaga koos ja hiljem vennaga kahekesi. LEIVA KÜPSETAMINE Eelpool oli juba juttu mängimisest kui täiskasvanute jäljendamisest. Kuna meie talu oli küla servas eraldatud kohas, käis meil aeg-ajalt ka mehi, kes ennast avalikkuse ees ei võinud näidata ehk metsavendi. Mäletan, kui ühel korral külmal talvel seati valmis suur toidukott ja tehti kuuma teed ning viidi heinamaal asuvasse küüni meestele. Kes nad olid ja millal nad tulid või läksid ning kui palju neid seal oli, ma muidugi ei tea ega saanud ka hiljem teada.             Ühel külmal veebruaripäeval käis meil aga metsavend, kes kandis miilitsa vormiriietust. Kodus olid vanaisa, vanaema ja mina aasta noorema vennaga. Noorem vend, kes oli alles imik, oli hoida viidud isapoolsete vanavanemate juurde. Ema ja isa olid Tallinnas, et turul müüa ära kodus tapetud vana lehma liha. Mehe teada pidid nad juba kodus olema, kuid tegelikult tulid alles järgmise päeva hommikul. Vormis mees teatas, et talle on antud ülesanne majas leiduvad relvad leida ning need konfiskeerida. Majas meil mingeid relvi siis ei olnudki. Algas läbiotsimine ning ta leidis ebaseaduslikena majas olevad 16 kg villast lõnga, pargitud kasukanahad, tallanaha, mida vanaisa kasutas säärsaabaste tegemiseks, ja 2500 rubla raha, mida vanaisa hoidis kodus. Need võttis mees ära. Vanavanemad said kohe aru, et tegemist on röövliga. Järgmisel hommikul teatasid ema ja isa, kes olid just koju tulnud, juhtunust kohalikule miilitsale. Selgus, et ta oli veel mitmes talus röövimas käinud.             Sellele järgnesid vanaema-vanaisa ülekuulamistel käimised. Tol ajal ei tulnud uurijad sündmuskohale, vaid kannatanud kutsuti rajoonikeskuses olevasse miilitsaosakonda. See asus tol ajal aga Türil, kuhu oli meilt üle 20 kilomeetri ja kuhu tol ajal ega ka aastaid hiljem ei olnud mingit otseühendust. Sinna jõudmiseks tuli sõita teise rajooni territooriumile Võhmasse, kust saadi rongiga Türile sõita. Võhmasse oli aga ka 14 kilomeetrit. Ühel talvepäeval tuligi neil see retk ette võtta. Isa oli tol ajal Viljandis mingitel kursustel, mille lõpetamise järel sai ta maakorraldaja kvalifikatsiooni. Ta oli Saksa okupatsiooni ajal lõpetanud Olustveres põllumajanduskooli ja talle oli siis omistatud agronoomi kutse. Nõukogude ajal aga seda tunnistust ei arvestatud. Ta nagu polekski kusagil õppinud. Ta oli siis kaua aega kodust ära. Ema oli kolhoosis põllutööline ja oli varahommikust hilisõhtuni tööl. Mind vennaga jäeti kahekesi koju. Väikevend oli siis ilmselt jälle teiste sugulaste juures hoida.             Olime siis kahekesi kodus. Välisuksed olid lukustatud ja tuletikud olid meie eest ära peidetud. Äkki tekkis meil mõte hakata leiba tegema. Olime selle tegemist ju varem näinud. Saime lahti köögis asuva seinakapi ukse, kus olid pakid vajalike toiduainetega. Saime sealt kätte ühe jahunõu. Pliidilt võtsime alumiiniumist poti. Valasime jahu potti ning lisasime vett. Segasime selle kätega jahu hulka ning saimegi leiva jaoks vajaliku taigna valmis. Seejärel hakkasime väikesi pätsikesi valmis voolima. Äkki leidsime, et võiks ka pisikesi kakukesi teha. Neid sai päris mitu. Asetasime need pliidirauale ja ootasime nende küpsemist. Need kuivasidki seal mingi aja möödudes tahkemaks. Proovisime neid süüa, kuid ega nad meile ei maitsnud. Kogu selle askeldamisega oli terve köök jahutolmu täis ning lisaks põrandal veel suured veeloigud. Ema saabus koju kõige varem ning tema üllatus oli suur.             “Poisid, mida te teinud olete?”             Seletasime üksteise võidu, et küpsetasime leiba. Saime vastuseks, et nii seda küll ei tehta. Ema koristas köögi ning kakukesed ja pätsikesed lendasid ämbrisse, millega viidi sigadele toitu. Nii see lõppeski. Selliseid kodusolemisi oli enamgi, kuid leivaküpsetamist me enam ette ei võtnud. Tegelikult käisid vanavanemad veel mitu korda kannatanutena ülekuulamistel. Süüdlast kätte ei saadud. Ta tabati alles mitu aastat hiljem ja siis tuli juba uurija küla keskele ühte tallu, kuhu siis kõik asjaosalised läksid tunnistusi andma. KÜLASKÄIGUD KODUST VÄLJAPOOLE Olime väga kodused lapsed. Külalastega saime kokku ainult siis, kui meid kusagile kaasa võeti. Mäletan korda, mil mind võeti kaasa ühte paar kilomeetrit kaugemal asuvasse peresse. Seal oli laps sündinud ning vanaema ja ema läksid katsikule. Peres oli olemas kaks tütart, üks minust 2 aastat vanem ja teine minuealine. Hiljem olin temaga koolis ühes klassis. Kui vanemad inimesed toas oma jutte ajasid, saadeti meid õue. Tüdrukutel oli aia nurgas nende isa valmistatud väike laudadest mängupliit ja väikesed toidunõud. Nad hakkasid kohe mängima toidu tegemist. Võtsin ka sellest osa, kuid ega see mind eriti ei huvitanud. Juba siis tekkis arusaamine, et see on mingi plikade värk.             Omamoodi huvitavad olid külaskäigud koos vanaema või emaga sugulaste juurde, kus oli kaks minust mitu aastat vanemat tütart. Nemad hakkasid näitama mulle lauamänge, millest ma midagi ei taibanud. Nende ühes toas oli aga vanaaegne tahvelklaver. Üks tüdrukutest avas selle kaane ja hakkas sellega mängima. Kohe tekkis huvi, kuidas see häält teeb. Lõpuks lubati mulgi selle klahvidele vajutada ning oh imet, hääl tuligi välja. Meil ju endal kodus sellist pilli ei olnud. Hiljem kodus olles rääkisin, et tahaksin ka mingit pilli saada. Sellele jutule reageeritigi. Isa tõi varsti mingi väikese pasuna. Seda puhudes tuli sealt tõesti hääl välja. Hiljem toodi kuue auguga, millele sai sõrmed peale panna, torukujuline vilepill. Ka sellest tuli puhudes hääl välja ning erinevaid aukusid sulgedes oli see erinev. Me tahtsime mõlemad vennaga seda puhuda. Vend võttis selle kätte ja puhus sinna sülge sisse. Pilli torust hakkas pärast mingit lörinat tulema ja selle otsast voolas sülge välja. Sain venna peale väga pahaseks ning tüli oligi majas. Minu arvates oli vend pilli ära rikkunud. Läks päris kakluseks, kuni vanaema meid lahutas ning pill käest ära võeti ja peideti mõneks päevaks kusagile meie silmist kaugemale. Veidi hiljem saime me selle tagasi. Vend oli siis ka hoolsam, ei lasknud enam sülge sisse.             Mõni aeg hiljem saime me mõlemad pisikesed suupillid. Kuna see oli mõlemal eraldi kasutada, siis probleeme ei tekkinud.             Eelkooliiga oli ikka selline aeg, mil me eriti välismaailmaga kokku ei puutunud ning sellepärast ei osanud isegi mingeid nutikamaid mänguasju tahta ega ka mänge ette kujutada. Vanemate eesmärgiks oli, et laps oskaks kooli minnes lugeda või vähemalt tähti tunda ja sõnu kokku veerida ning tal oleks aimu ka lihtsamatest arvudest ja arvutamisest. Igasugused mängud ja mänguasjad olid nende arvates teisejärgulised asjad. Kooli minnes selgus aga, et esimesse klassis astus palju neid, kes ei tundnud üldse tähti. Meil aga taheti, et lapsed nii rumalad välja ei näeks. Mina oskasin juba lugeda ja vend veeris sõnu kokku. MÕTLEMIST ARENDAVAD MÄNGUD Mõistust ja ajutegevust arendavad mängud ilmusid minu koju siis, kui kooliteed alustasin. Ainuke, mis enne seda oli, oli laste kaardimäng “Must notsu”. Selle järel ilmus doomino, mille mängimises sai juba omavahel võistelda. Tuli kabelaud koos nuppudega. Selle mängimisel tuli käikude planeerimisel juba mõelda. Sama laua ja nuppudega sai mängida ka äraandmist. Sel puhul oli võitja see, kelle pool laud varem nuppudest lagedaks sai. Kui kabes tuli vältida nuppude kadu, siis äraandmises tuli neid vastaspoolele ette sööta. Millalgi ilmus meile mängimiseks pildidoomino looduses olevate loomade piltidega. Valgete nuppude asemel olid sellel lihtsalt loomad ning mäng oli täiesti doominoga sarnane. Järgnesid täringumängud mängulaudadega. Esimeseks oli vist mootorrataste võidusõit Pirita–Kose–Kloostrimetsa ringrajal. Tol ajal peeti seal suurejoonelisi motovõistlusi ning mängulaual oli kujutatud ringrada koos kurvidega, mida oli vaja läbida. Rajal olid ruudud rohelise ja punasega. Visates täringut said teada, mitu sammu saab edasi minna. Kui ruudud olid rohelised, ei tekkinud probleeme, võisid takistusteta edasi minna. Kui aga juhtusid punasele ruudule, siis tuli nii mitu sammu tagasi astuda, kui roheliste ruutude puhul oleksid edasi saanud. Näiteks visates täringuga number kuue, said minna edasi kuni punase ruuduni 4 sammu ning ülejäänud 2 tuli sealt tagasi astuda. Ringraja kurvidel olid nimed ning eriti keeruline oli Rummu kurvi läbimine. See oli ka looduses väga järsk ning mängulaual oli seal mitu punast ruutu. Mängunuppe oli kokku nelja värvi, nii et seda mängu võis mängida kokku neli mängijat. Mängisime seda vahel ka koos isa-emaga. Vahel mängiti kolmekesi, kuid tavaliselt kahekesi. Mõnikord juhtus ka, et üks või teine hakkas partnerit sohi tegemises süüdistama. Sohki sai teha, kui ei näidatud teisele täringul veeretatud numbrit ja valetati see partnerile. Mõnikord tekkis sellest ka tüli, mida pidid teised kodused lahutama. Tavaliselt juhtus, et seejärel lõpetati mäng ära.             Kuigi me ei teadnud tol ajal mootorratastest midagi ja veel vähem sellest ringrajast, saime me ettekujutuse, milline see rada on. Hiljem, kui meie isal oli juba pisike mootorratas, teadsime, kuidas sellega raja peal kihutatakse ning millised riskid seal on.             Veidi hiljem ilmus “Reis ümber maailma”. Selle mängimine oli eelnevaga analoogiline, kuid nüüd tuli ületada mägesid ja ookeane. See oli juba tõepoolest silmaringi arendav mäng. Oli veel paar taolist lauamängu, kuid enam ei mäleta, kuidas neid nimetati. KOOLI PIONEERITUBA Kooli minnes laienesid teadmised mängude maailmast kiiresti. Õppisin tolleaegses Kabala 7-klassilises koolis. Vana mõisamaja teisel korrusel oli pioneeride tuba, mis haaras samasuguse pinna kui tavaline keskmine klassiruum. Selline tuba pidi tol ajal igas koolis olema. Seinal olid Lenini ja Stalini pildid. Ma läksin esimesse klassi 1953. aasta 1. septembril ja Stalin oli surnud märtsis. Siis oli ta terves Nõukogude Liidus veel au sees ja seda vist veel paar aastat. Hiljem kadusid need pildid vaikselt kõikjalt. Samas ruumis oli lippude alus, kus oli suur pioneerimaleva lipp ja väikesed rühmade lipud. Kapis olid fanfaar ja mitu trummi. Lippe ja fanfaari ning trumme kasutati mitmesugustel pioneeride üritustel. Oli veel üks väike laud, millel olid ajakirja “Stalinlik Noorus” numbrid ning kokkuköidetult ajaleht “Säde”. “Säde” oli siis vabariiklik pioneeride ajaleht ning “Stalinlikust Noorusest” sai hiljem “Noorus”. Neid võis seal igaüks lehitseda ja lugeda. Samas ruumis oli mitu lauda lauamängudega (male, kabe, doomino ja mõned täringumängud). Hilisemast ajast tean, et oli koole, kus need toad olid tavaliselt suletud ja neid kasutati ainult pioneeride ürituste jaoks. Meil see nii ei olnud. Uks oli avatud kõigil vahetundidel ja ka pärast tunde ning internaadis elavatele lastele tegelikult kogu päeva. Seal sai alati mängida, kui õnnestus mängulauda ja nuppe oma valdusse saada.             Mängude kõrval, mida varem kodus mänginud olin, tekkis huvi ka male vastu. Olin vist teises klassis, kui koolimajja tuli kahe koolivenna isa, kes oli sealkandis tuntud malefanaatikuna. Ühel päeval pärast tunde kutsus ta poisid-tüdrukud, kes malest huvitatud olid, sinna tuppa kokku ning rääkis malest ja õpetas käigud selgeks. Kuna elasin siis kooli internaadis, ei tekkinud mul mingeid takistusi sellisel üritusel osalemiseks. Hiljem sai seda mängu vanemate poistega harjutatud ja kui käigud täpselt veel meeles ei olnud, aitasid nemad. Niimoodi tekkis selle mängu vastu tõsine huvi ja mäletan, kuidas ma rõõmustasin, kui sain kolmandas klassis käies sünnipäevakingiks malelaua ja nupud. Sellest ajast sain seda mängu ka kodus mängida. Ainult tekkis kohe probleem, kellega seda mängida. Minust aasta noorem vend ei olnud sellest mängust eriti huvitatud. Pidas vist liiga keeruliseks. Ema ja vanaema seda nagunii ei mänginud. Ainuke, kes seda mängu põhjalikult tundis, oli isa. Tema käis aga kodust kaugel tööl ja mängida õnnestus temaga harva. TELERIT MEIL EI OLNUD Loomulikult on kõik lapsed huvitatud liikumisest ja vahel ka mürgli tegemisest. Ei saa olla, et nad ainult raamatutes tuhnivad ja lauamänge mängivad. Minu lapseeas puudusid teler ja arvutimängud. Teler ilmus minu kooli pioneerituppa 1960. aastal. See oli tol ajal mustvalge pildiga ja tavainimese jaoks väga kallis. Kool oli lastevanematega kokku leppinud, et sügisel, kui lapsed kolhoosi kartuleid võtma lähevad, neile raha peo peale ei maksta, vaid selle eest ostetakse koolile televiisor. Eriti palju said seda vaadata internaadis elavad õpilased. Kodudes neid tol ajal ei olnudki. Mäletan, et huvitavamaid saateid käisid siis koolimajas vaatamas ka lähedal elavate majade elanikud. Mõni aasta hiljem, kui õppisin juba Põltsamaa Keskkoolis, sõitsin pühapäeva õhtupoolikul Võhmasse ja sealt teise bussiga edasi Põltsamaale. Võhmast väljumisel imestas bussis keegi vanaproua, kui palju on majadel televiisoriantenne. Ta arvas, et selles alevis elab ikka väga palju vargaid. Palga eest neid aparaate ju enamus osta ei suuda. Tol ajal tegutses Võhmas lihakombinaat ja sealt varastati tõeti palju. Ju see arvamus läks siis veidi ka täppi. Läksid veel mõned aastad mööda ja juba hakati kurtma, et lapsed istuvad liiga palju teleka ees, jäävad sellepärast füüsiliselt nõrgaks jne. Nüüd on enamuses peredest arvutid, millega jälle mängitakse, ja kurdetakse samamoodi. Meie ei osanud siis veel arvutitest undki näha. Nüüd ei suuda noored inimesed ära imestada, kuidas siis üldse elada sai, kui ei olnud telekatki. LASTE TÖÖ JA MÄNGUD Tol ajal püüti lapsi – ja eriti just maal – harjutada igasuguse tööga. Kuni koduse vanaisa surmani oli meil kaks kolhoosiperet: vanaisa ja vanaema oli üks pere ning ema lastega teine. Isa oli riigi palgal ja tema sellesse peresse nagu ei kuulunudki. Kaks kolhoosiperet võimaldasid majapidamises pidada kahte poolehektarilist õue-aiamaad ning kaks korda enam loomi kui ühe pere puhul. Meil oli siis tavaliselt kaks lehma ja üks mullikas. Lambaid oli ka kindlasti enam, kuid sigu peeti nii palju, et perel oleks liha laual. Kolhoosist normipäevade eest saadava rahaga oleks ju siis lausa nälga jäänud. Selline majapidamine võimaldas aga enam-vähem talutavates tingimustes ära elada. Lisaks kolhoosis tehtavale tööle tuli siis ka vaeva näha selles majapidamises. Suvel tuli mitme looma jaoks heina varuda ning tavaliselt saadi seda niita ainult metsaheinamaadelt. Niidumasinaga seal niita ei saanud, vaid tuli kasutada käsivikatit. Selle tegid täiskasvanud ära, kuid loogu kaarutama ja kokku riisuma pandi ka lapsed, kui neil juba vähegi kael kandis. Tol ajal olid metsaheinamaadel veel alles pisikesed küünid, kuhu varutud hein hoiule pandi. Kui saadusid küüni kokku vedama hakati, siis olid lapsed need, kes pidid seal kaasa lööma. Mäletan, et tavaliselt vedasid saadusid kokku ning hangusid küüniuksest sisse vanaisa või ema. Vanaema võttis hangutäied vastu ja paigutas küünis laiali. Mina ja noorem vend pidime seda kokku tallama. Tavaliselt soovitati siis heintel palju möllata, et ruumi rohkem heina mahuks. Möllu sai tehtud siis küll, kuid eks see väsitas ka ära, eriti siis, kui seda tuli kaua teha.             Lehmi, mullikat ja lambaid tuli ka karjatada. Endise talumetsa ümber oli tehtud okastraataed ja sageli saadeti nad lahtiselt sinna. Mingit aeda karjatamiseks ei olnud aga olemas heinamaatükkidel pärast heina koristamist ega ka kolhoosi põllul, mis varem oli olnud talu põld, pärast saagi koristamist  ja uue rohu tärkamist, samuti mitte kesapõllul . Siis olime mina ja vend need, kes pidid seal loomi karjatama. Õnneks ei pidanud ma seda üksi tegema ning vennaga koos oli võimalik mitmete mängudega aega sisustada. Samas ei tohtinud loomi silmist lasta. Kui need kurja peale minema hakkasid, tuli muidugi mäng kohe katkestada.             Mingeid mänguasju seal muidugi kaasas ei olnud. Püüdsime mängudega matkida seda, mida olime ise oma lühikeses elus näinud ja kogenud. Mõnikord oli meiega kaasas ka minust 5 aastat noorem vend, kes siis veel koolis ei käinud. Üheks selliseks mänguks oli poe külastamine ja ostude tegemine. Üks meist kahest oli kaupmees ja teine või teised ostjad. Kaupmehel muidugi mingit kaupa pakkuda ei olnud. Ta tegi ainult käeliigutusi imiteerimaks kauba kaalumist, pakkimist ja ulatamist. Ostjad maksid puulehtedega.             Teiseks mänguks oli kooli mängimine. Mina kui kõige vanem olin tavaliselt õpetaja. Mängiti ühe või teise tunni läbiviimist. Õpilased pidid mind kuulama ja selgitusi meelde jätma. Pärast seda toimus teadmiste kontroll. Matemaatika tunnis piirdus see peamiselt arvude liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamisega. Eesti keele tunnis oli eesmärgiks treenida sõnade õigekirjutust. Õpilased pidid tähthaaval üles lugema ühe või teise sõna kirjutusviisi. Keerulisemaid aineid selles koolis läbi ei võetud. Juhtus ka, et õpilane rikkus korda või ei töötanud kaasa. Siis järgnes lähima põõsa kõrvale seisma panemine. Kõik see tuli aga paugupealt katkestada, kui loomad korda rikkuma hakkasid.             Kolmandaks mänguks oli kolhoosi mängimine. Kuna ema oli põllutööline, siis käis meil aeg-ajalt kodus kohalik brigadir, kes teatas, kuhu ja millise tööülesande täitmisele tuli minna. Ta sõitis kohale jalgrattaga. Loomulikult tuli siis ka mängubrigadir, kelleks olin mina või aasta noorem vend, jalgrattasõitu imiteerides kohale. Järgnes vestlus, mille käigus selgitati tööülesandeid. Mõnikord ka vaieldi, kuna tööline ei olnud nõus minema just sinna, kuhu juhatati. Brigadiri käik lõppes lahkumisega. Otsest töö imiteerimist ei olnud.             Kui oli päris vaba aega, siis harrastasime kodus ka peitusmängu. Tavaliselt määrati eelnevalt kindlaks, kes teiste peitumise ajal numbreid loeb ning kes pärast ka peitjaid otsib. Selle tegelase kindlaksmääramine käis tavaliselt ühest kümneni lugemisega. Mina kui kõige vanem alustasin endast ja lugesin osavõtjaid kümneni. Kellele kümme langes, see oligi peitjate otsija. Tema läks kas lauda või kuuri seina äärde, näoga seina poole, ning hakkas valjusti lugema tavaliselt ühest kahekümneni. Selle aja jooksul pidid teised peitu pugema. Kui ta lõpetas, hakkas ta peitjaid otsima. Kes esimesena leiti, see oli tavaliselt järgmine otsija. Peidukohti oli meil aga õues väga palju, marjapõõsaste vahel, lauda, maja ja kuuri taga, küünis heinahunnikute taga jne. Ühel korral otsustas mu vend ennast peita lauda lakka. Ronis redelit mööda üles ning astus laudadele, mis olid läbi mädanenud. Sealt maandus ta pehmelt sõnnikuhunnikusse. Õnneks ei saanud ta mingilgi määral vigastada, kuid esialgu oli ehmatus suur. Tol ajal oli meie kandis väga palju rästikuid. Nad tungisid lausa maja juurde välja. Ühel korral peitsin ennast küünis väikese heinahunniku taha. Minu ehmatus oli aga suur, kui lähedalt roomas mööda suur rästik. Ei julgenud esialgu paigast liikudagi. MÄNGUD KOOLIS JA INTERNAADIS ELAMISE AJAL Kooli ajal elasin suurema osa ajast internaadis, sest kodust kooli oli 7 kilomeetrit ja meie külast mingit regulaarset transporti sinna ei käinud. Tavaliseks liiklusvahendiks oli jalgratas. Sealgi mängiti vabal ajal õues mitmeid liikumismänge. Peitmismängu puhul kasutati teiste otsija kindlaks määramiseks ka erinevaid salme. Kelle juurde jõudis viimane sõna, see oligi teiste otsija. Kahjuks ei meenu neist salmidest ühtegi. Peitjaid ja mängust osavõtjaid oli seal muidugi rohkem. Enamasti olid selle mängu mängijateks poisid, kuid mõnikord lõid kaasa ka mõned tüdrukud. Viimased pidasid seda mängu üldiselt enamusele tüdrukutest mittekohaseks. Peitmiskohti oli seal aga väga palju: kooli puukuur, suurele maakivist keldrile peale ehitatud katusealune, pargis olevad põõsad, hekitagused jne.             Tüdrukute mänguks oli väga sageli keks. Poisid ei võtnud sellest kunagi osa. Äh, see ju plikade mäng.             Liikumismängudest oli üks lihtsamaid matsu ehk mujal nimetatuna ka lätsu jooksmine. See seisnes lihtsalt ühe mängija poolt teiste tagaajamises. See, kes esimesena teisi taga ajama hakkab, tehti kindlaks samamoodi nagu peitusemängus. Teised pidid tema eest ära jooksma. Kelle ta esimesena kätte sai, selle pihta lõi ta käega ja hüüdis valjusti: “Mats!” See &bdquo;mats“ pidi siis jälle teisi taga ajama hakkama. Sellises jooksumängus osalesid nii tüdrukud kui poisid, kuid poisid tegid seda sagedamini. Tüdrukute häda oli selles, et nad ei saanud tavaliselt poisse kätte. Seda võis lausa lõpmatuseni mängida, kuid tavaliselt lõpetati siis, kui oli aeg tundi minna või jooksjad ära väsisid. Koolimaja õues oli jooksuruumi palju, kuid seda harrastati ka majas sees. Ei olnud harvad juhused, kui mõni poiss hakkas klassiruumis teisi üle laudade joostes taga ajama. Kui siis keegi õpetajatest peale juhtus, pandi jooksja tavaliselt nurka seisma. Samasugust jooksumängu sai harrastatud ka kodus.             Poistele meeldis mängida ka sõjamänge. Tol ajal näidati palju filme sõjast. Tavaliselt olid need Teisest maailmasõjast ehk sellest, mida tol ajal nimetati Suureks Isamaasõjaks. Loomulikult olid siis ühel pool kaigastega varustatud venelased ja teisel pool sakslased. Kinos näidati küllalt sageli ka filme Vene Kodusõjast. Ka siis, kui püüti seda sõda jäljendada, olid vaenlasteks ikkagi venelased ja sakslased. Eks koolitundideski räägitud siis palju nii sakslastest kui vaenlastest ning ega see lastegi mängudes kajastumata ei jäänud. Venelased olid pealegi alati võitjad ning sakslased kaotajad. Et kodusõjas olid mõlemal vastaspooltel sõdijateks venelased, seda ei kujutatud nagu ettegi. Kuigi meie koolis eriti intensiivset ideoloogilist kasvatustööd ega tõelist ajupesu ei tehtud, saadi inspiratsiooni filmidest, mida kord nädalas kooli külastava rändkino poolt näidati. Kinofilme näidati tol ajal koolimaja saalis.             Väga populaarsed olid sel ajal laste seas mitmesugused luuremängud. Nende mängude põhimõtteid tutvustati vanempioneerijuhi poolt ning küllap ta pani nende organiseerimise ka oma tööplaanidesse. Ta tutvustas ka morsetähestiku ning igasuguste teiste salakirjade koostamist. Mänge viidi läbi ajal, mil koolis olid tunnid lõppenud ning osalejateks olid tavaliselt internaadis ja koolimaja lähedal elavad lapsed. Eelnevalt olid ette valmistatud kontrollpunktid. Seda olid teinud vanempioneerijuht koos mõne vanema klassi õpilasega, kes oli ka pärast mängu kohtunikuks. Mängust osavõtjad jaotati kahte-kolme rühma. Igale rühmale anti morsetähestikus kiri, millest tuli välja lugeda esimese kontrollpunkti asukoht, Ma ei usu, et keegi morsetähestiku pähe õppis. See oli tavaliselt paberile kirjutatud ning seda jälgides veeriti tekstist sõnad välja. Kontrollpunktid võisid olla väga erinevates kohtades, järgmine tegutsemisjuhend võis olla mõisahooneid ümbritseva müüri lõhes, pargis mõne suure puu õõnsuses, põõsa juures kivi all või mujal. Tol ajal ümbritses kunagist mõisaparki ja ka hooneid poolteise meetri kõrgune kivimüür. Osa sellest müürist oli juba varem lammutatud, kuid siis oli veel enamus alles. Praegu on seal ainult mõni jupikene. Küllap kolhoosi ajal kasutati neis olevad kivid ära uute hoonete vundamentide täitmiseks. Enda ja igasuguste asjade ning ka salakirjade peitmise kohti oli palju enam kui praegu. Kontrollpunkte oli tavaliselt 4–5 ning neis olevad salakirjad ei olnud tavaliselt kõik morses. Oli neid, milles sõnad olid tagurpidi kirjutatud, neid, kus sõna moodustus iga teise-kolmanda tähe kokkulugemisel jne. Mõne kirja puhul leiti uus orientiir pikemast tekstist, kus tuli edasine tegutsemisjuhend leida iga sõna esimesest tähest jne. Tegelikult oli nendega parasjagu nuputamist. Võitjaks osutus võistkond, kes suutis kõige kiiremini kõik kontrollpunktid läbida. Neile anti siis diplom. Tavaliselt kestis selline mäng kuni 3 tundi ja sellest võeti suure põnevusega osa. Tol ajal nimetati seda luuremänguks, kuid tegelikult oli ju tegemist sellega, mida tänapäeval tunneme orienteerumisena.             Traditsiooniliselt pidid kõik lapsed vahetundide ajal koolimaja suures saalis ringiratast jalutama. See oli siis sissejuurdunud tava. Mõnikord alustasid aga vanemate klasside tüdrukud ringmänge ning seda õpetajad ei takistanud. Ei olnud ju neis liigset jooksmist ega mürgeldamist. Need olid üsnagi tuntud nimetustega ja neid teati üle Eesti, nagu “Me lähme rukist lõikama”, “Kes aias…”, “Bingo” ja teised. Tavaliselt osalesid selles siis kõik jalutajad. Tüdrukutele meeldis selliseid mänge algatada ka internaadis elades, kui oli vaba aega. Siis paljud poisid ei tahtnud neist osa võtta, kuid nad sikutati mänguringi mitme tüdruku poolt.             Algklassides õppimise ajal oli minu ajal tegemist liitklassidega. Tavaliselt õppisid ühes ruumis 1. ja 3. klass ning 2. ja 4. Siis juhtus mõnikord, et ajal, mil vanemal klassil oli tund, kus käsitleti ainet, mida väiksemad veel ei õppinud, oli viimastel nn vaba tund. Tavaliselt oli see mõnel päeval nädalas esimene tund. Näiteks tund, mil kolmas klass õppis vene keelt. Esimeses seda ei õpitud ning nemad olid sel ajal vabad. Mida muud väiksematel sel ajal teha oli, kui kusagil vabas ruumis mängida. Mäletan ühte korda, kui olime terve klassiga koolimaja suures saalis ning kõrvalasuvas ruumis peeti tundi. Meid lahutas ainult suletud uks. Sai mängitud vist matsu ja üksteist suure kisa ja lärmiga taga aetud. Mängu kõrghetkel saabus ruumi kooli direktor ning edasi pidid kõik kuni vahetunnini seina ääres püsti seisma. Me ju tegelikult segasime kõrvalruumis läbiviidavat tundi. PALLIMÄNGUD Kooli juures oli võimalik tegeleda ka mitmesuguste pallimängudega. Koolimaja ees oli kruusakattega palliplats. Seal mängisid põhiliselt nooremate klasside õpilased rahvastepalli, organiseeriti võistlusi klasside vahel. Vahel mängisid vastamisi poiste võistkonnad, teisel korral jälle ainult tüdrukutest koosnevad naiskonnad. Mõnikord oli ka segavõistkondi. Kevadel ja sügisel, kui ilmad veel soojemad ja õpilased vahetundide ajal õues olid, käis sellel platsil kogu aeg vilgas tegevus. Rahvastepall oli laste seas siis väga populaarne. Kooli poolt organiseeriti sõpruskohtumisi ka naaberkoolidega. Siis sõitsid kohale õpilased Villeverest ja Võhmast. Mõnikord käidi ka neil külas. Olin ka ise ühel korral võistkonnas, mis käis Võhmas külas. Võisteldi rahvastepallis. Kuna kohtumine toimus hilissügisel, siis ei olnud võimalik võistlust õues enam läbi viia. Sealsel koolil olid aga väga kitsad ruumid, kuid õpilasi oli meie omast kaks korda enam. Meid sõidutati alevi keskel asuva kultuurimaja juurde ning palliheitlus toimus sealses saalis. Lisaks võisteldi veel kabes ja males. Mina olin kabetaja. See jõukatsumine oli koolimajas. Rahvastepallis olid võitjateks meie poisid ja nende tüdrukute võistkond. Kabes alistasid nemad meid ning males olid jälle meie omad võidukamad.             Samal koolimaja ees oleval platsil mängiti ka võrkpalli. Seda tegid peamiselt vanemate klasside õpilased. See mäng millegipärast mind ei paelunud ja ma jäin sellest kõrvale.             Koolimaja taga oli aga jalgpalliväljak, mida ümbritsesid jooksurajad. Hakkasin seal koos teiste poistega palli taga ajama umbes ajal, mil õppisin viiendas klassis. See huvitas mind. Mingit juhendajat meil sel alal ei olnud ja ma ei tea, kas naistest kehalise kasvatuse õpetajadki sellest mängust midagi teadsid. Vanemad poisid teadsid mingeid reegleid, kasvõi seda, et väljakul on kaitsjad ja poolkaitsjad ning ründajad. Olin vist kuuendas klassis, kui ühel õhtupoolikul tuli kooli juurde mees, kelle perekonnanimi oli Telvik. Selgus, et ta oli siis väga lühikest aega töötanud kolhoosis partorgina. Hru&scaron;t&scaron;ovi ajal oli kehtestatud kord, et sellised mehed-naised ei saanudki üle kahe aasta ühe koha peal töötada. Mulle ja minu koolikaaslastele jäi see mees meelde aga sellega, et ta tegi meile selgeks jalgpalli mängimise reeglid ning hakkas meid sel alal juhendama. Saime paremad oskused ning reeglistik sai ka selgeks ja pärast läks mängimine hoopis paremini. Mida see mees muul ajal kolhoosis tegi, see meist kedagi ei huvitanud ja vaevalt teda paljud kolhoosi töötajadki, kes parteisse ei kuulunud, üldse tundsid. Kui rääkisin sellest treenerist kodus, ei oldud tema nime kuuldudki. Jalgpalli alal oli ta aga spetsialist. Hiljem, kui õppisin Põltsamaa Keskkoolis, olin ka mõnda aega jalgpalli mängimas, ning siis ei leidnud ma seal küll enam midagi uut.             Kui õppisin Kabalas juba lõpuklassides, rajati uus palliplats koolimaja taha pargi serva. Maja ees olev plats likvideeriti. Uuele platsile paigaldati ka korvpalli mängimiseks vastavad lauad ja rõngad. Mõned poisid hakkasid seal agarasti korvpalli harjutama, kuid mina sellest osa ei võtnud. Sama platsi hakkasid siis agaralt kasutama ka kohalikud külanoored. SEDA EI TOHTINUD ÕPETAJAD NÄHA Oli ka mängusid, mida mängiti siis, kui õpetajaid või teisi häirijaid silmapiiril ei olnud. Üks neist oli nimetusega &bdquo;Õuna lõikamine“. Selleks joonistati liivale või mullale umbes 1,5-meetrise diameetriga ring, mis pidi õun olema ning see jagati kas pooleks või kolmeks-neljaks sektoriks olenevalt sellest, kui palju parajasti mängijaid oli. Igasse sektorisse asus üks mängija. Kõigil pidid olema noad. Tol ajal ei olnud see üldse õige mees, kel taskunuga ei olnud. Mäng seisnes noa viskamises vastaste sektoritesse nii, et see pidi jääma maasse püsti seisma. Esimesena viskamise õigus tehti samamoodi kindlaks nagu peitusmängus. Kui nuga vastasvõistleja sektoris püsti jäi, siis lõigati selle kohalt sektorist lõik ära. Eraldatud sektori pinnale ei tohtinud enam astuda. Kellel õun juba nii tükkideks lõigatud, et tal ei olnud enam oma sektoris kohta, pidi mängust lahkuma. Võitja oli see, kes jäi viimasena oma sektorisse. Õpetajad seda mängu näha ei tohtinud. Oli ju olemas oht, et noaga visatakse kellelegi jalga. Ma ei mäleta, et seda oleks kunagi juhtunud. INTRNAADI MAGAMISTUBADES Internaadis oli koolimaja kolmandal korrusel kõrvuti kaks magamistuba. Ühes magasid poisid viiendast kuni seitsmenda klassini ja hiljem, kui koolis oli juba kaheksa klassi, selleni. Kõrvaltoas olid väiksemad. Mõlemasse tuppa pääses eesolevast koridorist eraldi ustest. Kahe toa vahel oli ka uks, mis oli tavaliselt suletud.             Algklasside lapsed pidid magama minema tund aega varem kui vanemate klasside omad. Aastati oli see aeg erinev, algklassidel kella poole üheksast kuni üheksani õhtul. Kui ka vanemad olid vooditesse läinud, ega siis see ei tähendanud veel, et kohe magama jäädi. Internaadi kasvataja, kelleks oli tavaliselt mõni õpetaja, lahkus. Peagi hakkas väike grupp poisse kaarte mängima. Suurt laetuld tavaliselt põlema ei pandud, sest see oleks majja, kus elasid kolm õpetajat, ära paistnud. Mängu ajal valguse saamiseks kasutati taskulampe. Mõnikord võtsin ka ise neist mängudest osa, kuid tegin seda siiski võrdlemisi harva, kuna kaardimäng mind eriti ei huvitanud. Mängiti viit lehte ja saskut<a title="" href="#_edn1">[1]</a>, millest ma ka vahel osa võtsin. Esimese mängu reeglid olin õppinud ära kodus. Teise omad õppisin mängu käigus. Poistel oli ka teisi mänge, nagu kakskümmend üks, karvane jne. Loomulikult ei maganud ajal, mil kaarte mängiti, toas olnud kolme- neljateistkümnest poisist keegi. Oli ka neid, kes läksid ahju juurde, avasid selle ukse ning hakkasid seal suitsu tõmbama. Ahjuukse juures tehti seda selleks, et suits sealtkaudu korstnasse läheks. Ükskord, kui üks punt kaarte mängis ja paar poissi ahju juures suitsu tõmbasid, ilmus uksele kooli kojamees ja tema esimesed sõnad olid:             “Poisid, mida te teete. Piibusuitsu tuba täis ja kaardimäng käib.”             Kogu selline tegevus lõpetati muidugi kohe ära. Kojamees rääkis aga kõigest järgmisel hommikul kooli direktorile ning edaspidised karistused olid karmid. Kaks poissi, kes suitsu tõmbamisega vahele jäid, visati kuuks ajaks internaadist välja. Nad pidid kuu aja jooksul südatalvel nelja kilomeetri kauguselt iga päev jalgsi kodu ja kooli vahet käima hakkama. Uuriti välja ka, kes tol hetkel kaarte mängisid. Nemad said viimased hoiatused.             Kõrvaltoas olid küll algklasside lapsed, kuid sealgi oli mitu suuremat kasvu ja oma eakaaslastest üle kasvanud poissi. Nad olid mitmel aastal samasse klassi istuma jäänud. Mõnikord avati kahe toa vaheline uks ning mõned poisid hakkasid lihtsalt omavahel tüli norima, mille tagajärjeks oli kahe toa vahel puhkenud padjasõda. Ka omaette mäng. Tavaliselt olid kaotajateks väiksemate toa poisid. Kui asi nende jaoks hulluks läks, püüdsid nad vaheust sulgeda. Patjade sees, millega internaadis magati, oli vatt. Mõnel oli ka kodust kaasa toodud sulepadi. Ükskord juhtuski, et üks väiksemate toa vanem poiss viskas ühe väikese poisi padja millegi otsa. See läks lõhki ja suled lendasid üle toa laiali. Väike poiss, kes õppis teises klassis, hakkas suure häälega nutma. Suled pühiti põrandalt kokku, kuid ega neid igalt poolt koristada ei saadud. Hommikul läks jälle suureks uurimiseks ja ülekuulamiseks, mis öösel toimunud oli. Poiss, kes padja lõhki viskas, saadeti iga päev kodust kooli käima ja seda õppeaasta lõpuni. MÄNG KOOS KÜLAPOISTEGA MINU KODU JUURES Tol ajal hakkasid minu koduküla lapsed niipea, kui juba vähegi midagi teha suutsid, suviti kolhoosis tööle. Meie rohida olid külas asuvad maisi- ja kapsapõllud, võtsime küünides ja lakkades heinavedajatelt heina vastu ning trampisime seda virnades kokku, sõtkusime siloaukudes ratsahobusega haljasmassi kokku, eemaldasime teraviljapõldudelt ohakaid, sidusime rukki koristamise ajal viljavihkusid, riisusime loorehaga heina jne. Tööd jätkus ja sellel ei näinud lõppu olevatki. Seepärast ei olnud meil suvevaheajalgi kuigi palju vaba aega, mida mängude ja igasuguse meelelahutusega täita. Tööpäevad olid pikad, sama pikad kui täiskasvanutel, kes kolhoosi põldudel töötasid. Mõnikord olid need ka väga väsitavad. Ei jõudnudki pärast enam midagi teha. Me elasime küla ääremaal ja teiste poistega, kes küla keskel elasid, väga sageli kokku ei puutunud, välja arvatud siis, kui olime koos tööl. Üsna sageli võtsid aga külapoisid oma nelja-viielise kamba kokku ning tulid meile. Meil oli metsa servas lagendik, kus tavaliselt karjatati loomi. Seal läks siis peagi lahti jalgpalli mängimiseks. Tavalisest väljakust oli see maa muidugi väiksem ning seal olid ka mõned suured kivid. Juhtus sedagi, et vahel löödi vastu kive varbaidki katki. Kes aga sellest hoolis. Mõnikord mängiti niimoodi tundide viisi. Kui heinamaalt juba hein koristatud, oli seal selleks veidi parem koht. Külast tulnud poistele selline mäng meeldis ja oli ka tõsi, et nende kodude juures selliseid vabu platse ei olnud. Meie kodus ei tehtud selleks ka mingeid takistusi. Oli aga ka kohti, kus selliselt mängida ei lubatud. LAPSEEA MÄNGUD SAID LÄBI Hiljem, kui õppisin juba keskkoolis, enam eriliselt mingite mängudega ei tegelenud. Seal keskenduti peale õppetöö igasugusele klassivälisele tegevusele. Võtsin kolme aasta jooksul, mil ma seal õppisin, osa kirjandusringi, inglise keele ringi ja ajalooringi tegevusest. Lisaks sellele sai aeg-ajalt osa võetud ka mitmesugustest sportlikest üritustest, sai mängitud korv- ja jalgpalli. Lapsepõlv sai nagu läbi. Kui keskkooli lõpetasin, asusin tööle ja õppisin ka kaugõppe teel ülikoolis. Hiljem järgnes perekonna loomine. Kõik see tingis selle, et aastate jooksul ei tulnudki juhust midagi mängida. Alles hiljem, poja sündimise järel sai temaga jälle mängitud, kuid eks need olnud enam-vähem samad mängud, mida ise sai kunagi mängitud. Mõnikord sugulaste juures külas käies või ka erinevatel seltskondlikel koosviibimistel sai mängitud koroonat või piljardit, kui need lauad olemas olid.             Aja jooksul keskendusin igat liiki mälumängudele. Mitmetel töökohtadel töötades arvati mind ikka võistkondadesse. Koostasin ka ise mälumängude küsimusi ja mõnel korral juhtisin ka nende läbiviimist. Viimati tegin seda 1990. aastatel, kui olin valitud Pärnumaa Spordiliidu esimeheks. See oli siis auamet. Töötasin samal ajal Pärnumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektorina. Sama ülesannet tuli mul mõnikord täita ka omavalitsuste liidu üritustel.             Ise olen palju aega pühendanud ristsõnade lahendamisele. Viimaste aastate jooksul olen lahendanud ka sudokusid nii numbri- kui tähekombinatsioonidega. Sudokusid hakkasin lahendama siis, kui mu pojatütar mulle nende lahendamise põhimõtted selgeks tegi. Enne seda ei osanud ma nendega midagi peale hakata. Alles hiljuti oli neid võimalik lahendada arvutis. Need olid ajalehe “Õhtuleht” lehekülgedel. Oli ka erinevate raskustega ning mängija võis valida, millist ta lahendama hakkab. Mõni kuu tagasi need aga kadusid sealt. Iseenesest on sellest kahju. Mälu ja mõtlemise treenimiseks on ristsõnade ja sudokude lahendamine väga kasulik ajaviide. EI TAHA VENELASEKS SAADA Mis puutub suhtlemisse ja mängimisse erinevatest rahvustest lastega, siis lapsepõlvest mul see kogemus puudub. Meie kandis maal elas mõni üksik teisest rahvusest inimene ja loomulikult oskas ta siis perfektselt eesti keelt. Muulastest lapsi ei tea ma aga ühtegi. Oli isegi olukordi, mil lapsed samastasid armees teenivaid sõdureid venelastega. Mäletan ühe teise klassi poisi jutuajamist, mida ma juhtusin kooli õues sügisel lehti riisudes juhuslikult pealt kuulma. Ise olin ma siis neljandas klassis ja mul oli siis juba välja kujunenud pilt erinevatest rahvustest. Seal aga küsis see poiss oma sõbralt: “Kas sa tahad venelaseks hakata?“ “Kes need on?” “Noh, tead need, kes sügisel kolhoosis kartuleid noppimas käivad, kirsad jalas ja rohelised vormiriided seljas.” “Ei, selliseks ma küll hakata ei taha.” Ju siis teistsuguseid ja erariides venelasi ei osatud ette kujutadagi. Maakohas neid ei elanud ega ei olnud neid ka keegi oma silmaga näinud.             Samas on huvitav jälgida, milliseid mänge harrastatakse nüüd. Mänguasju, mida praegustel lastel kasutada on, on tõesti arvukalt. Neid ei jõua üles lugedagi. Mõnikord tekib siiski mõte, kas neid nii palju ongi vaja. Kui oleks ehk mingi valik ja veidi vähem, osataks ehk nende väärtust enam hinnatagi. Palju mänge mängitakse aga arvutiga. ARVUTI AINULT MÄNGIMISEKS Millalgi 1990. aastate keskel otsustasin endale lauaarvuti osta. See oli veel aeg, mil uued arvutid olid poes hirmkallid ning hakkasin uurima ajalehes avaldatud kuulutusi. Leidsingi paar tükki, mis mulle tõenäoliselt sobisid. Käisin ühte vaatamas, kuid see ei sobinud. Teises kohas otsustas pere, kus arvuti oli põhiliselt teismelise poja kasutada, selle maha müüa. Täpsemaid põhjusi selleks ma muidugi ei tea. Kui hakkasin uurima, mida sellega üldse teha saab, hakati rääkima kõikvõimalikest mängudest ning poiss oli kohe abivalmis näitama, mida sellega mängida saab. Kui veel uurisin, mida sellega veel teha saab, ütles ema, et noh, see teeb ju palju tarku asju ise ära. Milliseid, selles osas jäi ta mulle vastuse võlgu. Lõpuks selgus, et arvutit ei osatudki millekski muuks kui ainult mängimiseks kasutada. Tol ajal ei õpetatud arvuti kasutamist veel enamuses koolidestki ning oli palju inimesi, kes arvasid, et see on mingi imemasin, mis aitab lahendada kõik probleemid. Samas ei osanud osa inimesi selles mingit muud otstarvet kui mängimine üldse näha. Uurisime tol ajal selle arvuti omadusi ning ma ostsin selle ära. Sain arvuti koos kuvari, klaviatuuri ja hiirega. Õige pea soetasin endale printeri, et sellega saaksin teha kirjatööd. Mänge oli sellesse palju sisse salvestatud ja nendest oli väga huvitatud minu lapselaps. Peagi sai ta ka endale oma koju arvuti ning minu oma enam selleks ei kasutatud. Minu tegevus nende mängudega piirdus põhjaliku uurimisega, mis seal üldse on. Õnneks ei langenud minu lapselaps arvutist sõltuvusse. Tal oli koolis arvutiõpetus esimesest klassist alates ja ju sealgi tehti selgeks, kuidas sellega ümber käia. KAHJU ARVUTISÕLTLASTEST Arvuti ei ole tegelikult mingi imemasin ega ka kallis mänguasi, kus inimmõistust enam vaja ei olegi. Ta on lihtsalt inimese tööriistaks või abivahendiks. Mulle teeb muret, et igasugust I-asjaajamist feti&scaron;eeritakse. Eesti on uhke oma e-riigile, kuid mulle meenub mõne aasta tagune lugu, kui valitsuse liikmete vahel tekkisid mingi asja arutamisel arusaamatused ja põhjus ei olnud milleski muus, kui jäi vajaka lihtsast inimestevahelisest suhtlemisest. Siis kommenteeris probleemi televisioonis kunagine minister Olari Taal. Ta meenutas, et tema ajal veel valitsuse istungitel arvuteid ei kasutatud. Kõik probleemid arutati omavahel läbi ning ka eriarvamuste puhul jõuti kompromissidele. Nüüd aga jäävat puudu lihtsalt kõige tavalisemast inimlikust suhtlemisest.             Praegu on tõsiselt kahju lastest, kes on langenud arvutist sõltuvusse. Kõige lihtsamat teksti ei osata ka enam pastakaga paberile panna. Olen näinud peresid, kus laps istub eraldi tundide viisi oma arvuti taga ja teda ei huvita, mida teevad kaaslased. Võiks ju vahel nendega kokkugi saada. Arvutis mängimise pärast jäetakse isegi koolitükid õppimata. Mul oli kord noor kolleeg, kes töö juurest pidevalt pojale helistas ja keelas tal arvutiga mängida. Poiss mängis ikka edasi, sest ema ju kodus ei olnud. Lõpuks pandi arvuti kodus teise tuppa luku taha ning poiss sai sellega mängida siis, kui tal seda lubati. Paljud lapsevanemad aga ei ole nii nõudlikud ja järjekindlad ning koolides kurdetakse, et lastel puudub vajalik suulise väljendamise oskus, ei taheta raamatuid lugeda, kirjaoskus jääb kasinamaks jne ning selle on põhjustanud arvuti. Ju ikka tuleks lähtuda vanadest tõdedest, et ühegi asjaga ei tohi liialdada ning igas asjas on vaja pidada kinni parajuse nõudest. Tuleb aru saada, kui kaugele ja millisele tasemele ühe või teise asja või mänguga minna võib. Lastel muidugi endal sellist piiride tunnetamist ei ole ega saagi olla. Selle peavad paika panema ikkagi täiskasvanud. Kui nad nii teeks, ei tekiks ka sõltlasi. Samas on häda selleski, et ka täiskasvanud ei saa sageli neist piiridest aru. Raivo Kaik Pärnus November 2013 <div> <div> <a title="" href="#_ednref1">[1]</a> Sasku (ka saaskopp, sass, lambapea) on kaardimäng neljale mängijale, mängitakse paaris. </div> </div> Täisviide ERA, DK 115 < Pärnu l. < Pilistvere khk., Kabala v., Kurla k. – Raivo Kaik, s. 1946. a. (2013) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere khk. Koguja Raivo Kaik Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1950. aastad Koguja sünniaeg 1946 Koguja sugu mees Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Raivo, snd. 1946. a. Viljandimaal küla talu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad peavad paaris olema. Üks on „punnikastja“. Kõik hoiavad käed koos ja punnikastja käib rea läbi ja laseb punni kellegi peosse, nägemata kellele. Kui rida on läbi, siis ütleb kastja: „Punn püsti!“ Aga kõik paariseltsilised hoiavad oma naabreid kinni. Kui punn püsti saab (s.t. see, kelle peosse punn sai, jõuab püsti tõusta), siis läheb ta paariseltsiline uueks kastjaks. Mäng praegu tarvitusel. Täisviide ERA II 96, 332 (1) < Kõpu khk., Puiatu v., Laiakivi t. – Leida Tölp, Puiatu algkooli õpilane, s. 1922 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Kõpu Koguja Leida Tölp Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Punni kastmine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst "Püüdja" või "lugeja" tuleb vahepeal sellest, kes on näiteks kõige pikem või kõige lühem. Või siis lihtsalt – „kes viimane see hapupiimane“, see tähendab, et tehakse võidu mängu toimumispaika, ja see, kes on viimane, see ongi mängu alustaja. "Punaste pükstega politsei, ütles mulle eitiidamoi, mina ei tundnud seda keelt, pöörasin selja ja näitasin keelt." "Üks, kaks, kolm, sina oled tolmutomm." "Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, seda parandada saab, ainult sina, sitapea." Täisviide EFA, KP 56, 63 (B) < Kolga-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Leie põhikool, 8. kl. Koguja sünniaasta 1992. a. Koguja sugu poiss Kogumisaasta 2007 Kihelkond Kolga-Jaani khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Punaste pükstega politsei liisusalm liisusalm/punaste pükstega politsei liisuvõtmine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Keegi läheb ukse taha ja koputab sääl, toasolijad küsivad: „Kes sääl on!“ See nimetab toasolijatest mõne nime. Siis tuleb see omakorda ja koputab uksele. Viimaks nimetatakse niisugune nimi, keda toas ei ole ja siis on mäng otsas. Täisviide ERA II 96, 614 (13) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. – Alma Viru, Neanurme algkooli õpilane < Akoliina Viru (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Põltsamaa Koguja Alma Viru Esitaja Akoliina Viru Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Postimees Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 pandimäng postimees Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mäletan, et siis, kui olin väike, siis mängisime sõbraga poodi. Muidugi oli esimene asi see, et me läksime kaklema, kes saab olla kassapidaja. Noh, müüsime seal igast kola, mida maja pealt leidsime. Mäletan, et vedasime ostulettidele kokku ka ema meikimistarbed ja õe kooliõpikud. Oli seda kisa ja kära küll küllalt, aga lõbus oli küll. Rahaks olid meil paberilipakad. Täisviide EFA, KP 56, 63 (D) < Kolga-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Leie põhikool, 8. kl. Koguja sünniaasta 1992. a. Koguja sugu poiss Kogumisaasta 2007 Kihelkond Kolga-Jaani khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pood kujutlusmäng/loovmäng ost–müük poemäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Hea mäng on "Põletamine". Meie mängime seda tavaliselt oma klassi poistega (meid on 15 poissi), võib ka mängida rohkematega või vähematega. Võistkond jagatakse 2-ks. Üks inimene võetakse "põletajaks" (ta on ringi juures, kuhu ta peab palli viskama). Üks osa võistkonnast asub rivvi ja ta peab palli viskama. Teine osa võistkonnast läheb alla visatud palli püüdma ja põletajale viskama. Viskaja saadab palli tulle ja ise peab ta jooksma (kodu)peatuste vahel, mis on paigutatud ümber mänguplatsi, kuni sinna välja, kust ta jooksma hakkas (seega "koju"). Püüdjate ülesandeks on pall kinni püüda, aga kui see ei õnnestu, siis kas see ruttu põletajale visata (kes peab palli kinni püüdma ja rõngasse viskama; rõngas on maapinnal ja ise võib ta selle juures olla) või jooksjale pihta visata. Kui jooksja on püüdjate poolt visatud palliga pihta saanud või on põletaja jõudnud peatuse juurde ja seda puudutanud, on ta "põlenud" ja ta läheb "koju", andes punkte püüdjate võistkonnale. Kui püüdja sai visatud palli nii kätte, et see maad ei olnud veel puudutanud ja jooksja peatusse ei olnud veel jõudnud, on ta "põlenud", ning ta läheb tagasi "koju", andes punkte püüdjatele. Punktide arvestus lepitakse vastavalt mängijate poolt kokku. Kui jooksja jõuab "koju" tagasi ilma "läbi põletamata", toob ta punkti viskajatele. Tavaliselt meie kasutame peatuspunktideks elektriposte. Mängu paiknemine skeemiliselt näeks välja nii: (joonis). Täisviide RKM, KP 38, 505/7 (8) < Põltsamaa khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Põltsamaa keskkool, 8. kl. Koguja sugu poiss Kogumisaasta 1992 Kihelkond Põltsamaa khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Põletamine pallimäng pesapall Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängu käik. Poisid ja tüdrukud seatakse ritta, ükskõik kui palju. Ühel on pall käes ja ta on teise ees, see on „kukutaja“. Kõige esimesel poisil on labida moodi puu käes. Kui kukutaja viskab palli üles, lööb esimene lööja ja pistab jooksma. Jookseb teatud piirini. Kui pall lendab kaugele, saab ta ka veel „üles“ tagasi tulla. Kukutaja aga katsub selle aja sees, kui ta on piirist väljas, teda ära lüüa. Kui ta saab jooksjale pihta, jääb see „alla“. All mängupiiris on ka poisse, kes on sinna vabatahtlikult läinud pallipüüdjaks. Üks poistest lööb palli õhku, teised, kes on all, püüavad palli kinni. Kui saab kinni, läheb ta püüdjaks ja püüdja lööjaks. Kui üks poistest on korra all käinud, on tal õigus kaks korda lüüa. Lõpp on, kui poisid on kõik ära löödud ja on all. Võitja on see, kes saab kõige kauem mängus vastu panna. Täisviide ERA II 96, 280/1 (2) < Paistu khk., Loodi v., Moonaste k., Vedru t. – Endel Soe, Õisu algkooli õpilane, s. 1922 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Paistu Koguja Endel Soe Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Platuu Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 laptuu Viljandimaa viske- ja löögimäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst See käib nii, et üks paneb silmad kinni ja tuleb otsima teisi turniredeli pealt. Kui keegi maas on, siis võib öelda "stopp". Siis see, kes oli maas, on järgmine "täts", või püüab kellegi kinni ja arvab ära, kes see on. Täisviide EFA, KP 69, 49 (6C) < Kolga-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Leie põhikool, 6. kl. Koguja sünniaasta 12a Koguja sugu poiss Kogumisaasta 2007 Kihelkond Kolga-Jaani khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pimetäts pime karu/valge mees pimedamäng tasakaal vaibakloppimispuu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Tavaliselt mängin õues kurniga. Toas rohkem õpin. Vahel löövad ka tüdrukud kampa. Vahetundide ajal mängime "Pimetätsu". Reeglid: "täts" on see, kes jõuab viimasena turnikale, või tehakse "kivi, paber, käärid". "Kivi" on nii, et pannakse käsi rusikasse, "käärid" – sõrmed laiali ja "paber" on käsi ees, sõrmed koos. Mängu alguses ütleb pimetäts "1, 5, 10" ja tuleb. Selles mängus ei tohi tätsu lüüa ja ei tohi ka turnikast eriti kaugele minna. Täisviide EFA, KP 69, 22/3 (6A-1, B) < Kolga-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Leie põhikool, 5. kl. Koguja sünniaasta 11a Koguja sugu poiss Kogumisaasta 2007 Kihelkond Kolga-Jaani khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pimetäts kivi paber käärid liisuvõtmine pime karu/valge mees pimedamäng vaibakloppimispuu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Siin võib mängijaid olla kolmest piiramata arvuni. Mängu käik on järgmine. Mängijad seisavad ringis, üks mängijaist seisab kesk ringi ja tal seotakse silmad rätikuga kinni. Siis liigub igaüks ringist eemale ja „pimesikk“ peab mängijaid otsima. Kelle ta kätte saab, peab ta selle nime ütlema. Kui ta õigesti ütleb, peab ta oma pimesiku-osast vabanema ja see peab nüüd pimesikk olema, kelle ta kätte sai. Kui ta aga kättesaadud mängija nime valesti ütleb, peab ta edasi pimesikk olema. Mäng lõpeb siis, kui mängijad enam ei taha edasi mängida. Täisviide ERA II 99, 315 (4) < Helme khk., Patküla v. – Heldur Siska, Tartu poegl. keskkooli õpilane < Karuliine Siska, 72 a. (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Helme Koguja Heldur Siska Esitaja Karuliine Siska Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pimesikk Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 pimedamäng pimesikk Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Teised mängijad asuvad ringis selle ümber. Ringi keskel olija peab nüüd käega ühte ringisolijat katsuma ja selle nime ära ütlema. Kui ütleb õigesti, saab „pimekukest“ lahti ja tema asemele tuleb see, kelle nime ta ära ütles. Kui aga juba kolm korda on valesti ütelnud, siis annab pandi. Iga ütlemise järele ringisolijad liiguvad ümberringi ja laulavad: Pime kukk, nüüd otsi sa oma kana ülesse. See on hea, see on hea, et sa oma kana kätte ei saa. [noot] Täisviide ERA II 107, 437/8 (2) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Elvi Veskemäe, s. 1916 (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Tarvastu Koguja Jaak Veskemäe Esitaja Elvi Veskemäe Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pimekuke-mäng Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 laul pandimäng pimedamäng pimesikk Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Poisse ja tüdrukuid peab olema enam-vähem ühepalju. Tüdrukud on reas umbes 1 m vahedega. Nende vastas poisid umbes 15 m kaugemal tüdrukutest. Nii tüdrukute kui ka poiste silmad on kinni seotud. Märguande peale hakkavad nii tüdrukud kui ka poisid üksteise poole liikuma. Iga poiss püüab kinni pidada 1 tüdruku, tüdrukud aga peavad poiste vahelt vaikselt läbi minema. Märguande peale jäävad kõik seisma ja avavad silmad. Siis selgub, kes kellega paaris on ja kes jäi üksikuks. Täisviide RKM, KP 24, 357 (1) < Viljandi l Maakond Viljandimaa Kool ja klass J. Köleri nim. Viljandi 4. keskkool, 10.a kl. Koguja sünniaasta 1976 Koguja sugu tüdruk Kogumisaasta 1992 Kihelkond Viljandi l Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pimedamäng pimedamäng rääkimiskeeld Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Siin mängus peab poisse ja tüdrukuid olema. Poisid lähevad teise tuppa, aga tüdrukud jäävad sinnasamma tuppa pingi ehk toolide peale istuma. Üks nendest, säetud mees, paneb ukse vahelt kinni, et ühest toast teise midagi kuulda ei või olla. Poisid peavad ukse taga seni olema, kuni tüdrukud igaüks endale ühe poisi ära mõtleb ja teistele teada annab, et nemad siis endale sedasama poissi ära ei vali. On siis tüdrukud oma valimisega valmis ja uksevahel poistele ära öeldud, siis tulevad poisid korra järele sisse endale pruuti võtma, keda nad isekeskis ära kõnelenud. Poiss, kes sisse tuleb, läheb siis ühe oma mõteldud tüdruku ette ja annab tüdruku poole noogutades ja käega näidates oma äramõtlemist teada, mida tüdruk, kes seda on mõelnud, omaks tunnistab – poiss jääb sinna tuppa. Ei ole aga poiss mitte õieti trehvanud, siis peavad kõik tüdrukud, mitte aga nimelt see, kelle poole poiss pead võngutas, sõrmed rattakodarate viisil laiali ajades poisi poole näitama, nõnda öeldes: „Pikk nina!“ Poiss poeb häbiga toast välja ja tuleb uuesti õnne katsuma ühe teise tüdruku juurde, kuni igaüks oma on leidnud ja kõik tuppa sisse jäävad. Et nüüd tüdrukud jälle selsamal kombel välja võivad minna ja igaüks oma korra järele sisse tulles omale armukest valida. Täisviide ERA II 108, 193/5 (17) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Pilistvere Koguja Ilme Ventsel Esitaja Ann Teder Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pikk nina ehk Igaüks otsib oma Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 äraarvamismäng nimevahetamine/pikk nina seltskonnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Peitusmäng on maailma lihtsam: üks hakkab lugema 10-ni ja teised peidavad ära. Täisviide EFA, KP 70, 100 (6C) < Mõisaküla l. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Mõisaküla keskkool, 6. kl. Koguja sünniaasta 1994 Koguja sugu tüdruk Kogumisaasta 2007 Kihelkond Mõisaküla l. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peitus peitus Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Peitusmängus pead end ära peitma ja lugejal peavad silmad kinni olema. Täisviide EFA, KP 70, 61 (6C) < Mõisaküla l. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Mõisaküla keskkool, 5. kl. Koguja sünniaasta 1995 Koguja sugu tüdruk Kogumisaasta 2007 Kihelkond Mõisaküla l. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peitus peitus Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Peitusemängudes tuleb ennast võimalikult hästi ära peita. Ja see on järgmine otsija, keda esimesena üles leitakse. Täisviide EFA, KP 56, 131/2 (c) < Mõisaküla l. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Mõisaküla keskkool, 7. kl. Koguja sünniaasta 15a Koguja sugu tüdruk Kogumisaasta 2007 Kihelkond Halliste khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peitus peitus Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kõik lapsed lähevad toast välja. Üks peidab noa või midagi muud ära ja teised peavad kätte otsima. Kes kõige enne selle asja leidis, see ei võta seda asja kätte ega ei tee väljagi, et ta on näinud seda asja – vaatab mujale ja ütleb sellele, kes peitis, tasakesi kõrva. Täisviide ERA II 96, 283 (1) < Paistu khk., Õisu v., Kalvre kivilööv – Johannes Matvei, Õisu algkooli õpilane, s. 1920 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Paistu Koguja Johannes Matvei Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peidetud asja otsimine Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 asjapeitus seltskonnamäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad asetsevad poolringis. Keskel on puust muna, see pannakse maha püsti ja ringisolijad viskavad muna keppidega – kui mõni munale peale viskab ja muna kaugele lööb, jooksevad kõik keppide järele. Seni aga katsub seesolija kiiresti joosta, muna tagasi tuua ja panna teatud kohale ning ruttu kellegi koha pääle minna. Kui mängijad kepi ära on toonud, siis see, kes viimaseks ja ilma kohata jääb, on munapanija. Mängukohaks on õu ja mängitakse seni, kuni poisid kurjaks saavad ja mängimise lõpetavad. Täisviide ERA II 96, 268/9 (7) < Halliste khk., Kaarli v., Järve t. – Martin Mägi, Õisu algkooli õpilane, s. 1922 (1935) Maakond Viljandimaa Kihelkond Halliste Koguja Martin Mägi Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peeterhof Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 ämmamäng/muna aukuajamine jooksumäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängime ka "Pätti ja võmmi". Üks on "pätt", teine on "võmm". Pätt jookseb eest ära ja võmm ajab taga, kuni kätte saab. Kui ei saa kätte, on pätt õnnega koos ja mäng läheb uute osalistega edasi. Täisviide RKM, KP 40, 384 (3) < Põltsamaa khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Annikvere põhikool, 8. kl. Koguja sugu poiss Kogumisaasta 1992 Kihelkond Põltsamaa khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pätt ja võmm jooksumäng kujutlusmäng/loovmäng suli ja võmm/pätt ja politsei Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koolipärimuse kogumisvõistlus 1992 Subject The topic of the resource Koolipärimus 1992 Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Joonista suvaline ringrada. Reeglid: 1. ei tohi vastu äärejoont [minna]; 2. iga kord 1 ruut rohkem. Võitja on see, kes jõuab ennem finiši. Täisviide RKM, KP 22, 131 < Suure-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Suure-Jaani keskkool, 11.b kl. Koguja sünniaasta 1975 Kogumisaasta 1992 Kihelkond Suure-Jaani khk. Koguja sugu poiss Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pastapliiatsiralli paberimäng pliiatsiralli Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pallimänge tuntakse siin ammu. Kuulu järele juba üle saja aasta tagasi. Pallimänge tegid kõige rohkem koolilapsed. Palle tehti ka kodusel viisil. Kevadel, kui loomadel, näiteks lehmal või hobusel, olid karvad lahti, siis kisuti nende seljast karvu. Kui juba oli teatud hulk, siis hakati neid kahe käe vahel kokku hõõruma, kuni oligi pall valmis. Ka tehti riidest palle. Selleks seoti närusid kõvasti ümmarguselt kokku ja siis õmmeldi kõva riie ümber ja nii saigi sile pall. Ka tehti puust palle. Kummipallid tulid hiljem ja nende tulekuga hakkasid kodusel viisil tehtud pallid ära kaduma. Löögiriistadeks olid pallimängimisel enamasti kepid, kuid löödi ka mõne muu sobiva puutükiga ja ka päris käega. Täisviide ERA II 107, 460 (16) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe, s. 1909 (1936) Maakond Viljandimaa Kihelkond Tarvastu Koguja Jaak Veskemäe Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallimänge Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1936 mänguasjad pallimäng Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus 2007 Description An account of the resource Mängukirjeldused 2007. aasta laste- ja noortepärimuse kogumisvõistluselt, võistluse kohta vt http://www.folklore.ee/kp/2007/. Subject The topic of the resource Mängud ja liisusalmid, eesti ja vene keeles. Creator An entity primarily responsible for making the resource Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks isik saab paar palli (vastavalt oma valikule). Teine isik läheb nii kaugele, kui ta arvab teist palli viskavat. Nüüd võtab esimene (pallidega) isik palli ja viskab täiest jõust. Teine isik jällegi korjab palli üles ja toob tagasi. Ja nii kordub see, kuni olete ennast mõlemad ära väsitanud. NB! Mäng on väga igav, ei soovita mängida: S. Parem mängige traditsioonilist jalgpalli. Täisviide EFA, KP 56, 63 (C) < Kolga-Jaani khk. Maakond Viljandimaa Kool ja klass Leie põhikool, 8. kl. Koguja sünniaasta 1992. a. Koguja sugu poiss Kogumisaasta 2007 Kihelkond Kolga-Jaani khk. Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallimäng pallimäng