Jõgeva
linna segarahvatantsurühm «Kaaratsim»Jõgeva
linna segarahvatantsurühm «Kaaratsim»Jõgeva linna segarahvatantsurühm «Kaaratsim» on asutatud 1980. aastal ning praegu on selles 20 tantsijat. Ansambli repertuaaris on algupäraste rahvatantsude kõrval ka folkloorsel ainesel autoritantsud. Kunstiline juht on Andi Einaste. «Kaaratsim» esineb tihti koos 7-liikmelise Palamuse kapelliga.
Jõgeva folklooriselts «Jõgevahe pere» sai alguse 1988. aastal ning valis endale nimeks Jõgeva arvatava vana nime Jõgevahe. Seltsi põhijõu moodustavad naisrahvatantsurühm, segarahvatantsurühm ja kapell. «Jõgevahe pere» juhendaja on Airi Rütter.
Orava naisrahvatantsurühm on tegutsenud juba 1947. ja segarahvatantsurühm 1948. aastast. Naisrühma juhendab praegu Svetlana Pomasanova ja segarühma Ene Säinast. Mõlema rühma repertuaaris on folkloorsed tantsud-laulumängud, aga ka eesti autoritantsud, mis loodud folkloorse ainese põhjal. Võõpsus 19. juulil kell 17:00 Põlva Maakonna Folklooripidu
Rahvakoor «Leiko» on traditsiooniline seto koor, mis alustas 1964. aastal oma tegevust. Praegu 14 lauljaga rahvakoori juhendab Veera Hirsik. «Leiko» on esinenud Balti riikides, Venemaal, Soomes, Rootsis, Austrias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerikas.
Laste rahvalaulukollektiivi «Laanõtsirk» noorim laulja on alles üheksa- ja vanim kuueteistkümneaastane. Maret Vabarna juhendatavad tublid laululapsed on üles astunud isegi festivalil «Baltica 95».
1995. aastal asutatud folklooriansambel «Käokirjas» koosneb Põlva lastepäevakodu «Mesimumm» kasvatajatest. «Käokirjas» on oma repertuaari kokku pannud folkloorsetest lastelauludest ning sageli ka esitab neid laule koos lastega. Seda rõõmsat ansamblit juhendab Ülle Podekrat. Esinemas on käidud «Baltical» ja Poolas Gdanski XX Põhjamaade folkloorifestivalil.
Memmede rahvatantsurühm «Kuukiir» hakkas koos tantsima 1992. aastal. Praegu annavad tantsu kaudu oma elurõõmu vaatajaile edasi 13 tantsumemme Tiiu Kiudrovi juhendamisel. «Kuukiire» juurde kuulub ka kapell «Rukkilill».
Folkloorirühma «Kõivokõsõ» on alustanud 1987. aastal. Eda Venski juhendamisel esitab nii täiskasvanutest kui lastest koosnev ansambel Võnnu kihelkonna algupäraseid rahvalaule ja -tantse.
1989. aastast Mikitamäe kultuurimajas tegutsev leelokoor «Helmine» ühendab praegu 14 inimest. Koor esitab klassikalist seto laulu ning laulu saateks kasutatakse ka lõõtspilli. «Helmise» juhendaja on Aino Leppoja.
Põlva laste folkloorirühm «Päevapaiste» alustas tegevust 1990. aastal. Aile Valsi juhendamisel esitab rühm lastefolkloori. «Päevapaiste» peab oma seni suurimaks ülesastumiseks esinemist «Baltical».
Kanepi Lastepäevakodu kasvatajad moodustasid 1990. aastal oma folklooriansambli. Praegu tegutseb selles Eda Heinaste juhendamisel 9 rahvaluulehuvilist.
Ruusa kultuurimaja lasterühm tegutseb alles lühikest aega. Hele Aidi juhtimisel on lapsed koos käinud selles rühmas 1996. aastast.
Pärnu II Keskkooli õpetajad ja vilistlased asutasid rahvalaulu-, tantsu- ja käsitööseltsi «Kägara» 1988. aastal. Tookord moodustatud segarahvatantsurühm, lauluansambel ja rahvamuusikaansambel esinevad «Kägara» nime all 1991. aastast. Ansambel on esinenud ka «Baltical».
Rahvatantsuseltsi «Kaera-Jaan» kuuluvad ainult naised. Ansambel on esinenud nii folkloorikavade kui üksiknumbritega. «Kaera-Jaani» repertuaaris on rikkalikult eesti rahvatantse, -mänge, -laule ja pillilugusid.
Kandleansambel «Pääsulind» loodi 1991. aastal Tartus ning seda juhendab ja õpetab Helje Otsa. Ansambli liikmed esinevad nii ansamblina kui üksikesinejatena. Repertuaaris on esikohal Eesti rahvamuusika, kuid mängitakse ka teiste rahvaste muusikat ja heliloojate loomingut. «Pääsulind» on esinenud nii Eestis kui ka Soomes, Taanis, Karjalas, käidud on Euroopa turneel ja saadud ka auhinnalisi kohti võistumängimistel.
Leelokoor «Helmekaala’» alustas 1986. aastal Võrus ning tema eestvedajaks ja -lauljaks on olnud Anne Linnupuu. See praegu 8-liikmeline koor laulab traditsioonilisi seto laule, lisaks esitavad kavasid taluperenaise töödest ja on jäädvustanud neid ka filmilindile. «Helmekaala’» on esinenud peale Eesti veel Peterburis, Riias, Sõktõvkaris, Soomes, Saksamaal, Rootsis ning 1992. aastal sai leelokoor Ida-Euroopa rahvakunstipreemia. «Helmekaala’» on andnud suure panuse filmi «Seto pulm» valmimisse.
C.R. Jakobsoni talumuuseumi juures loodi 1978. aastal ansambel «Linnutaja» ning ta on ainuke naistorupilliansambel kogu Euroopas. Torupillilugusid ja rahvalaule esitav «Linnutaja» on esinenud Ungaris, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Iirimaal, ðotimaal, Belgias, Luksemburgis, SRÜ riikides. Ansamblit juhendab Helgi Sildever.
5-liikmeline folkloorirühm «Leelonaase’» on asutatud 1988. aastal Tartus. Repertuaar koosneb traditsioonilistest seto lauludest. «Leelonaaste» eestlaulja on Aleksandra Siruli.
Nõos tegutseb folkloorirühm 1988. aastast saadik. Repertuaaris on valdavalt Lõuna-Tartumaa folkloor: regilaulud, uuemad riimilised laulud, laulumängud valdavalt teemadel kodu - naine - laps. Esinenud on Nõo folkloorirühm eelkõige kodupublikule, aga ka rahvusvahelistel folkloorikontsertidel. Praegu 10 lauljat ühendavat rühma juhendab Anu Vissel.
1995. aastal asutatud Viljandi Kultuurikolledþi üliõpilastest koosnev ansambel «Hõbejoude» esitab traditsioonilist regilaulu ja rahvamuusikat. Ansambel kasutab musitseerimiseks üsna mitmekesist pillivalikut - plokkflööti, lõõtspilli, akordioni, torupilli, kitarri ja kannelt.
70-ndail aastail hakkas noortegrupp «Hellero» viljelema eesti rahvalaulu vanemat kihistust, millel on ka tuntav soomeugrilik taust ja mis seni oli vaid folkloristide uurimisobjekt. «Hellero» võttis taaselustamiseks Lõuna-Eesti ja setu vanema lauluvara ja otsides paralleele õpiti selgeks ka mitmete idapoolsete hõimurahvaste laulud. Veerandsaja tegevusaasta jooksul on «Hellero» laul peale Eesti korduvalt kõlanud Marimaal, Mordvas, Udmurtias, Ingerimaal, Karjalas, Norras ja Fääri saartel.
«Väike Hellero» on «Hellero» teine põlvkond, kelle rahvalaulukogemus on omandatud varasest lapsepõlvest koos vanematega lauluproovidel käies. 1994. aastal tegevust alustanud lasteansambli repertuaari kuuluvad põhiliselt eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulud, -mängud ja -tantsud. Eriline koht on regilaulul ja vanematel laulumängudel, mille allikaks tihti arhiivimaterjalid. «Väike Hellero» on esinenud mitmel pool Eestimaal, aga ka rahvusvahelistel folkloorifestivalidel «Baltica» Tallinnas, «Pispalan sottiisi» Tamperes ning Metsasoomepäevadel Norras.
Rõuge segakoor on loodud juba 1932. aastal ning praegu ühendab see 15 lauljat. Koori juhendab Ingrid Kostabi.
Rõuge memmede ansambel laulab koos alates 1985. aastast. 4 lauljast koosnevat ansamblit juhendab Alo Pihu ning selle repertuaaris on rahvalaulude kõrval ka Eesti heliloojate teosed.
Rõuge kapell alustas tegevust 1988. aastal. Alo Pihu juhendamisel annab kapell kontserte, aga mängib ka rahva- ja muidu tantsuks.
Tantsuorkester «Vesioinas» mängib koos 1991. aastast saadik. Repertuaaris on valdavalt rahvalik muusika. «Vesioinas» on neli lauljat ning pillideks basskitarr, viisikitarr, akordion, lõõts ja trummid.
Rõuge akordionistide ansambel alustas tegevust 4 aastat tagasi. Tegemist on kotserdiansambliga, mille repertuaaris klassikaline süvamuusika. Segarahvatantsurühm Rõuge segarahvatantsurühmas tantsib Karin Laine juhendamisel 4 paari. Tantsijad on osalenud kõigil vabariiklikel rahvatantsupidudel.
Helbi leelokoor on koos laulnud 1983. aastast alates. 6 lauljast koosnev koor on omanäoline selle poolest, et kooris on 3 sõnolist (eestlauljat) ja hea killõ. Koor on esinenud kohalikel leelopidudel, festivalil «Baltica» ja Soomes.
Obinitsa laste leelokoor «Tsibihärbläse’» tegutseb vaheaegadega alates alates 1989. aastast. 7-12 aastastest lastest koosnev koor esitab rahvalaule, muinasjutte ja näitemänge ning neil on hea läbisaamine Helbi küla leelonaistega. «Tsibihärbläse’» on esinenud «Baltical» ja «Porkuni Pillaril». Koori juhendab Rieka Hõrn.
Leelokoor «Hõpõhelme’» on tegutsenud Meremäel juba 25 aastat ning esitab nii setu traditsioonilist laulu kui ka tantsu, liikmete hulgas on ka häid pillimehi. Praegu kuulub kollektiivi 9 naist ja 7 meest. «Hõpõhelme’» on ainus traditsioonilist seto meestelaulu esitav koor. Pika tegutsemisaja jooksul on esinetud mitmel pool Eestis, rahvusvahelisel festivalil «Baltica» ja kolmel korral ka Soomes.
Meremäe raamatukogu juures on juba 10 aastat tegutsenud noorte leelokoor «Maräkõsõ’», mis esitab traditsioonilisi seto laule ja tantse nii iseseisvalt kui ka koos «Hõpõhelmedega». Praegu 12 noorest koosnev koor on käinud nii kodukandi kui mitmel rahvusvahelisel festivalil.