Eesti Rahvaluule Arhiivi keerdküsimuste kartoteegi tüüpide edetabelid seisuga 1997



Edetabelid on koostatud 18 262 teksti ning 1 270 mõistatusetüübi põhjal. Need arvud on saadud materjali ühekordsel kartoteegis loendamisel ja see näitab kui palju tekste on üles kirjutatud, kuid üldist levikut ei pruugi need numbrid absoluutselt täpselt kajastada. Materjali hulgast on välja jäänud paari koolipärimuseköite keerdküsimused (RKM, KP 1, 2, 61-63), mis on kopeeritud otse arvutisse ja on kartoteeki lisamata.
Siinkohal selgitagem kaht mõistet: tüüp ja tüüpkond.
Tüübi moodustavad sisult kokkukuuluvad ja geneetiliselt seotud variandid.
Tüüpkonna moodustavad kindlate vormielementidega tüübid. Keerdküsimuste puhul on selleks algusvormelid Miks?, Kuidas?, Mida teha? jne.


  1. Miks? Milleks? (158 tüüpi; 3 024 teksti). Nii tekstivariantide kui küsimustüüpide arvult on see kõige enam esindatud vormel.
    1. K: Miks jookseb jänes üle mäe?
      V: Sest mäe alt ei saa ta joosta. [RKM, KP 8, 219 (2) - 165 teksti]
    2. K: Miks liputab koer saba?
      V: Sest saba ei jõua koera liputada. [RKM, KP 42, 106 (15) - 151 teksti]
    3. K: Miks ei saja vihma kunagi kaks päeva järjest?
      V: Öö on vahel. [RKM, KP 11, 584 (13) - 144 teksti]
    4. K: Miks kukk laulab silmad kinni?
      V: Sest tal on laul peas. [RKM, KP 31, 443/444 (9) - 145 teksti, 71 vana.
    5. K: Miks on türklasel kõver mõõk?
      V: Sirge mõõk ei mahu kõverasse tuppe. [RKM, KP 23, 382 (77) - 114 teksti]
    6. K: Miks kannab tsukts kõrbes autoust kaasas?
      V: Kui palav hakkab, lükkab ukse lahti. [RKM, KP 19, 481 (124) - 108 teksti]
    7. K: Miks pole kukel käsi?
      V: Sest kanal pole pükse. [RKM, KP 11, 424 (10) - 92 teksti]
    8. A K: Miks on lest lame?
      V: Magas vaalaga.
      B K: Miks on ahvenal silmad punnis?
      V: Nägi pealt. [RKM, KP 13, 409 (1) - A+B on 5 teksti, A üksinda on 82 teksti]
    9. K: Miks kurg seisab ühel jalal, kui ta magab?
      V: Kui ta teise jala ka üles tõstaks, kukuks ta maha. [RKM, KP 22, 306 (1) - 79 teksti]

  2. Mis (see) on? (141 tüüpi; 1 663 teksti)
    1. A K: Mis see on: must ja ühe jalaga?
      V: Ühe jalaga neeger.
      B K: Mis see on: must ja kahe jalaga?
      V: Kaks ühe jalaga neegrit.
      C K: Mis see on: must ja kolme jalaga?
      V: Klaver. [RKM, KP 26, 135 (7-9) - 171 teksti]
    2. A K: Mis on kollane ja roomab?
      V: Hiinlane otsib miini.
      B K: Mis on kollane ja lendab?
      V: Hiinlane leidis miini. [RKM, KP 5, 479 (4-5) - 104 teksti]
    3. K: Mis on sardell?
      V: Üles ärritatud viiner. [RKM, KP 39, 33 (10) - 74 teksti]
    4. K: Mis on punane, kahe jala vahel ja väriseb?
      V: Mootorratas "Jawa". [RKM, KP 15, 5 (13) - 64 teksti]
    5. K: Mis on 12 cm pikk ja punane?
      V: Vene 10-rublane. [RKM, KP 10, 78 (8) - 49 teksti]
    6. K: Mis on igal naisel?
      V: Loll mees ja targad lapsed. [RKM, KP 11, 423 (4) - 47 teksti]
    7. K: Mis asjad on alimendid?
      V: Lapsed järelmaksuga. [RKM, KP 27, 466 (4) - 46 teksti]
    8. K: Mis on võim keset vett?
      V: Miilits vannis. [RKM, KP 25, 95 (1) - 45 teksti]
    9. K: Mis on palju puid ja vähe liha?
      V: Jänes metsas. [RKM, KP 34, 622(6) - 42 teksti]
    10. K: Mis on suudlus?
      V: Lähedalt näkku tatistamine. [RKM, KP 20, 138 (11) - 37 teksti]

  3. Milline? Missugune? ( 98 tüüpi; 1 314 teksti)
    1. K: Milline on itaalia sõdur, kui ta kukub Punasesse merre?
      V: Märg. [RKM, KP 44, 113 (2) - 128 teksti]
    2. K: Millisesse klaasi on kõige parem vett valada?
      V: Tühja. [RKM, KP 26, 526 (2) - 96 teksti]
    3. K: Missuguseid kive on kõige rohkem jões?
      V: Märgi. [RKM, KP 22, 188 (9) - 67 teksti]
    4. K: Missugust kolme asja pole maailma peal?
      V:
      1. Linnul pole piima.
      2. Kivil pole juurikast.
      3. Merel pole otsa.
      [H II 19, 372 (106) - 65 teksti]
    5. K: Missugune hobune näeb taha niisama hästi kui ette?
      V: Pime hobune. [RKM, KP 10, 242 ja 245 (22) - 57 teksti]
    6. K: Millisele puule istub vares pärast vihma?
      V: Märjale. [RKM, KP 11, 363/64 (4) - 52 teksti]
    7. K: Missugune loom on kõige tugevam?
      V: Tigu, sest ta kannab oma maja seljas. [RKM, KP 23, 375 (16) - 45 teksti]
    8. K: Milliseid kalu on vees kõige rohkem?
      V: Elavaid kalu. [RKM, KP 34, 498 (44) - 36 teksti]
      V: Värskeid. [RKM, KP 22, 302 (7) - 9 teksti]
    9. K: Millisele küsimusele ei saa vastata jaatavalt?
      V: "Kas sa magad?"
      "Kas sa oled surnud?"
      [RKM, KP 25, 234 (26) - 45 teksti]
    10. K: Milline peab olema anekdoot?
      V: Lühike ja läbipaistev nagu naise öösärk. [RKM, KP 8, 208 (8) - 38 teksti]

  4. Millal? (91 tüüpi; 860 teksti)
    1. K: Millal saab sõelaga vett kanda?
      V: Kui vesi on jääs. [RKM, KP 7, 389 (2) - 124 teksti]
    2. K: Millal hakkab part ujuma?
      V: Siis kui jalad enam põhja ei ulatu. [RKM, KP 13, 410 (20) - 72 teksti]
    3. K: Millal saabub ülemaailmne nälg?
      V: Kui hiinlased hakkavad lusikatega sööma. [RKM, KP 16, 410/411 (2) - 40 teksti]
    4. K: Millal tuleb naine toast välja selg ees?
      V: Siis kui peseb põrandat. [RKM, KP 19, 141(4) - 37 teksti]
    5. K: Millal on mölder veskis ilma peata?
      V: Kui ta aknast välja vaatab. [RKM, KP 23, 375 (10) - 36 teksti]
    6. K: Millal käivad pardid mööda järve põhja?
      V: Siis, kui vesi on nii madal, et jalad põhja ulatuvad. [RKM, KP 52, 14 (69) - 35 teksti]
    7. K: Millal on inimesel nii palju silmi, kui aastas päevi?
      V: Siis, kui ta kalale läheb (võrgusilmad on kaasas). [RKM, KP 40, 203 (31) ]
      V: 2. jaanuaril. [RKM, KP 10, 367 (3) - 32 teksti]
    8. K: Millal oli leib näljas ja vesi janus?
      V: Kui Õnnistegija risti peal rippus. (Õnnistegija on meie hinge leib) [ERA II 122, 301/2 (20) - 23 teksti]
    9. K: Millal saavad mägi ja org kokku?
      V: Kui küürakas kraavi kukub. [RKM, KP 23, 375 (12) - 21 teksti]
    10. K: Millal söövad sandid saia?
      V: Siis kui nad saia saavad. [RKM, KP 22, 232 ja 233 (18) - 20 teksti]

  5. Kas? (80 tüüpi; 953 teksti)
    1. K: Kas lutikad võivad teha revolutsiooni?
      V: Ja, sest neis voolab töörahva veri. [RKM, KP 24, 556 (30) - 76 teksti]
    2. K: Kas peale aatompommi plahvatust võib peeretada?
      V: Jah, kui oma tagumiku üles leiad. [RKM, KP 13, 381 (11) - 51 teksti]
    3. K: Kas võib ühe öö jooksul armastada 100 naist?
      V: Jah, kui on polaaröö [RKM, KP 37, 434 (108) - 42 teksti]
    4. K: Kas naine võib magada lahtise aknaga?
      V: Ja, kui kedagi teist käepärast pole. [RKM, KP 41, 220 (1) - 39 teksti]
    5. K: Kas oled kahe silmaga poolikut seapead näinud?
      V: Mina olen, ma ei pane ühte silma kinni, kui poolikut seapead vaatan. [RKM, KP 22, 2 (1) - 38 teksti]
    6. K: Kas ämma võib käterätikuga lüüa?
      V: Võib küll, kui telliskivi sees on. [RKM, KP 40, 204 (2) - 32 teksti]
    7. K: Kas lutikad hiilgavad?
      V: Ei, sest muidu oleks terve Venemaa valge. [RKM, KP 25, 79 (4) - 27 teksti]
    8. K: Kas võib süüa kuullaagrikuule?
      V: Võib, kuid pole soovitav, sest võib lõhkuda klosetipotte [RKM, KP 42, 105 (3) - 27 teksti]
    9. K: Kas on võimalik vägistada jooksvat naist?
      V: Ei, sest ülestõstetud seelikuga jõuab joosta kiiremini kui allalastud pükstega. [RKM, KP 52, 8 (32) - 20 teksti]
    10. K: Kas naine võib elada 30-rublase kuupalgaga?
      V: Võib, kui ta riietub järelmaksuga ja lahti riietub sularaha eest. [RKM, KP 44, 108 (21) - 20 teksti]

  6. Kes? (80 tüüpi; 803 teksti)
    1. K: Kes mõistab kõik maailma keeled?
      V: Vastukaja. [RKM, KP 40, 203 (17) - 69 teksti]
    2. K: Kes on sisalik?
      V: Kommunismi üle elanud krokodill. [RKM, KP 37, 226 (27) - 39 teksti]
    3. K: Kes on krokodill?
      V: Parteisse armunud sisalik. [RKM, KP 38, 672 (2) - 39 teksti]
    4. K: Kes on kägu?
      V: Konservatooriumi lõpetanud vares. [RKM, KP 27, 466 (2) - 39 teksti]
    5. K: Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb. Mis see on?
      V: Sõjaveteran. [RKM, KP 49, 82 (19) - 34 teksti]
    6. K: Kes on esimesena ja viimasena kirikus?
      V: Võti. [ERA II 172, 496 (284) - 33 teksti]
    7. K: Kes käib üle mõistuse?
      V: Täi. [RKM, KP 37, 11 (13) - 30 teksti]
    8. K: Kes ei valeta kunagi?
      V: Peegel. [RKM, KP 51, 300 (4) - 29 teksti]
    9. K: Kes on poissmees?
      V: See, kes tuleb tööle igal hommikul eri kohast. [RKM, KP 19 (72) - 28 teksti]
    10. K: Kes on kana?
      V: Kuke abikaasa. [RKM, KP 43, 532 (3) - 28 teksti]

  7. Kuidas? (73 tüüpi; 947 teksti)
    1. A K: Kuidas saab aru, et elevant on külmkapis?
      V: Roosad sussid on ukse taga.
      B K: Kuidas saab aru, et kaks elevanti on külmkapis?
      V: Külmkapi uks ei lähe kinni.
      C K: Kuidas saab aru, et elevant on külmkapis käinud?
      V: Ka kõige hoolikama otsimise peale ei leia te külmkapist banaane. [RKM, KP 34, 524 (5-7) - 123 teksti]
    2. K: Kuidas saada kaksikuid?
      V: Panna kopeer vahele. [RKM, KP 6, 462 (3) - 69 teksti]
    3. A K: Kuidas saab elevant puu otsa?
      V: Külvab seemne maha ja istub talle peale.
      B K: Kuidas saab elevant puu otsast alla.
      V: Istub lehe peale ja ootab sügist. [RKM, KP 26, 461 (3,11) - 65 teksti]
    4. K: Kuidas saab tooreid õunu süüa?
      V: Ükshaaval. [RKM, KP 8, 148,149 (2) - 50 teksti]
    5. K: Kuidas hoida ämma?
      V: Nagu roosi, kaelani vees ja pimedas keldris. [RKM, KP 43, 532 (4) - 49 teksti]
    6. K: Kuidas värvida mune?
      V: Kui kõdi ei karda, siis pintsliga. [RKM, KP 16, 260 (3) - 44 teksti]
    7. K: Kuidas isasiil ja emasiil armastavad?
      V: Ettevaatlikult. [RKM, KP 40, 282 (3) - 35 teksti]
    8. K: Kuidas saab jänest püüda?
      V: Teed põõsa taga porgandi häält. [RKM, KP 20, 82 (20) - 32 teksti]
    9. K: Kuidas saab peeru viieks jagada?
      V: Peeretades sõrmkindasse. [RKM, KP 10, 209-210 (7) - 28 teksti]
    10. K: Kuidas hoida meest?
      V: Nagu koera. Sööta, joota ja ööseks välja jalutama lasta. [RKM, KP 11, 425 (12) - 28 teksti]

  8. Mis on kõige? (70 tüüpi; 1 218 teksti)
    1. K: Mis on kõige suurem kiirus?
      Võimalikud on väga erinevad vastused:
      V: Kui sülitada aknast alla, joosta trepist alla, osta värske ajaleht, keerata see torbikusse ja püüda sülg sinna sisse. [RKM, KP 36, 146 (6)]
      V: Kui joosta ümber maja ja püüda oma selg kinni. [RKM, KP 40, 329 (3)]
      V: Jooksed ümber posti ja näed tagumikku vilkumas. [RKM, KP 15, 4 (5)]
      V: Rongiga sõites esimesest vagunist välja hüpata, teha jaamaülemale kaksikud ning jõuda viimasele vagunile. [RKM, KP 42, 156 (21)]
      V: a) See , kui tigu kurvis pidurdab.
      b) Kui istud palja p-ga viienda korruse akna peal, jooksed ruttu alla ja näed seda, mis on viiendal korrusel paljas. [RKM, KP 19, 304 (17) - 185 teksti]
    2. K: Mis on kõige suurem kannatus?
      V: Istud pliidi peal ja ootad, millal vesi suus keema läheb. [RKM, KP 19, 209 (39)]
      V: Paned munad ukse vahele ja ootad, kuni ukse piidad siniseks lähevad. [RKM, KP 23, 439 (16)]
      V: Kõdistada telefoniposti seni kuni neiu keskjaamas naerma hakkab. [RKM, KP 27, 95 (22) - 178 teksti]
    3. K: Mis on suurim kolin?
      V: Kui kaks luukeret teevad plekk-katusel kolmandat. [RKM, KP 13, 410 (22)]
      V: Kui kaks luukere plekk-katusel tantsivad. [RKM, KP 9, 348 (7) - 119 teksti]
    4. K: Mis on kõige suurem õnn?
      V: Sõidad palja tagumikuga mööda laastukatust alla ja ühtegi pindu tagumikku ei lähe. [RKM, KP 34, 204 (6) - 94 teksti]
    5. K: Mis on suurim häbematus?
      V: Lasta naabri ukse taha hunnik ja koputada ning küsida paberit. [RKM, KP 19, 359/60 (13)]
      V: Kui sittuda sõbra ukse taha, toppida junn tikke täis ja öelda sõbrale, et siil tuli külla. [RKM, KP 36, 241 (13)]
      V: Visata ämm aknast välja ja pärast küsida: "Kuidas tervis on?" [RKM, KP 19, 484 (152)]
      V: Kui küsida kiilakalt kammi. [RKM, KP 39, 383 (12) - 90 teksti]
    6. K: Mis on kõige suurem jõud?
      V: Puhuda härjale tagant sisse senikaua, kui sarved sirgeks lähevad. [RKM, KP 24, 73/74 (93) - 75 teksti]
    7. K: Mis on kõige suurem vale?
      V: Kui tuled keldrist ja laulad: "Ma tulen taevast ülevalt". [RKM, KP 43, 252 (9) - 70 teksti]
    8. K: Mis on suurim laiskus?
      V: Kui on külm ja ei viitsi lõdiseda. [RKM, KP 40, 436 (54)]
      V: Kui näed und, aga ei viitsi vaadata. [RKM, KP 16, 190 (2) - 52 teksti]
    9. K: Mis on suurim ajast mahajäämine?
      V: Kui kägu tuleb kellast välja ja küsib: "Mis kell on?" [RKM, KP 24, 71 (59) - 42 teksti]
    10. K: Mis on kõige suurem täpsus?
      V: Kui lööd elektripostiga sipelgal munad maha. [RKM, KP 22, 197/98 (5)]
      V: Lüüa kirbul telefonipostiga silm peast. [RKM, KP 22, 253 (12) - 41 teksti]

  9. Mis vahe on? (66 tüüpi; 507 teksti)
    1. K: Mis vahe on kurgil ja välistrepil?
      V: Üks tehakse sisse, teine välja. [RKM, KP 38, 323 (19) - 60 teksti]
    2. K: Mis vahe on emasel siilil ja isasel siilil?
      V: Isasel on üks okas rohkem. [RKM, KP 40, 313 (25) - 58 teksti]
    3. K: Mis on ühist pioneeril ja kotletil?
      V: Üks on alati valmis, teist peab praadima. [RKM, KP 38, 498 (18) - 47 teksti]
    4. K: Mis on koeral ja kirbul vahet?
      V: Kirp koera selga läheb, aga koer kirbu selga ei lähe. [RKM, KP 40, 313 (22) - 43 teksti]
    5. K: Mis vahe on venelasel ja sputnikul?
      V: Üks on maakaaslane, teine on kaasmaalane. [RKM, KP 29, 202 (12) - 24 teksti]
    6. K: Mis vahe on joodikul ja vasikal?
      V: Üks möirgab enne joomist, teine pärast. [RKM, KP 44, 116 (4) - 21 teksti]
    7. K: Mis on naise ja jalgratta vahe?
      V: Jalgratast tuleb pumbata ja peale ronida, kuid naisele tuleb enne peale ronida ja siis pumbata. [RKM, KP 29, 261 (2) - 19 teksti]
    8. K: Mis vahe on kaamelil ja inimesel?
      V: Kaamel võib nädal aega ilma joomata käia, aga inimene võib nädal otsa ilma käimata juua. [RKM, KP 18, 357 (54) - 16 teksti]
    9. K: Missugune vahe on kassi elu ja vorsti vahel?
      V: Kassi elul on üks ots, vorstil on aga kaks otsa. [RKM, KP 20, 285/286 (9) - 15 teksti]
    10. K: Mis on vahet ööpotil ja televiisoril?
      V: Sisu on sama, aga ööpotil on parem nähtavus. [RKM, KP 44, 108 (20) - 15 teksti]

  10. Mida teha? Mida teeb? Mida mõtleb? (60 tüüpi; 1 378 teksti)
    1. K: Mida teeb maailm kõik ühel ajal?
      V: Vananeb. [RKM, KP 26, 526 (4) - 289 teksti]
    2. K: Mida teeb koer, kui ta saab 3-aastaseks?
      V: Elab edasi. [RKM, KP 11, 203 (3) - 131 teksti]
    3. K: Mida teeb kurg, kui ta seisab ühel jalal?
      V: Hoiab teist üleval. [RKM, KP 11, 364 (10) - 113 teksti]
    4. K: Mida mõtleb hobune, kui leiab teelt sõrmiku?
      V: Et see on lehma rinnahoidja. [RKM, KP 6, 532 (6) - 106 teksti]
    5. K: Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed?
      V: Tuleb tõlk voodisse kaasa võtta. [RKM, KP 40, 427 (8) - 85 teksti]
    6. K: Mida mõtleb kana, kui kukk teda taga ajab?
      V: Ega ma liiga kiiresti ei jookse. [RKM, KP 12, 433 (10) - 65 teksti]
    7. K: Mis kuulub ühe hästi tehtud kinga juurde?
      V: Teine samasugune king. [RKM, KP 34, 492 (4) - 55 teksti]
    8. K: Mida mõtleb kana, kui auto alla jäi?
      V: No naabri kukk see küll ei olnud. [RKM, KP 43, 532 (6) - 47 teksti]
    9. K: Mida mõtleb kukk, kui kana taga ajab?
      V: Kui muud ei saa, siis sooja saab ikka. [RKM, KP 40, 427 (6) - 44 teksti]
    10. K: Mida teha aatomirünnaku ajal?
      V: Signaali peale ümber võtta valge lina, heita pikali ja roomata aeglaselt surnuaia poole. [RKM, KP 10, 80 (16) - 43 teksti]

  11. Kas?-tüüpkonda kuulub veel iseseisvalt 41 vana materjali hulka kuuluvat tüüpi Kas võtad? ja 15 tüüpi Kas lähed? (1 342 teksti). Kui üldiselt on eesti keerdküsimused väga uus aines, siis need kaks nn sarja on kahtlemata vanad ja ka igas muus mõttes erinevad tava-keerdküsimustest. Need sarjad on ka kujundiplaanis üles ehitatud hoopis teistele põhimõtetele ja väga kontamineeruvad. Esimene üleskirjutus kartoteegis pärineb aastast 1871 H. Leokese kogust. 1992. aasta koolipärimuse materjali hulgas on kaks üleskirjutust, mis siia tüüpkonda kuuluvad.
    1. K: Kas võtad sileda silla alt, kareda kadaka alt või vilespilli põõsa alt?
      V: Kas kala, siili või ussi. [E 481 (17) - 313 teksti)
    2. K: Kas soovid selle, mis kivi peal kiiskab või läbi aia läigib?
      V: Kivil - koera sitt, läbi aia läigib rukis. [ERA II 7, 66 (16) - 150 teksti]
    3. K: Kumma sa ennem võtad, kas poodud mehe või küpse naeri?
      V: Poodud mees on kala ja küps naeris sitahunnik. [ERA II 168, 208 (19) - 83 teksti]
    4. K: Kas võtad mäe otsast möldri või soost soldati?
      V: Heinakuhi all, sõnnikuhunnik mäe otsas. [RKM II 64, 355 (217) - 52 teksti]
    5. K: Kas võtad uruoina või laane lamba?
      V: Vähk ja hunt. [RKM II 63, 156 (16) - 26 teksti]
    6. K: Kas lähed hagudest aeda mööda või kivisilda mööda?
      V: Hagudest aeda mööda, siis saan taeva. [H III 15, 542 ja 543 (1) - 41 teksti]
    7. K: Kas lähed sinist silda mööda või punast purret mööda?
      V: Taevasse või põrgu. [E EM 57 (377) - 30 teksti]
    8. K: Kas astud aida harja pääle või aida sisse?
      V: Hobuse selga või hobuse sisse. [E EM 57 (370) - 27 teksti]
    9. K: Kas lähed niiti mööda või köit mööda?
      V: Taevasse või põrgu. [E EM 57 (375) 24 teksti]

  12. Mitu? (48 tüüpi; 1007 teksti)
    1. K: Mitu tähte on taevas?
      V: 6 tähte T-A-E-V-A-S. [RKM, KP 36, 181 (3) - 187 teksti]
      K: Mitu tähte on piiblis?
      V: Seitse. [RKM II 84, 285 (25) - 40 teksti]
    2. K: Mitu hernest läheb 1-liitrilisse purki?
      V: Ühtegi, sest ükski ei lähe ise, neid pannakse. [RKM, KP 25, 61 (11) - 169 teksti]
    3. K: Mitu korda saab/võib näljane mees hammustada tervest leivast?
      V: Ühe korra, sest teist korda hammustades ei ole enam leib terve. [RKM, KP 19, 74 (2) - 130 teksti]
    4. A K: Mitme liigutusega saab panna elevandi külmkappi?
      V: Kolme: uks lahti, elevant sisse, uks kinni.
      B K: Mitme liigutusega saab kaelkirjaku panna külmkappi?
      V: Nelja: uks lahti, elevant välja, kaelkirjak sisse, uks kinni.
      C K: Kes võidab võidujooksu, elevant või kaelkirjak?
      V: Elevant, sest kaelkirjak on alles külmkapis. [RKM, KP 34, 622 (8-10) - 122 teksti]
    5. A K: Mitu elevanti mahub zapakasse?
      V: Neli, kaks ette, kaks taha.
      B K: Mitu jõehobu mahub zapakasse?
      V: Ühtegi, sest elevandid on ees. [RKM, KP 26, 320 (66-67) - 11 teksti]
    6. K: Mitu lindu jääb oksale, kui seal on neid 7 ja jahimees laseb ühe maha?
      V: Oksale ei jää ühtegi lindu, sest teised kuus ehmuvad ja lendavad minema. [RKM, KP 36, 47 (1) - 57 teksti]
    7. K: Mitu naela on vaja hästi rautatud hobuse jaoks?
      V: Mitte ühtegi, sest ta on juba rautatud. [RKM, KP 25, 302 (4) - 43 teksti]
    8. K: Mitu sammu teeb varblane minutis?
      V: Mitte ühtegi, sest varblane ei sammu, vaid hüppab. [RKM, KP 22, 327 (9) - 35 teksti]
    9. K: Mitu muna võib tühja kõhuga ära süüa?
      V: Ühe. [E 66 906 (74) - 29 teksti]
    10. K: Mitu naela kaalub kuu?
      V: Üks nael, sest tal on 4 veerandit. [E, StK 27, 128 (13) - 18 teksti]

  13. Mis on ühist? (42 tüüpi; 595 teksti)
    1. K: Mis ühist on WC-l ja surnuaial?
      V: Kui peab minema, siis peab. [RKM, KP 40, 426 (5) - 80 teksti]
    2. K: Mis on ühist naisel ja apelsinil?
      V: Mõlemat tuleb enne kasutamist koorida. [RKM, KP 11, 587 (36) - 69 teksti]
    3. K: Mis on ühist mehel ja hiirel?
      V: Mõlemad otsivad auku. [RKM, KP 19, 324 (33) - 52 teksti]
    4. K: Mis on ühist konnal ja noorpaaril?
      V: Mõlemad kardavad kurgi. [RKM, KP 11, 385 (6) - 46 teksti]
    5. K: Mis on ühist hiirel ja Leninil?
      V: Mõlemad elasid põranda all. [RKM, KP 9, 349 (18) - 42 teksti]
    6. K: Mis on ühist lesknaisel ja kartulil?
      V: Mõlemal on munad mulla all. [RKM, KP 24, 77 (144) - 34 teksti]
    7. K: Mis on ühist naise jalgadel ja televiisori antennil?
      V: Mida kõrgemale ronida, seda rohkem hakkab käsi värisema. [RKM, KP 40, 429 (20) - 26 teksti]
    8. K: Mis on ühist naisel ja suitsul?
      V: Mõlemaid tuleb enne tarvitamist muljuda. [RKM, KP 36, 302 (4) - 25 teksti]
    9. K: Mis on ühist naisel ja kommil?
      V: Mõlemad tuleb enne tarvitamist lahti koorida. [RKM, KP 42, 204 (8) - 21 teksti]
    10. K: Mis on ühist naisel ja hambavalul?
      V: Mõlemad ei lase magada. [RKM, KP 40, 312/313 (19) - 14 teksti]

  14. Kus? (35 tüüpi; 547 teksti)
    1. K: Kus laulis kukk, kui kõik maailma rahvas kuulis?
      V: Noa laevas. [RKM II 342, 349 (13) - 165 teksti]
    2. K: Kus ei ole meredes kunagi vett?
      V: Maakaardil. [RKM, KP 7, 697 (15) - 74 teksti]
    3. K: Kus kasvavad lilled harilikult?
      V: Varre otsas. [RKM, KP 11, 101 (1) - 42 teksti]
    4. K: Kus on mesi kõige magusam?
      V: Suus. [RKM, KP 38, 368 (6) - 36 teksti]
    5. K: Kus on kõige rohkem mune?
      V: Meestesaunas. [RKM, KP 11, 586 (27) - 32 teksti]
    6. K: Kus ei lähe inimesed kunagi vanemaks?
      V: Pildi peal. [RKM, KP 8, 525 ja 540 (4) - 22 teksti]
    7. K: Kus asub naisel pimesool?
      V: Kohe, kui sisened, vasakut kätt. [RKM, KP 21, 322 (21) - 20 teksti]
    8. K: Kus niidetakse heina?
      V: Ei kuskil, üksnes rohtu niidetakse. [H, R 3, 54(18) - 19 teksti]
    9. K: Kus esineb mees enne kui poisike ja haud enne kui surm?
      V: Sõnaraamatus. [RKM, KP 11, 181 (16) - 15 teksti]
    10. K: Kus asub mustlaste kuld?
      V: Esihammastes. [RKM, KP 40, 433 (40) - 14 teksti]

  15. Kelle? Kellel? (34 tüüpi; 279 teksti)
    1. K: Kelle ees võtavad kõik mütsi maha?
      V: Juuksuri ees. [RKM, KP 22, 531 (5) - 52 teksti]
    2. K: Kellel on kirikus kõige suurem õigus?
      V: Kärbsel. [E 66892 (6) - 38 teksti]
    3. K: Kellel on kõige rohkem lapsi?
      V: Õpetajal. [RKM II 49, 117/8 (153) - 36 teksti]
    4. K: Kellel on turja peal silmad?
      V: Kirvel. [SKS, Eisen 466 (873) - 9 teksti]
    5. K: Kellel on seitse jalga?
      V: Süllal. [RKM II 324, 106 (1) - 15 teksti]
    6. K: Kelle lapsed näevad oma isa ristimist?
      V: Pastorilapsed. [RKM II 334, 604 (101) - 19 teksti]
    7. K: Kellel on kõige magusam liha?
      V: Kirbul, sest et naised tema järel sõrmi lakuvad. [H II 21, 817 (220) - 10 teksti]

  16. Kes on kõige? Kes on esimene? (34 tüüpi; 237 teksti)
    1. K: Kes oli esimene naislendur?
      V: Baba-Jaga. [RKM, KP 6, 263 (17) - 42 teksti]
    2. K: Kes on teinud kõige rohkem reise ümber maa?
      V: Kuu. [RKM, KP 29, 245 (12) - 13 teksti]
    3. K: Kes on kõige aeglasem inimene?
      V: See, kes peab kodus kilpkonni, et vaadata, kuis kilpkonn tast mööda vuhiseb.[RKM, KP 23, 126/27 (4) - 11 teksti]
    4. K: Kes on kõige laisem mees?
      V: See, kes pärast naise surma abiellus naise õega, et poleks vaja otsida uut ämma. [RKM, KP 23, 126 (1) - 7 teksti]

  17. Kumb? (29 tüüpi; 533 teksti)
    1. K: Kumb sulab ennem, kas raud või tina?
      V: Või sulab. [RKM, KP 36, 206 (11) - 206 teksti]
    2. K: Kumb kaalub rohkem, kas üks kilo rauda või üks kilo vatti?
      V: Mõlemad kaaluvad ühepalju. [RKM, KP 38, 454 (35) - 149 teksti]
    3. K: Kumb on vanem, mees või habe?
      V: Habe on vanem. Kitsed ja sokud on ennem loodud, neil olid habemed. [ERA II 274, 334 (21) - 16 teksti]
    4. K: Kummast kukud ennem jalaluu katki, kas kirikutorni otsast või kapi otsast?
      V: Kapi otsast, sest sealt on kukkumine madalam. [ERA II 263, 207 (2) - 11 teksti]
    5. K: Kumb oli ennem kas muna või kana?
      V: Kõige ennem oli kukk. [RKM, KP 5, 503 (3) - 11 teksti]
    6. K: Kumma käega sa teed liigutad?
      V: Mina segan küll lusikaga. [RKM, KP 40, 315 (43) - 9 teksti]
    7. K: Kumma käega sa tagumikku pühid?
      V: Mina pühin paberiga. [RKM, KP 17, 171 (13) - 2 teksti]

  18. Mis on väiksem kui? Mida on enam kui? (võrdlused) (18 tüüpi; 97 teksti)
    1. K: Mis on väiksem kõige väiksemast august?
      V: Augu tekitaja. [RKM, KP 47, 7 (21) - 18 teksti]
    2. K: Mis on enam kui katuses õlgi?
      V: Õle sõlmi. [H III 28, 341 (1) - 22 teksti]
    3. K: Kes peab 4 aastat harvem oma sündimise päeva kui kõik inimesed?
      V: Kes 29. veebruaril sündinud. [H III 5, 348 (74) - 8 teksti]
    4. K: Mis on veel raskem kui kõige kõrgemast tornist alla hüppamine?
      V: Üles hüppamine. [RKM II 84, 39 (45) - 8 teksti]
    5. K: Mis on heledam kui 2 küünalt?
      V: Kolm. [KKI 44, 27 (42) - 12 teksti]
    6. K: Mis on soojem kui kasukas?
      V: Kaks kasukat. [RKM, KP 35, 33 (5) - 7 teksti]

  19. Mis saab? Mis juhtub? (16 tüüpi; 180 teksti)
    1. K: Mis saab, kui ristata siil ussiga?
      V: Kolm meetrit okastraati. [RKM, KP 43, 533 (28) - 92 teksti]
    2. K: Mis on siis, kui korstnapühkija kukub lumme?
      V: Talv. [RKM, KP 34, 517 (4) - 21 teksti]
    3. K: Mis saab maha võtta igal naisel?
      V: Elu nautiva mehe. [RKM, KP 20, 430 (31) - 13 teksti]
    4. K: Mis saaks, kui lutikad sisaldaksid fosforit?
      V: Venemaal oleks ööd valged. [RKM, KP 19, 471 (25) - 12 teksti]
    5. K: Mis saab teha sajast paarist rinnahoidjast?
      V: Kakssada mütsi ukrainlastele. [RKM, KP 26, 316 (21) - 12 teksti]
    6. K: Mida saab teha külili, selili, kõhuli, kummiga ja kummita, kummita on parem, aga kummiga on ohutum?
      V: Ujuda. [RKM, KP 26, 318 (45) - 3 teksti]

  20. Kui (pikk, sügav, vana jne)? (11 tüüpi; 108 teksti)
    1. K: Kui kaugele jookseb jänes metsa?
      V: Kuni poole metsani, siis hakkab ta metsast välja jooksma. [RKM, KP 38, 199 (10) - 48 teksti]
    2. K: Kui pikk on tee idast läände?
      V: Sama pikk kui läänest itta
      [RKM, KP 34, 164 (9) - 18 teksti]
    3. K: Kui pikk oli Lenin?
      V: Seda ei tea keegi, aga kõigile oli ta kõrini küll. [RKM, KP 36, 213 (9) - 12 teksti]
    4. K: Kui kaugele saab inimene minna oma sünnikohast?
      V: Mitte kaugemale kui 20 000 km, sest see on pool maakera ümbermõõtu. [RKM, KP 11, 524 (51) - 5 teksti]
    5. K: Te olete lennuki piloot, lennuk lendab 2 korda päevas. Vahemaandumise teeb ta Helsingis. Kui vana on piloot?
      V: Tuleb öelda enda vanus, sest teie ju oletegi lennuki piloot. [RKM, KP 44, 342 (2) - 7 teksti]

  21. Kuhu? (10 tüüpi; 130 teksti)
    1. K: Kuhu poole vares lendab?
      V: Sinna, kuhu nokk näitab. [RKM, KP 37, 330 (40) - 70 teksti]
    2. K: Lennuk kukkus Soome-Rootsi piirile. Kuhu maetakse haavatud?
      V: Haavatuid ei maeta. [RKM, KP 41, 42 (1) - 17 teksti]
    3. K: Kuhu jätab karjane piitsa, kui ta lõunale karjaga tuleb?
      V: Varre otsa. [H IV 8, 337 (29) - 11 teksti]
    4. K: Kuhu läheb kurg pärast lapse toomist?
      V: Püksi tagasi. [RKM, KP 26, 314 (1) - 7 teksti]
    5. K: Kuhu võivad nina toppida kõik inimesed?
      V: Taskurätikusse. [RKM, KP 26, 398 (1) - 6 teksti]
    6. K: Kuhu jõuab mees, kes hakkab Raekoja platsil kaevama?
      V: Politseisse. [RKM, KP 42, 192 (6) - 4 teksti]

  22. Mis on x ja y vahel? (10 tüüpi; 303 teksti). Selle ja järgmise tüüpkonna juures tekib probleem, kas tegemist on ühe tüübi erinevate redaktsioonidega või eraldi tüüpidega. Antud tüüpkonnas varieerub kaks sõna, mille vahel 'midagi' asetseb ning seda 'midagi' ongi küsitud. Reeglina on vastuseks sidesõna "ja". Samas on need erinevad redaktsioonid nii eristunud, et töös on neid vaadeldud kui ühe tüüpkonna tüüpe.
    1. K: Mis on maa ja taeva vahel?
      V: Ja. [RKM, KP 21, 64 (11) - 107 teksti]
    2. K: Mis on mäe ja oru vahel?
      V: Ja. [RKM, KP 21, 64 (13) - 37 teksti]
    3. K: Mis on öö ja päeva vahel?
      V: Sõna "ja". [RKM, KP 40, 203 (24) - 35 teksti]
    4. K: Mis on Tartu ja Tallinna vahel?
      V: Ja. [RKM, KP 19, 594 (17) - 10 teksti]
    5. K: Mis on jõe ja mäe vahel?
      V: Sõna "ja". [RKM, KP 27, 97 (2) - 62 teksti]

  23. Mis on keskel? (9 tüüpi; 224 teksti). Selle tüüpkonna juures esineb sama probleem mis eelmisegi juures (vt tüüpkonda 23. Mis on x ja y vahel?) Lähtutakse ühe tüüpkonna üheksast tüübist, mitte ühe tüübi üheksast redaktsioonist.
    1. K: Mis asub Tartu keskel?
      V: R-täht. [RKM, KP 36, 363 (15) - 118 teksti]
    2. K: Mis asub Rooma keskel?
      V: O-täht. [RKM, KP 34, 336 (9) - 67 teksti]
    3. K: Mis on põrgu keskel?
      V: R-täht. [RKM II 84, 286 (40) - 9 teksti]
    4. K: Mis on Tallinna keskel?
      V: L-täht. [RKM, KP 8, 4 (2) - 4 teksti]
    5. K: Mis on Pärnu keskel?
      V: R-täht. [RKM II 387, 51 (34b) - 12 teksti]

  24. Kust? (1 tüüp; 13 teksti)
    1. K: Kust tulevad lapsed?
      V: Kui kott seljas, siis koolist, kui kotita, siis lasteaiast. [RKM, KP 11, 542 (38) - 13 teksti]