Kõik külalised esinevad kahel suurkontserdil: 17. juulil kell 18.00 Tartus «Vanemuise» teatris ja 20. juulil kell 18.00 Rakveres Vallimäel. Kõik külalised võtavad osa ka 20. juulil kell 11.00 kontsert-jumalateenistusest Rakvere kirikus.
Udmurdi Vabariigi Zavjalovo rajoonist tuleb folkloori-etnograafia ansambel «Marzan Gurjos» (Pärlendavad viisid), mis asutati 1986. aastal. Algusest peale on ansambli hingeks olnud Aleksandr Tðetkarjov. 10 aasta jooksul on ansambel saanud omanäoliseks tuginedes rahvaviisidele ja kombestikule, õppides udmurdi meloodiaid ja nende esitamislaadi. Ansambel taaselustab, arendab ning tutvustab udmurtide rahvuskultuuri.
«Marzan Gurjos» on osalenud lisaks Udmurtiale veel rahvusvahelistel folklooriüritustel, muuhulgas ka hõimupäevadel Eestis. Ansambel on saanud diplomi kultuuriaktsiooni «Mu süda laulab» raames udmurdi kombestiku autentse ning kunstipärase esituse eest. «Marzan Gurjosi» repertuaaris on udmurdi pulma-, nekruti-, nalja- ja mängulaulud. Eestisse tuleb 11 lauljat.
Udmurdi gruppi saadab «Fenno-Ugria» poolt Irina Orehhova.
Nyiracsadi tsitriansambel tegutseb Nyiracsadi Kultuurimajas juba mitmendat aastat omades nii edasijõudnute kui algajate rühma. Ungari idaosas, Debrecenist 35 km kaugusel asuvas väikeses asulas Nyiracsadis on tsitrimängul pikad traditsioonid. Tsitter on ungari rahvapill, mida puhuti on nimetatud vaese mehe pilliks. Teiste muusikariistadega võrreldes on tsitrit lihtsam ja odavam valmistada ning mängima võib õppida lühikese ajaga. Enne tehnika võidukäiku oli tsitrimängul asendamatu roll pidudel. Nyiracsadi tsitriansambel mängib põhiliselt piirkonna rahvalaule, näiteks kohalikke, Alföldi ja Doonau taguse ala rahvalaule. Kuid mängukavas on ka väljaspool Ungarit elavate ungarlaste laule, näiteks Transilvaaniast (Erdelyist).
Ansambel esineb sageli oma külas, aga esinemas on käidud mitmel pool Ungaris, Rumeenias ja Soomes. Eestisse tuleb Nyiracsadi tsitriansambel esimest korda. Eestisse tuleb 11 keskmiselt 17-aastast ansambliliiget. Nad esitavad kaasaegset lokaalset autentset rahvamuusikat vanal ungari pillil tsitril.
Külalisi saadab «Fenno-Ugria» poolt Lea Kreinin.
Festivalile on tulemas niidu- ja mäemarid.
«Olõk sem» (Niidul) Zvenigovo rajooni Ismenetsõ külast esitab niidumaride traditsioonilisi laule ja tantse, mis kajastavad inimeste elus olulisi sündmusi. Ansambel on asutatud 1987. aasta märtsis ning algusest peale on ansambli hing olnud mari keele õpetaja Ljudmilla Petrovna Borodina. Ansambel on oma kümneaastase tegevuse jooksul pälvinud diplomeid, aukirju ja aunimetusi. Tulemas 12 esinejat.
«Sanimakõ» (Tokkroos) mäemari rajoonist esitab rikkalikku repertuaari mäemaride lauludest, tantsudest, mängudest ning instrumentaalpaladest. Ansambel asutati Paigusovo Kultuurimajas 1987. aastal. Ansambli koosseisus on 23 kõige erinevama eluala esindajat. Ansamblit juhatab Vladislav Leonidovitð Haritonov, kes peale kunstimeisterlikkuse omab võimet sütitada ansambli liikmeis ja publikus armastust kauni rahvaloomingu vastu.
Tulemas 15 lauljat-tantsijat.
Niidumarisid saadab «Fenno-Ugria» poolt Julia Kuprina, mäemarisid Merje Kala ja Svetlana Aldushkina.
Eestist pärit rühmad esinevad koos külalistega kõigil üritustel ja neist tuleb juttu järgmises peatükis. Siin tutvustame väliseesti ansamblit Kanadast.
5-liikmeline ansambel «Jaaniku» Kanadast on pika esinemiskogemusega. Umbes 20 aastat tagasi kogunes Torontos väike rühm noori laulma eesti rahvalaule. Lauluviisid lähendasid noori esivanemate maailmale. Selle kogemuse jagamiseks teistelegi jätkati juba ansamblina. «Jaaniku» põhirepertuaari moodustavad regivärsilised rahvalaulud.
Aastate jooksul on esinetud Kanadas ja USAs peamiselt väliseestlaste üritustel, pidulikel ja akadeemilistel foorumitel.
Kanada eesti ansamblit «Jaaniku» saadab «Fenno-Ugria» poolt Auli Kütt.
Ersa folkloorirühm «Erzjan avat» (Ersa naised) Ardatovo rajooni Tðukalõ külast moodustati 1978. aastal. Kollektiivi juhatab Mordva teeneline haridustöötaja Niina Sergejevna Podmareva. 1987. aastal sai ansambel aunimetuse narodnõi.
Ansamblis on õpetajaid, müüjaid, lüpsjaid, pensionäre. «Erzjan avat» esitab vanade ersa laulude kõrval ka kaasaegsete Mordva heliloojate loomingut. Tulemas on 7 lauljat.
«Fenno-Ugria» poolt saadab ansamblit Viktor Danilov.
Mokða folkloorirühm «Ljainja» (Jõeke) Kovõlkino rajooni Rõbkino külast, on asutatud 1990. aastal. Folkloorirühma juhatab koolidirektor Valentina Nikolajevna Utðkina ja 10-liikmeline ansambel koosneb kooli töötajatest. Ansambel esitab mokða vanade laulude kõrval ka kaasaegseid mokðakeelseid laule.
Tulemas 6 lauljat ja pillimees.
«Fenno-Ugria» poolt saadab folkloorirühma Marje Mee.
Sürjakomi lauluansambel «Lõsva voit» (Kastetilk) Uhta linnast asutati 1984. aastal ning sai 1994. aastal aunimetuse narodnõi. Ansambel on esinenud peale Venemaa veel Soomes ja Hispaanias. Komi rahvalaulude kõrval on nende repertuaaris ka komi heliloojate loomingut. Ansambli kunstiline juht on Ljubov Petrovna Roze.
Festivalile tuleb 16 esinejat.
Ansamblit saadab «Fenno-Ugria» poolt Koidu Ahk.
Kildinisaami folkloori-etnograafiaansambel «Oijar» (Ringlained) ja «Oirentð» (Ringlainekesed) Murmanski oblastist Lovozerost. Ansambel «Oijar» alustas tegevust 1985. aastal. Ansambli nimi sümboliseerib järjepidevust ning kultuuri edasiandmist põlvkonnalt põlvkonnale. Repertuaaris on saami pulma-, saatuse- ja tantsulaulud ning mängud. Ansamblis on eri vanuses ning erinevate elukutsetega inimesed, kelle ühine eesmärk on tutvustada ja elus hoida saami kultuuri ja traditsioone.
Ansambli juures tegutseb lasterühm «Oirentð», kes teeb innukalt koos vanematega kogu repertuaari kaasa. Mõlemad rühmad on esinenud rajooni ja oblasti üritustel, saami kultuuri päevadel; korduvalt on esinetud mitmetel rahvusvahelistel folkloorifestivalidel. Ansamblil on kõrge maine nii Venemaal kui Skandinaavias, rääkimata kodukohast, esinetud on ka Eestis. Kokku on ansamblis 27 inimest, Eestisse tuleb neist 15. Ansamblit juhatab Maria Gavrilovna Medvedeva.
«Fenno-Ugria» poolt saadab külalisi Julika Laulik.
Koltasaam Jaakko Gauriloff on pärit Soome-Lapist ja elab praegu Rovaniemil. Ta on mitmekülgne muusik ja laulja, kelle repertuaaris on algupärased koltasaami laulud leuddud, aga ka kaasaegsed laulud. Ta on esinenud Rootsis, Norras, Venemaal, Eestis, Jaapanis ja Ameerikas. Gauriloff on mänginud ooperites «Velho» ja «Riekko» - tuntud põhjamaistes vabaõhuooperites, mis on valminud professionaalide ja amatööride koostööna Muonios.
Praegu Karesuvannos õpetajana töötav Anna-Reetta Niemilä on läänesaam Soome-lapist. Ta esitab traditsioonilisi joigusid oma kodukülast Näkkäläst. Kaasaegsetele joigudele saab ta ainest igapäevaelust. Teda saadab trummidel Rune Leskinen, mitmekülgne muusik, kes töötab giidina.
Külalisi saadab «Fenno-Ugria» poolt Helen Kõmmus.
Karjala Vabariigi Olonetski rajooni Mihhailovskoje küla folkloorirühma repertuaaris on oma kodukoha traditsioonilised saatuse-, tantsu- ja pulmalaulud karjala ja vene keeles, aga ka traditsioonilised olupildid: «Hobuse müüja ja ostja», «Foma ja Jerema». Folkloorirühma laulumaneer tugineb Onega-Ladoga-Belozerski-Meðozerje traditsioonidel, on mitmehäälne ja rikka tämbriga. Ansamblit tuntakse Karjalas ja Soomes ühena parimaist karjala autentse folkloori viljelejatest. Ansamblit juhatab Tatjana Anatoljevna Gabukova. Eestisse tuleb 10 esinejat.
Ansamblit saadab «Fenno-Ugria» poolt Hesi Siimets.
Vepsa rahvuskoor asutati Karjalas Outarvenis 1936. aastal ning juba 60 aastat tutvustab ta kontserttegevuse abil oma väikese rahva kultuuri. Kooris osalevad erineva ea ning elukutsete esindajad, keda ühendab armastus rahvalaulu ja -tantsu vastu. Repertuaaris on vepsa rahvalaulud nii vepsa kui vene keeles, mängud, vepsa ja soome rahvatantsud. Vepsa rahvuskoor on paljude konkursside ja festivalide laureaat, ta on osalenud rahvusvahelistel folkloorifestivalidel Norras, Soomes, Poolas, Eestis, Venemaal.
Koori juhatab Karjala teeneline kultuuritöötaja Ljudmilla Lvovna Melentjeva. Eestisse on tulemas 13 artisti.
«Fenno-Ugria» poolt saadab külalisi Ain Raal.
Ressan Lassi pereansambel on Kainuu traditsioone kandev ansambel, mis asutati 1978. aastal. Ansambli hing on meisterpillimees Lauri Keränen ehk Ressan Lassi, kes on iseõppinud mängumees. Ansambel mängib peale Ressan Lassi oma lugude rahvamuusikat Kainuust ning mujaltki Soomest.
Ansamblit saadab «Fenno-Ugria» poolt Mika Keränen.
Handi-mansi folkloorirühm «Uvas Huramat» (Põhjamaa mustrid) Hantõ-Mansiiski autonoomsest ringkonnast on asutatud 1992. aastal ning osalenud mitmetel soome-ugri rahvaste üritustel ning muudelgi rahvusvahelistel folkloorifestivalidel. Ansambli eripära seisneb folkloori ning kaasaja omapärases sidumises. Repertuaaris on väikeste põhjarahvaste parim tantsude ja laulu pärand, mis säilitades traditsioone on läbi põimitud kaasaegse näitemängu interpreteerimisega. Peale tantsude ja laulude esitab ansambel rituaale «Karupeied», «Varese pidu».
Tulemas on 11-liikmeline rühm, kellest enamik handid.
Külalisi saadavad «Fenno-Ugria» poolt Maris Müürsepp ja Anzori Barkalaja.
Liivi ansambel «Vîm» (Vihm) asutati Riias 1994. aasta augustis. Ansamblisse on koondunud väiksearvulise liivi rahva noorema põlvkonna esindajad Lätimaalt, keda ühendab oma etniliste juurte tunnetamine ja soov alles hoida oma rahva omanäoline muusikapärand. Repertuaaris on erineva iseloomuga laulud - vanad rahvalaulud, populaarsed meloodiad ja ansambli liikmete viisistatud liivikeelne luule. Ansambel on üles astunud Lätimaal, Eestis, Soomes. Ansambli kunstiline juht on Zoja Sile.
Eestisse tuleb 11 liivi lauljat ja pillimängijat.
Külalisi saadab «Fenno-Ugria» poolt Kadi Priske.
Erinevatest piirkondadest pärit neenetsid esitavad laule, muinasjutte, isikulaule ja itke valdavalt üksikesituses. Jamali-Neenetsi Autonoomsest Ringkonnast tulevad mitmed esinejad: Ljudmila Keltðina ja Roman Keltðini pereduett ðurõðkari rajoonist Vosjahovo külast esitab sõnalist folkloori, laule ning handi tantse. Nadeþda Longortova esitab ðurõðkari rajooni Sõnski regiooni laule. Elvira Tesida Tazovi repertuaaris on neenetsite laulud ja sõnaline folkloor. Klavdija Filippova repertuaaris on Priuralski rajooni komikeelsed itkud ja pulmalaulud. Julia Nakova esitab handi rahvalaule. Galina Pjak Purovski rajooni Tarko-Sale asulast esitab metsaneenetsite folkloori.
Külalisi saadavad «Fenno-Ugria» poolt Mari Reilson ja Kaupo Kangur.
Festivali avakontserdil Tartus esineb Võru ingerisoomlaste folkloorirühm Silvi Labbi juhatusel ja Tartu ingerisoomlaste laulukoor. Pärnu Ingerisoomlaste Selts võõrustab 18.-19. juulil mäemarisid.