4 30 201 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kõik koosolijad istuvad ringis toolidele. Üks mängijaist võtab ühe kinda ja viskab kellelegi sülle ning ütleb ise kas „õhk“, „vesi“ või „maa“. Ütleb viskaja „õhk“, siis peab see, kellele kinnas visati, ruttu üht looma nimetama, kes õhus elab; üteldakse „maa“, nimetatakse looma, kes maal elab. On ta vastuse andnud, viskab ta kinda jälle ühe teise sülle ja hüüab ise selle juures üht nendest kolmest sõnast, mispääle jälle vastatakse jne. Kes ruttu ei vasta või valesti vastab, annab pandi. Täisviide ERA II 105, 369 (1) < Kärla khk., Kärla v., Mätasselja k. – Herman Tiirik, Kärla algkooli õpilane (1935) Maakond Saaremaa Kihelkond Kärla Koguja Herman Tiirik Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kindamäng Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 Language A language of the resource eesti Type The nature or genre of the resource mng Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context ERA II 105, 369 (1) Spatial Coverage Spatial characteristics of the resource. Kärla pandimäng Saaremaa taibumäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Lapsed seisavad üheskoos. Üks valitakse „moora kuningaks“. Kui moora kuningas on valitud, läheb ta teiste juurest ära. Pääle moora kuninga lahkumist valivad lapsed ükskõik missuguse töö. Näiteks pesupesemist. Kui töö üle on kokku räägitud, lähevad lapsed moora kuninga juurde. Üks lastest ütleb moora kuningale: „Tere, tere, moora kuningas!“ Moora kuningas vastab: „Tere, tere, kuidas te nii mustad olete?“ Üks lastest ütleb: „Me käisime kubermangus tööl ja tõrvapütt kukkus meile kaela.“ Moora kuningas küsib: „Mis tööd te tegite?“ Üks lastest vastab: „Moora tööd.“ Moora kuningas küsib: „Mis töö see on?“ Pääle moora kuninga küsimist teevad mängijad mingisugust tööd liigutustega järele, mille üle nad varem on kokku rääkinud. Ja moora kuningas peab üles mõistatama. Aga kui ta üles ei saa, mis töö see on, jääb ta jälle moora kuningaks. Saab ta aga üles, mis tööd lapsed teevad, jookseb ta nii kaua lastele järele, kuni ta ühe lapse kinni on püüdnud. Nüüd on kinnipüütud laps jälle moora kuningas. Täisviide ERA II 105, 371/2 (1) < Kärla khk., Kärla v., Sõmmera k. – Aino Sõmmer, Kärla algkooli õpilane (1935) Maakond Saaremaa Kihelkond Kärla Koguja Aino Sõmmer Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Moora kuningas Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 Language A language of the resource eesti Type The nature or genre of the resource mng Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context ERA II 105, 371/2 (1) Spatial Coverage Spatial characteristics of the resource. Kärla dialoog jooksumäng matkimine Mooramaa kuningas Saaremaa tegevustikuga mäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource 1001 lastemängu aastast 1935 Subject The topic of the resource Mängud Creator An entity primarily responsible for making the resource Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Publisher An entity responsible for making the resource available Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource Mängud kogutud aastatel 1934-1937. Veebikogumik koostatud 2013. Rights Information about rights held in and over the resource Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe. Language A language of the resource Eesti Type The nature or genre of the resource Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context 1001 lastemängu aastast 1935 Coverage The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Description An account of the resource Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt.  Kogumiku <a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>. <a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a> Date Issued Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource. 2013 Rights Holder A person or organization owning or managing rights over the resource. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Koostajad. Extent The size or duration of the resource. 1001 mängukirjeldust Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijaid vähemalt 6. Kaks mängijat räägivad omavahel kokku, kumb on kurat, kumb jumal. Siis võtavad rätiku ja hoiavad seda kätega üleval, moodustades nii värava. Teised mängijad tulevad hanereas läbi värava, lugedes: &bdquo;Riia linna, Riia linna kantsel kukkus maha.“ Kui viimane mängija on jõudnud värava ette, suletakse selle tee rätikuga. Nüüd peab ta valima, kumma juurde ta läheb. Nii lastakse rätik iga viimase reasolija ees maha, ja see valib, kuhupoole ta läheb. Kui kõik on jaotunud, võtab jumal oma lastel käest kinni, hüüdes: &bdquo;Taeva tantsu, taeva tantsu.“ Kurat aga keerab rätikust nuudi ja kukub oma lapsi peksma, hüüdes: &bdquo;Põrgu peksa! Põrgu peksa!“ Täisviide ERA II 94, 119 (4) < Kuressaare l. < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. – Martin Truu, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Priidu Truu, s. 1883 (1935) Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare l. Koguja Martin Truu Esitaja Priidu Truu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Riia linna mäng Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 1935 Language A language of the resource eesti Source A related resource from which the described resource is derived Eesti Rahvaluule Arhiiv Type The nature or genre of the resource mng Identifier An unambiguous reference to the resource within a given context ERA II 94, 119 (4) laulumäng Saaremaa taevas ja põrgu/ingel ja kurat väravamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst 1. Miljöö. 1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid! Olen sündinud 1940. a. Minu lapsepõlv ja kooliiga möödusid Muhu saarel Suuremõisa külas, mis asub põldude, metsade ja karjamaade vahel. Meie küla majapidamised olid kehvad, sest maad oli vähe ja seetõttu ka loomi vähe. Majade vahel olid rängad ehk kive täis metsatukad. Ka küla karjamaadel oli mägine serv, mis oli kive täis, niiöelda kivi kivis kinni. Nii olid mu lapsepõlves kivid väga tähtsad mänguosalised. Lapsi oli külas palju, minuvanuseid kümmekond, kuid kõik peale minu olid poisid. Kuid nad ei kiusanud mind ja me mängisime koos sõbralikult. Minu kaks õde olid minust vanemad, Ellen 7 aastat ja Helmi 5 aastat. 1.2. Kui palju oli Sul mängimiseks aega? Aega mängimiseks oli mul vanusele vastavalt. Kartulist umbrohu kitkumine, toapõrandate kasimine ja nõudepesu tulid üsna vara. Mulle anti ka külas mängimiseks aega, kuid ema ütles alati, mis kell ma pean koju jõudma. 1.3. Mis oli Su meelistegevus? Mulle meeldis ikkagi laulmine. Väiksena nurusin ema, et ta mulle laulaks, kuigi ema meeleolu oli kõike muud kui muretu. Isa oli Lavassaares vangilaagris ja seal haige. Sõja järel jõudsid külasse mitmed laulud. Külaneiud kirjutasid neid oma kladedesse. Mul ei olnud küll mingi eriline hääl, aga mul jäid viisid kergesti meelde. Ja kui ma siis mõne külaneiu käest lauluklade sain, siis pusisin sealt ka sõnad pähe ja nii võisin järgmine kord külakambris teistega kaasa laulda. 2. Mängupaik. 2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms). Meil oli koduõues suur kivivare, mida ümbritsesid kõrged pärnad. Isa oli kruusaga kividevahet täitnud ja nii oli seal ka põrand ja pärnade oksad katuseks. See oli Pärnamaja oma tubade, soppide ja sahvritega, lauanõudeks taldrikukillud. Pärnade juures oli ka väike lagedam plats, kus sai jooksumänge mängida. Platsi ääres oli jäme tammepuu, kus oli trihvaatri ajal hea „silmi pidada“ ja „priiks lüüa“. Metsatuka servas, mis õueni ulatus, olid jälle kivid lapsi ootamas. 2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal? Koolis mängisid tüdrukud vahetunnis ringmänge. Minu II klassi kevadkoolivaheaja eel põles koolimaja ühel ööl maani maha. (See on pikem lugu, pääsesime eluga üle noatera, tänu minu vanemale õele ja Meelis Mereääre emale, tulekahju algas nimelt klassist, mis oli tütarlaste magamistoa kõrval.) Kool jätkas mõne aja pärast endises kirikumõisa hoones. Seal oli mängudeks huvitav vana park ja selle kõrval söötijäänud põld. Meil käis koolis kõikide inimeste tarbeks rändkino, näidati ka filmi „Noor Kaardivägi“. See oli nii emotsionaalne lugu, mäletan nuttu ja pisaraid. Kuid me hakkasime seda filmi söötijäänud põllul tunnivaheajal uuesti mängima ja ei saanud enam niiöelda rollist välja. Nii keelati see mäng meil õpetajate poolt ära. Mängimine käis vahetunni ajal, pärast tunde mindi ikka koju. Kõigil oli pikk tee minna. 2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)? Talvel mängiti pühapäeviti ja päeval, suvel õhtuti, nooremad lapsed mängisid ka päeval. 3. Mänguseltskond. 3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda. Õed mulle tavaliselt mängukaaslased ei olnud, sest olid minust tublisti vanemad. Võib-olla kodu mängides olin ma nende pere lapseks. Aga ma nägin nende mänge ja seda, mida meie küla noored mängisid. Kui mängukaaslastest rääkida, siis jagaksin nad kolmeks. Need olid minuvanused külalapsed üldse, eriti naabripoisid teiseks minust kolm aastat noorem Jüri, kes oli minu eriti hea mängukaaslane, kes mind iga päev koolist koju ootas, käis meil mängimas ja kelle juures mina käisin. Ta elas oma emaga vanavanemate juures, sest ta isa oli vangis, Siberis. Ja kolmandaks minust aasta noorem Malle naaberkülast, kes elas talvel Tallinnas, aga suvel oli vanematega oma vanaisa ja vanaema juures suvitamas. 25. märts 1949 lõpetas meie mängud Jüriga päevapealt. Jüri oli siis kuueaastane. See kevad oma kurbuses jääb igaveseks meelde. Elu aga veeres paratamatult edasi, tulid uued kevaded, uued mängud. Kohe pärast küüditamist tehti Muhus kolhoosid, nii ka meie külast koos naaberküladega sai kolhoos, nimeks alguses „Kajak“, mis ei olnudki kõige jubedam nimi. 3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite? Eks koolis olid muidugi ka mõned sõbrad. Aga mängimiseaeg on ju pikk ja neid seltskondi ma ei vastandaks. 3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos? Meil seal eri rahvusi polnud, tüdrukud ja poisid mängisid koos. 3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone! Kui me kooliga kirikumõisas asusime, siis seal olid ühes eesruumis koos nii riietenagid, internaadilastele toidukeetmine, söögilauad kui ka vahetunnid. Tegime kuskil riietevarna nurgas ka vahetundides ringmänge, see käis küll tüdrukutega. Poisid müksisid niisama omavahel. Äkki keset ringmängu torkas üks poistest mulle ühe talvemütsi pähe. See higist võidunud müts (eks seda oli kandnud peres mitu poissi) oli üsna jube, kui see üle silmade ja nina vajus. Kahmasin selle peast ja viskasin oma arust mütsipanijale tagasi. See aga hüppas eest ära ja müts lendas aknasse. Klaasiklirin oli vali ja korrapidaja-õpetaja ka kohe kohal. Süü eest ei olnud kuskile pääsu. Üks meesõpetaja vöttis klaasimõõdud ja mul kästi järgmiseks päevaks uus klaas tuua. Õnneks oli meil kodus klaasi ja üks sugulane lõikas sealt paraja ruudu. Järgmisel päeval tuli ema minuga Liivale (4 km), et klaas kooli tuua, sest tee oli libe. Tema vist õpetajate toas seda juhtunut pisut seletas. Muide, mu lapselapsed on sellest loost väga huvitatud olnud, sellest mütsiloost. 3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida? Ma arvan, et jõulude ajal, sest oli üks mäng pähklitega, mida minu ema minu ja õe lastega mängis, et nende mölluks kiskunud mängu vaigistada. See mäng oli „Liiad või poarid“ ja kui nad siis mängisid, meenus, et olen seda ka oma lapsepõlves emaga mänginud. 3.6. Kas ja mida mängisid üksinda? Üksi mängisin kaarte (nagu oleks kaks mängijat), ka paberist tehtud nukkudega (need olid mulle teinud õed ajakirja „Maret“ järgi). Ma võisin olla 5-aastane, kui meie vanaema (minu isa ema) kukkus ja jäi voodisse kuni oma surmani 1956. a. Kui ema päeval tööl oli (isa töötas üle mere Virtsu sadamas), olin mina vanaemaga kodus. 4. Mängu alustamine. 4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks? Kui lapsed kokku said või külla tulid, siis ikka selleks, et mängida. Küsimus oli pigem selles, millist mängu. Vahel sai enne mängu selle reeglid üle täpsustatud. 4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja? Püüdja selgitati välja lugemislausetega. 4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks? Mängualustussalmid, olen neid ka ise lugenud. 1) Üks suur valge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa olli lukku keertud, luku võti katki murtud, üks, kaks, kolm, sina oled sellest suurest süüst prii. 2) Mamsel keetis moosi, mina moosi mekkima. Mamsel lõi mind kulbiga, mina teda tuletukiga, mamsel kukkus maha, mina kapi taha. Sealt ma leidsin rubla raha, sellega matsin mamsli maha. 3) Impel, pimpel, piila, paala, Veneturu veski, Reinu Juula, illen, tillen, tips. 4) Entel, tentel, sirga mentel, entsu tiss, vanker viss, isikut, tisikut. 5) Ankut, trankut, trallallakid, katlas keevad kuke makid, Juri võttis suure noa, lõikas muole makki koa. Neid salme sai kasutada mängude puhul, kus on vaja mängu mingi roll paika panna. 5. Mängude kirjeldused. Kõigepealt kolmest mängust, millel nagu polegi reegleid. 1) Tuleb käia mööda kive, nii et jalaga maapinnale ei astu. 2) Tondimäng, mida mulle rääkis üks hea külanaine (sünniaasta 1900). Kui suveõhtul oli juba hämar ja lapsed veel koos, siis mindi ühe suure kivi juurde. Kõik panid käe kivi peale ja hüüdsid: „Tondid, tondid, tulge välja täna õhta vidusel!“ Siis pandi kõrvad vastu kivi ja kuulatati, kas kivi kõmises vastu. No küll see siis ikka kõmises. Siis hüüdis keegi: “Tondid!“ ja kümmekond paari paljaid jalgu lidus igaüks ise suunas. 3) “Aitame kevadet“, see oli viimane mäng, mida Jüriga mängisime, kuupäevaks 24. märts 1949. Me toksisime mõlemad keppidega jääd katki, et vesi saaks jooksma ja et kevad kiiremini tuleks. 5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne. Oli „Pallikool“, seda mängiti palli vastu seina visates, reegleid ei mäleta. Oli ka rahvastepall ja noorusaastatel mängisime võrkpalli. Meil oli küll Jaagu kargel palliplats, aga palli ja võrgu raha saamiseks õppisime mingi eeskava ja esitasime seda Kõue toas. Olid kolhoosi algusaastad, raha kõigil vähe. Meil oli piletihind vist 5 kopikat. Jooksumängudest võiks kirjeldada “Eest, takka ja tagumine poar välja“. (Tuntud vist „Viimase paarina“). Mängijad võtsid end soovi järgi paaridesse, kes üksinda jäi, see oli kõigepealt püüdja. Paarid seisid üksteise taga reas, näoga püüdja suunas. Püüdja seisis paariderea ees, seljaga nende suunas. Kui püüdja ees hüüdis: „Eest, takka ja tagumine poar välja!“, siis pidid viimases paaris olijad teine teiselt poolt rida rea ette jooksma. Püüdja üritas siis ühe jooksjatest kinni püüda, sellega pääses ta oma rollist. Üksikuks jääjast sai uus püüdja, uus paar asetus otse püüdja selja taha. Järgmisena hüüti seda paari, kes oli paariderea lõppu jäänud. Mängiti, kuni huvi oli. Jooksmist oli muidugi veel teisteski mängudes, sellest sõltus, kui kiiresti sa välja langesid. Näiteks „Uted, uted, tulge koju“ . Seal olid rollideks „perenaine“ ja „hunt“, ülejäänud mängijad olid „lambad“. Lammaste ja perenaise vahe eraldati kahe piiriga, need tähistasid metsa, kus elas hunt. Õues mängides tuli ka külgedele piirid tõmmata. Mäng ise käis nii. Lambad on teinepool metsa, metsas on hunt ja perenaine on siis koduse piiri taga. Perenaine hüüab: “Uted, uted, tulge koju!“ Lambad vastu: „Ei saa tulla, hunt on ees!“ Perenaine: „Mis see hunt siis teile teeb?“ Lambad: “Sööb me liha, joob me vere!“ Perenaine: “Tulge ikka!“ Seejärel püüavad lambad kiiresti läbi metsa joosta, samas hunt püüab lambaid. Kelle hunt kätte saab, on mängust väljas. Siis lähevad lambad jälle metsa taha ja mäng algab uuesti. Võidab see lammas, kes viimasena hundi poolt püüdmata jääb. Muidugi tehti ka võidujooksu. Küla teismeliste mängudest on veel meelde jäänud „Lipp“. Seda mängiti pühapäeva päeval karjamaal. See oli luuremäng ja seal oli jooksmist ka. Mäenõlvaku all jagas otsetee mänguplatsi kenasti kaheks. Sellest piirist teatud sammude kaugusele panid võistkonnad oma lipu (rätiku või pluusi roika otsas). Meeskondade pealikud olid krapsakamad poisid. Meeskonnad valiti nii, et pealikud kutsusid kordamööda mängijaid oma meeskonda, kuni lapsed olid jagatud kaheks meeskonnaks (mina olin alles pealtvaataja). Kumbki pealik määras oma lipu juurde lipuvahi. See pidi jälgima, et lippu ei varastataks. Kui keegi lipule lähenes ja vahil õnnestus talle pihta lüüa, jäi see seisma vangina. Oma mees kasutas juhust vang jälle vabaks lüüa. Selline pinev olukord oli mõlema lipu lähistel. Kuid mängumaal oli ka kadakapõõsaid ja nende taha varjudes ja luurates õnnestus kellelgi ikka teise meeskonna lipp varastada ja sellega kiiresti üle piiri oma lipu juurde joosta. See võistkond oligi mängu võitja. Ka sellelt poolelt võetud vangid vabanesid hoobilt. Peitusmängudest võiks rääkida kolmest. 1) Peitus, kus alustussalmiga määrati, kes „silmad peab“ (luges näiteks kuuekümneni). Selle aja jooksul leiti endale peidukoht ja otsimist võis alustada. Võitis see, kes viimasena leiti. See oli järgmisel korral silmadepidaja ja otsija. 2) Trihvaater. Siingi määrati „silmadepidaja“ alustussalmiga. Silmadepidaja luges, silmad vastu suuremat puud, mis enne mängu algust kokku lepiti. Luges vist üheksakümneni. Siis hakkas ta otsima, kuid ta pidi kogu aeg ka selle puu ümbrust silmas pidama, sest selle puu vastu võis ennast lahti lüüa sõnaga „trihvaater!“ Kui aga otsija märkas kellegi lähenemist, võis ta ise selle vastu puud kinni lüüa, näiteks: „Jaan trihvaater!“ Järgmisena pidas silmad see, kelle silmadepidaja esimesena kinni lõi. 3) Toas mõne asja peitmine ja selle otsimine põhimõttel „soe või külm“. Hüppemängudest on meeles “Tipskast“ (mandril vist keks). Õue või tee peale joonistati kahe ja ühekastilistest ruutudest nn. tipskast. Kastide rea lõppu joonistati taevas. Igal mängijal oli kivikild või taldrikukild, mida ta pidi kastide järjekorras igasse ruutu viskama ja sealt tagasi tooma, hüpates ühekastilisse ruutu ühe jalaga ja kahekastilisse ruutu kahe jalaga. Eksimise korral tuli üks viskamine vahele jätta. Võitis see, kes jõudis kõige esimesena nn. taevasse. Pandimänge oli ka, aga seda, mida mängisid minu õed ja veel vanemad külanoored, ma kaasa ei mänginud .Mängiti Mardi talus, kus oli kaks neidu ja kaks noormeest. Ma ei mäleta seda mängu, millega pandid korjati, aga sellel mängul oli isevärki pantide lunastamine. See käis nii. Mängujuht küsis: “Mis see peab tegema, kelle pant mu käes on?“ (Minu arvates mängijad küsimise ajal seda panti ei näinud.) Mängijad pakkusid näiteks: „Peab kuud vaatama.“ Siis näitas mängujuht seda panti (kas mõni riideese vm.) ja selle omanik pidi siis kuud vaatama. Kuu vaatamine tähendas, et sulle pandi kellegi kuub üle pea ja sa pidid läbi sirgena hoitava varruka taeva poole vaatama, samal ajal valati sulle läbi varruka natuke vett vastu nina. Või siis: kelle pant see on, see peab surnule suud andma. See tähendas, et pidid pandi tagasi saamiseks otsima seinapalgist oksakoha ja seda musitama. Või siis: Peab nõia majas käima. See tähendas, et pandi lunastaja pidi ukse taha minema, kuni toas tehti nn. nõia maja, See tähendas, et kaks korjuga tooli pandi ühe rea peale ja nende peale ja üle korjude laotati suurrätik – sellest jäi kolme tooli laiuse sohva mulje. Toolide peale istus kummalegi üks mängija. Siis kutsuti ukse taga ootaja sisse ja paluti tal nõia majas istuda sohva sellele kohale, kus tooli ei olnudki all. Siis tõusid kaks toolidel istujat püsti ja tulija istus põrandale. Seda tehes jälgiti ikka, et keegi õnnetult ei kukuks. Näiteks veel tõrrevitsutamine. Poisid ja tüdrukud vaheldumisi olid ringis, käe alt kinni, poisid näoga ringi sisse, tüdrukud näoga väljapoole. Tikku püüti hammaste vahelt suuga edasi anda, nii et see maha ei kukuks. Praegu, kui seda kirjutan, mõtlen, et äkki see oligi hoopis mäng, millega pante koguti. Et kes tiku maha pillas, pidi panti andma. Pandilunastamiseks oli veel ka klaaside vahel käimine. See oli nii: Põrandale pandi teeklaasid, teatud vahedega. See, kes oma pandi lunastamiseks seda tegema pidi, nägi neid klaase. Aga siis seoti ta silmad kinni ja ta pidi pimedast peast klaaside vahelt läbi minema. Aga teeklaasid korjati vaikselt ja kiiresti põrandalt ära. Teistel oli muidugi hea itsitada, kui pimesikk ettevaatlikult kure kõnnakuga üle põranda tuli. Peab tuvi söötma. See tähendas, et pandi lunastaja pidi endale paarilise kutsuma, poiss tüdruku või siis tüdruk poisi. Neile anti paarivaksane lõng. Lõnga otsad anti teine teisele suhu ja siis pidid hakkama lõnga suhu sööma, kuni paarilisega ninad ja suud kokku jõudsid. Põnevaks tegi asja see, kui mõni mängijatest ei olnud kursis, mida üks või teine asi tähendas. Kaardimängudest on mul meeles „Poti Leenu“, „Must Notsu“ ja „Must Peeter“, lauamängudest „Sokusõit“ ja „Trilma“, „Reis ümber maailma“. Väga populaarne oli tamka. Seda mängiti kabelaual, mis oli omatehtud, nupud samuti puust tehtud kettad, mustad nupud tindiga tumedaks tehtud. Hiljem mängiti ka poest ostetud papist laua ja nuppudega. Paberil mängitavatest mängudest mäletan „Laevade pommitamist“, ma arvan, et see oli üldlevinud. Oli ka mäng kommipaberitega. Need volditi enne nagu väikesteks ümbrikuteks. Igaüks sai endale ühe ümbrikukese, kõik ülejäänud (mida rohkem neid oli, seda parem) pandi lauale. Mäng oli nii, et kommipaberist ümbrikuke pandi käepäka peale ja, sõrmed laua serva all, püüti ümbrik põrgatada laual oleva ümbrikukese peale. Kellel see õnnestus, sai endale ühe ümbriku juurde. Põrgatamist tehti järjekorras. Võitis see, kes endale kõige rohkem ümbrikuid püüdis. Sõnamängudest mäletan „Telefoni“, kus mängijad istusid reas. Rea alguses istuja sosistas oma naabrile kõrva mõne sõna. Seda sosistati üksteisele kõrva edasi. Reas viimane ütles siis välja, mis tema kuulis. Poisid olid kanged meelega sõnu muutma, nii tuli pärast uurida, kelle juures õige sõna ära kadus. Reas istudes mängiti ka „Tibu, tibu, tule tangu sööma!“. Mängujuht selgitati alustussalmiga. See võttis endale kahe peo vahele kas viiekopikalise või suurema nööbi ja tõmbas oma pihke vastamisi hoides läbi mängijate vastamisi hoitud pihkude. Igaühele öeldes: „Tibu, tibu, ära näita, püüa kinni, mis sa saad!“ Ja poetab kellelegi vargsi oma pihkude vahelt nööbi või kopika. Kui rea lõpuni on niimoodi tehtud, astub mängjuht paar sammu kaugemale ja hüüab: “ Tibu, tibu, tule tangu sööma!“ Seepeale peab kopika või nööbi saanud mängija jooksma mängujuhi juurde. Naabermängijad püüavad seda takistada. Kui see ei õnnestu, siis saab temast uus juht. Kui ta ei saa rivist välja joostud, korratakse mängu sama juhiga. „Liiad või poarid“ oli ka istumisemäng, mida jõulude ajal oli hea mängida. Mängujuhiks oli meie ema. Ta võttis pähklikotist oma pihku mõned pähklid, nii kümmekond. Siis ta küsis ühelt mängijalt: „Kas liiad või poarid?“ (See tähendab, kas peos on liigarv pähkleid või paarisarv.) Mängija pidi vastama, ilma et ta pähkleid näeks. Seejärel avas mängujuht peo ja pähklid loeti üle. Kui mängija oletus oli õige olnud, sai ta pähklid endale, kui vale, siis ei saanud. Mängijaid oli näiteks neli. Kui ring oli paar korda läbi mängitud, loeti kõikide pähklid üle. Võitja oli see, kellel oli õnnestunud kõige rohkem pähkleid saada. Toas sai mängida ka laulumängu „Käigem, käigem, vaesedlapsed“. Alustussalmiga valiti laste hulgast kaks juhti. Need leppisid omavahel kokku, ilma et teised teada saaksid, kumb on „taevas“, kumb „põrgu“. Seejärel tegid nad kätest väravad ja teised lapsed hakkasid kätest kinni hoides (nagu ringis) sealt väravate alt läbi käima. Kõik laulsid: „Käigem, käigem, vaesedlapsed, läbi kiigeveski. Veski on katki murretud, peab saama terveks tehtud. Kellega, millega, hõbedase kulla köiega. Esimene laps ja viimne laps peab saama pandiks võetud.“ Viimase sõna ajal lasti väravakäed alla ja laps, kes sinna vahele jäi, oli mängust väljas ja ta võis valida, kumma mängujuhi juurde ta läks (igaüks tahtis muidugi taeva minna). Kui selle laulu saatel oli kõik lapsed kinni püütud ja igaüks endale nn. õige poole leidnud, võttis taevas oma lastel kätest kinni ja põrgu hakkas oma lapsi udima. Seejuures lauldi: „Tantsige, tantsige, taevalapsed, peksa saavad põrgulapsed!“ Kivide juures mängiti „Kivikuningat“. Kõik teised lapsed olid igaüks oma kivi peal, ainult püüdja oli maa peal ja jälgis teisi. Tal oli tarvis tabada keegi, kes ei oleks kivi peal. See oli raske, vajas kiirust ja osavust. Teised mängijad veel õrritasid ka: “Mina olen kivikuningas, sina oled sitasitikas!“ Ja kui ühe kivi pealt teise peale jooksid, siis õrritasid: “Tont palja moa pial, tont palja moa pial!“ Kui keegi õnnestus maa pealt tabada, hakkas see püüdjaks ja sina said ka kivikuningaks, said kivi peale ja õrritama. „Kivikuju“ oli nii. Juhtmängija keerutas iga last natuke tal käest kinni hoides. Lasi siis käe lahti ja mängija pidi jääma sellesse poosi, nagu ta sattus käest lahti lastuna. Kui kõik lapsed on mingi poosi saanud, vaatab mängujuht nad üle ja otsustab, kelle kuju on kõige huvitavam. Sellest saab uus mängujuht. 5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)? Fantaasiamänge mängiti tihti, näiteks koolitundi, arsti koduvisiiti, arsti juures käimist, poodi, külaskäimist jms. Ka nukkude ja paberist nukkudega sai mängida fantaasiamänge. Kirjutan kahest, mis on mingi seiga tõttu meelde jäänud. Mängisime Malle juures rehepeksumasina kuuris kodu, Mallel oli külas onupoeg Lahekülast (see küla oli tekkinud, kui Suuremõisa südame maid anti taludeks Vabadussõjas käinutele). See poiss, Rein nimi, oli siis meie pere mees. Mallel oli ka väike jalgratas, Rein läks sellega tööle ja meie Mallega toimetasime kodus. Mõne aja pärast tuli Rein selle rattaga mööda külavaheteed. Ta sõitis rattaga nii singavinga ja lõpuks kukutas end käntsti! teeäärsesse võsasse. Lõpuks tukerdas meie juurde. Meie oma mängudes enne sellist asja ei olnud näinud. Oma isa Rein jäljendada ei saanud, sest isa põgenes Eestist 1944. a. sügisel koos vanema pojaga, kuna oli vabadussõdalane ja oma meelsust ka avalikult näidanud. Ilmselt oli Rein külameestelt jäljendusainet saanud. Teine mäng on kolhoosielust. Mõisa tallis oli kolhoosi lehmalaut ja külanaisi oli seal lüpsjateks. Kalda talus paiknes kolhoosi pull. Me tegime koos Kõue poistega meie maja taha metsa sarapuuokstest punutud kolhoosi lehmalauda, u. 60 cm x 60 cm x 60 cm. Lehmadeks olid ümarad kivid (nii rusikasuurused). Lauda tegime kahekorruselise, poisid tegid II korruse lehmade jaoks kaldtee, Jaan oli kolhoosi esimees, Ants traktorist ja mina karjabrigadir. Ma läksin ühel päeval Muhu teise serva Kallaste külla oma klassiõdede juurde (üks ots 12 km). Aega veetsime mere ääres ja ma leidsin sealt tükk maad suurema ümmarguse kivi, kui meie laudas lehmad, umbes kahe mehe rusika suuruse. Mu rõõm oli suur, sest saan oma kolhoosi ka pulli viia. Järgmisel päeval hakkasingi, pull rätiku sisse seotud, vedades kodu poole minema. Teel tuli muidugi ühtteist ette, aga õhtul ma ikka koju jõudsin (12 km). Vanemad vangutasid mu kandamit nähes päid. Järgmisel hommikul läksin toodud tõupulli Kõue poistele näitama. Panime ta elama lauda alumisele korrusele. Mängutuhin läks aga mõne päevaga üle. Kui sinna nädalapäevad hiljem läksin, olid sarapuukepid ja lehed ära kuivanud ja lehmad alumisele korrusele pudenenud. Sihuke kuulsusetu lõpp. 5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud? Tüdrukud mängisid isekeskis olles nukkudega, eks poistel olid ka omad tegemised. 6. Elektroonilised mängud. Selle kohta ei ole mul midagi öelda. 7. Täiskasvanuiga Täiskasvanuiga on olnud üsna pikk ja kirju. Kui olin 49, alustasime kaheksa Tallinnas elava Muhu naisega kooskäimist ja vanade muhu laulude, tantsude ja mängude õppimist. Siis mõistsin ma tänutundega, et mu koduküla Suuremõisa oli ka teiste Muhu küladega võrreldes rikas folkloori poolest. Nüüdseks oleme koos käinud 25 aastat. 7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)? Pauliine Vapperi mälestuskavas 2004. a. mängisime oma folkloorirühmaga mängu „Siit tuleb, siit tuleb Siimu sulane“, mitmel korral on meil kavas olnud laulumäng „Avage Viru väravad“, ka ringmänge on olnud mitmeid. Mängu mängu pärast pole meil siiski olnud. Vanaemana olen mänginud oma lastelastega fantaasiamänge ja sõnamänge, ka muhu folkloorile oleme koos mitu sammu lähemale astunud. 26. dets. 2013. KAKS KEVADIST KOOLIVAHEAEGA Lapsepõlvemälestused Olen sündinud 1940. aastal. Mu õed Helmi Pauts, nüüd Urb, ja Ellen Pauts, nüüd Talimets, olid juba ammu koolilapsed, mina aga ikka veel vanaemaga kodus. Tahtsin ka kooli ja lõpuks see juhtuski, 1946. a. sügisel, kui olin veel 6-aastane. Ellen läks siis VI ja Helmi V klassi. Talv tuli külm ja nii tuli mul tihti koolist puududa. Mäletan, III veerandis oli mul 102 puudutud tundi. Järgmisel kooliaastal otsustasid vanemad, et talveks on tee liiga pikk (Suuremõisast Liivale üle 4 km). Jäi siis nii, et talvel olen internaadis ja üks õdedest jääb koos minuga ööbima. Paar päeva enne III veerandi lõppu, ilm oli väga ilus, läks Helmi koju koos meie isaga, kes Virtsust töölt tuli. Mina ja Ellen jäime internaati ja ööseks koolimajja ööbima. Läksime magama nagu tavaliselt. Meie kõrvalklassis pidi ööbima ka korrapidaja-õpetaja. Öösel millalgi ärkas IV klassi õpilane Meida Saarkoppel, et minna väljakäiku. Minna tuli läbi ühe klassi, riieteruumi ja koridori. Ta äratas ka minu õe, et teda kaasa kutsuda. Koridoris tundsid nad mingit halba lõhna. Kui nad tuppa tagasi jõudsid, nägid nad, et tapeet meie voodite kohal on pruunikaks muutunud. Siis jooksid nad kooli toorust (storož<a title="" href="#fn1">[1]</a>)äratama, see läks vaatama klassi, mis meie magamistoa kõrval, ja tuli sealt hädakisaga: „Maaja pooleb! Maaja pooleb!“ Ei tea, kuidas kõik üles saadi ja mis keegi endale selga sai. Mind talutas õde välja teki sees. Kui välisukseni jõudsime, purskas ühe klassi uksest tuli välja. Algul pandi mind maja lähemale teki sisse. Tulekahju hoogu võttes viidi aga sinna, kuhu olid istutatud kuused. Direktor Niina Väin elas koolimaja teises otsas, äratati tema. Nad said ilmselt akna kaudu välja. Ülakorrusel direktori eluruumide peal oli aga veel koristaja või koka eluruum ja tema juures oli talvel kaks koolilast, vist Tupenurme külast. Nende päästmine oli vist päris tõsine, sest nad ei saanud enam muul moel välja, kui pidid aknast alla hüppama. Kaks neist said ka luumurrud. Mis sai aga korrapidajaõpetajast? Selgus, et teda ei olnudki tol ööl koolimajas. Mind viis keegi süles sealt kuusiku servast majja, kus nüüd asub vallamaja. Mäletan, et värisesin veel kaua aega Milla Öövli voodis sooja teki all. Koolimaja põles maatasa maha. Hommikul vara oli üks naine naaberkülast koputanud meie kodu akna peale ja küsinud, palju meil lapsi kodus on. Ta elas maantee ääres ja keegi oli Liivalt tulles rääkinud, et Liiva koolimaja põles öösel maha. Vanemate jaoks oli see hirmus ehmatus. Ei olnud siis telefone, et küsida, ei autot. Olid ainult jalad. Ema oli haaranud mõned riided kaasa, et kui on elus, võib vaja minna. Ta on pärast rääkinud, et oli terve tee tulnud, oiates kogu aeg: „Ai, ai, ai, ai.“ Üks kilomeeter enne Liivat, Kaigu mäel, oli talle keegi vastu tulnud ja ütelnud, et ära nuta, lapsed on elus. Siis oli ema alles nutma saanud hakata. Ta nuttis siiski, kui ta mind sooja teki alt leidis. Õde Ellen oli koos teiste internaadilastega tulekahju juures. Ema tõi mulle poest sukad, saapad olid ilmselt mul jalas. Sukad seoti mingi paelaga üles, et saaksime hakata kodu poole astuma. Olen pärast veel kahjutundega mõelnud, et tulle jäi ka meie pere oranžitriibuline kangas kootud <a href="#fn2">[2]</a> muhu tekk (ristpistes kuked ka peal) ja vanaema punane muhu siilik <a href="#fn3">[3]</a>, neid oli vist mingil esinemisel tarvis läinud. Rõõm oli muidugi, et olime elus ja terved. Aga kooli ei olnud enam. Vaheaeg möödus asjast toibumiseks. Ellen, kes oli kooli kõige viimases, VII klassis, läks pärast koolivaheaega Simisti kooli, tal olid ju eksamid tulemas. Mina ja Helmi olime seni kodus, kuni Liiva kool uuesti alustas teistest koolidest kokku korjatud pinkide taga läbikäidavates liitklassides vanas kirikumõisa hoones. Seal asus veel sidekontor ja üks elukorter. Esimeses tunnis andis meie klassijuhataja Miranda Veski meile tunnistused III veerandi hinnetega. Need olid tal tulekahjuööl kodus olnud, sest kandis õhtul neisse III veerandi hindeid sisse. See oli peaaegu uskumatu juhus. Direktor ja toorus leidsid endale elamiseks kumbki toa paekividest pesuköögis. Selles vanas mõisahoones saime ka aastate pärast oma 7-klassilise kooli lõputunnistused. Koolimaja, mis hävis, asus Suuremõisa külla viiva tee ääres, selle vundamendile ehitati hiljem veterinaarjaoskonna hoone. II Oli jällegi kevadine koolivaheaeg. Olin järjega III klassis, mu sõber Jüri (Jüri Ausmeel) aga veel koolieelik, minust 3 aastat noorem. Ta elas oma emaga papa ja mamma juures Suuremõisa Andrusel, mis oli ta ema sünnikodu. Et tal õdesid-vendi ei olnud, oli tal igavavõitu. Nii käis ta iga päev, enne kui ma koolist koju jõudsin, minu kodust küsimas: „Kas Manni oo kodu?“ Aga nüüd oli koolivaheaeg ja me võisime kõik need päevad koos mängida. Meil oli leiba tehtud. Ka mu õed olid kodus. Olime kõik oma värske leivaviilu ära söönud. Mõnus leivalõhn ja levale köetud tuba <a href="#fn4">[4]</a> olid meid nii ära rammestanud, et olime kõik magama jäänud, neljakesi risti üle laia aseme. Õues oli juba hämaraks läinud, kui nänne<a href="#fn5">[5]</a> tuli Jürit otsima. Äratas siis magajad üles ja viis Jüri koju. Homseni! Järgmise päeva hommikupoolikul Jüri ei tulnudki meile. Ka külatänaval ei olnud kedagi liikumas näha. Lõpuks tuli meile naabrinaine Kõue Liina, kes oli Jüri kodule naaber. Ta teadis midagi hirmsat. Jüri ja ta ema olid pandud ree peale püssimeeste vahele ja viidud ära. Oli 25. märts 1949. Sellest päevast on palju kirjutatud, seda on teinud nii need, keda viidi, kui need, kes jäid. Siiski. Mäletan praegugi teravalt neid päevi, mis järgnesid. Külas olid kõik mures, et mis saab sellest noorest naisest oma väikse pojaga. Sellest ainult räägiti, kuigi poolihääli. Olime Jüriga külatänaval jää sisse kraavikesi toksinud, et sulavesi paremini jooksma hakkaks. Toksisin nüüd jääd üksi, aga vist iga minut tõstsin silmad ja vaatasin sinnapoole, kust Jüri ikka tulnud oli. Äkki siiski! Kõik on meeles. Nende päevade õhk, lõhn, varjud. Kui kool jälle algas, võttis mind koolist tulles vastu ikka kurb loodus. Kui kurvad olid kased! Küllap oli see lapsehinge suur kurbus, mis need pildid nii selgesti meelde jättis, vanaduseni välja. Oodati kirja. Mis neist on saanud? Kuhu viidi? Tuli kiri Venemaalt, vangilaagrist, kus Jüri isa oli. Kirjas oli isa surmateade. Lõpuks tuli kiri ka Viinelt ja Jürilt. Tagasiaadress „Novosibirskaja oblast, Tatarskii raion, sovhos 4, ferma 2“. Suve poole rääkis Viine kiri, et nad ehitavad endale elamiseks onni savist ja lehmasõnnikust. Ühes kirjas Viine ütles, et Jüri oli istunud onni ees ja laulnud: „Koduküla neiust jäänd vaid mälestus, teist ta sarnast ei leidu, hinges kurb igatsus.“ Aastad läksid. Olin X klassis. Oli maikuu 1956. Koolinädal oli lõppenud ja sõitsin jalgrattaga Orissaare Keskkoolist koju. Ema oli räimi marineerinud, need olid väga head. Aga ema oli kuidagi iseäralik. Siis kuulsin temalt, et Jüri oli nädala sees Siberist tagasi jõudnud ja momendil oma isakodus Pärasel. Võtsin uuesti jalgratta ja sõitsin Pärasele. Kuidas see päris oli, kui ma teda jälle nägin, seda ma ei tea. Seal on must auk. Jüri jätkas oma Siberis pooleli jäänud kooliteed Muhu Hellamaa koolis. Ta ema oli ikka veel Siberis. Jüri oli kuidagi nagu iseeneses, oli ta ju läbi elanud aastaid, mida me ei osanud ette kujutadagi. Aeg oli viinud mulda papa. Suuremõisas elas veel nänne. Viimaks sai Siberist tagasi ka Viine. Aastad läksid. Jüril oli oma pere, naine ja kaks last, vist kooliteed alustanud. Töötas autojuhina. Ühel mustal päeval astus Jüri mängust välja, võib-olla mõtlematult. Aga võib-olla sellepärast, et ta närvisüsteem ja jõud enda alalhoiuks oli tühjaks kulutatud Siberis ja seda ei jätkunud elu edaspidistest keerdkäikudest väljatulekuks. Ta on maetud oma ema kõrvale Keila surnuaeda. Ema Viine hauatahvlil on ka vangilaagris hukkunud isa nimi ning isa sünni- ja surmaaeg. 3.03.2006. Maret Lehto (Mälestused panin kirja oma pojapoja Tõnis Lehto jaoks, kes õppis 2006. a. Muhu põhikooli IX klassis. Neil paluti tuua vanavanemate koolimälestusi.) <div> <div> [<a href="#fr1">1</a>]valvur, vaht <div> [<a href="#fr2">2</a>] kangana kootud, telgedel kootud </div> <div> [<a href="#fr3">3</a>] seelik </div> <div> [<a href="#fr4">4</a>] leivaahju kütmise ja leivaküpsetamise soojust täis tuba </div> [<a href="#fr5">5</a>] vanaema </div> </div> Täisviide ERA, DK 124 < Tallinna l. < Muhu khk., Suuremõisa k. – Maret Lehto, s. 1940. a. (2013) Maakond Saaremaa Kihelkond Muhu khk Koguja Maret Lehto Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1940. aastad 1950. aastad Koguja sünniaeg 1940 Koguja sugu naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Maret, snd. 1940. a. Muhumaal küla Saaremaa talu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 1/3 (4.3) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Mängualustussalmid, olen neid ka ise lugenud. Üks suur valge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa olli lukku keertud, luku võti katki murtud, üks, kaks, kolm, sina oled sellest suurest süüst prii. Mamsel keetis moosi, mina moosi mekkima. Mamsel lõi mind kulbiga, mina teda tuletukiga, mamsel kukkus maha, mina kapi taha. Sealt ma leidsin rubla raha, sellega matsin mamsli maha. Impel, pimpel, piila, paala, Veneturu veski, Reinu Juula, illen, tillen, tips. Entel, tentel, sirga mentel, entsu tiss, vanker viss, isikut, tisikut. Ankut, trankut, trallallakid, katlas keevad kuke makid, Juri võttis suure noa, lõikas muole makki koa. Neid salme sai kasutada mängude puhul, kus on vaja mängu mingi roll paika panna. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mängualustussalmid liisusalm liisusalm/anku tranku liisusalm/entel tentel liisusalm/impel pimpel liisusalm/mamsel keetis moosi liisusalm/üks väike valge tuvi Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 3 (5.1, 1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Tuleb käia mööda kive, nii et jalaga maapinnale ei astu. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mööda kive käimine kujutlusmäng/loovmäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 3 (5.1, 2) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Tondimäng, mida mulle rääkis üks hea külanaine (sünniaasta 1900). Kui suveõhtul oli juba hämar ja lapsed veel koos, siis mindi ühe suure kivi juurde. Kõik panid käe kivi peale ja hüüdsid: "Tondid, tondid, tulge välja täna õhta vidusel!" Siis pandi kõrvad vastu kivi ja kuulatati, kas kivi kõmises vastu. No küll see siis ikka kõmises. Siis hüüdis keegi: "Tondid!" ja kümmekond paari paljaid jalgu lidus igaüks ise suunas. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tondimäng kujutlusmäng/loovmäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 3 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Oli "Pallikool", seda mängiti palli vastu seina visates, reegleid ei mäleta. Oli ka rahvastepall ja noorusaastatel mängisime võrkpalli. Meil oli küll Jaagu kargel palliplats, aga palli ja võrgu raha saamiseks õppisime mingi eeskava ja esitasime seda Kõue toas. Olid kolhoosi algusaastad, raha kõigil vähe. Meil oli piletihind vist 5 kopikat. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallikool pallikool pallimäng rahvaste pall Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 3 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Jooksumängudest võiks kirjeldada "Eest, takka ja tagumine poar välja". (Tuntud vist "Viimase paarina"). Mängijad võtsid end soovi järgi paaridesse, kes üksinda jäi, see oli kõigepealt püüdja. Paarid seisid üksteise taga reas, näoga püüdja suunas. Püüdja seisis paariderea ees, seljaga nende suunas. Kui püüdja ees hüüdis: "Eest, takka ja tagumine poar välja!", siis pidid viimases paaris olijad teine teiselt poolt rida rea ette jooksma. Püüdja üritas siis ühe jooksjatest kinni püüda, sellega pääses ta oma rollist. Üksikuks jääjast sai uus püüdja, uus paar asetus otse püüdja selja taha. Järgmisena hüüti seda paari, kes oli paariderea lõppu jäänud. Mängiti, kuni huvi oli. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Eest, takka ja tagumine poar välja jooksumäng Saaremaa seltskonnamäng tagumine paar välja Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 3/4 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Jooksmist oli muidugi veel teisteski mängudes, sellest sõltus, kui kiiresti sa välja langesid. Näiteks "Uted, uted, tulge koju" . Seal olid rollideks "perenaine" ja "hunt", ülejäänud mängijad olid "lambad". Lammaste ja perenaise vahe eraldati kahe piiriga, need tähistasid metsa, kus elas hunt. Õues mängides tuli ka külgedele piirid tõmmata. Mäng ise käis nii. Lambad on teinepool metsa, metsas on hunt ja perenaine on siis koduse piiri taga. Perenaine hüüab: "Uted, uted, tulge koju!" Lambad vastu: "Ei saa tulla, hunt on ees!" Perenaine: "Mis see hunt siis teile teeb?" Lambad: "Sööb me liha, joob me vere!" Perenaine: "Tulge ikka!" Seejärel püüavad lambad kiiresti läbi metsa joosta, samas hunt püüab lambaid. Kelle hunt kätte saab, on mängust väljas. Siis lähevad lambad jälle metsa taha ja mäng algab uuesti. Võidab see lammas, kes viimasena hundi poolt püüdmata jääb. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Uted, uted, tulge koju hunt ja lambad/haned ja luiged jooksumäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Küla teismeliste mängudest on veel meelde jäänud "Lipp". Seda mängiti pühapäeva päeval karjamaal. See oli luuremäng ja seal oli jooksmist ka. Mäenõlvaku all jagas otsetee mänguplatsi kenasti kaheks. Sellest piirist teatud sammude kaugusele panid võistkonnad oma lipu (rätiku või pluusi roika otsas). Meeskondade pealikud olid krapsakamad poisid. Meeskonnad valiti nii, et pealikud kutsusid kordamööda mängijaid oma meeskonda, kuni lapsed olid jagatud kaheks meeskonnaks (mina olin alles pealtvaataja). Kumbki pealik määras oma lipu juurde lipuvahi. See pidi jälgima, et lippu ei varastataks. Kui keegi lipule lähenes ja vahil õnnestus talle pihta lüüa, jäi see seisma vangina. Oma mees kasutas juhust vang jälle vabaks lüüa. Selline pinev olukord oli mõlema lipu lähistel. Kuid mängumaal oli ka kadakapõõsaid ja nende taha varjudes ja luurates õnnestus kellelgi ikka teise meeskonna lipp varastada ja sellega kiiresti üle piiri oma lipu juurde joosta. See võistkond oligi mängu võitja. Ka sellelt poolelt võetud vangid vabanesid hoobilt. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lipp jooksumäng lipuvaras luuremäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4 (1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Peitus, kus alustussalmiga määrati, kes "silmad peab" (luges näiteks kuuekümneni). Selle aja jooksul leiti endale peidukoht ja otsimist võis alustada. Võitis see, kes viimasena leiti. See oli järgmisel korral silmadepidaja ja otsija. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Peitus peitus Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4 (2) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Siingi määrati "silmadepidaja" alustussalmiga. Silmadepidaja luges, silmad vastu suuremat puud, mis enne mängu algust kokku lepiti. Luges vist üheksakümneni. Siis hakkas ta otsima, kuid ta pidi kogu aeg ka selle puu ümbrust silmas pidama, sest selle puu vastu võis ennast lahti lüüa sõnaga "trihvaater!" Kui aga otsija märkas kellegi lähenemist, võis ta ise selle vastu puud kinni lüüa, näiteks: "Jaan trihvaater!" Järgmisena pidas silmad see, kelle silmadepidaja esimesena kinni lõi. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Trihvaater peitus Saaremaa trihvaa/uka-uka/ukakas Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4 (3) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Toas mõne asja peitmine ja selle otsimine põhimõttel "soe või külm". Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Asja peitmine asjapeitus Saaremaa seltskonnamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4 (3) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Hüppemängudest on meeles "Tipskast" (mandril vist keks). Õue või tee peale joonistati kahe ja ühekastilistest ruutudest nn. tipskast. Kastide rea lõppu joonistati taevas. Igal mängijal oli kivikild või taldrikukild, mida ta pidi kastide järjekorras igasse ruutu viskama ja sealt tagasi tooma, hüpates ühekastilisse ruutu ühe jalaga ja kahekastilisse ruutu kahe jalaga. Eksimise korral tuli üks viskamine vahele jätta. Võitis see, kes jõudis kõige esimesena nn. taevasse. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tipskast hüppemäng keksumäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 4/5 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Pandimänge oli ka, aga seda, mida mängisid minu õed ja veel vanemad külanoored, ma kaasa ei mänginud. Mängiti Mardi talus, kus oli kaks neidu ja kaks noormeest. Ma ei mäleta seda mängu, millega pandid korjati, aga sellel mängul oli isevärki pantide lunastamine. See käis nii. Mängujuht küsis: "Mis see peab tegema, kelle pant mu käes on?" (Minu arvates mängijad küsimise ajal seda panti ei näinud.) Mängijad pakkusid näiteks: "Peab kuud vaatama." Siis näitas mängujuht seda panti (kas mõni riideese vm.) ja selle omanik pidi siis kuud vaatama. Kuu vaatamine tähendas, et sulle pandi kellegi kuub üle pea ja sa pidid läbi sirgena hoitava varruka taeva poole vaatama, samal ajal valati sulle läbi varruka natuke vett vastu nina. Või siis: kelle pant see on, see peab surnule suud andma. See tähendas, et pidid pandi tagasi saamiseks otsima seinapalgist oksakoha ja seda musitama. Või siis: Peab nõia majas käima. See tähendas, et pandi lunastaja pidi ukse taha minema, kuni toas tehti nn. nõia maja, See tähendas, et kaks korjuga tooli pandi ühe rea peale ja nende peale ja üle korjude laotati suurrätik - sellest jäi kolme tooli laiuse sohva mulje. Toolide peale istus kummalegi üks mängija. Siis kutsuti ukse taga ootaja sisse ja paluti tal nõia majas istuda sohva sellele kohale, kus tooli ei olnudki all. Siis tõusid kaks toolidel istujat püsti ja tulija istus põrandale. Seda tehes jälgiti ikka, et keegi õnnetult ei kukuks. Näiteks veel tõrrevitsutamine. Poisid ja tüdrukud vaheldumisi olid ringis, käe alt kinni, poisid näoga ringi sisse, tüdrukud näoga väljapoole. Tikku püüti hammaste vahelt suuga edasi anda, nii et see maha ei kukuks. Praegu, kui seda kirjutan, mõtlen, et äkki see oligi hoopis mäng, millega pante koguti. Et kes tiku maha pillas, pidi panti andma. Pandilunastamiseks oli veel ka klaaside vahel käimine. See oli nii: Põrandale pandi teeklaasid, teatud vahedega. See, kes oma pandi lunastamiseks seda tegema pidi, nägi neid klaase. Aga siis seoti ta silmad kinni ja ta pidi pimedast peast klaaside vahelt läbi minema. Aga teeklaasid korjati vaikselt ja kiiresti põrandalt ära. Teistel oli muidugi hea itsitada, kui pimesikk ettevaatlikult kure kõnnakuga üle põranda tuli. Peab tuvi söötma. See tähendas, et pandi lunastaja pidi endale paarilise kutsuma, poiss tüdruku või siis tüdruk poisi. Neile anti paarivaksane lõng. Lõnga otsad anti teine teisele suhu ja siis pidid hakkama lõnga suhu sööma, kuni paarilisega ninad ja suud kokku jõudsid. Põnevaks tegi asja see, kui mõni mängijatest ei olnud kursis, mida üks või teine asi tähendas. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pandimäng pandimäng raske teekond Saaremaa tuvisöötmine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 5 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Oli ka mäng kommipaberitega. Need volditi enne nagu väikesteks ümbrikuteks. Igaüks sai endale ühe ümbrikukese, kõik ülejäänud (mida rohkem neid oli, seda parem) pandi lauale. Mäng oli nii, et kommipaberist ümbrikuke pandi käepäka peale ja, sõrmed laua serva all, püüti ümbrik põrgatada laual oleva ümbrikukese peale. Kellel see õnnestus, sai endale ühe ümbriku juurde. Põrgatamist tehti järjekorras. Võitis see, kes endale kõige rohkem ümbrikuid püüdis. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kommipaberimäng kommipaberimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 5 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Sõnamängudest mäletan "Telefoni", kus mängijad istusid reas. Rea alguses istuja sosistas oma naabrile kõrva mõne sõna. Seda sosistati üksteisele kõrva edasi. Reas viimane ütles siis välja, mis tema kuulis. Poisid olid kanged meelega sõnu muutma, nii tuli pärast uurida, kelle juures õige sõna ära kadus. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Telefon Saaremaa seltskonnamäng telefon Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 5 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Reas istudes mängiti ka "Tibu, tibu, tule tangu sööma!". Mängujuht selgitati alustussalmiga. See võttis endale kahe peo vahele kas viiekopikalise või suurema nööbi ja tõmbas oma pihke vastamisi hoides läbi mängijate vastamisi hoitud pihkude. Igaühele öeldes: "Tibu, tibu, ära näita, püüa kinni, mis sa saad!" Ja poetab kellelegi vargsi oma pihkude vahelt nööbi või kopika. Kui rea lõpuni on niimoodi tehtud, astub mängjuht paar sammu kaugemale ja hüüab: " Tibu, tibu, tule tangu sööma!" Seepeale peab kopika või nööbi saanud mängija jooksma mängujuhi juurde. Naabermängijad püüavad seda takistada. Kui see ei õnnestu, siis saab temast uus juht. Kui ta ei saa rivist välja joostud, korratakse mängu sama juhiga. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tibu, tibu, tule tangu sööma äraarvamismäng Saaremaa seltskonnamäng tibu-tibu ära näita Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 5/6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Liiad või poarid oli ka istumisemäng, mida jõulude ajal oli hea mängida. Mängujuhiks oli meie ema. Ta võttis pähklikotist oma pihku mõned pähklid, nii kümmekond. Siis ta küsis ühelt mängijalt: "Kas liiad või poarid?" (See tähendab, kas peos on liigarv pähkleid või paarisarv.) Mängija pidi vastama, ilma et ta pähkleid näeks. Seejärel avas mängujuht peo ja pähklid loeti üle. Kui mängija oletus oli õige olnud, sai ta pähklid endale, kui vale, siis ei saanud. Mängijaid oli näiteks neli. Kui ring oli paar korda läbi mängitud, loeti kõikide pähklid üle. Võitja oli see, kellel oli õnnestunud kõige rohkem pähkleid saada. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Liiad või poarid jõulumäng paaris–paaritu pähklimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Toas sai mängida ka laulumängu "Käigem, käigem, vaesedlapsed". Alustussalmiga valiti laste hulgast kaks juhti. Need leppisid omavahel kokku, ilma et teised teada saaksid, kumb on "taevas", kumb "põrgu". Seejärel tegid nad kätest väravad ja teised lapsed hakkasid kätest kinni hoides (nagu ringis) sealt väravate alt läbi käima. Kõik laulsid: "Käigem, käigem, vaesedlapsed, läbi kiigeveski. Veski on katki murretud, peab saama terveks tehtud. Kellega, millega, hõbedase kulla köiega. Esimene laps ja viimne laps peab saama pandiks võetud." Viimase sõna ajal lasti väravakäed alla ja laps, kes sinna vahele jäi, oli mängust väljas ja ta võis valida, kumma mängujuhi juurde ta läks (igaüks tahtis muidugi taeva minna). Kui selle laulu saatel oli kõik lapsed kinni püütud ja igaüks endale nn. õige poole leidnud, võttis taevas oma lastel kätest kinni ja põrgu hakkas oma lapsi udima. Seejuures lauldi: "Tantsige, tantsige, taevalapsed, peksa saavad põrgulapsed!" Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Käigem, käigem, vaesedlapsed laulumäng Saaremaa taevas ja põrgu/ingel ja kurat väravamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Kivide juures mängiti "Kivikuningat". Kõik teised lapsed olid igaüks oma kivi peal, ainult püüdja oli maa peal ja jälgis teisi. Tal oli tarvis tabada keegi, kes ei oleks kivi peal. See oli raske, vajas kiirust ja osavust. Teised mängijad veel õrritasid ka: "Mina olen kivikuningas, sina oled sitasitikas!" Ja kui ühe kivi pealt teise peale jooksid, siis õrritasid: "Tont palja moa pial, tont palja moa pial!" Kui keegi õnnestus maa pealt tabada, hakkas see püüdjaks ja sina said ka kivikuningaks, said kivi peale ja õrritama. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kivikuningas jooksumäng kivikuningas kull Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Kivikuju oli nii. Juhtmängija keerutas iga last natuke tal käest kinni hoides. Lasi siis käe lahti ja mängija pidi jääma sellesse poosi, nagu ta sattus käest lahti lastuna. Kui kõik lapsed on mingi poosi saanud, vaatab mängujuht nad üle ja otsustab, kelle kuju on kõige huvitavam. Sellest saab uus mängujuht. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kivikuju keerukuju keerutamine Saaremaa tasakaal Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 6 (5.3) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Fantaasiamänge mängiti tihti, näiteks koolitundi, arsti koduvisiiti, arsti juures käimist, poodi, külaskäimist jms. Ka nukkude ja paberist nukkudega sai mängida fantaasiamänge. Mängisime Malle juures rehepeksumasina kuuris kodu, Mallel oli külas onupoeg Lahekülast (see küla oli tekkinud, kui Suuremõisa südame maid anti taludeks Vabadussõjas käinutele). See poiss, Rein nimi, oli siis meie pere mees. Mallel oli ka väike jalgratas, Rein läks sellega tööle ja meie Mallega toimetasime kodus. Mõne aja pärast tuli Rein selle rattaga mööda külavaheteed. Ta sõitis rattaga nii singavinga ja lõpuks kukutas end käntsti! teeäärsesse võsasse. Lõpuks tukerdas meie juurde. Meie oma mängudes enne sellist asja ei olnud näinud. Oma isa Rein jäljendada ei saanud, sest isa põgenes Eestist 1944. a. sügisel koos vanema pojaga, kuna oli vabadussõdalane ja oma meelsust ka avalikult näidanud. Ilmselt oli Rein külameestelt jäljendusainet saanud. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kodumäng kodumäng kujutlusmäng/loovmäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Täisviide ERA, DK 124, 6/7 (5.3) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013). Tekst Teine mäng on kolhoosielust. Mõisa tallis oli kolhoosi lehmalaut ja külanaisi oli seal lüpsjateks. Kalda talus paiknes kolhoosi pull. Me tegime koos Kõue poistega meie maja taha metsa sarapuuokstest punutud kolhoosi lehmalauda, u. 60 cm x 60 cm x 60 cm. Lehmadeks olid ümarad kivid (nii rusikasuurused). Lauda tegime kahekorruselise, poisid tegid II korruse lehmade jaoks kaldtee, Jaan oli kolhoosi esimees, Ants traktorist ja mina karjabrigadir. Ma läksin ühel päeval Muhu teise serva Kallaste külla oma klassiõdede juurde (üks ots 12 km). Aega veetsime mere ääres ja ma leidsin sealt tükk maad suurema ümmarguse kivi, kui meie laudas lehmad, umbes kahe mehe rusika suuruse. Mu rõõm oli suur, sest saan oma kolhoosi ka pulli viia. Järgmisel päeval hakkasingi, pull rätiku sisse seotud, vedades kodu poole minema. Teel tuli muidugi ühtteist ette, aga õhtul ma ikka koju jõudsin (12 km). Vanemad vangutasid mu kandamit nähes päid. Järgmisel hommikul läksin toodud tõupulli Kõue poistele näitama. Panime ta elama lauda alumisele korrusele. Mängutuhin läks aga mõne päevaga üle. Kui sinna nädalapäevad hiljem läksin, olid sarapuukepid ja lehed ära kuivanud ja lehmad alumisele korrusele pudenenud. Sihuke kuulsusetu lõpp. Maakond Saaremaa Kihelkond Tallinn Päritolukoht Muhu khk., Suuremõisa k. Koguja Maret Lehto Koguja sünniaasta 1940 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kolhoosi lehmalaut kividega mängimine kujutlusmäng/loovmäng põld ja kari Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Meenutusi lapsepõlvemängudest Lapsepõlves kasvasin kodus, kus oli koos kolm põlvkonda. See oli üks suur talukoht Muhu saarel põllu-, karja- ja metsamaaga. Põllutööd ja loomade hooldamine olid ema ja isa tööks, isa käis ka merel kala püüdmas. Suuremad tööd tehti talgutega (heinatööd, sõnnikuvedu, rehepeks). Nendest päevadest on jäänud rõõmsad mälestused: palju rahvast, pikad söögilauad (vanas rehalas, kus talvel olid hobused, suveks tehti puhtaks), pillimäng ja tants pärast päevatööd. Laste eest hoolitsesid iga päev vanaema ja vanaisa. Vanaema on jäänud meelde nii, nagu laulusalm ütleb: &bdquo;lapsepõlve soojendaja päikene“. Ma ei mäleta, kuidas vanaema mulle selle laulu õpetas, kuid ometigi olin ma 3-aastasena vanaema matustel tema kirstu ääres laulnud. Sellest on mulle räägitud ja nüüd vananagi on see südantsoojendav. Varasest lapsepõlvest on jäänud meelde põlvest põlve käivad laulumängud nagu &bdquo;Sõit, sõit, linna“. Last põlvel hüpitades loeti: &bdquo;Sõit, sõit linna, mis sinna minna, vekki (komme) saia tooma, meie lapsele.“ &bdquo;Tee kakku!“ – lapse kätega patsutades, veeretades ja seejärel &bdquo;suhu“ pannes. &bdquo;Kuidas kutsu karja läheb?“ Laps oli pikali-asendis. Loeti: &bdquo;Kuidas kutsu karja läheb?“ – &bdquo;Linta-lonta, linta-lonta.“ (Aeglaselt lugedes tuli teha lapse jalgadega aeglaselt jalgrattasõidu liigutusi.) &bdquo;Kuidas kutsu karjast koju tuleb?“ – &bdquo;Linta-lonta-lirdi, timpa-tampa-tirdi.“ (Lugedes kiiremini tuleb teha ka kiireid liigutusi.) &bdquo;Ümber, ümber, potsti, potsti.“ (Lapse jalad viidi koos üle pea kaks korda.) Võib ütelda, et eelpooltoodud mängud on meeldinud kõigile kõige noorematele (2 aasta vanused ja alla seda) lastele meie peres. Koolieelsest ajast on rohkem meelde jäänud talvine aeg väljas: kelgutamine (kui lumi ulatus aida katuseräästani), jääl liulaskmine, ka &bdquo;härjanaha“ tegemine (kui jää jalge all pisut pragunes) karjamaadel olevatel veelompidel. Lauamängudest on meelde jäänud &bdquo;Sokusõit“, &bdquo;Reis ümber maailma“. Vastlapäeval tegi isa luust vastlavurri. Kammipillil mängimist õpetas ka isa. Munade koksimine kogu perega oli lihavõtte ajal. Võitjaks jäi see, kelle muna jäi terveks. Minu mängukaaslasteks enne kooli olid vanem õde ja noorem vend. Õues oli suviseks mängupaigaks koduõu, liivakast. Meie mängud olid kodust elu matkivad (loomade karjatamine, söötmine). Loomadeks olid kivid, käbid, tammetõrud, kastanimunad, aedadeks puupulgad. Ei tule meelde, et me omavahel mängude käigus oleks kakelnud. Enne kooli külalapsi meil mängimas ei käinud, ka me pole külas mängimas käinud. Oli kombeks, et mängiti ja oldi oma kodus. Igal perel oli oma elu. Mulle on räägitud, et väiksena oli minu meelistegevuseks mäng nukuga. Olin nukuga pikka aega üksinda mänginud, ei mäleta, kuidas see käis. Mäletan seda, et päris tõelise nuku tõi mulle ema Tallinnast kauplusest. Olin 4–5-aastane. Nukk tegi silmi kinni-lahti. Nimeks panime Elle. Teine Tallinnast toodud nukk oli ilus lokkis juustega, triibulise kleidiga, nimeks sai Malle. Need nukud jäid &bdquo;päranduseks“ minu tütrele ja õe lastele. Nukkudega seostub mälestustes see, et sain naabritädi (kes õmbles külarahvale riideid) käest &bdquo;riidehilpe“ (tükke). Küllap nendest minu nukud said midagi endale. Kui olin juba täiskasvanu, rääkis ema mulle, et ta oli küsinud sellelt õmbleja tädilt, kas need riidetükid andis ikka tädi mulle ISE. Eks selline muretsemine johtus sellest, et lastes aususe kasvatamist peeti meie peres väga, väga oluliseks. Kooliaja mängudest on meelde jäänud &bdquo;Trihvaa“, &bdquo;Tagumine paar välja!“, &bdquo;Mooramaa kuningas“, &bdquo;Muna“ (mul rohkem meeles &bdquo;Mädamuna“ nime all), &bdquo;Pimesikk“, &bdquo;Rahvaste pall“, &bdquo;Keks“, &bdquo;Lind lendab“, &bdquo;Tibu, tibu“ (ilma pandi andmiseta, eksinu langes välja). Paberimängudest &bdquo;Trips, traps, trull“, &bdquo;Korstnapühkija“, &bdquo;Laevade pommitamine“. Eelpooltoodud mänge mängisime samuti, nagu neid on kirjeldatud A. Kalamehe raamatus &bdquo;Eesti rahvamänge“. Koolis käies ei olnud suvepuhkus üksnes mängu jaoks. Lastel tuli juba varakult teha jõukohaseid töid kodus (rohu kitkumine, lehmade, hobuste karjamaalt kojutoomine, lammaste karjatamine, hobuseloorehaga heina riisumine jm.). Mäletan, et suvel lubati klassiõega mere äärde minna siis, kui kodused tööd tehtud. Olgugi et sel ajal oli mõni töö tüütu (nt. rohu kitkumine porgandipeenralt), olen siiski tänulik, et mind maast-madalast tööle pandi. Ei või kindlalt praegu ütelda, millised olid just MINU lapsepõlvemängud. Olen tööalaselt kogu aeg olnud seotud lastega, nende mängudega. 1958.–1967. a. olin algklasside õpetaja. Alates 1967. aastast kuni 2001. aastani olin lasteaednik. Võib ütelda, et eelpooltoodud mänge on lapsed mänginud läbi aegade. Elektroonilisi mänge ei ole ma mänginud. Arvutit mul ei ole, mobiiltelefoni sain 2008. a. Seda olen kasutanud rääkimiseks sugulaste ja sõpradega. Praegu, pensionärina ei mängi ma ise mingeid mänge, ainult lahendan vahetevahel ristsõnu. Küll olen ma huviga jälginud oma lastelaste (9-a. ja 13-a. tüdruk) mänge. Ei saa kuidagi võrrelda minu lapsepõlve ja minu lastelaste mänguasjade hulka. LIIGA PALJU on neid saadud sõpradelt ja sugulastelt sünnipäevadeks ja jõuludeks. Ei saa salata, et olen isegi lastelastele ostnud küllalt mänge. Kaubavalik on ju väga suur ja hea on näha laste siirast rõõmu. Eriti meeldiv on see, kui mõnest pehmest mänguasjast saab lapsele kallis kaisunukk. Mänge kaupluses vaadates võib ainult imestada, mida kõike on osatud laste jaoks välja mõelda arvestades nende vanust. Eluks vajalikke teadmisi saavad lapsed sobivate arvutiprogrammide kaudu ka juba enne kooli. Minu lapsepõlves kasutasime mängudeks looduses olevaid materjale ja meisterdasime ise omal käel midagi. Mäng kajastas tegelikku elu minu lapsepõlves (üle 70 a. tagasi) ja tänapäevaks on mäng teinud läbi suured muutused. Arvan, et tänapäeva mängud on lastele toeks, et minna kaasa kiire elutempoga praeguses ühiskonnas. Olen jälginud oma lastelaste mänge suvel meie Saaremaa-kodus. Suvepuhkus on olnud ilma arvutita, väljas mängudega, meres suplemas käimise ja kodutöödega (marjade korjamine, rohimine, küttepuude kuuri kandmine). Mängimiseks on väljas kiiged, pallid, korvpallirõngad, kekskast. Siiski on lemmikmängukohaks lastele saanud üks rõdupealne ruum (n.-ö. Segasumma suvila), kuhu on pandud minu tütrelt jäänud mänguasjad, lauamängud ja kõik need Tartu-kodust ära toodud mängud, mida enam kogu aeg ei taheta kasutada, kuid ära anda ka ei taheta. On rõõmu, et lapselapsed on senini tahtnud suved Saaremaa-kodus veeta ja seda koos neile armsate vanade mänguasjadega. Täisviide EFA I 169, 31/7 < Saaremaa, Orissaare < Muhu khk. – Elve Jäe, snd. 1940. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Muhu Koguja Elve Jäe Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1940. -1950. aastad Koguja sugu Naine Koguja sünniaeg 1940 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Elve, snd. 1940. a. Muhumaal küla Saaremaa talu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst 1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid! Elasin kolmekordses kortermajas. Meie hoov moodustus kolme sellise vahele ja juhtumisi elas seal palju minuealisi lapsi, mistõttu oli meil küllaltki suur ja kirju mänguseltskond. Kuna meie majad asusid linna ääres, siis laienes meie mängumaa ka metsa, karjamaale ja mere äärde ja me kasutasime kõike hoolega ära. 1.2. Kui palju oli Sul aega mängimiseks (vaba aega)? Mängimiseks oli üllatavalt palju vaba aega. Kui koolist koju tulime, siis vahetasime riided ära ja jooksime kohe õue. Tihti olime kuni pimedani õues ja isa pidi meid ukse lukkukeeramisega ähvardama, et me tuppa tuleks. 1.3. Mis oli Su meelistegevus? Mulle meeldiski sõpradega mängida. Aga kui neid polnud käepärast võtta, siis hulkusin üksi metsas ja unistasin. Lugeda meeldis mulle ka. 2. Mängupaik 2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms). Kui ilm vähegi lubas, siis mängisime õues. Meie hoov moodustus kolme kolmekordse maja vahele, seal olid liivakastid, kiik, ronimispuu ja mingisugune agregaat vaipade kloppimiseks, mida meie turnikaks kutsusime. Kohe vastasmaja taga algas mets, kuhu oli tore koopaid ehitada. Teisele poole jäi karjamaa, kus sai tagaajamist mängida. Üsna ideaalne variant minu meelest. Vahel käisime ka sõprade juures, kuid palju põnevam oli keldris. Vastasmaja keldris oli üks suur ruum, mille me tüdrukute toaks ristisime, selle hubaseks dekoreerisime ning seal sai veedetud nii mõnigi vihmane päev. 2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal? Koolis mängiti suhteliselt vähe. Algklassides sai vahetunni ajal ikka tagaajamist ja kummikeksu mängitud. Suuremates klassides mängiti vahetunni ajal õues &bdquo;Ruutu“ (kui ilm lubas). 2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)? Peale koolist koju jõudmist sai kohe riided vahetatud ja õue mindud ning seal oldi hilise õhtutunnini. (Kuigi jääb selgusetuks, millal ma siis õppisin. Aga ju leiti selle jaoks ka aega, õpitulemused olid siiski väga head.) Suvel muidugi rohkem kui talvel, aga ega lumi meid ka väga peletanud. 3. Mänguseltskond 3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda. Meid oli hoovis umbes 9–15 last, nii poisse kui tüdrukuid. Kokku viis meid see, kus me elasime. Ehk siis meie hoovi kamp (kes oli pidevalt naaberhoovi omadega riius või lausa "sõjas"). Mänguseltskond kujunes välja juba lasteaia päevil ning koos mängiti kaua. Mõningate sõpradega lausa peaaegu põhikooli lõpuni (pikk ja tore oli see lapsepõlv). Olime enam-vähem üheealised (mahtudes viie-aastasesse erinevusse). 3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite? Kattusid. Saime kokku peaaegu iga päev ja tegelesime kõikvõimalikuga. Valdavalt mängisime. 3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos? Eks oli eraldi ka ainult poiste ja ainult tüdrukute mänge, aga enamasti mängiti siiski koos. Meie hoovis ei olnud teistest rahvustest lapsi. Või kui täpne olla, siis ühe poisi ema oli venelane, aga ta meie seltskonda ei kuulunud. Ei teagi miks. 3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone! Tülisid tuli ette tihti. Pidevalt oli meie seltskond jaotunud kaheks omavahel tülis olevaks leeriks. Sai ohtralt sõnasõdu peetud. Siiski liitusid kõik üheks leeriks, kui tuli kõrvalhoovi kambale vastu astuda. Tüli võis põhjustada mis iganes. Enamasti tundus kellelegi, et üks või teine teeb mängus sohki ja siis läkski asi käest ära. 3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida? Vanemad meie mängudesse eriti ei sekkunud. Nendega sai vahel lauamänge mängitud, aga üldiselt harva ja siis kui olime näiteks maakodus, kus teisi lapsi polnud. 3.6. Kas ja mida mängisid üksinda? Üksinda ma ei mänginud eriti. Lugesin või siis unistasin. 4. Mängu alustamine 4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks? Igavusest. Tavaliselt käis keegi välja, et mida võiks mängida. Oleme ka loosi tõmmanud. Kõik panid kirja, mida mängida tahavad ja siis tõmmati loosi. 4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja? Tihti loeti liisusalmi ja selle abil selgitatigi välja. Vahel lepiti niisama kokku. 4.3. Kirjuta mängu alustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks? Meie kasutasime järgmisi liisusalme: &bdquo;Üki-kaki-kommi-nommi, vanamees hüppas üle pommi, pommist kõlas kõva pauk, vanamees vaatas, püksis auk.“ &bdquo;Üks kass (või oli see kits?) läks üle silla, saba tegi tilla-tilla. Kaasas kandis palju prahti, sina oled mängust lahti.“ &bdquo;Üks väike valge tuvi lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud. Mitu seppa peavad seda parandama, ütled sina, tattnina.“ 5. Mängude kirjeldused 5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne. Kirjeldasin mänge blogis aadressil: <a title="Lapsepõlve muretud mängud" href="http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html" target="_blank">http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html </a> 5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)? Mängisime näiteks "kiirtöökoda", see mäng käis trepikojas ja seisnes peamiselt erinevate ülesannetega või teadete edastamiseks trepist üles-alla jooksmises. See oli hea mäng, ainult saime trepikojas lärmamise ja uste paugutamise eest riielda ja see keelati meil ära. Nukkudega mängisime vähe. 5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud? Me mängisime valdavalt koos. Aga keksud olid siiski valdavalt tüdrukute rida. Poisid mängisid vahel ralliautodega – joonistasid kriidiga asfaldile pikad ja keerulised rajad ja siis veeretasid kordamööda oma rallikaid, kui auto seisma jäi või rajalt välja sõitis, siis pidi järgmisel korral sama koha pealt alustama ja kes esimesena lõppu jõudis, oli võitja. Ma oleks ka seda mängida tahtnud, aga mul polnud ralliautot ja ei tea, kas mind oleks kampagi võetud. 6. Elektroonilised mängud 6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid? Arvuti tuli minu ellu küllaltki vara. Käisin lasteaia viimases rühmas, kui isa vahel töö juurest arvuti koju tõi. Seal sai mängitud selliseid mänge nagu "Konn läheb üle tee", "Cd-man", "Digger", "Supaplex", "Civ" "Californian games" ja paljusid teisi. Suur lemmik oli "Tetris". Pean tunnistama, et need algelised mängud, kus oli minimaalne graafika, meeldisid mulle väga. 6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid? Väga vähe. 7. Täiskasvanuiga 7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)? Meie perekond mängib väga aktiivselt erinevaid lauamänge. Enamasti on need strateegiamängud, aga on ka mälumänge ja kaardimänge. Arvutimänge mängiks ehk ka, aga need võtavad liiga palju aega, mida kahjuks ei ole. Täisviide ERA, DK 136, 1/4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Pille Tamm Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980. - 1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pille, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst 1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid! Lapsepõlve ajal sattusin elama Kuressaare kortermajade piirkonnas, Tuulte Roosi, kus oli palju üheealisi lapsi igas vanusegrupis. Mängida sellegipoolest omavahel alati ei saanud. Nimelt kehtis üsna range hoovide ja kampade süsteem ning sellesisene hierarhia. Teise hoovi laste mängudes osalemiseks tuli läbi teha mitmesuguseid initsiatsiooni- ja pugemisrituaale, mis soovitud tulemuseni aitasid enamasti vaid juhul, kui keegi käendaja juba kambas ees oli. Mina sattusin juba üsna aegade alguses ühe lauluringi sõbranna kaudu teise hoovi "kampa". Nii olin käbi- ja veesõjas alati kahe tule vahel. Eriti täbar oli olukord, kui läbi vaenlase frondi oma trepikotta pidin hiilima, et sööma või õhtul magama minna. Üldiselt olid teise kamba plikad ikka lollid ja meie perspektiivist oli see tõesti ka tõsi. Olin siiralt tänulik saatusele, et ma oma hoovi plikadega ei pidanud mängima... Ka oli meie kamp ainuke segaselts. Mujal olid ikka poisid ja plikad eraldi. Suurest kadedusest tehti meie hoovile muidugi rohkem rüüstereide, aga olukord püsis stabiilne ja elu oli lill, kuni esimesed puberteetlikud rivaalitsemised armuasjades revolutsiooni põhjustasid. 1.2 Kui palju oli Sul aega mängimiseks (vaba aega)? Vaba aega oli rohkem suviti ja vaheaegadel. Samas ei mäleta, et iialgi oleks õue minemata jäänud, kas siis koolitükkide, huviringi või majapidamistööde arvelt. Võib vist öelda, et korterelamu lapsena olen saanud mängida mitme eest – kodutöid ju praktiliselt polnud. 2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal? Koolis mängiti vahetundide ajal küll. Pärast tunde kiirustas igaüks oma suunda. 5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne. Mäng, mida kuidagi teenimatult vähe teatakse mu arvates, on "Läts". Mängu õppisin suvel tädi juures olles, Emmaste laste käest Hiiumaal. Läts oli populaarne seltskonnamäng, mis sobis üsna igale vanusele, kuigi tõeliselt põnev oli mäng juba pisut vanemate jaoks. Selles sai näidata oma osavust ja uljust. Tähtis oli ka legaalne võimalus nt oma silmarõõmu "tabada". Mäletan üpris hoogsaid episoode sest karglemisest, nt ühest talvisest lätsust, kus vist keegi lausa käeluu murdis. Teinekord sai ka mõne hamba logisema vms. 5.2. Seleta mängude reegleid (mängu nime, osaliste rolle, kasutatavaid esemeid) ning tavapärast kulgu. Kasuta abiks jooniseid. Lätsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber ühe hüppega sinu varvast tabab, oled mängust väljas. Mängijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui mängitud oli juba mõnda aega ja adrenaliinitase veres kõrgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks või laushasarti läinud poisid end heidutada ja viisid mängu alati kellegi jaoks võiduka, kellegi jaoks kuulsusetu või lausa lombaka lõpuni. Paikneti üksteisest kokkulepitud kauguses, sõltuvalt sellest, mis raskusastme mängu taheti. See, kes alustas, pidi ühe hüppega tabama endast paremal seisja varvast, ükskõik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest ära hüppama. Eest ära hüppamist võis ühildada oma rünnakhüppega. Enamasti aga tehti võimalikult ootamatu või kiire lisasamm järgmise varba tabamiseks. Rohkem ühe ringi jooksul mängija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-hüppaja maandus, jäi samaks kuni järgmise ringini. Nii oli läts ka strateegiamäng. Kui oldi liiga uljas, võis juhtuda, et libiseti, nii võis väljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada järgmises ringis. Oli ka päris tühju hüppeid, kus ühtegi varvast ei tabatud ja keegi mängust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse mäng põnev ei olnud, siis mäletan ka kiir-lätsu, kus oli tõesti küsimus reaktsioonikiiruses ja liigutuse täpsuses. Selleks olid hüpped kas väga akrobaatilised või toimus heitlus väga väiksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt välja ei tohtinud hüpata. Ikka et põnevam oleks. Enamasti jäi pingelisse lõpuheitlusse kaks-kolm kõige osavamat. Ja kui osalejaid oli jäänud vaid kaks, siis käis see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi võeti ka erinevaid judo- või maadlusreegleid, sest käsikähmlus või teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam võimatud. Meenub, et tabamuse korral mäng ei peatunud, s.t – tabatud varvas koos omanikuga väljus ringist, aga tabaja jäi suures laastus siiski samasse asendisse ja mäng muudkui läks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja mänguala läks järjest väiksemaks. Paariheitlus võis ka omasoodu "rändama minna" või horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle vältimiseks või jätkati hoopis mõne muu mänguga. Osaliselt on ehk süü variatsioonide rohkuse ja reeglite ise väljamõtlemise vajaduse osas minul kui mängu (minu andmetel) importijal Kuressaarde. Küllap ma ei mäletanud Hiiumaalt mängu reegleid kuigi täpselt või ei olnud ma seal siis kõikvõimalikke hasartseid variatsioone näinud. Igatahes sai lätsust Tuulte Roosis (meie hoovis) paariks hooajaks popp mäng, nagu ka koolis. Poistele oli mäng eriti huvitav, samas kui tüdrukud end pigem välja lüüa lasid, kui et mõne hoogusattunud noore kotkaga finaalheitlusse sattuda. Mäletan siniseid varbaküüsi ja lisareegleid, mis neid ennetama pidid. Nii et ju hakkas seegi mäng viimaks elama oma elu. Aga mäletan uhkust, et nii "hästi mineva" mängu maaletoojaks sattusin ja üllatust, et hiidlastel midagi sellist oli, millest meie kandis kuuldudki polnud. Muidu oli neil kõik ikka sama mis meil, ainult et imelike nimedega. Kuigi nüüd võin ju tunnistada, et "uka-uka" palju sümpaatsemalt kõlab kui "tuki-tuki". Toona pidin aga endast nooremat täditütart kõvasti manitsema, et ta meil külas olles hoovi mängukaaslaste ees ei iitsataks, kuidas seda mängu Hiiumaal kutsutakse. Et hakatakse veel narrima. Muidugi prahvatas ta selle suures tuki-tuki-tuhinas välja, nii et kui ta posti tabades karjus: "Uka-uka, Mari kotis!", tunnistati see "vangivõtmine" kehtetuks ebakorrektsete terminite pärast. Pealegi oli "kott" vaikimisi ropp sõna, mille kallal sai kenasti näägutada nagu prolenoortele kombeks. Täditütar sai trahviringi ehk pidi veelkord lugema ja lisaks ka uue hüüdnime: &bdquo;Ukakas“. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Annika Kupits Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980.-1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Annika, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Lätsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber ühe hüppega sinu varvast tabab, oled mängust väljas. Mängijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui mängitud oli juba mõnda aega ja adrenaliinitase veres kõrgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks või laushasarti läinud poisid end heidutada ja viisid mängu alati kellegi jaoks võiduka, kellegi jaoks kuulsusetu või lausa lombaka lõpuni. Paikneti üksteisest kokkulepitud kauguses, sõltuvalt sellest, mis raskusastme mängu taheti. See, kes alustas, pidi ühe hüppega tabama endast paremal seisja varvast, ükskõik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest ära hüppama. Eest ära hüppamist võis ühildada oma rünnakhüppega. Enamasti aga tehti võimalikult ootamatu või kiire lisasamm järgmise varba tabamiseks. Rohkem ühe ringi jooksul mängija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-hüppaja maandus, jäi samaks kuni järgmise ringini. Nii oli läts ka strateegiamäng. Kui oldi liiga uljas, võis juhtuda, et libiseti, nii võis väljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada järgmises ringis. Oli ka päris tühju hüppeid, kus ühtegi varvast ei tabatud ja keegi mängust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse mäng põnev ei olnud, siis mäletan ka kiir-lätsu, kus oli tõesti küsimus reaktsioonikiiruses ja liigutuse täpsuses. Selleks olid hüpped kas väga akrobaatilised või toimus heitlus väga väiksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt välja ei tohtinud hüpata. Ikka et põnevam oleks. Enamasti jäi pingelisse lõpuheitlusse kaks-kolm kõige osavamat. Ja kui osalejaid oli jäänud vaid kaks, siis käis see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi võeti ka erinevaid judo- või maadlusreegleid, sest käsikähmlus või teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam võimatud. Meenub, et tabamuse korral mäng ei peatunud, s.t – tabatud varvas koos omanikuga väljus ringist, aga tabaja jäi suures laastus siiski samasse asendisse ja mäng muudkui läks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja mänguala läks järjest väiksemaks. Paariheitlus võis ka omasoodu "rändama minna" või horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle vältimiseks või jätkati hoopis mõne muu mänguga. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 (5.2) < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Annika Kupits Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Läts hüppemäng Saaremaa varbakull Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängisime veel hilises teismeeaski. Enamasti on mäng tuntud kui „Uka-uka“ või „Trifaa“. See „Tuki-tuki“ paistab olevat mingi Tuulte Roosi derivaat. Mäng ise lihtne – üks mängija loeb sajani (ja uskuge mind, nii kiiresti, kui meie omal ajal lugesime, pole tegelikult võimalik lugeda) ja sel ajal jooksevad teised peitu. Mängu eesmärk on jõuda kokkulepitud kohani (meil oli selleks enamasti keset hoovi asunud tänavavalgustuspost) enne kui lugeja ning end priiks lüüa („tuki-tuki, mina prii“), kõige viimane võib kõik ka priiks lüüa („tuki-tuki, kõik on priid“). Kui aga lugeja sind märkab ning enne sind postini jõuab, hüüab ta su nime („tuki-tuki, Pille“) ja kui sa juhtud olema esimene ning keegi kõiki priiks ei löö, siis sina peadki järgmisel korral (oled lugeja). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tuki-tuki Saaremaa trihvaa/uka-uka/ukakas