Marimaast sai Venemaa soome-ugri rahvaste koostöö lipulaev. Marid olid need, kes asusid hõimusuhtlust välja tõmbama kitsastest teaduskoostöö raamidest ning laiendama seda kultuuri-, haridus- ja teistesse valdkondadesse. Nii toimuski Marimaal Joðkar-Olas 1989. aastal esimene soome-ugri kirjanike kokkutulek, 1990. aastal esimene soome-ugri rahvaste noorte kongress. Pea uskumatu, kuid ometi suutsid marid samas 1990. aasta juunis panna aluse soome-ugri rahvaste suurimale kultuurikoostöö traditsioonile - toimus esimene soome-ugri rahvaste folkloorifestival.
Esimene folkloorifestival oli korraldatud suurüritusena, mis on jäänud malliandjaks ka järgmistele. 1990. aastal Joðkar-Olas toimunud festivalist võttis osa üle kolme tuhande esineja pea kõigi soome-ugri rahvaste hulgast. Teenäitajaks sai festival ka oma rahvuse koondamisel - lisaks sugulasrahvaste esinejatele olid palutud osalema väljaspool Marimaad elavate maride folklooriansamblid. Seegi kujunes järgmiste festivalide tavaks - kõik korraldajad on alati palunud kohale oma rahvuskaaslasi kõikjalt. Esimene folkloorifestival avaldas nii suurt muljet, et kõigi soome-ugrilaste südameasjaks sai selle ürituse elushoidmine.
Festivalid on toimunud erinevate soome-ugri rahvaste juures: 1991. aastal Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris, 1992. aastal Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis, 1993. aastal Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna pealinnas Hantõ-Mansiiskis ja 1995. aastal Permi-Komi Autonoomse Ringkonna pealinnas Kudõmkaris. Praeguseks on folkloorifestival leidnud kindla paiga soome-ugri rahvaste koostöös ja saanud tähtsaimaks kultuurisündmuseks soome-ugri maailmas.
Tänavu 17.-21. juulil toimuv arvult kuues folkloorifestival on esimene, mis toimub väljaspool Venemaad. Eestil on suur au ja vastutus selle auväärse traditsiooni raamatusse kirjutada järjekordne lehekülg.
Loodan, et väärime oma hõimukaaslaste usaldust ning suudame selle lehekülje kujundada meeldejäävaks, suurendada sõprust hõimukaaslaste vahel ning tutvustada soome-ugrilasi maailmale kui omanäolist ning kaunist kildu maailma kultuurimosaiigis.
Jaak Prozes
«Fenno-Ugria» direktor