31. märtsil kaitses Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures magistrikraadi Ell Vahtramäe. Väitekirja Muinasjututüüp "Abistaja nimi" (AT 500) Eesti Rahvaluule Arhiivis juhendaja oli Tiiu Jaago, oponent Risto Järv.

Muinasjututüüp Abistaja nimi (AT 500) on Euroopas, aga ka mujal laialt tuntud peamiselt vendade Grimmide kogumiku Kinder- und Hausmärchen vahendusel. Eri maade folkloristid on käsitlenud seda tüüpi nii eraldi monograafiates kui ka jutupärimuse eri aspekte käsitlevates uurimustes. Eestis on muinasjutt vähetuntud ja seotud vendade Grimmide muinasjuttude tõlkeväljaannete levikuga. Eesti folkloristid pole Abistaja nime seni käsitlenud, küll on uuritud teisi vendade Grimmide muinasjutte ning konkreetse muinasjutuga samu motiive kasutavat muistendit tundmatust kirikuehitajast (S 83).

Arhiivitekstide põhjal on vaadeldud, mil määral ning millistel tingimustel adapteerub kirjanduslikust allikast pärit muinasjutt suulisesse pärimusse. Selleks on kombineeritult kasutatud erinevaid meetodeid. Allika- ja tekstikriitikat on kasutatud, et selgitada arhiivitekstide seoseid trükiallikatega, samal viisil on tuvastatud üleskirjutajate või kogumise juhendajate panus tekstide kirjapanekutesse ja nende stiil. Võrdlev-ajaloolist meetodit on rakendatud muinasjutu leviku uurimiseks. Interpretatsioonimeetoditele tuginetakse muinasjuttude usundilise ja argielulise taustsüsteemi loomisel.

Tekstide fikseerimine on sõltuvuses kogumisaja folkloristlikest suundumustest ja teoreetilistest tõekspidamistest. Kogumisajaloo problemaatikal peatutakse kahes esimeses peatükis: esimene neist annab rahvajuttude kogumise printsiipide ajaloolis-metoodilise ülevaate, teine muinasjututüübi Abistaja nimi arhiivikonteksti. Kolmandas peatükis vaadeldakse, kuidas trükitud väljaanded mõjutavad suulist jutupärimust. Neljandas peatükis kirjeldatakse muinasjutu suulisest levikust tingitud muutusi: redaktsioone, neist lähtuvaid eriarendusi, kontaminatsioone. Viiendas peatükis analüüsitakse muinasjutu sotsiaalmajanduslikku ja usundilist konteksti. Lisatud on Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvate tekstide allikaviited ja autori kommentaarid muinasjututekstidele (seotus trükistega, teiste käsikirjaliste tekstidega, kontaminatsioonid jne), samuti levikukaardid ja kokkuvõte tüübi tänapäevast tuntust kajastavast küsitlusest.

Trükistes avaldatud jutud võivad saada suulise jutupärimuse osaks. Trükiste kättesaadavus ja populaarsus toetavad adaptsiooniprotsessi. Muinasjututüüp Abistaja nimi oli Eestis raamatujutuna laiemalt tuntud, kuid suulisesse pärimusse liikus ta üksnes Kirde- ja Kagu-Eestis. Rahvapärases esituses asendatakse loos võõrad elemendid oma traditsioonile vastavatega. Muinasjutus kajastatav olustik sarnanes 19. sajandi Eesti oludele, muinasjutu ideed kandvad usundilised kujutelmad olid aluseks paljudele Eestis levinud muistenditele.