17. veebruaril peeti TPÜ Akadeemilises Raamatukogus III bibliograafiapäev "Kartoteegist andmebaasini". Üle aasta toimuval üritusel, millele panid 2000. aastal aluse Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), kuulutati välja auhind parimale kahe viimase aasta jooksul trükis ilmunud bibliograafianimestikule.

¹ürii, mis koosneb statuudi kohaselt ERÜ, Akadeemilise Raamatukogu, Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu esindajatest, valis tänavu auhinnale esitatud üheksa töö seast parimatena välja järgmised: Karin Ribenise (Karin Maria Rooleiu) koostatud Eesti rahvaluule bibliograafia (1993-2000) (Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 611 lk) ning Ülle Tamme, Valve Jürissoni ja Anu Mälgandi ühistöö Eesti noodid 1918-1944 I-II (Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001-2003, 454+206 lk). Ühtlasi märkis ºürii ära Maie Lõvi-Kalnini koostatud Viktor Kalnin. Bibliograafia 1957-2000, pidades seda parimaks personaalbibliograafiaks ning tunnustades töö korrektsust ja kasutajasõbralikkust. K. M. Rooleiu töö esitasid auhindamiseks Krõõt Liivak ja Tiina Ritson Eesti Rahvusraamatukogust. Auhinnatseremooniale järgnenud ettekandepäeva temaatika hõlmas nii bibliografeerimise traditsioonilisi meetodeid kui ka tulevikuvõimalusi. Ettekandjad Aurika Kruus, Dimitri Kaljo, Toomas Schvak, Merike Kiipus, Halliki Jürma ja Jüri Järs esindasid raamatukogusid ja teadusasutusi. Bibliograafiaauhinna värske nominendi Karin Maria Rooleiu ettekanne kandis pealkirja "Rahvusvahelisest etnoloogia bibliograafiast (Internationale Volkskundliche Bibliographie)".

K. M. Rooleiu auhinna saanud töö on oluline rahvuskultuuri jäädvustav bibliograafia. Autor on kogunud suure põhjalikkusega andmed Eestis 1993.-2000. aastal paberkandjal ilmunud rahvaluulealaste teadustööde kohta. Kokku sisaldab bibliograafia üle 4500 kirje, kusjuures ajalehekirjutised on välja jäetud, populaarteaduslikest ajakirjadest on materjal kajastatud valikuliselt. Töö suureks plussiks on see, et koostaja on enamikku kirjeid kontrollinud de visu, s.t mitte piirdunud kuskilt leitud andmetega, vaid tutvunud ka teksti endaga. Selline traditsiooniline bibliograafitöö, mis kahjuks tundub maad andvat pealiskaudsemale ja tunduvalt vähem aega ja vaeva nõudvale valmiskirjete kogumisele, tagab tõese ja korrektse info edastamise bibliograafia kasutajatele ning aitab hoida kokku nende tööd ja aega.

K. M. Rooleiu bibliograafia on põhjalikult struktureeritud, seda tingib ka materjali hulk. Erialavälisel kasutajal võtab süsteemiga tutvumine aega, folkloristile on asi ilmselt lihtsam. Bibliograafias aitavad orienteeruda autorite, isikute, toimetajate, koostajate, kohanimede, riikide, rahvaste ning aineregister. Lisaks on toodud ka inglis- ja venekeelsete erialaterminite vasted eesti keeles, mis hõlbustab aineregistri kasutamist, kui päring on muus keeles.

¹ürii hindas töö olulisust eesti kultuurile, teostamise korrektsust ja põhjalikkust. Koos aastatel 1997-1998 ilmunud sama autori kaheosalise Eesti rahvaluule bibliograafiaga (1918-1992) on nii rahvaluule- ja laiemalt kultuuriuurijatel kui ka muidu huvilistel olemas igati usaldatav ja austust vääriv andmestik.

Olgu lõpetuseks märgitud, et kuigi väljaanne ise kajastab vaid paberil avaldatud tekste, on see kasutatav ka elektroonilisena (http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/erbibl/).

Kalju Tammaru, Zhürii esimees