X Siberi-uuringute konverents Houstoni ülikoolis


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


7.-11. aprillini 2004 peeti Houstoni Ülikoolis X Siberi-uuringute konverents (British Universities Siberian Studies Seminar; BUSSS). BUSSS korraldatakse nelja aasta tagant iga kord erinevas kohas. Konverentsi eesmärk on ühendada valdkonnad, mis uurivad Siberit ja tegutsevad Siberis. Houstoni konverentsil osalesid Siberi naftakontsernide esindajad, ökoloogid, ajaloolased, antropoloogid, põlisrahvaste esindajad ja lingvistid.

Ettekandeid oli mitmetest valdkondadest, avar temaatika muutis ürituse huvitavaks. BUSSSi eesmärk on mitte ainult tuua kokku erinevate alade inimesi, vaid tutvustada Siberi uurimist ka laiemale publikule. Sellepärast oli üritusele tehtud rohkelt reklaami. Aukõnelejatena osalesid Houstoni linna, ülikooli ja ka USA riigiaparaadi kõrged ametnikud (näiteks USA endine sõjaväeatašee Moskvas).

Minule olid kõige huvitavamad keskonnakaitset ja loodusvarade töötlemist käsitlevad ettekanded, sest sellisele materjalile on muidu keeruline ligi pääseda. Ülevaated Sajaanide ja Altai regiooni ökoloogiast ja arengutendentsidest ja nii Lääne kui ka Venemaa naftafirmade poliitikast olid väga informatiivsed.

Rõõmustav oli kohata konverentsil ka USA ülikoolide Siberi geograafiat, lingvistikat ja ajalugu uurivaid teadlasi. See on valdkond, millest Euroopas on vähe teada, ja huvitav oli näha-kuulda, millega sealsed teadlased tegelevad. Samuti oli positiivne see, et Venemaalt kutsuti esinejaid erinevatest Siberi ülikoolidest. Tavaliselt on sellistel konverentsidel Venemaa esindajatena domineerimas Moskva ja Peterburi teadlased. Siberi (antud juhul Novosibirski) teadlaste tase on kõrge, mul oli huvitavaid vestlusi näiteks sealsete lingvistidega, otsustasime jätkata kontakte edaspidigi.

Üks konverentsi organisaatoritest, Alan Wood Lancasteri Ülikoolist, on ka üha enam kuulsust koguva teadusajakirja Sibirica toimetaja. Konverentsi ettekanded kavatsetakse publitseerida Sibirica erinumbris. Huvitav oli vestelda ajakirja toimetajatega publikatsioonidest ja teadusajakirjade poliitikast teadusmaastikul üleüldse.

Oma ettekandes "The state's indigenous policy, the centrally planned cultural revival and native strategies of survival" ("Riigi vähemuspoliitika, keskuse kavandatud põliselanike kultuuri taaselustamine ja põliselanike endi ellujäämisstrateegiad) võrdlesin kaht erinevat kontseptsiooni - riigi ja inimeste endi arusaamu. Riigi poliitikat nn traditsioonilise kultuuri säilitamiseks Siberis kasutavad päriselanikud hoopis majanduslikel eesmärkidel, kuna nende oma arusaam traditsioonist erineb riigiametnike omast.

Aimar Ventsel