Fraseoloogiakonverents kirjandusmuuseumis


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna lühivormide töörühm korraldas 2003. aasta hingedekuu 24. päeval fraseoloogiakonverentsi. Ettekandeid oodati kuulama nii kitsa eriala asjatundjaid, nagu tegevfolkloriste ja lingviste, kui ka laiemat publikut, sealhulgas üliõpilasi, õppejõude, gümnaasiumide emakeeleõpetajaid.

Konverentsi eesmärk oli tutvustada fraseoloogiaalase uurimistöö praegusi uurimissuundi ja tähistada ühtlasi töörühma liikme, paljude sõnaraamatute koostaja Asta Õimu 60. sünnipäeva.

Konverentsi päevakorras olnud kümme ettekannet jagunesid kolmeks iseseisvaks temaatiliseks üksuseks (vt ka teese aadressil http://www.folklore.ee/pubte/teesid/sisu.htm). Avaettekandes Parallelism, implikatiivsus ja predikatsioon vanasõnades keskendus Arvo Krikmann kaht tüüpi "süntaktilisele sümmeetriale" ehk parallelismile eesti vanasõnades, püüdes näidata eri struktuuritasandite põhjal, et süntaktiliste ja loogiliste paradokside seletusvõimalused peituvad pigem ütluste sisutasandil kui lausete välises vormis.

Kahes järgnevas ettekandes vaadeldi piiblifraseoloogiat. Eesti Keele Instituudi vanemteadur Kristiina Ross analüüsis oma ettekandes Eesti piiblifraseoloogia tekkeloost Vana Testamendi 1739. aasta eestikeelses tõlkes esinevaid heebreapäraseid väljendeid, mida Martin Luther on pidanud vajalikuks saksapärastada ja mis jagunevad tõelisteks heebrea otselaenudeks ja oletatavasti ladina keele kaudu laenatud keelenditeks. Ettekannet illustreeris näitematerjal, sealhulgas näiteks tänapäeva eesti keeles üldtuntud väljend kellegi silmis hea (halb vms) olema, mis on heebrea idioomi täpne vaste, kuid mida ei esine ei eesti ega soome esmatõlkes ega Lutheri Piiblis, kusjuures eesti 1739. aasta tõlkest on see teadlikult välja toimetatud.

Järjekorras kolmas esineja Leena Huima, Helsingi Ülikooli doktorant, alustas oma ettekannet Piiblilood kui metafooride allikas eesti ja soome poliitilises retoorikas fraseologismi käsitlusega, pidades väljendite ja idioomide keskseks tunnusjooneks läbipaistmatust. Ettekandes analüüsiti aastatel 1995-2002 Eesti ja Soome parlamendisaadikute kõnedes kasutatud Vana Testamendi päritolu piltlikke väljendeid. Eesti väljendite vorm on kinnine ja tähendused läbipaistmatud, Soome omade vorm on aga vaba ja tähendused läbipaistvad. Põhjuseks võib pidada kahe naabermaa viimaste aastakümnete poliitilist olukorda.

Kõnekäänud on Kirjandusmuuseumi parömioloogia töörühma uurimisteemaks olnud 1994. aastast alates. Rühma loodud eesti kõnekäändude ja fraseologismide suuremahulise digitaalandmebaasi materjalil põhinesid ka konverentsi teise istungi kolm ettekannet, mille laiem eesmärk oli avada väljendite semantikat. Anneli Barani ettekanne Fraseoloogiliste liitnimisõnade kujundileksikast tugines liitnimisõnade kujundile, täpsemalt, millisest semantilisest piirkonnast pärineb fraseoloogiliste liitsõnade põhikomponent. Rikkaliku ja huvipakkuva näitematerjali põhjal järeldas esineja, et enamasti on selleks (teine) inimene, loom vm zooloogiline olend, objektid inimese majapidamisest (tarbeesemed, riietusesemed, toiduained).

Paljuski tugines sama andmebaasi materjalile ka Asta Õim, kelle ettekandest Õhk ja metafoor selgus, kuidas eestlane mõtestab kontsepti õhk, milliseid mõistevaldkondi õhk hõlmab, kuidas teiseneb õhu semantiline väli ja millised õhu kui loodusliku fenomeni omadused kantakse üle teistesse mõistevaldkondadesse. Vaadeldi, kuidas toimub sõnavara tasandil semantiline teisenemine püsiväljendites.

Katre Õimu ettekandes Mõistega kiiresti seotud eesti võrdluste sünonüümiasuhetest vaadeldi 158 võrdlust, mille mõistmisel domineerivad metafoorsed ülekanded, ent võrdlusvahendit võidakse sageli mõista ka metonüümilis(t)e projektsiooni(de) kaudu. Metafoorseid alljuhte hõlmab üldtasandi metafoor komplekssed abstraktsed süsteemid (mittemateriaalne domeen, millel on rohkesti vastastikku kompleksselt mõjuvaid osasid).

Konverentsi kolmanda istungi esinejateks olid praktikud - õppejõud, sõnaraamatute koostajad ja keeletoimetaja-ajakirjanik, kes oma ametialase tegevuse tõttu on samuti fraseoloogiaga tihedas kokkupuutes. Helju Ridali käsitles ettekandes Värvisümboolikast püsiühendites saksa ja eesti keele näitel kahe põhivärvi - punase ja musta - tähendust ja sümboolikat saksa ja eesti keele püsiühendites ning jõudis järeldusele, et igasugune sümboolika, sealhulgas värvisümboolika põhineb inimeste pikaajalisel kogemusel ja maailmanägemisel, sümbolite tähenduse avab konkreetne kultuurikontekst.

Rita Tasa pidas meeliköitva ettekande teemal Erinevat ja sarnast eesti ja saksa fraseoloogias ning kinnitust sai tõde, et saksa ja eesti fraseologismid langevad kokku nii tähenduselt kui ka sõnastuselt, sõnastus võib olla sama, tähendus erinev, aga ka sõnastus erinev ja tähendus sama. Mõlemas keeles on ka palju fraseologisme, mida teises keeles pole (nt saksa jahindusalased väljendid puuduvad eesti keeles, samal ajal on saksa keeles tundmatud mardi- ja kadrikombestikuga seotud väljendid).

Enn Veldi vaatles ettekandes Idioomide käsitlusega seotud probleeme inglise-eesti ja eesti-inglise sõnastikes, kuidas esitada kakskeelsetes sõnastikes väljendeid, juhtides auditooriumi tähelepanu põhieksimustele, mida tehakse idioomidele vastete leidmisel.

Helju Valsi ettekanne "Fraseoloogiasõnaraamat" ajakirjanduspraktikas tõi näiteid ajakirjanike ja avalike tegelaste keelekasutusest, mis eesti keeles tihtipeale toortõlkeline ja võõrmõjutustega, samuti võidakse omakeelset väljendit tänapäeval kasutada vales tähenduses (esineja osutus artiklipealkirjale Teeme endale karuteene ja jätame suitsetamise maha).

Pika konverentsipäeva lõpul esitleti lühivormide töörühma kirjastatud kümmet rahvaraamatut, mis on valminud 2002. ja 2003. aastal, sisuks kõnekäänud, mõistatuste perifeeriazhanrid, vanasõnad ja rahvajutud, koostajateks Anneli Baran, Anne Hussar, Kalle Voolaid, Piret Voolaid, Asta Õim ja Katre Õim. Raamatud on toimetanud Asta Õim ja Katre Õim, enamiku kogumike humoorika kaanekujunduse on teinud Heiki Ernits.

Konverentsi korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ning firmad A. Le Coq ja Du Nord.

Anneli Baran, Piret Voolaid