21. - 24. juulini 2004. aastal toimus tänapäeva muistendi uurijate aastakonverents Walesi Ülikooli juures mereäärses väikelinnas nimega Aberystwyth


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Tänapäeva muistendi uurijate konverents peeti sedakorda juba 22. korda, mis on omamoodi tõenduseks 1982. aastal asutatud rahvusvahelise seltsi (ISCLR) elujõulisusele. Selts koondab enda ümber põhiliselt ingliskeelseid uurijaid Ameerikast ja Euroopast. Enamik kogunemisigi on seni peetud Ühendriikides, Kanadas või Inglismaal. Skandinaaviast on seltsi aktiivsed toetajad olnud Reimund Kvideland, Carsten Bregenhøj ja Bengt af Klinberg. Viimastel aastatel on lisandunud uusi liikmeid Ida-Euroopa maadest. Sellegi ülevaate kirjutaja esimene eesti aidsipärimuse teemaline kaastöö avaldati seltsi infolehes FOAFtale News 2001. aastal. Eestit esindasid Aberystwythis Mare Kõiva ning allakirjutanu, ülejäänud esinejad olid Hollandist, Maltalt, Indiast, Sloveeniast, Rootsist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest ja Inglismaalt.

Uurimisvaldkond linnamuistendid, tänapäeva muistendid (urban legends, contemporary legends) kerkis kuumalt ja palavalt päevakorda pärast Jan Harold Brunvandi monograafia "The Vanishing Hitchhiker" ilmumist 1981. aastal. Uurimisainesest ei paista tänapäeva meediaajastu muistendeid uurivatel folkloristidel puudust olevat. Seltsi kirjastatud artiklikogumike seerias "Contemporary Legend" on ilmunud nii häid üksikjuhtumite analüüse kui kaalukaid teoreetilisi tänapäeva jutu-uurimise suunda mõjutavaid artikleid sellistelt vanema põlve jutu-uurijatelt, nagu Gillian Bennett, Paul Smith, Mark Glazer, Bill Ellis, Sandy Hobbs, W. F. H. Nicolaisen jt.

Suvise Walesi konverentsi rahulik, heatahtlik ja töine õhkkond (ettekande aega oli 30 min + küsimused) ei olnud just ülemäära uusi teoreetilisi pärle pilduv, aga enamiku ettekannete taga oli põhjalik uurimistöö ning esinejad kõik muistendivaldkonda täiuslikkuseni tundvad teadlased. Huvipakkuv oli ka väga lai temaatiline valdkond. 36 osalejat pidasid 33 ettekannet, mille temaatika ulatus vanade muistendite uutest tõlgendustest ja lokaalsetest muistenditest (pajatustest) kino- ja reklaamimaailmaga seonduvate muistenditeni välja. Kuulaja sai ülevaate kõigest sellest, millega maailmas muistendi vallas üldse tegeldakse.

Konverentsi kava ja teesid ilmusid seltsi infolehe FOAFtale News mainumbris (nr 58, 2004) ja augustinumbris (nr 59, 2004), millest on seltsi koduleheküljel ka internetiversioon üleval. (Vt http:/users.aber.ac.uk/mikstaff)

Järgnevalt lähemalt mõnest meeldejäänud ettekandest paljude hulgast.

Konverentsi peakorraldaja Mikel J. Koven Walesi Ülikooli teatri, filmi ja televisiooni osakonnast pidas huvipakkuva ettekande sellest, kuidas "X-failid" kasutavad folkloori. Huvitav ja atraktiivne oli Kristen Hardie (Bournemouthi Kunstiinstituut), kes rääkis reaalsetest ja mittereaalsetest inimestest-persoonidest tänapäeva rahvusvahelistel pakenditel. Ettekandes toetuti disainiajaloo, turu-, reklaami-, kultuuri- ja meediauuringutele. Kõneleja jälgis, kuidas tekivad sidemed telerist pakutava loo ning tarbija ja kauba vahel, kuidas ning kas nn kaubanäod on võimelised ületama kultuuripiire.

Elissa Henken Georgia Ülikoolist rääkis oma tudengite poolt kogutud materjali põhjal keha modifikatsiooni legendidest. Värvimine, tätoveerimine, rõngastamine jms on uurija arvates seotud nii kultuurilise esteetika kui personaalse suhtumisega. Vahel võivad need kaks omavahel konfliktis olla. Selleteemalised jutud väljendavad tänapäeva arenenud tehnoloogiast-bioloogiast põhjustatud hirme. Käsitletud juttude hulgas olid näiteks lood solaariumis päevitamisest, milles usutakse, et siseelundid võivad kõrbeda, samuti usutakse, et paljud keha modifikatsioonid põhjustavad surma või pimedaks jäämist. Näiteks, et tätoveerimine põhjustab aidsi ja hepatiiti jne.

Ameerika jutu-uurija Bill Ellis pidas särava ettekande "Jaluta kummitused, deemonlikud mänguasjad ja internet: Traditsioonilise ning tänapäeva muistendi dialektika Jaapani visuaalses jutus". Alustades vana Jaapani visuaalse jutuvestmise mangade traditsiooni tutvustamisega, jõudis kõneleja Euroopa kultuuri ja eriti interneti mõjutusteni. Selles ettekandes toodud rohkete visuaalsete näidete puhul tekkis palju kordi äratundmine folkloori rahvusvahelisusest: enamiku Bill Ellise näidete kohta võib leida paralleele eesti laste 1960.-1970. aastate õuduka-traditsioonist.

Mitmeid ettekandeid oli aidsist, uudiseks oli kanadalase Jon Lee ettekanne SARSist "Avalikud reageeringud SARSi viirusele: kuulujutud, paanika ja pseudovältimine". Aidsimuistendite põhjal oli teinud jutustajate soouuringuid Mark Glazer. Lõuna-Texase aidsilugude põhjal oli ta täheldanud, missugused süºeed on rohkem teada meeste, missugused naiste hulgas. Uuringutest selgus, et naised uskusid tunduvalt rohkem, et sündmused, mida lugu kirjeldab, on tõesed.

Mitmed ettekanded vanema kohaliku muistenditraditsiooni kohta analüüsisid selle seotust kaasaegse paiga-identiteedi ning turismindusega. Karen Baldwin Ida-Carolina Ülikoolist rääkis piraadifolkloorist ja turistifolkloorist Põhjaranniku Carolina muistendites (Piratlore and Tuoristlure in Legendary Coastal North Carolina), kanadalane John Ashton Newfoundlandi maastiku ja muistendi suhetest. Juttude aluseks olid Newfoundlandis kunagi rongiliiklust takistanud ülisuured tuuled ja nende "tuulte valvur", kunagi rongiliiklust reguleerinud vana mees.

Psühholoog David Main Paisly Ülikoolist esines ettekandega "Ettekandja, midagi jälki on minu legendis: Toidukontaminatsioonid, jälkus ja tänapäeva muistendi esilekutsumine". Ettekandes analüüsiti katset, kuidas muistendit meelde jäetakse. Uurimuses kasutati Angyali 1941. aasta teooriat, mis ütleb, et kontakt inimkeha või soovimatu toiduga suurendab jälkustunnet. 12 juttu, mida katsealustele ette mängiti ning mõne aja möödudes paluti ümber jutustada, kinnitasid uurija ootusi - paremini mäletati jäledamaid süºeid.

Tänapäeva muistendid vahendavad maailma nii, nagu ta meile tundub, tuues esile kõige suuremad hirmud ja probleemid. Tundub, et meie, siin Baltikumis, tajume ikkagi vähem seda, et maailm on pärast 11. septembrit muutunud ettearvamatuks ja ohtlikuks. Läänes on need probleemid tunduvalt teravamad. Senine tasakaal ja tolerantsus islamiusulise ja muu maailma vahel on kadunud. Kui enne 11. septembrit elasid need kaks kogukonda suhteliselt omaette, siis nüüd tuleb juttudes selgesti esile hirm, et lääneriikidesse sisserännanud võõrad ohustavad põliselanikke ning võtavad üle nende maailma. Meeldejäävamad ja publiku hulgas rohkesti aºiotaaºi põhjustanud ettekanded peetigi etniliste muistendite teemadel. Hollandlased ajakirjanik Peter Burger Leideni Ülikoolist ja Theo Meder Meertensi Instituudist rääkisid mõlemad immigrantidega seotud muistenditest. "Tuttava tuttava jutustusest meediamuistendiks: Naeratava Gangi juhtum" (From FOAFtale to media legend: the case of the Smiley Gang) analüüsis oletatava kuritegeliku bande jutu levikuprotsessi. Jutt naisi kimbutavast võõramaalaste bandest levis Hollandis algul suuliselt ning hiljem meedia poolt vahendatuna. Theo Mederi ettekanne "Nad on meie seas ja meie vastu: Tänapäeva õuduslood moslemitest ja immigrantidest Hollandis" tõi kuulajateni tõsiasja, millele olen ka ise varem aidsijuttude puhul osutanud. Nimelt, muistendid ei ole mitte ainuüksi jutud, vaid käitumine. Hollandi meedias ilmunud lugu immigrantide oletatavast vägivallateost kutsus esile nn copycat -käitumise e proto-ostensiooni (teeskluskäitumise). Leidus jutustajaid, kes väitsid, et just täpselt seesama lugu juhtus temaga. Lood peaks imiteerima elu, aga uuritava juhtumi puhul hakkas elu imiteerima muistendeid.

Muistendiuurijatel oli sellel kokkusaamisel öelda veel nii mõndagi põnevat, näiteks vanast nõia- ja marduseuskumusest, muistendi ja muinasjututraditsiooni kokkupuutepunktidest, tänapäeva kummituslugude fenomenist, popkultuuri ja meedia loodud kangelastest jm. Konverentsile tagasi mõeldes ei saa praegugi lahti sellest kahjutundest, mis mind Walesis valdas. Nimelt, et meil tegeldakse selle tänapäeva inimese ja ühiskonna sotsiaalset, psühholoogilist, majanduslikku ja poliitilist elu manifesteeriva folklooriºanriga nii vähe. Kahju, et kalli kodumaa folkloristid kaasaegse ainesega tööd enamasti ainult populismiks peavad ja endiselt rohkem soome-ugri ja regilaulu-usku on. Nemad seal läänes populismi ei pelga ja järgmine muistendiuurijate kokkusaamine toimub tuleval suvel Ameerika Ühendriikides Georgias.

Peale hea ning rikastava konverentsi üllatas vana hea Inglismaa küllasõitnut veel tudengiühiselamute äärmise lihtsuse ning rongiliikluse äärmise segadikuga. Südant kosutavalt mõjus aga Walesi tudengilinna kaldapealsel koos paljude teiste riikide ning ilma riigita rahvaste lippudega meretuules lehviv Eesti trikoloor.

Eda Kalmre