{"id":3378,"date":"2025-01-18T15:30:27","date_gmt":"2025-01-18T13:30:27","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=3378"},"modified":"2025-12-27T18:45:35","modified_gmt":"2025-12-27T16:45:35","slug":"ooxx-xxoo-saja-aal-saadi-aal","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem-iii\/kaheksaloogilised-viisid-tsesuuriga-keskel-44-veerandnoti\/summeetrilised-struktuurid-xxoo-ooxx-ja-oxoo-xoxx\/ooxx-xxoo-saja-aal-saadi-aal\/","title":{"rendered":"XXOO \u2018 OOXX. Saja \u00e4\u00e4l (saadi \u00e4\u00e4l)"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>Saja \u00e4\u00e4l<\/em> (pulmalaul), Irina (Ir\u00b4o) Liivik kooriga, Merem\u00e4e v., 1937 (ERA, Pl. 70 B2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2. <\/strong>Venna s\u00f5jalugu, saadi \u00e4\u00e4l<\/em> (l\u00fcroeepika), Elena (Oll\u00b4o) Laanetu kooriga, Suure-R\u00f5sna k., 1972 (RKM, Mgn. II 2238 b).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3. <\/strong>Saadi laul<\/em> (pulmalaul), Nikolai Rimm meeskooriga, Uusvada k., 1990 (ERA, DH 220 (22)).<\/p>\n <\/div>\n \n \n

\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused*<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Xoxx Ooox \u2018 Oxoo Xxxx<\/p>\n\n\n\n

Xxxx             Oooo<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldistatult (veerandnootides):<\/p>\n\n\n\n

XXOO \u2018 OOXX<\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\uf0ce   \uf0ce   \uf0ce. \uf0e4  \u2019   \uf0ce   \uf0ce   \uf0ce   \uf0ce<\/strong><\/note><\/p>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5         \u2019  \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note><\/p>\n\n\n\n

        \uf0e4\uf0ce \uf0e4<\/strong><\/note><\/p>\n\n\n\n

Meetrumimudel (veerandnootides)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

4 + 4<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Laiendatud (a<\/u>bc<\/u>d<\/em>, ab<\/u>cd<\/em>) v\u00f5i laiendamata regiv\u00e4rss<\/p>\n\n\n\n

sed\u00e4_k\u00f5s\u00f5 <\/em>\/ aigu \/ ammu_k\u00f5s\u00f5<\/em> \/ oodi<\/p>\n\n\n\n

s\u00f5sa- \/ rilla tul<\/em>‘ \/ s\u00f5tta \/ minn\u00e4<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Laiendatud viisirida kontrastsete (s\u00fcmmeetriliste) poolridadega (struktuur ab<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida, segavormid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp II.D.4.a<\/strong> kuulub r\u00fchma II.D.4<\/strong><\/a>, mille tunnuseks on viisirea l\u00f5pp funktsioonil X ja poolridade s\u00fcmmeetriline harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a> (HR). \u00dcldisemal tasandil kuulub viisit\u00fc\u00fcp r\u00fchma II.D<\/strong><\/a>, kuhu on koondatud kaheksal\u00f6\u00f6gilised viisit\u00fc\u00fcbid, mille veerandnoodi pikkused l\u00f6\u00f6gid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on\u00a0II r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a>\u00a0viisit\u00fc\u00fcbiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad r\u00fctmimustrid ning \u201eliitva r\u00fctmi\u201c p\u00f5him\u00f5ttele vastav vorm.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi II.D.4.a<\/strong> individuaalseks tunnuseks on HR mudel Xoxx Ooox \u2018 Oxoo Xxxx \u2013 veerandnootides \u00fcldistatud kujul XXOO \u2018 OOXX. Poolridade HR v\u00f5rdlus n\u00e4itab, et need suhestuvad omavahel peaaegu t\u00e4psete inversioonidena. Sisuliselt on tegemist poolrea s\u00fcmmeetrilise kordusega, mis ei ole juhuslik, sest suuremas osas r\u00fchma II.D<\/strong><\/a> viisidest esineb eri t\u00fc\u00fcpi kordusi ja\/v\u00f5i s\u00fcmmeetriat. Eespool toodud HR mudel m\u00f5nev\u00f5rra varieerub eri esitustes, v\u00f5ttes detailiseerituma v\u00f5i \u00fcldisema kuju s\u00f5ltuvalt silpnootide arvust ja silbir\u00fctmist.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi II.D.4.a<\/strong> silbir\u00fctm esineb eri esitustes erinevate variantidena. Varieeruvuse oluliseks p\u00f5hjuseks on see, et lauljateks on kord naised, kord mehed. Naiste esitused on tavaliselt lihtsama r\u00fctmiga ja pikemate v\u00e4ltustega. M\u00f5nikord ei toimu mingit alusv\u00e4rsi laiendamist ja rida koosneb kaheksast silpnoodist \u2013 \uf0ce \u00a0\uf0ce \u00a0\uf0ce. \uf0e4 \u2019 \uf0ce \u00a0\uf0ce\u00a0 \uf0ce\u00a0 \uf0ce <\/strong><\/note>. Mehed laiendavad tavaliselt esimest ja kolmandat r\u00f5hur\u00fchma kahesilbilise lisas\u00f5naga \u2013 n\u00e4iteks \u201esed\u00e4-k\u00f5s\u00f5 <\/em>\/ aigu \/ ammu-k\u00f5s\u00f5<\/em> \/ oodi\u201c <\/em>(v\u00e4rsistruktuur a<\/u>bc<\/u>d<\/em>) \u2013 ja sel juhul v\u00f5tab silbir\u00fctm kuju \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce. \uf0e4 \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\u00a0 \uf0ce<\/strong><\/note> . Veel \u00fcks t\u00fc\u00fcpiline r\u00fctmifiguur on s\u00fcnkoop \uf0e4\uf0ce \uf0e4<\/strong><\/note>, mis v\u00f5ib esimese poolrea l\u00f5pus asendada punkteeritud r\u00fctmi \uf0ce. \uf0e4<\/strong><\/note> (see v\u00f5ib juhtuda nii koori- kui ka eeslaulja osas \u2013 vt noodin\u00e4iteid). S\u00fcnkoobi kasutamisel laiendatakse v\u00e4rsi teist r\u00f5hur\u00fchma lisasilbiga.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi II.D.4.a <\/strong>esitustes kasutatakse erinevaid heliridu. Naiste esitustes leidub pooltoon-poolteisttoon-laadi<\/strong><\/a> (n\u00e4ide 1), selle ja uuema diatoonika<\/strong><\/a> vahepealset vormi (n\u00e4ide 2) ja uuemat diatoonilist helirida puhtal kujul. Meeste esitused on uuemas diatoonilises laadis, kuid ka meestel esineb pooltoon-poolteisttoon-laadile viitavat mikroalteratsiooni (n\u00e4ide 3). Viisit\u00fc\u00fcbi erip\u00e4raks on selle l\u00f5pp funktsioonil X, mida tuleb diatoonilises laadis harva ette. Lisaks ei korrata viisirea kadentsis tavap\u00e4raselt tertsikoosk\u00f5la, vaid selle asemel kasutatakse laskuvat meloodiak\u00e4iku a-fis<\/em> (sarnane kadents esineb ka r\u00fchma II.D.4<\/strong><\/a> teises viisit\u00fc\u00fcbis \u2013 II.D.4.b<\/strong><\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp II.D.4.a<\/strong> on seto leelotraditsioonis laialt tuntud. Enamasti lauldakse sellega pulmas\u00f5idu laulu, mist\u00f5ttu viisi rahvap\u00e4rane nimi on sa(a)ja \u00e4\u00e4l<\/em> v\u00f5i saadi \u00e4\u00e4l<\/em>. Kuna laulu esituskontekst on seotud s\u00f5iduga, laulavad seda ka mehed. Samas p\u00f5hineb viis naiste pooltoon-poolteisttoon-helireal (see, et viisi diatoonilistes esitustes ei kasutata mitte vanemat, vaid uuemat diatoonilist helirida, on seotud pooltoon-poolteisttoon-laadi diatoniseerimise protsessiga \u2013 vt Helilaadide segunemine<\/strong><\/a>). Lisaks pulmalauludele kasutatakse viisit\u00fc\u00fcpi m\u00f5nikord ka teistes laululiikides, n\u00e4iteks lauldakse sellega jutustavaid tekste.<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n
\n
\n