{"id":1406,"date":"2024-07-23T19:50:14","date_gmt":"2024-07-23T16:50:14","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1406"},"modified":"2025-10-08T09:21:15","modified_gmt":"2025-10-08T06:21:15","slug":"poora-aal-naiste-viis","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/lorem-ipsum-5\/poora-aal-tantsulised-jutustavad-laulud-jt\/poora-aal-naiste-viis\/","title":{"rendered":"P\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l (naisteviis)"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>P\u00fc\u00fcr\u00e4_ks, p\u00fc\u00fcr\u00e4<\/em>\u00a0(p\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmine<\/em>), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 23 A2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2. <\/strong>Vana kosilane (l\u00fcroeepika), Veera P\u00e4hnapuu kooriga, P\u00f5rste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2351 k).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3. <\/strong>Kalmuneiu (l\u00fcroeepika), Elena (Oll\u00b4o) Laanetu kooriga, Suure-R\u00f5sna k., 1972 (RKM, Mgn. ER 55 (1)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 4. <\/strong>Ilmaneiu (l\u00fcroeepika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2088 b).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 5. <\/strong>Paabapraasniku laul (kalendritavandi laul), Irina Kivest kooriga, Sokolovo k., 1969 (EKRK, Fon. 52 b4).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

(2 + 2 + 3) + (2 + 2 + 2)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

aba<\/u>bcd<\/em>  v\u00f5i  ababcd<\/em><\/p>\n\n\n\n

Piitre \/ peen\u00fc, \/ Piitre (jo) <\/em>\/ peen\u00fc<\/em> \/ poisi- \/ k\u00f5n\u00f5<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kooriosas on \u00fcks laiendatud viisirida (6 meetrumir\u00fchma, 13 meetrumi\u00fchikut).<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (p\u00f5hiheliga astmetel fis<\/em> v\u00f5i g<\/em>); anhemitooniline, anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida (p\u00f5hiheliga astmel g<\/em>); vahepealsed vormid.<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp I.A.2.b1<\/sub><\/strong>, tuntud rahvap\u00e4rase nime all p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em>, on \u00fcks levinumaid seto leelo traditsioonis. Sellega esitatakse erinevaid laululiike. Viisit\u00fc\u00fcp on esindatud v\u00e4ga paljude arhiivi helisalvestiste ja publitseeritud noodistustega. Nagu teistel seto viisit\u00fc\u00fcpidel, on ka sellel kindlad p\u00fcsivad tunnused, kuid viisi varieerimine on tavap\u00e4rasest suurem. M\u00f5ned tunnustest varieeruvad sel m\u00e4\u00e4ral, et v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida viisit\u00fc\u00fcbi erinevatest versioonidest, mis on siiski \u00fchendatud sama \u00fcldisema struktuurse mudeliga.<\/p>\n\n\n\n

Harmoonilise r\u00fctmi<\/strong><\/a> (HR) seisukohalt koosneb viis kahest korduvast motiivist (fraasist), mille \u00fcldistatud mudel on X – – x  O(-)o. Selles motiivis on vastandatud funktsioonid X (kaks esimest r\u00f5hur\u00fchma, neli l\u00f6\u00f6ki) ja O (kolmas r\u00f5hur\u00fchm, mis on esimesel korral enamasti kolmel\u00f6\u00f6giline ja kordusel kahel\u00f6\u00f6giline). \u00dcldistatud mudel v\u00f5ib olla realiseeritud kolmel viisil, mille p\u00f5hjal eristuvad kolm HR versiooni. Kahest esimesest versioonist on arvukalt esitusi. Versioonide erinevus ei ole suur, kuid on p\u00fcsiv: HR esimese versiooni puhul algab motiiv j\u00e4rgnevusega Xo Ox (n\u00e4ited 1 ja 2; harmoonilise inversiooni puhul on HR Ox Xo), teisel juhul on j\u00e4rgnevuseks Xo Xx (n\u00e4ited 3 ja 4). Kolmandas versioonis sisaldab harmoonilise mudeli vastav osa ainult \u00fchte funktsiooni \u2013 Xx Xx; selline variant esineb palju harvemini (n\u00e4ide 5). K\u00f5iki kolme versiooni leiame ka Herbert Tampere v\u00e4ljaandes \u201eEesti rahvalaule viisidega\u201c: versioon Xo Ox \u2013 Tampere 1964 (IV), lk 61, 99-100, 105, 325; versioon Xo Xx \u2013 samas lk 195, 322; versioon Xx Xx \u2013 samas lk 237; p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4le<\/em> kolme versiooni n\u00e4iteid on ka sama v\u00e4ljaande teistes k\u00f6idetes.  HR versioonide p\u00fcsivus v\u00e4ljendub nii melostroofi sisekorduste puhul kui ka terves esituses. Teisis\u00f5nu, versioonid ei segune kunagi samas lauluesituses, mis t\u00e4hendab, et tegemist ei ole spontaanse varieerimisega.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4le<\/em> viisit\u00fc\u00fcpi eristab ka iseloomulik silbir\u00fctm ja meetrumimudel. Viisi kuuest meetrumir\u00fchmast on viis kahel\u00f6\u00f6gilised (tekstis vastavad neile kahesilbilised r\u00f5hur\u00fchmad). Erineb vaid kolmas meetrumir\u00fchm, mis on reeglina kolmel\u00f6\u00f6giline. Sellele r\u00fchmale vastab sageli tekstis kolmesilbiline r\u00f5hur\u00fchm, mida moodustatakse lisasilbi abil (\u201etulli jo<\/em>\u201c) (silbir\u00fctm \uf0ce\uf0e5\uf0e5<\/strong><\/note> ), kuid esineb ka kahesilbilisi r\u00f5hur\u00fchmi, kus esimene silpnoot pikendatakse veerandnoodiks (\uf0ce \uf0e4<\/strong><\/note>). M\u00f5nikord, eriti uuemates esitustes, kui lauldakse veerandnootidel p\u00f5hineva pulsitunnetusega, mahutatakse kolmas meetrumir\u00fchm veerandnoodi sisse (sagedamini eeslaulja osas) \u2013 sel juhul v\u00f5ib tekkida kas triool (\uf0ce\uf0ea\u00c2<\/strong><\/note>), s\u00fcnkopeeritud (\uf0af\uf0e5\uf0e8<\/strong><\/note>) v\u00f5i punkteeritud (\u0152\uf0c8\u02d8\uf0e8<\/strong><\/note>) r\u00fctm. Uuemates esitustes v\u00f5idakse kolmanda meetrumir\u00fchma kestust venitada ka poolnoodini (selle taga on samuti veerandnootide pulss) ja sel juhul tekib kaks korda aeglasem punkteeritud r\u00fctm (\uf0ce. \uf0e4<\/strong><\/note>). Kindel reegel on see, et kolmas r\u00f5hur\u00fchm peab erinema teistest, kahest kaheksandiknoodist koosnevatest meetrumir\u00fchmadest. Sama silbir\u00fctmi ja meetrumiskeemi variant p\u00fcsib terve esituse v\u00e4ltel.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4le<\/em> viisit\u00fc\u00fcbil on ka \u00e4ratuntav v\u00e4rsirea ehitus. Kaheksasilbilist alusv\u00e4rssi laiendatakse esimese poolrea kordusega, kusjuures kordusel laiendatakse (enamasti) esimest r\u00f5hur\u00fchma lisasilbiga \u2013 \u201ePiitre \/ peen\u00fc, \/ Piitre (jo) <\/em>\/ peen\u00fc<\/em> \/ poisi- \/ k\u00f5n\u00f5\u201d \u2013, nii et rida muutub 13-silbiliseks. Viisivormi seisukohalt koosneb melostroofi kooriosa \u00fchest laiendatud viisireast, mis on reeglina 13 meetrumil\u00f6\u00f6gi pikkune.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4le<\/em> struktuuri huvitavaks ise\u00e4rasuseks on see, et s\u00f5naline ja muusikaline tsesuur ei lange kokku. S\u00f5naline tekst jaguneb kolmeks poolreaks (ab’a<\/u>b’cd<\/em>), mille vahel on kaks tsesuuri. Muusikalise loogika j\u00e4rgi, mis v\u00e4ljendub k\u00f5ige ilmekamalt harmoonilises r\u00fctmis, jaguneb viis aga kaheks korduvaks motiiviks (fraasiks) ning nende vaheline tsesuur asub teksti teise poolrea keskel. Seoses sellega on huvitav, et Tampere paneb p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4le<\/em> viisit\u00fc\u00fcbis taktijooned teksti j\u00e4rgi (vt n\u00e4iteks Tampere 1964 (IV): 27, 61 jt), maskeerides nii muusikalise tsesuuri korduvate motiivide vahel. Kui l\u00e4htuda arusaamast, et viisiehitus peab regilaulus vastama v\u00e4rsirea ehitusele, siis tekib mulje, et antud juhul on algselt teise viisiga lauldav tekst (\u00f5igemini v\u00e4rsistruktuur) on sobitatud uue, \u201cebasobiva\u201d ehitusega viisiga.<\/p>\n\n\n\n

Heliridade kasutamine on p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4les<\/em> v\u00e4ga mitmekesine. Viisi k\u00f5rget vanust n\u00e4itavad paljud pooltoon-poolteisttoon-laadis<\/strong><\/a> esitused (n\u00e4ited 1, 3 ja 5; samuti RKM, Mgn. ER 58 (3) jt). Huvitaval kombel v\u00f5ib sellistes esitustes laadi p\u00f5hiheli asuda nii helirea keskmise pooltooni alumisel (fis<\/em>) kui ka \u00fclemisel (g<\/em>) astmel; vastavalt on l\u00f5pukoosk\u00f5laks kas fis-ais<\/em> (funktsioon X) (n\u00e4ide 1; samuti EKRK, Fon. 23 (16)) v\u00f5i g-h<\/em> (funktsioon O) (n\u00e4ited 3 ja 5). Harmooniliste funktsioonide vaheldumise r\u00fctm j\u00e4\u00e4b seejuures samaks, nii et tegemist on harmoonilise \u201cinversiooniga\u201d, mille puhul funktsioonid X ja O vahetavad kohta (vrd HR t\u00e4histusi n\u00e4idetes 1 ja 2). Samuti esineb palju salvestisi, kus p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em> on esitatud anhemitoonilis-diatoonilise<\/strong><\/a> (EKRK, Fon. 24 (7); KKI, RLH 72:21 (2)) v\u00f5i uuema diatoonilise<\/strong><\/a> (RKM, Mgn. II 2264 d; EKRK, Fon. 54 b4; EKRK, Fon. 62 (1); ERA, DH 17 (45)) helireaga; harvem esineb puhtalt anhemitooniline helirida<\/strong><\/a> (n\u00e4ide 2). Tihti tekivad ka sega- ja vahepealsed heliread (vt Helilaadide segunemine<\/strong><\/a>), kus anhemitoonilisele ja diatoonilisele printsiibile lisanduvad pooltoon-poolteisttoon-helirea jooned \u2013 enamasti kill\u00f5<\/em> astme a<\/em> k\u00f5rgendamine (RKM, Mgn. ER 56 (12)). V\u00f5ib \u00f6elda ka vastupidi, et pooltoon-poolteisttoon-laad on paljudes esitustes osaliselt diatoniseeritud (seda leiame mingil m\u00e4\u00e4ral n\u00e4idetes 3 ja 5). N\u00e4ide 4 demonstreerib aga huvitavat olukorda, kus osa lauljatest laulab anhemitoonilises ja osa diatoonilises laadis.<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kuigi viisit\u00fc\u00fcbi I.A.2.b1<\/sub><\/strong> rahvap\u00e4rane nimi p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em> viitab tantsule (p\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmin<\/em>e), esitatakse selle viisiga v\u00e4ga tihti l\u00fcroeepilisi ja l\u00fc\u00fcrilisi laule. Tantsulise viisi m\u00f5nev\u00f5rra ootamatu seose kohta jutustavate tekstidega kirjutab Tampere, et vanasti \u201ekasutati Setus ballaade, legende ja muid jutustavaid laule teatava ringm\u00e4ngu v\u00f5i tantsu (nn “p\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmis\u00f5\u201c) saateks\u201c (Tampere 1964 (IV): 27). P\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4lt<\/em> kasutatakse v\u00e4ga tihti ka improvisatsioonides.<\/p>\n\n\n\n

On v\u00f5imalik, et just lai levik seletab viisit\u00fc\u00fcbi suurt variatiivsust ning versioonideks jagunemist. Samuti v\u00f5ib viisit\u00fc\u00fcbi eluj\u00f5ulisus t\u00e4nap\u00e4eval olla p\u00f5hjuseks, miks seda viisi esitatakse nii arhailises kui ka uuemas maneeris, kasutades vanemaid ja uuemaid heliridu. Vana stiili tunnuseks on peale pooltoon-poolteisttoon-laadi ka r\u00fctmiline pulsatsioon kaheksandiknootides (I r\u00fctmis\u00fcsteem<\/strong><\/a>). Hilisemal perioodil on p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4lt<\/em> hakatud laulma ka uuemas diatoonilises laadis, millel on juba funktsionaalharmoonia jooni, ning r\u00fctmis on tunda veerandnootide pulsatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Versioon Xo Ox O(x)o<\/strong><\/h3>\n\n\n
\n
\n